Vaba Eestlane, July 14, 1965

              jr r~ &tit j pr rir
Uifc 6 VABA EESTLANE kolmapäeval 14 juulil 1965 — Wednesday July 14 1965
V4
VÕITLUSED MIS
A Traksmaa Eesti Vabadus-sõda
Elav Teadus Nr 2 EMP
1961 199 lk
Põhialuseks rahvaste elu kuju
nemisel on ja jääb nende ajalugu
millest sõltub nende eluõigus ning
asend Üldisel rahvusvahelisel
areenil Ajaloo arengust lähtuvad
j Ja ajaloole tuginevad rahvaste tu--
levlkupüüdlused paleused ja Ide-aalid
ning on neile ühtlasi selleks
elustavaks Jõuallikaks kust am-mendatakse
vaimset elujõudu
rahvuslikku uhkust ja iseteadvust
aga ka enesekindlust vaprust Ja
võitlusvaimu" Nii kirjutab koi K
Kanep kindralmajor A Traksmaa
teose „Eestl Vabadussõda" eessõ-nas
Selles kontseptsioonis leidub
rahva Ja ta eksisteerimise suhe:
rahva elukäik annab ajaloo aga
ajalugu annab rahvale ta karkte-rilis-e
omapära ja kogu tulevaste
generatsioonide kujunemisjõu
Ilmselt Juhuslikkusest on Joh-tunud
et viimastel aastatel on il-munud
mitu ajaloolist teost L-isaks
rohkeile memuaarteoseile on
ilmunud eestlasile olulised otse
vajalikud ajalugu käsitlevad teo-sed
alates Henriku Liivimaa
kroonikaga" E Laamani „Eesti
iseseisvuse sünniga" kuhu nüüd
on liitunud ülalnimetatud A
Traksmaa „Eestl Vabadussõda"
Ajalooliste teoste kasvatav ots- -
tanc on areneva ja süveneta
assimilisatsiooni taustal üha
suurenev kuigi on karta et
nonde teoste ilmumine on mõ-neti
hilinenud ja teiseks rt
need nagu mitmedki teised raa-matud
ei sattu noorema põlv-konna
tähelepanu alasiks
Kolmandaks vajaksid need teosed
analüüsivaid diskussioone kus
eriti kaasaegsed suudaksid täien-davaid
materjale lisada Selline
kodumaa ajaloo käsitlemise kur-sus
poleks liigne mitte ka vane-maile
generatsioonidele
A Traksmaa teos baseerub
„Eesti Vabadussõda" I ja II mis
aga ammugi trükist lõppenud
Selle teose ta kirjutas kodumaal
eesti noorsoole kus pikk võitlus
oli kokkuvõtlikult selle peajärku-dess- e
Jagatud ja sellisena konk-reetseks
ajaloomaterjaliks tihen-datud
Selles kokuvõtlikus töös
annab ta vaimselt elava pildi võit-lusist
mille resultaadiks oli Vaba
Eestineist meestest kes tekkinud
olukorras Juhi kohtadele tõusid ja
suutsid tundmatu maarahvale ko-gu
maailma silmade all iseseisvu-se
kätte võidelda
See raamat on meestest kes or-ganieeri- sid õitlue esialgul üle-jõu
käiva vaenlase vastu aga
leitud eneseusk andis neile jõu
mis kogu rahvale sisendas kan-gelasliku
meelekindluse
Pärastistes võitlustes oli suur
osa Eesti Vabadussõja vaimsel
pärandusel See oli rahvasse juur
Mihkel Ervarf
Õnnistatud ja
21
Matuselisi oli tulnud ratsa
Ja härjavankritega Noorperena!-n- e
Kadri tõi laudast valge pea ja
suurte sarvedega punase lehma
Laugu Ja sidus tema surnuvankri
taha kinni Nüüd sundis Priit här-jad
liikuma ja matuserong läks
laulu saatel Tähva talu õuest väl-ja
Saatma olid tulnud Tähva pe-remeest
ka ned inimesed külast
keda ei oldud matusele kutsutud
Nii oli vana komme et inimesed
saatsid oma küla surnu kiriku
lauluga küla piiridest välja Kiri-ku
juurde oli üle kahe miili Ja
pidi tõttama et jumalateenistuse
lõpuks sinna Jõuda Sest surnuid
maeti vana kombe järgi pühapäe-val
[ pärast Jumalateenistust terve
' koguduse ees õpetaja mainis
kantslist maetavate inimeste ni-mesid
!
