Vaba Eestlane, July 06, 1968

              --S5
if
„V4t4 ffSTUNf" VABA GESTLANE Ilmitk
lrmv
2 torim
J
ä4§l§$
§ rJ
Laupäeval 6 Juulil IMS — Saturday July 6 IKS
Märkmeid kevadiselt reisilt (10)
Inglismaa eestlased ei räägi rahast
LONDON' — Jõudsime Inglismaa pealinna rahvusvaheliselt pinevas olukorras kuna Prant-susmaad
oli paralüseerinud üldstreik mis ähvardas paisuda kodusõjaks Ent inglast ei huvita-nud
see kuigi palju sest naaberriigi sisemised vapustused olid sattunud just ajale millal Inglis-maa
tähelepanu oli koondunud palju põnevamale" sündmusele — jalgpalli karikafinaalile Võib-olla
ainult kolmanda maailmasõja puhkemine olnuks küllalt mõjutaks prahvatuseks et pisutki
eemaldada tähelepanu sellelt igaaastaselt suuratraktsioonilt mis toob piltlikult öeldes kogu
Inglismaa Londonisse täites VYembley staadioni kõik hotellid ja õllebaarid
Selline oli Inglismaa ja ingla- -
ne umbes 17 aastat tagasi mUlal
ma siin viimati elasin ning sama-sugune
on ta nüüd Ja küllap vist
igavestigl Seepärast pole midagi
imestada et alarmeerivad teated
rahvusvahelises elus on Jaanud
ajaleheveergudel tahaplaanile ja
peamiseks matshi-eelsek- s sensat-siooniks
on hulgaliste võltsitud
pääsmete müügilelaskmine Ing-lismaa
Ja kogu maailma suurima
tiraazhiga ajalehe JJaily Mlrro-r'i- "
esiküljel on pilt mis sügavalt
liigutab kogu Inglismaad Wemb-le- y
staadioni juures istub kurva-näolin- e
poiss kes kogus terve
aasta raha et tulla provintsilin-nast
Londoni karikafinaali vaata-ma
kuid ostis võltsitud pileti
ning saadeti väravast tagasi
Eestlased ei ole lasknud end
kuigi suurel määral kaasa tõm-mata
sellistest inglaslikest ise-ärasustest
ja külastades kirja-nik
Gert Helbemäed ning tema
abikaasat ei libistu jutt Ust
korrakski jalgpallimatshilc
Räägime peamiselt kirjandusll-kest-ajakirjandusllke- st
problee-midest
ning eestlaste elust üldi-selt
millest Helbemäel kui kord
nädalas Ilmuva Eesti Hääle" toi-metajal
on hea ülevaade Ta ar-vab
et Inglismaal võib olla prae-gu
3000—3500 eestlast kes elavad
laiali üle kogu Inglismaa Suuri-maks
keskuseks on arvatavasti
Bradford umbes 400 eestlasega
Lelcesteris tekstlUtööstuste lin
nas on eestlasi 350 ümber ning
Londonis umbes 300 Koosviib-imisele
koguneb neid paremal Ju-hul
saja ümber väljaarvatud
teatrietendused ja EV aastapäe-- a
aktusedkus on isegi 300 Ini-mest
väljas olnud Ka sadama-linnas
Cardiffls võib olla paar-sad- a
eestlast
Ajaleht mida trükitakse poola
trükikojas on suutnud end seni
korralikult majandada Aga see
on lõhkiklstud olukord lehe toi-metamine
Ja talitamine võtavad
suure osa ajast Ja muuks tööks
Jääb aeg napiks" ütleb Helbe-mäe
kelle tõeliseks kutsumuseks
on ikkagi Ilukirjanduslik loo-ming
Ta kurdab ka et Londonis
puudub tema kutsealaline vaim
selt stimuleeriv seltskond Ja
kindlasti oli seetõttu eriti tere-tulnud
vahelduseks äsjane reis
