Vaba Eestlane, January 16, 1965

              VABA EESTLANE Iaup4eval 16 Jaanuaril 1965 — Saturday J&nuary 16 1965 Lfak3
?
Ih Tulvingu tööde
fÜitus Torontos
Torontos Plcture Loan Society
ruumides 3 Charles St W avati
9 jaanuaril meie noorema gene-ratsiooni
maalikunstniku Ruth
Tulvingu tööde näitus Galerii
omanik tegi kunstniku töödest
raliku ning laskis välje panna 18
tööd mis on peaaegu kõik suure-mõõdulis- ed
ning maalitud koi-- !
laazhi tehnikas
Näitus kestab kuni 21 jaanuari-ni
ning on avatud äripäevadel
kella 130 st päeval kuni kell? 530-s- l
pl Eelmanitud aegadele lisaks
on näitus avatud kella 730-s-t õ
kuni 530-n-i õhtul
Kunstnik Ruth Tulving elab
praegu San Franciscos kuhu ta
siirdus aastaks koos oma abi
kaasa prof E Tulvinguga kes I
töötab uurimisülesannetega seal-se
ülikooli juures Kunstinäituse j avamise puhuks saabus Ruth Tui- - j
ving koos abikaasaga lennukil
YTorontosst Prof Tulving sõitis
JSan Franciscosse tagasi möödu-7hu- d
neljapäeval kuna Ruth Tui-'vin-g
siirdub Ühendriikidesse pä-rast
näituse lõppemist
Siberis olnu pääses
vabadusesse
NEW YORK (VES) — Jõulude
ajal saabus New Yorki Leedust
Stefani? Rukas keda lennujaa-mas
tervitasid ta abikaasa ja Iili--1
koolis doktori kraadi taotlev tü-- i
tar Vabasse maailma saabunu
viimaste aastakümnete elutee on
olnud traagiline Ta oli üks nen-dest
kes juunis 1941 a toimunud
massküüditamise ajal arreteeriti
Kaunases ja saadeti Siberisse Ju-huslikult
viibisid samal ajal ta
abikaasa ja 3-aasta-ne
tütar maal
ning pääsesid küüditamisest Vii-mastel
õnnestus hiljem end var
' jäta ja 1944 a põgenesid läände
asudes hiljem immigrantidena
USA-ss- e
Stefania Rukas viibis Siberis
Baktsharsk! orjalaagris kust ta
17 aast? pärast pääses tagasi Lee--
dusse Seal õnnestun tal saada
kontakti abikaasr j? tütrega
USA-- s Et päästa paljukannata-nud
abikaasat j? ema pöördus K
Rukas koos tütrega 19G3 a ok- -
toobris kirjaga Hrushtshovl enda
poole paludes luba Stefania Ru-kas- e
Uhinemiseks perekonnaga
ty USA-- s Kuigi Hrushtshov vahe-- f
peal minema löödi andsid uued
J võimumehed siiski Stefaniale loa 'lväljasõiduks
Aleksis Rannit
Akadeemiasse
PARIIS (EPL) — Rahvusvahe-lise
kunsti ja kirjanduse vaba
akadeemia aastakoosolekul mis
toimus detsembris Pariisis valiti
eesti kunstiajaloolane Ja luuleta-ba
Aleksis Rannit akadeemia liik-meks
nagu teatab Leedu pressi
bülletään ELTA
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
ja autoostude
finantseerimiseks
H LATER
General Insurance
914 ST CLAIR AVE W
Tel: kontoris LE 27815 ja
LE 2-74-
41
THE IRISH
LI NEN SH0P
527 CANFORTH AVENUE
Tel 462-95- 1 B
Suurima ja parima valikuga