teenistuse lõpul
Matuserong liikus Kuri küla lõ-pul
mäest alla ja osa saatjaid läk-sid
tagasi Palke oli tõusnud kõr-gemale
ilm oli selge Ja õhk külm j
Meri oli vaikne Epp kõndis vank-ri
kõrval kus tema mehe puusärk
olL Vahel hoidis ta vankri redeli-puu- st
ühe käega kinni ja teise käe-ga
pühkis pisaraid Priit hirmutas
pika vitsaga härgi ja Lauk sam-mus
usinasti vankri järgi Kõik
teekäijad Ja inimesed õuedelt nä- -
ELAVAD EDASI
dunud nagu muistsetegi võitluste
kustumatu vaimujõud mis prae--
jgugi meie rahvale tema eriasetu-si- s
on jätnud talle iseloomusta-vad
jooned Eesti Vabadussõjas
vaevav ülesanne
Sõiamehelikult lühidas stiilis
vaatleb autor eel-vabadussõjal- lsi
sündmusi võitluste algust vene
laste sissetungi Eestisse ja vastu-panu
organiseerimist taandumist
kuni see muutub vastupanuks
rünnakuks mis lühikese ajaga pu-hastab
Eesti pinna vaenlasist Ot-seste
sõjaliste sündmuste kõrval
on peatükke riigi valitsemisest
riigikaitse Ja majanduselu korral-damisest
välisabist ja varustus- -
küsimusist Need probleemid olid
sõja tõttu vaesunud riigile kõik
samavõrdselt suured
Sõjakäiku võiks poolitada kodu-pinnal
ja väljaspool toimuvaks
võitlustegevuseks Viimane haa-rab
ka sõja Landeswehriga ja Läti
probleemide lahenduse kus eesti
sõjaväe osaähtsus oli märgatavalt
suur
Viimaste sõjasündmuste hulgas
on tähelepandavamad Narva
kaitselahingud 1919 a sügisel
miilile järgneb selle üksikute
etappidega vaherahu läbirääki-mised
kuni lõpliku rahuni
Arvestades teose noortele kirju-tatust
on eripeatükk õppiva
noorsoo osavõtust Vabadussõjast"
omaette väärtuseks kus on lähe-malt
kirjeldatud eesti koolinoorte
osa võitlusis ja nende tähtsus oli
eriti suur Autor iseloomustab se-da
osa: „Kui vaenlase ähvardava
kallaletungi tõrjumiseks vajati
Julgeid ja kindlameelseid sõdu-reid
i
olid üliõpilased ja keskkoo-lide
õpilased esimesi kes suure
ohvrivalmidusega järgnesid juhti-de
kutsele" Ja veidi hiljem: „Ees-t- i
noorsoo vaprus meelekindlus
Ja veendumus võidusse Vabadus-sõjas
kandugu püsiva pärandina
ka tulevaile põlvedele" Selle pä-randuso- sa
tutvustajana omabki
teos eriti suure tähtsuse
Raamat on uues väljaandes saa-nud
täiendavat lisa pildimaterjali
osas: 32 lk fotosid kriitpaberil
käsitlevad mehi ja sündmusi san-gareid
ja sõjatandreid mille au- -
dentne Jutustamisvõime Jätab mõ-juva
tunde Välimuselt on raama-tul
EMP-il- e maitsekas kujundus
mis seekord M Maksolly maali
„need kes vabastasid isamaa"
loomulikes värvides ümbrispabe-rile
asetatuse tõttu on otse luk-suslik
Jääb vaid soovitada et selle raa-matu
tähtsust mis on ilmunud
nagu Eesti Vabadussõjas 3588
langenu ja 1315 haavatu vere-hinn- a
mälestuseks tunneksid
paguluses olevad eestlased ise-enes- te
%aimsc tugevuse tõstmi-seks