Rootsi Eesti Päevadele millega
seoses Helbemäe külastas ka va-nu
kolleege Lundls
Kesti Kirjanike Kooperatiiv
aatab teel päris optimistlikult
tulevikku on Helbemäel jää-nud
mulje jutuajamisest Ber-nar- il
Kangroga ja lähemate
aastate jooksul pole karta veel
mingisugust tõsist kriisi
Teistest kirjanikest on Inglismaal
Einar Sanden kes elab Cardiffis
peatselt
p?a-jmId- a
jBradfordis
Londonis elab
Karl Einer kes aga pärast kodu-maa
külastamist mõni aeg tagasi
on avalfkust elust tagasi
tõmbunud
Helbemäe oma kirjanduslik
tegevus? Kuuleme et ta oli mõn-da
aega tõsiselt kõrge vere-rõhu
lükkas pike-maks
ajaks kõik suuremad plaa-nid
kõrvale Nüüd on aga teoksil
ja peatselt ilmub
noorsooraamat kahest vöötora-vast
Mlnnist Ja Mikust on
kirjaniku korteris vilkalt ringi-liikuvate- ks
koduloomadeks ja
pakkusid talle seltsi haigusepae-vnd-el
millal tekkiski nende tei-neteisest
nii erinevate karakterite
kirjanduslikku
idee õppisin isegi fotografeeri-mise
selgeks et raamatule Ulust- -
Ml Mimrm
Kirjanik Gert Helbemäe oma töökabinetis
mäe Kutselise pildistaja kasuta- - Tööpuudust vähemalt Londonis nud
mine oiexs lainua uiga Kauiics jei iwua ja voiD-ou- a on KesKmi- -
Helbemäe tütar Ene kes on seks palgaks 22—25 naela näda--
abielus inglasega ja kannab nüüd las Veerand sellest läheb aga
perekonnanime Watts on saavu- - maksudeks Tuleme ilusti endiga
tanud edu filmiproduktsiooni alal
Ja olnud kaastegev mitme suur-filmi
juures Inglismaal Soomes
Ja teistes maades
Nii nagu teisteski eestlaste kes-kustes
hoiab N Liidu saatkond
Londoni eestlaskonnal „süma
peal" Mõnda aega oli seal eest-lasest
sekretäriks Eero Toomani
kutsuti tagasi Ja ülendati
ENSV välisministri" abiks
Tema asemele on saadetud kee-gi
noorem nimeline
mees kes aga seni ei ole eest-lastega
sidemeid otsinud
Toomani aga liikus hui--
sõlmis rohkesti tutvusi 1966 a
gas võrdlemisi laialdaselt ringi ja
Jõulu ajal käis Londonis N Liidu
filmlekskursloon mille koossei-sust
hüppas ära" Uks soravalt
eesti keelt kõnelev vene nimega
mees saades koha Vaba Euroo-pa
raadio Juurde Uks inglise
kaameramees jällegi tõi oma
Moskva reisilt kaasa eestlannast
naisekes õppis keeleteadust
Moskva ülikoolis J 3 on veendu-nud
kommunist
Külastasime viimaks ka Londo
ni Eesti Maja mis asub meeldi-vas
ümbruses Ja jätab puude va-hel
valgeseinallsena nägusa mul-je
Kuuleme et maja osteti omal
ajal 6000 naela eest kuid nüüd
on selle väärtus tõusnud juba
umbes 12 000-l-e naelale Maja ei
ole veel võlavaba Tähelepanu-väärseks
on selles võrdlemisi
korralfk teatrisaal 140 tstekona-g- a
— maja ehitajaks oligi poola
teatrlring — ja saali üüritakse
ja abiellus muide parast Eesti (nüüdki veel välja amatöörtruppi-raev- i
Stokholmts oma idele- - Sissetulekut annab ka baar
ilmuva KGB kutsub Eve"t" teenindatakse vabatahtliku
tegelase Irja Trummiga kellel tööjõuga Eesti Majad on veel