spetsiaaläri Kanadas
Suurim valik
VOODILINU
KÄTERÄTTE
VOODIKATTEID
AKNAKARDINAID
LAUDLINU
Kihluse ja pulmakingid
J
Eesti kirjandus laia maailma
Arved Viirlaidi ja Martin Puhveli õnnestunud kirjanduslik koostöö —
Noor teadusemees mitmekülgsete huvidega
T3
Dr Martin Puhve! on noor mees väga eripalgelistc talentide ja mitmekülgsete huvidega
Tn oi! oma! ajal ülikooli poksimeister raskekaalus j? on amatöörringis pidanud paarküm-mend
matsh! siinsete parimate nahkkindameestega Samas onagr harrastused ulatanud teise
äärmusse — tr on kirjutanud luuletusi eesti js rootsi keeltes olnud "Montrealis aastaid tegev
eesti ühiskondlikus elus käinud kord Torontos Vabariigi aastapäeva aktusel kõnelemas vii-binud
kuue aast? jooksu' pikematel õppereisidel mitmetes Euroopa riikides ja kõigele lisaks
avas ta hiljuti kirjanik Ared Viirlaidile ukse rahvusvahelisele parnassile tõlkides inglise keelde
t2 romaani Vaim j? ahelad- - Dr Pühvel' pärisal? on ag? jällegi väga erinev kõigist eelpool
loendatuist — tr õpetaL Montrealis McGilli ülikoolis keskaegset inglise keelt ja sama ajastu
kirjandust olles doktorikraadi sel alal omapdanud Harvardi ülikooli juures 195S aastal
ff jT m _TfffaA u 1 1 'jBii i i
1 "' aaLVLiW vLiLtLiiV- - BaTaTLiTLiTJaii aiTLiiiiTA JaiVJrPJi w jr$$y
wHHHbHH£Bw?£i vjaK!&iifml&l4rBwiRQBIriB!BKu IHHbiiik "v jarfffffffa awaiaeBBBBBiKi
w[HryRHHB s jBBBljrf°"VM CfäääiUUB B"HB9T%KMHRJHHR1BHHttH sÄ le&KEmB
Kultuuritegelasi pildistatuna kirjanik Arved Viirlaidi kodus Vasakult paremale: Koorijuht Roman
Toi dr Martin Pühvel kirjanik Arved Viirlaid ja kunstnik Abel Lee Foto T Säägi
Viirlaidi romaani tõlkimiseks Martin Pühvel Jutustab kirjan
kulus mul üle kahe aasta kuna duslikku teemat edasi arendades
tegin seda paljude teiste ülesan- - et ta lemmikkirjanikuks on Wil-net- o
kõrval Pean ütlema et mul-- 1 liam Faulkner kelle komplitsee--
le meeldis see töö millel oli ühe-aegselt
kirjanduslik ja patriooti-line
eesmärk" Nii jutustab „Va-b- ?
Eestlasele" dr Pühvel kes
viibis hiljuti Torontos
Meie ees laual on selle jõupin-gutuse
lõppprodukt nägusa
moodsa välimusega umbes 306-lchekiiljeli- nc
romaan mille on
välja andnud suur buuri kir-jastus
Kaplinna!'' j? mis kan-nab
pealkirja „Kain for the
Iliver"
See pole midagi muud kui meie
vana tuttav „Vaim ja ahelad"
uues kuues Ja keeles
Martin Puhvelil on öeldr nii
mõndagi tunnustavat Viirlaidi ta-lendi
kohta mis tema arvates ei
ole jõudnud veel oma loomingu-lise
kvaliteedi kõrgpunkti kuid
võib olla sellele võrdlemisi lähe-dal
„Ma olen lugenud eesti kir-janduse
vanameistreid ja imetlen
Vildet Tammsaaret Gailitit ja
teisi" ütleb Pühvel J? mulle