neetud meri
gid et teel läks peremehe matuse- -
rong sest vankri taga oli lehm
õpetajale matusetalituse tasuks
Ta
oli
sadula küljes välke kott kus sees
oli lambaliha ja j Selle ta kavatses
kerjajatele Jagada
matusetalituse Ja selle- -
järgi Tähva puu- -
särk surnuaeda
teenija viis
kirikumõisa oli
taja Burchardil
Noorperenalne
vaikselt kerjajatele
'SeiAL
Spordiuudiseid
okupeeritud
kodumaalt
Kergejõustikuhooja esimeste
sTuaurrteums aJteuunviõkiusutlusatlegnuases totriamduitssiid--
-v-- õ-„ istlused uusiav cuie~~„m_i-ä-lestus- --- -- —-- viske võitis Mart "Pa'amFacaaia oda- tu-lemusp-ca
7qci tt _i ---- „_ ne tippsaavu„t„us „N( älUi! un täjnaavDua-- -
-- 6ja16 maiega Kunagi on
te--l- ac icnae võistlus-noett
_ ira „i sed teatejooksude„s cukusespivüõsisttiltua-ti llWJ UUSl
(klubidele) Tähtedest koosnev tsnVKaiasaaslre1rkTva6amka0ar6seta5IeuTtörk4mlipmaxet4eeeJo0eaasls0üktkemoojmnopndoidjakossomahukaõ(isslKvbluueearsstemsakespeojsüodrasdo4altuikXli--i-mees
Rein Aun rekordina 3 20 4
tas- --5~0„ mwe1etri"aojouounaevisvKiljaajnadnlaanünlea-
KmeerissttiriUt uVliirvveõitResoosleaaidljiuuTreusleemeustsi 50 12 m on Juba rahvusvahelisest Vloccfcf
Tallinn-Nõmm- el Mustamäe
dion Staaarlilinn vohlimlju( ti uus staa- r--
Polütehnilise Instituudi (endise
Tehnikaülikool) Uliõpilas ü7liõrpilase P oiaaaionirKfia„via~nd_iouli
Avamisel anti omaegsele
le TooJmsparluaeleguüselelekuldttreeeneen-teemriä-r- k
teüielteaNststnai tEirekvRoeierndlgmivkaen5tl5sldm2hivlsaibllvamaocspukahügmsatios--lec„iSssriwa_mpuuJüräuaus-seu püssist laskmises
1964 Jl hnn11 mu
pkuerlagaerjsõeumstaikteul kaloaldmel:paremat po-
100 m: K Jurkatamm 105 T KitSinE 106 J THtrnnrl m C onn
K Jurkatamm 214 A Männik
220 P Kivine ja E Äkkel 221
400 m: R Tölp 484 M Nurme 48 6
uu taa uuu m: R Tölp 1 47 7 M Nurme P Varrak 151 4-15-
00 m: M Vilt P Varrak
eriti aga noortele tutvustamiseks
ju eesKuju andmiseks Nende tc-- Juures elab ikka veel
võitluste vaim Eesti Vabadussõja
vaim mis nii täielikult oli raken
datud rahva pühimate paleuste
eest ohverdamiseks
110
ning sai neilt kiitust Ja tänu Te-ma
surnuaeda ei läinud vaid is-tus
sadulasse ja ratsutas koju
Veel kuulis ta kui tema äiale he-listati
matuse kella sest Hindrek
polnud Jumala sõna ja pü--
jha õhtusöömaaja
jei helistatud neile kes olid eema-le
hoidnud kirikust ja armulauast
Neid mati väljaspoole surnuaia
(kiviaeda
Hobune sai aru et minnakse ko--
tlahe paksuks"
ee on vruaust" vastas minia
EPP tõstis alati oma kondise
sõrme ülesse ja vastas miniale:
ja tõbede vastu õpetusi ja rohtu- -
sid Ta vihtles Kadrit saunas met- -
sataimedest ja rohtudest kokku- -
köidetud vihag3 Andis temale ko--
idusse arstimeid kaasa Ja käskis
kuu aja pärast tagasi Kui