õnnestus end „Inturisti" võrgust Ja Leicesterls — vii- -
vabastada Ja leida asüüli sÕbrall-JniatMnietatu- d kohas Juba võla-- j
kust Rootsist
eesti
Ja
halge
tõttu ja see
novellikogu ka
kes
vormi valamise
ka
kp
Soidra
eestlaste
vaba
Onu lühikesel peatusel saa-me
mahti külastada ka Aili
Eistratit kes on aastaid juhti-nud
Londoni eesti naUvnimle-jäi- d
ja rahva tantsijaid
Ta elab oma majas Wimbledoni
linnaosas kuhu on paljud teised-ki
eesti perekonnad rajanud oma
kodud Samal tänaval on maja-omanikeks
veel neli eesti pere-konda
— Ilmari Kornell Vlnk Ja
Võsa Suurem osa Londoni eest-lastest
on majaomanikud ja seda
peamiselt majanduslikel kaalut-lustel
— korteriüürid on kallid ja
moocSVd kortereid raske saada
Kui palju Inglismaa eestlased
keskmiselt teenivad? Teie Amee-rika
mandri külalised räägite ala
tl Uiga palju rahast" vastatakse
meüe kui sellest Juttu teeme
ratsioone saada" ütleb HeCbe-Mei- d raha eriliselt ei huvita
välja jõukust on vähe kuid ka
puudust mitte Ärimehi ja ise-seisvaid
ettevõtjaid meie hulgas
peaaegu polegi — selliste talenti-dega
mehed on juba ammu läi-nud
teistele maadele kus selleks
paremad väljavaated Aga meil
on hea sotsiaalhooldus mis teil
Ameerikas puudub Iiri naised
käivad isegi Inglismaal lapsi sün-nitamas
sest Iiris tuleks neil
haiglaarve enesel tasuda "
Ka vanaproua Tatter Aili
Eistrati ema kes ühe esimese
eestlasena sai juba üheksa aastat
tagasi N Eestist loa alaliselt tüt-re
Juurde elama asumiseks on
nüüd juba Londoni eluga harju
nud ja võtab osa kohalike eest
laste üritustest Oli tulnud selgi
pühapäeval eesti Jumalateenistu
selt Kui palju seal siis kirikulisl
oli?
12 Inimest" vastab küsitav
Londonis on ainult üksikuid
hooneid milliseid saaks Ameeri-ka
standardi kohaselt nimetada
moodsateks korterimajadeks
üks selline Londoni mõistes täie-likult
luksusmajade pitsatit kan-dev
komplekt püstitati hUJutl
kuulsa Hyde Pargi äärealale Ja
sealt Just enne kodu
sõja puhkemist ja on nüüd hästi
palju rahulikumas
Tütrel parajasti J
Im pr Rätsep Torontost olles
enne seda külastanud ka Belgiat
Tänapäeval kiirete reaktiivlennu-kite
ajastul on palju eestlasi maa-ilmas
reisimas
õhtul satume seal Ameerika
õlimeeste seltskonda Peremees
ise küpsetab rõdul steak'1 levi-tades
kogu ümbruskonnas Inglas-tele
nii võõrast barbecue" prae-lõhn- a
la Uks ta abilistest avaldab
heameelt selle üle et Inglis-maal
tuleb peatselt müügile
ameerika õlu öeldagu veel et
I just inglased on kõige kangekael-sema- d
harjumustest ning tradit-sioonidest
lugupidajad
Järgmisel hommikul leiame
ainult lühikese Jalutuskäigu kau-guselt
eest ühe mehe täiesti kon-trastsetest
elutingimustest ehkki
Inglismaa pole sugugi see kõige
väljapaistvam kontrastide maa
See mees on Uks ungarlane kes
elab Hyde Pargi lamamistooli-dest
ja muust kättesaadavast
kokkupandud varjualuses loeb
ajalehti ja vaatab filosoofilises