tundub et Viirlaidi romaanides
meenutavad mõned tüübid kõige
huvitavamaid kujusid Gailiti teos-tes
Üldiselt sooviksin et mul
oleks rohkem aega pühendumi-seks
eesti kirjandusele"
Viirlaidi tegelased on elulised
kujud Ja need räägivad lihtsat
kuid värvirikast keelt " iseloo-mustab
dr Pühvel edasi oma
tööd õnneks olin ülikooli vahe-aegadel
kaevandustes töötades
puutunud kokku töölistega mit-mesugustest
kohtadest Ja pannud
huviga tähele nende lopsakaid
väljendusi Need tähelepanekud
tulid nüüd ka tõlkimisel kasuks"
„Kas oleksite ka edaspidi val-mis
tõlkima eesti kirjanike teo-seid
inglise keelde?" küsime noo-relt
teadusemehelt
Dr Pühvel vastab sellele jaata
vait juhul kui tegemist on hu
vitavr ja vääriva ülesandega
f KUUlemC ühtlasi et Viirlaidil
on valminud Vairn Ja ahelad"
järg kus esinevad üldjoontes sa-mad
tegelased Ja mis ilmub eesti
keeles Eesti Kirjanike Koopera-tiivi
käesoleva poolsarja viimse
raamatuna märtsis või aprillis ja
mille vastu tunneb huvi ka eel-- I
poolnimetatud buuri kirjastus —
Taffelberg-Uitgewer- s Selle tõlki
I mise on Martin Pühvel lubanud
j võtta oma ülesandeks
j „Vaim ja ahelate" tõlkimine oli
mulle kõige muu kõrval ka suu-reks
prooviks" ütleb Martin Püh-vel
Kartsin algul et mu tõlge
võib ehk tulla liiga kuiv Ja tea
rsilnisikH"lrväV"ltiiildr7ia'f:inreks suutsin seda
EESTI MEESTE JUUKSUR - VARIK'S BARBERS SH0P
1223 DANFORTH AVE (Creenwoodl j) 4616917
Avatud kl 9 homm kuni kl 7 õ Esmasp suletud
V VARIK
ritud väljendusviis nõuab nauti-miseks
sügavat kontsentratsioo-ni
Ta teaduslik eriala aga sukel-dub
vana keskaja mütoloogia ja
folkloori romantilisse ja suhteli-selt
vähetuntud valdkonda peri-oodi
kus domineerib Geoffrey
Chaucer Jr suurem osa autori-test
on Jäänud anonüümseiks
„Miks valisite just selle ajas-tu?"
uudishimutseme
Harvardi professorid soovita-sid
seda eriliselt kui nad kuul- -
sid et ma oskan mitmeid keeli
Jr pealeg' on mütoloogia mind
alati paelunud Ma kogesin üht- -
lasi et rahvamüüdid on inter- - natsionaalselt omavahel seoses ja
eesti ning soome keeltes on selle
ala kõige rikkalikumad vara--
mud"
Martin Pühvel oskab eesti
soome rootsi inglise saksa
prantsuse jr ladinr keeli ning
lisaks neile teoreetilises ulatu-ses
vana-island- i ja vana-saks- i
keeli
Luged? võib ta vabalt ka taani
norra jp hollandi keeltes
Autor Arved Viirlaid on dr M
nllhanaan
Toimus
korraldatud
ärasaatmise uue-aast- a
peo-saa- l
Tael-Koppe- l
Kopvillem
Kopvillem'
tõlketööga
hästita-batul- t
Umberloonud inglise
teoseks hindab
vastutulekut veel
töö olnud tõlkijal
nimetamise-väärse- t
majanduslikku
Arved Viirlaidil
tutvustada oma loomingut teistes
Ristideta hauad"