Kadri teistkorda külastas arsti oli
selle esimene küsimus noorikule- -
Kadri oli ratsa ja istus naiste J" Ja Jooksis kiiresti Tee oli sü-sadul- as
ühel noorel hobusel enesest vihmasadudest mudane
kavatses enne teisi surnuaialt ko- - Ja Pori pritsis Ülesse Kadril oli
Ju ratsutada et kodus aidata pere-PalJ- u mõtlemist Ja suurim mure
naistel lauda katta Nüüd oli Priit oli et Jumal ei õnnistanud teda
peremees ja loomulikult tema pe-- enam lastega Oli ainult Uks poeg
renaine Siiani oli ikka Epp pere-- Enno Ja rohkem lapsi temal pol-nain- e
olnud Ja tema pidi tööliste- - nud Amm Epp halastamata
ga seltsis käima Aga nüüd võttis armastas tihti Kadrile ütelda:
ta kulbi oma Kadril rippus AUs naine sina oled et sa c
keedetud leiba
kiriku juures:
kordeid
mändide
nimega
vaikekal
põlgaja
Matuserong Jõudis kiriku Juur-- Tähva ega hõimkonnas se-jd- e
kui jumalateenistus oli lõppe-- da viga ei ole See on sinust"
nud Härjavanker Ja hobused jäid I Kadri oli Jumalat palunud ja
seisma lasipuu juurde Inimesed isegi kord salaja käinud Hliesaa-Inägi- d lehma vankri küljes Ja räd- - (re külas ühe vana vabadiku eidelt
jkisid isekeskis: nõu küsimas Räägiti et vanaini- -
„Tähva talust anti õpetajale j mene põlvenevat vanade tar-ileh- m
peremehe matuse eest"4 kade hõimkonnast Eit oli tark Ja
Puusärk vildi kirikusse õpetaja teadis palju ning andis haiguste
toimetas
viidi peremehe
ja lasti hauda
öpetaja Ingel Laugu
lauta Nüüd õpe- -
ka lehm
Kadri jagas
liha ja leiba
VAIctlnca
ilusa
Liidus
Samn
eestl
Vilt)
1500
avati
MaiHro
eesti
Rudi
Balti
1512
3450
gude edasi
mitte
Kella
tulla
kätte
minu
väga
?465 A Kasesalu 3522 5000 m:
M Vilt 13540 R Priks 14274 A
Nurmekivi 14278 10000 m: A
Nurmekivi 29490 L Virkus
30012 B Ommük 30574 Mara-ton:
R Suur 233190 R Leinus
234512 L Virkus 239490 110 m
tõkkeid: K Jurkatamm 141 U
Palo 146 P Paalo 148 400 m tk:
A Mumme 531 U Palo 539 K
Jurkatamm 540 3000 m takistusj
R Priks 9044 B Ommuk 9074
M Keskküla 9172 Kaugushüpe:
P Kivine 767 T Lepik 742 E Äk-kel
737 Kõrgushüpe T Lepik 197
J Otsmaa 196 V Ruven 195 Kol-mikhüpe:
V Polakene 1596 G
Vassiljev 1510 J Liigand 1498
Teivashüpe: H Raamat 452 A
Luigela 450 Ü Iter 440 Kuuli--'
tõuge: A Rekkor 1755 K Metsur
1673 H Heinaste 1584 Kettahei-de:
K Metsur 5622 I Sepp 5219
E Erikson 5190 Odavise M Paa-m- a
7663 V Poljakov 7408 C
Vallman 7277 Vasaraheide M
lAinso 6607 K Poljakov 6270 M
Tombak 6061
Nendest on uuteks n eesti rekor- -
dideks järgmised alad: 800 m 1500
m 5000 m 110 tk kaugus kolmik
! teivas ja vasar Kõik on ka abso-luutseteks
eesti tippsaavutusteks
jv a 1500 m millisel alal Ergas
Leps mullu teatavasti saavutas
344-- }
TÄNUAVALDUS
Toronto Eestlaste Suvepäevade
Toimkond tänab alljärgnevaid ees-- !