rahus möödasammuvald Jaluta-jaid
Võtab vastu ka raha ja söö-gipoolist
kui keegi Juhtub ulata-ma
kuid viimasest jagab suure-ma
osa tuvidele kes heitlike ja
reostavate sõpradena teda ümb-ritsevad
senikauaks kuni toitu
jätkub Meie Londoni kirjasaat-ja
Einar Sanden on sellest me-hest
juba varem „Vaba Eestla-ses"
kirjutanud ja ka Londoni
[suured ajalehed on temast kui
eriskummalisest kujust juttu tel- -
Ta vastab päris sõbralikult kü
simustele kuni kuuleb et olen
eestlane
Siis muutub Järsku kuidagi vae-nuliseks
tõmbub enesesse
Võib-oll-a on see vimm tekkinud
sellest ajast kui ta sõitis eesti
laevades Ja seal sunniti vaheldu-seks
isegi tööd tegema
Sentimentaalseks reisiks nime-tas
Gert Helbemäe „Eesti Hää-les"
mu lühikest külaskäiku Se-da
see tegelikult oligi kuna taht-sin
jälle kord näha vanu kohti
kus elasin kord noore mehena
Euroopa Vabatahtliku Töötaja
kategoorias Armastasin kord
omamoodi Londonit Ja Inglis-maad
üldiselt selle seletamatu
Isikupära tõttu mida ei ole koha
nud kuskil mujal maailmas
Nüüd aga taipasin mida John
Stelnbeck võis tunda kui ta pik
kade aastate järele sõitis tagasi
Montereysse oma noorepõlve
maadele Kõik oli muutunud va-nad
sõbrad kadunud Ta oli sat
tunud võõrasse keskkonda Nii
tundus mulle nüüd Inglismaa
Kunagine hostel Londoni lähedal
kus töötasin seisis mahajäetult
maantee ääres aknaruudud sisse
loobitud Kunagised kaaslased on
kõikjal laiali üle maailma Ent
Inglismaa on põhiloomult Ikkagi
endine — praelõhnad fish and
üürid on seal fantastiliselt kõr 1° P°didest ellademäng
ge katedraalitornist kevadiselt õit--
Selles majas külastame endist sevad aIad Ja iganddalallne lootus
torontolannat Ellu Brou8htto-valks- e mehe Mnes et vöib-°ll- a ni neiuna Rätsep kelle abikaa-ennusta- n
JalgpalUloterül õieti et-s- a
Carlos juhatab ühe suure te koigi mänSude tulemused Ja
Texase õlifirma operatsioone saan Järsku rikkaks- - Seda looda-Inglisma- al
vad ki0013511 ka paljud Inglismaa
Vahepeal elasid nad Nigeerias 'eestlased ehkki nad ei räägi nii
said välja
kodunenud
Londonis on ku--
ka
ja
meelsasti rahast Ja muudest ma
teriaalstfest asjadest kui meie
siin Ameerikas
ILMAR KÜLVET
~-jln- Mm - JJi'vt-XjjjjLJH- B
[ijjjH]f3l5 — —
Eesti Maja Londonis Inglismaal Maja ees seisavad Gert Helbemäe
(paremal) ja käesoleva reisikirja autor
ypbefsjoe
7C7 r&tevcar~&a ni
HÄPPENING
MUIDUGI VÕIB SEDA PAHAKS PANNA et nagunii knl
laldasele keelepudrule lisaks ka ajalehes tarvitatakse ütleme
veel hirmsamini — populariseeritakse (populariluriliriseeri-tatakse-)
s t popltatakse" ingliskeelseid väljendusi See po
legi mujal lubatud kui aga tagumises kastis kus autoriks oa
nime järgi otsustades pooleldi ümberahvustunud leheneejtr
Ainsaks vabanduseks jääb meie iseseisvuse-aegn- e inglise
orientatsioon (orientintantutsloon) ehk kurss sest juba siis