Maristi prant-suse
keeles prantsuse
kõnelevates maades
Prantsuskeelne
UUS AASTA TULI TUJUKÜLLASELT
Montreali eestlaskond Eesti Seltsi peoõhtul
MONTREAL — jõuluhooaeg mis algas Montrealis las-te
ja noorte jõulupuudega Kuldsüdamete" omavahe
lisc koosviibimsegr jõulupuu ümber See üritus oli kokku mee-litanud
rohkesti generatsiooni kuuluvaid rah-vuskaaslasi
nii mees- - kui ka naissoost Sama päeva õhtul
Jahkumisõhtu" Montreali koguduse naisringi liik-metele
See kujunenud vanaks enne uute
organite valimist korraldab kiriku nõukogu siinsetele aga-ratele
daamidele istumise" tänutäheks aasta jooksul soorita-tud
pingerikka töö
Kiriku ümber toimunud tege- - suure menu osaliseks
''tn—icart en Ji r t4 s±e 1 1 ! n"t"n "ItiuMan ! 7
'-"- —-"-- '"' nii vana aasta õhtul kui ka uuel
_na„tini T'viVw tnlmiie % MiiuyMviu
lavastatud
sas meeleolus mitmesu-guseid
perekondlikke kokkutule-kuid
kuid kaugelt
kujunes Montreali Eesti Seltsi
vana-aast- a
ja
Montreali eeslin-nas
asuvas Kaphael'i motellis
Selle
suur oli sel õhtul
tp Iraciitncfkc nlnty iHlmqco
nam laisKiuutua poolt
oli nii õhtusöök kui ka mitmesu-gustes
kraadides serveeritud joo-kide
müük
õhtu täiendas tuju-küllaselt
—
Teet Koppel ja Olaf
Ettekanded toimusid
Olaf ainete! jr said
Puhveli väga rahul Ja
leiab tõlkija on selle
keel-seks
Eriti ta dr
Puhveli seetõt-tu
et eest ei
loota mingisugust
hüvitust
See on Juba teine kus
avanes võimalus
Esimeseks oli teatavasti
tema mis il-mus
Aario
ja sai keelt
tunnustava
arvustuse Risti- -
Pikk
lõppes
meie vanemasse
toi-mus
Jaani
on traditsiooniks et
eest
Eeskava
riU Vn
trio
et
' deta sattus ka Johannes- -
burgis elutseva K Kadaku kätte
kes samme astuma selle
väljaandmiseks Lõuna-Aafrika- s
Kirjastusele meeldis teos kuid
esialgu oli selle tõlkimise- -
gr inglise keelde
Autoi saatis siis igaks juhuks
näha oma Vniin ja
mille tõlkimise di Pühvel oli
parajasti lõpetanud ja nii il-muski
„Kain for the Kiver"
On võimalik et ee tõlgitakse
hiljem ka afrikaani keelde Eel- -
oleval kevadel on oodata
Ristideta ilmumist his--
paanis keeles
lMnrHflniU lrn_ltl T T a I T£?_ ' uu' '7""
i Hilja Maret Klvilaht Maia
tMiauil4loiucvfvo jtta HktmtiVk Twlrtov Vmome cjl
Vana-aast- a viimased hingetõm-bed
kasuta! ära Montreali Ees-ti
Selts' esimee? K Kuhi kes
lühidas sõnavõtus alla kriipsu-tas
1%4 aast? jooksul
tud tulemusi ning soovis kogu
siinselt eesti rahvusgrupile edu
j? õnne algav akr aastaks
Peale traditsiooniliste uueaasta
õnnesoovide vahetamist siirdus
-- 0gu Jällegi tantsupõ
randale kus seda sporti" harras
tatt Vuni vpIIj Vnimir'
Eesti rätsepmeister
M BURCHARDT
Daamide ja härrade
'38 Mortimer Ave HO 3-22-
5!