ti ettevõtteid kes annetasid väär-tuslikke
ja kauneid kinke Suve- -
kuninganna kandidaatidele kind-lustades
sellega Suvekuninganna
valimiste hea kordamineku: kel-lasepaä- ri J RATAS hr MARTIN
BLAUHUT VIKING" kinkeäri
firma „POKO" kirjastus „ORTO"
kinkeäri WALTER KOPPEL jt
Toronto Eestlaste
Suvepäevade Toimkond
f£$TLAS€D
mmuntiumm
Stokholmis viibis lühemal kü-lastusel
Vitali Suigusaar kes elab
pärast aastatepikkust teenistust
rootsi firma esindajana Türgis
nüüd pensionärina Mallorca saa-rel
Hispaanias
Brantfordis tähistas oma 70
a sünnipäeva kapten Johannes
Ambos Juubilar on pärit Tartu-maalt
Avinurme vallast õppis
sõjaväeteenistuse kõrval Tartu
ülikoolis õigusteadust Oli Tallin--
Oled sa nüüd õnnistatud sei-sukorras?"
„Ei" vastas Kadri
Siis on viga sinus ja selles ei
ole abi" ütles vanaeit
Hobune jooksis kiiresti ja oli
jõudnud Hellamaa külasse Kadri
jätkas oma mõttelõnga: Kas Priit
ainult hoidis või armastas teda?
Ta ei teadnud kumba sõna siin
tarvitada Nad töötasid koos Ja
käisid kahekesi kalal Suvel suple-sid
nad meres nagu Jumal nad
oli loonud Kadri oli suur Ja tugev
'in: lnp fü~üs:i:liselt nrpn:p—mirl~ nnf:np
KUia naou poinua ta mitte uus
Priidu ja tema isad olid otsusta
nud et nende lapsed abielluvad
ning alles hiljem teatati sellest
Priidule ja Kadrile Nad abiellu-sid
mõlemad väga noorelt
Alles hiljuti tulid nad ühel lau-päeva
õhtul hilja merelt kalalt
Teised perekonnaliikmed olid ju-ba
kõik saunas käinud Hiiumaal
käisid naised Ja mehed seltsis
saunas Ka Priit Ja Kadri läksid
kahekesi sauna Nad pesid teine-teise
selga lehelisesse kastetud
viha otsaga Oli mõnus tunne kui
mees tema selga pesi Ja leige vee
ga üle valas Pärast lamas Kadri
laval ja Priit vihtles teda soojas
„See on Prildust" vastas minija
j ihud õhetasid sauna kuumusest Ja
[pesemisest Vihtlemise lõpul pani
Priit viha käest Ja võttis Kadril
piha ümbert kinni Kadri tull ko-Ih- e lavalt sauna muldpõrandale Ja
ütles:
' Ma viskan sulle sooja vett'
Keegi võõras võib sauna tulla"
MALENURK
Toimetajad: K TULLUS ja E KALMAR
XI PÕHJAAMEERIKA
EESTLASTE 3IALE-ESIVÕIST-LUSE- D
SAN FRANCISCOS
Välis-Eest- i Maleliidu la San
j Francisco Eesti Seltsi ühisel kor-raldusel
toimuvad 1965 a Põhja- -
AmeeriKa eestlaste male-esivõist-luse- d
17— 19 septembrini San
Franciscos Need on arvult ühe- -
teistKUmnendad kuid esimesed
läänerannikul Varemalt on To-ronto
Montreal ja New York neid
võistlusi korraldanud Turniir toi- mub viie voorulises shveitsi süs-teemis
mis on väga populaarne
tänapäeval See süstepm'vrM™ai
lrataiVD KoiKiael malehuvilistel kaasa
lüüa: algajaga alates Ja suurmeist - riga lõpetades Päevakord:
17 sept kell 1900 välkt„mHr
neile kes varem kohale jõudnud
ki 1014setpeiineKlvo1oÜr00 kPl5 lmftenoirnvim™viu-ti-j oor Kol-m esimest vooru mängi - takse 40 käiku lit tunnira
1 sept kl 9 neljas voor kl 14
kvinies2 tvimoonjro--m- än11gumtemÄpi oks 40 käi-- —-- "& i u uiijaie austa- mine ja lõpetamine
Turniiri võitiale nn maiomoLf — ~ V-I-OICI
iMiKoiai Kütt se nnnlt väil ~
dud randkarikas ja tiitel „Eesti malemeister Põhja-Ameerika- s
1965" Samuti auhinnad teisele ja
KleuidimubanvaäahieemKaolthakleaktsulnnuotoerlte maKleu-i ataujhaitndallkaa 2n1ooaratestamveaisnturislee siis on
Turniirist osavõtumaks $5—
Loodan et malesõbrad üle Põh-Ja-Ameeri- ka kontinendi võimalusi
leiavad San Franciscosse tule- kuks eriti loodan et läänerannik-lase- d suurearvuliselt knhni ti
muks tõendades selleen p v
läänerannikul on arvukalt mi
sõpru kes aktiivselt kaasa löövad
kui aga selleks võimalus antakse
Malesõbrad 17— 19 septembri-ni
San Franciscosse!