hommikul korraline jumalatee- - tasid selleks puhuks
nistus Tontide tantsu" Tantsumuusika
Paljud kaasmaalased veetsidoli O Kopvillem & Kompanii ka-vana-aas-ta
viimaseid tunde lõbu- - pellilt
kõige suuremaks
poolt
vastu-võtmise
pidu
asutuse kompleksi kuuluv
eestlas- -
Motelli
hubasust
kunstnike Silvia
juhus
keeltes
tõlkes
hauad"
hakkas
raskusi
ahelad"
ühtlasi
hauad"
saavuta
seltskond
riietus
vaiä£estlani
jagab klirutepreemlald 1965 aasta tellimiste) pealt jirgmUelt:
IGA AASTATEUIMISE PEALT KAKS JA POOLAASTA
TELLIMISELT ÜHE
allpoolnimetatud väärtteost
(Piilt selle tub Iga ttllja tasuti kalandr! MAJASÕBER)
Preemioraamotud:
SAADAVAL KÖITES JA BROSHEERITULT:
P Lagerkvist Barrabas
M Waltari — Turms surematu II
SAADAVAL
Kallas — Seitse neitsit
Adson — Reisiraamat
Sagan — Kaks romaani
Veskimäe — Kolmas võimalus
Rajamaa — Varjutatud süda
med
A llindrcy — Sündmusteta suvi
Adson — Kadunud maailm
Lindemann — Maja rohelise
puuga
II Kirst — Null-kaheksa-vil- s- teist
Bang —- Isamaatud
Veskimäe — Igaviku lävel
Salu — õnneraha
Timmukuru — Esimesed read
Monsarrat — Julm meri II
Sepp — Vaimud a võimud
Mauriac — Langenud inglid
Dons Siin kohtuvad kõik
teed
Faulkner — Võitmatud
Sepp — Võõra kutse
Sepp — Tõotatud maa
Somerset-Maugha- m — Vahe
tera
Morn — Tee ja tõde
Rajamaa Balsameeritud elu
SAADAVAL AINULT
M Waltari — Sinuhe II
F Kool — Onupojad
Lingiaad
K Lepik — Kerjused treppidel
(luuletused)
I Grünthal —Uni lahtiste silma
aastaks
poolaastate aIatcs
Nimi
Postiaadress
soovin:
või puhul:
R GUiraldes — Don Segundo
Sombra
AINULT KÖITES:
K Einer — Raudne vilepuhuja
R Kõvamees — On lindudel pesad
A Teder — Röövel ristisambal
M Waltari - Mikael II
V Sarctok — Läbi uduliniku I
S Undset — Ida Elisabeth
O Wildc — Dorian Cray portree
V Linna — Must armastus
A Vares — Merel kõrves ja
dihunglis
M Waltari — Mikael Hakfm lf
A J Cronin — Hispaania aednik
J Lattik — Teekond läbi öö IV
A Sepp Mehed ja mered II
J Aavik — Muusika radadelt
V Kudrcs — Nuta või naera
K Kincr — Kui aeg saab täis I
K Einer --— Kui aeg saab täis II
T Tuvikene — Urikivist ristimis-astjani
A Sepp — Valgete korallide tem-pel
J Steinbeck — Tortilla kõrgendik
A Maurois — Armastuse heitlik-kus
T Tuvikene — Aegadesse raiutud
näod
E J Woitk — Mälestuste tänav
BROSHEERITULT:
dega (luuletused)
I Paulson — Päikesele vastu
(luuletused)
A Asi — Kui valgus kaob
(luuletused)
S Tailo — Koidueelne
taval—ise P°slsa- -
brosh
köites""""""""""""""'""""""'"""""
-
(allkiri)
TELLIMINE
VABA EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
Käesolevaga palun saata minule „Vaba Eestlane"
Hinna $15— $8— (vastav summa alla kriipsutada) lisan siin-juures
rahas tshekiga money orderiga
Preemlaraamatutena
(köite kohta lisan siinjuures 70 centi + 10 centi raamatu
nende laot lõppemise
Kärvajale
klH
) Raha saata ainult tähitud kirjaga
TELLIMISE KOHENE ÄRASAATMINE VÕIMALDAB
TEIL SAADA JUST SOOVITUD RAAMATUT
VABA EESTLANE
ilmub alates 1 jaanuarilt 1965 endiselt
KAKS KORDA NÄDALAS
ja maksab
Aastas $15-Pool- aastas
$8—
Veerandaastas $5—
Kiripostiga lisamaks ühe kuu kohta: Torontos 50 centi Kanadas
USA-- s ja Inglismaal 70 centi Teistesse maadesse $1—
Aadressi muudatus 25 centi
ARUSAAMATUSTE
vältimiseks teatame siinjuures: 1 Preemiaraamatuld antakse ainult
neile Kanada ja USA tellijatele kelle tellhr ne KOOS TASUGA on Ithe talitusse saabunud kuni 31 jaanuarini 1965
ükski teistsugune tellimine ega tasumise viis ei õigusta
preemia saamist
2 Preemraraamatutest loobumine ei õigusta muud hüvitust
3 Preemiaraamat on mõeldud brosheeritult Kes aga kiirt arvel
lisab 7'J centi sellele saadetakse raamat välja köidetuna