Koit Tullus
Turniiri üldjuht
MALEUUDISEID
UUS-MEREMA- A — 1964 aasta
esimaletajaks tuli Rodney Phillips irci '2 runKtiga Kauaaegne Uus- - Meremaa
_
esimaletaja Ortvin Sa- tT o o?OSR'Sutt0niga2- -3
ilma-meistrivoistlus-ed
1 """-"- --
lõppesid ve- - nelase V Zagorovski võiduga 91
p 2 Borisenko samuti N Liidust
na koolides sõjalise ala õpetajaks
ja viimati Lääne-Saar- e sõjarine--
konna staabis
- "TiJ"nfofmfnlnl initimiiiAcliJisAcsi 1iv1ui-i-iuuiii- -
fondist määrati Rootsis toetus- -
SUmma iur kand Jüri PnsVnlo
koguteose „Pro Baltica" väljaand -
miseks Prol sten Karling sai sa-mast
fondist toetuse kunstiajaloo-lise
ajakirja väljaandmiseks
Saunas käisid peale Tähva pere
veel naabrite inimesi Nad tulid Ja
läksid Aga Kadril oli heameel et
Priit teda tähele pani Ja kunagi ei
olnud mees teda kritiseerinud et
ta enam lapsi ei saanud
Selliste mõtetega jõudis Kadri
koju ja hakkas abilistega lauda
katma Matuselised jõudsid hil
jem Tähvale Hobused seoti aeda-de
Ja postide külge ning härjad
vabastati ikkelst ja kõigile looma-dele
anti heinu ette Inimesed läk-sid
kõik sooja rehetuppa kus
laual olid puukausid aurava her-nesupiga
ja nende kõrval nõud
j keedetud lambalihaga Laual olid
veel puulusikad mõned suured
noad ja leivapätsid
Hindreku mälestuseks joodi vil-ina
Ja söögilauda kutsuti esmalt
mehed kuna naised ja lapsed is
tusid seina ääres pinkidel Ja pak-kudel
Ahju suust paistis põlevate
puude valgus Ja ka põlevad pu-rud
aitasid tuba valgustada Kadri
oli tubli perenaine ja hoolitses
! kõige eest Mehed sõid puulusi-katega
sooja hernesuppi hoidsid
käes rasvaseid lambaliha tükke
hammustasid neid isuga ning võt-sid
sinna kõrvale leiba Söögi juu-res
kiideti Ja mälestati kadunud
iHindrekut Ja sooviti temale ra- hulikku puhkamist surnuaial Kui
mehed olid söömise lõpetanud is-tusid
laua ümber sööma naised
Ja lapsed Naiste laudkond oli pai-'J- u Jutukam Ja elavam Mehed is-tusid
nüüd seinaääres pinkidel
Jutustasid Ja Jõid õlut Teiste
meeste seas istus ka Kuri küla
?ÄtSlmvahnädstailetuknotuhadie tuli ce
R- - Arlauskas elukohaga Aw£
kirimale suurmeistriteks
öaim FRANCISCO - ri nimelisel mälestusturnürilt!'
fhasTull"s 3:2 punkt rnu£
ja pidi seek rd leanl
10--16 kohaga Turn„mt £ omseaisktraitvan12ameekisspteerr R 1S3 utitlves
maletajat ja mõned tesedTuS
rivõitjaks tuli Tuli
he turniiri peakonkurent iJ"u"" rreiste- - '2:--punktig-a
W"UMAAI - Maaja Rass'
' °n kinnltad "hv-ahelisek-s
nals-malemeistn- ks ILamk
hl1Juti lõPPenud N L :a nai J?Jtl"stel 2~4 kohi---0 !"--6p-
-ga "u"aH __l"" naS T _ n-?- n ifC„l"1„4'lr""!""naan-snviii - :nkt~o„"o-
Uks lühiPartii Keresc
"c'"-"ul- ™ "rae
Iale°lümPiaadil lw
Caro-kan-n
' e4 c6 2- - Rc3-
- ö" p-- 04 1 r"Ad l w:" " tn fi d4 RJ! r-- M n
v-'u- o- wu eo uu (1 !i in it t _ _ 6
-- u iil 1UO 11 (JU 12 t LõOp:dce23tlikm13utsutVanbddl mab5luisstt1ua4 dsceL?4r'kRsb6Vs i'
HUVITAVAT VAHELLGEMIST
Möödunud aastal Tr9a 1 raldatud male-olümpiaad- il kaota
suumeisier raui Keres une mas-g- u (Schmid Lothar Lääne-Sak-sa- ) kuid kas meie maletajad oid selles teadlikud et see oli Keres-l- e esimeseks olümpiaadi kaot-useks
1952 aastast' Vahepeal es- ines Keres kaotusteta järgnevatel
male-olümpiaadid- el 1954 - Am- sterdam 1956 - Moskva 1958 -- VMaürnncahen 1960 — Leipzig 1952 --
British Chess Magazine" ko-rraldas
väikese ankeedi mängijate- le ja lugejatele et kindlaks mä-ärata
nende arvamisr maaiha
kümne parima maletaja suhtes
Siin oli üheks olulisemaks punk
"t"l 3 U a u_iaiiguaei nauaitavus Ta- - lemus kujunes länmevak ai
hln- - Botvinnik Keres Capabr
iciu nuuinsiein ja ismossiov
Maailma suurimaks male raa- -
matukoguks on John G Vhue
kogu Clevelandis Ohios See k:
on rahvale kättesaadav oües
PalSutatud Cleveland) Rahva Raa- -
matuKogusse Kogu suuruseks
Jo-u-w
annet Teisel kohal on H Innl m V ! ui latiuia asuv KuningijK raamatun1o
gu Järgneb Princetoni ülikocu
ranmnttilfnni to oiici noHo-H- il
kohal on esimene era raamatuks--
gu kuuludes sakslasest suurmei-ster
Lothar Schmid'ile Bamberw
ca 6000 annet
Lentu talu peremees Peer pJta
habeme ja hallide Juustega mees
Tema naine Velda Istus laua Ju-ures
ja sõi matusetoitu Peer jü
alati vähe aga täna oli ta pisut
joonud Ja ta oli jutukam kui h-arilikult
Tema algas oma jutn
alati sõnaga „näh" istudes mee-ste
pikal pingil hakkas 'a korragi
kõvasti rääkima- -
„Näh Tähva talus on perenatfe
vahetamine läinud lab) ilma t--bis-ÕJata
Epp on kõrvale astunud
ja noorik Kadri on asemele tu
nud Kui on talus noor peremees
siis olgu ka noer perenaine
Vanaperenaine Epp kes istus
parajasti laua ääres '3 sU sain'
Peeri jutu peale rsr ™adu P-asast
mürgiselt: „Ms perena
ka Kadri on kui ta c Jie esas
paksemaks"
Matusel olid ka K~Ir vanema
ja Kadri ema ütles tütre kaitseks
„Uus noorperemees oa S&
kasvamas Ja vanu t -- clrukuid
siin talus juba olers tütre
pole tarviski"
Kadrfema andis rr~ ra et 17'
tütred clid juba arrr:a ab--eal- ised
kuid ikka vee Zjj£
Sellest õhtust saad-- k i
talus ämma ja mima --ie- r"
jää Jutu viis mujae Leetu pt--nai- ne
Velda kes al-s- as
sa=~
rääkimist nagu ta meeski
j „Näh Peer mis s:r £
sa käisid Vormsi sart !?
'metsast laevamast j - i :—
I vg1