oli meil mõnigi Tsonn kes oli tsentlemann ja ütles eestipi-ras- e 4nhmhhi" asemel aUeralt"
IGATAHES HÄPPENING I" ON VÕIMALIK TÕLK1D
ja selle täppistõlge on seikluslik juhtumus" Täielik vää-rarvamine
on et Jiappening" tähendab happelist magu või
haput iseloomu Kahe viimase juures — kui neid peaks hap
pening" tabama — on see kas vahelejäämine" või Aga ma
taUe andsin!" olenevalt kummat pidi happening" juhtus
VAIKSES JA RAHULIKUS ÜHISKONNAS juhtub Jiap
penlngisid" harva ja need jäävad kauaks meelde üks niis-ugune
aastast 1937 — edasi antud dramatiseeringu vormis vaik-ses
lootuses et mõnel suvisel kokkutuleku võidakse seda k-asutada
vabaõhu-etendusek- s Kõldde asjaosaliste nimed oa
antud sünnitunnistuste järgi et asjale anda ajaloolist tag-apõhja
ja teades et ükski tegelastest ei viibi enam elavate ki-rjas
ning isegi sündmuse paik on maha põlenud
PÜHAPÄEVA VARAHOMMIK (kell ) JAANIPÄEVI
eel Haapsalu Paralepa kõrtsis Akendest kumab sisse Koidu
ja Hämariku ühine valgus sest neil on parajasti musutamise
aeg Laudade ääres istuvad noored mehed koolimütsides ja
peavad oma abituuriumi lennu 5-aast-ase
kokkutuleku järel-pid-u
Leti ees pukkide otsas istub kaks meest — tüse ja ho-olitsetud
lokklsjuustega ärimees Ulrich Selg ja kitsehabemera
vanahärra parun von Knorring Mõlemad härrad vestlevad
omavahel saksa keeles ja räägivad leti taga oleva baaridaa-miga
eesti keelt
KÕRTSI EES PEATUB TAKSOAUTO (aknast paistab) ja
rooli taga istub mees lelle nime ei saa nimetada kuna ta
viibib paguluses Autost väljub Scoutspataljoni leitnant Va
har eesti sõjaväe nägusas mundris ja siseneb kõrtsi
LEITNANT VAHAR (vaatab kõrtsis ringi ja märkab von
Knorringu habet Ta võtab habemest kinni ja hakkab seda
raputama): Seitsesada aastat olen ma seda habet otsinud
ja nüüd leian ma selle viimaks siit Paralepa kõrtsist"
SELLEGA LÕPEB HÄPPENING" J% LÕPEB KA dram-atiseering
See on lavastuslikult kerge ja lühikese monoloogi-ga
dialoogi pole üldse NU pole karta et sõnaUne osa vab-aõhulavastuses
Ikaduma saaks minna Muidugi alati leidub
narre kes pärast näidendi lõppu küsivad et tea kas nad
abiellusid?" Nendele olgu tähendatud et parun von Knorrinr
oli sõjakohtu prokuröri ratsaväe kolonel (punased püksid)
Knorringu isa ja et eesti rahva vabadustahte allasurumine
jätkus isegi iseseisvuse ajal Leitnant Vahar degradeeriti noo-remleitnand- iks
ja lähetati Pärnu 9 jalaväe rügementi
AJALUGU KORDUB JA ME KOGEME et inimesed ei ole
ajaloost midagi õppinud Kolmkümmend üks aastat hiljem
peaaegu samal päeval (öösel muidugi) juhtus midagi analoo-gilist
Toronto uue raekoja ees Nathan Phillipsi (leedulase)
väljakul Selle sündmuse võib iga kunstihuviline ise dram-atiseerida
vabaõhuetenduse teiseks vaatuseks sest seal pole
sõnalist osa üldse mitte
PUNANE SPORTAUTO PEATUS raekoja ees tänaval ja
sealt astus välja kaks noort meest Nad avasid auto pakiruu-mi
ja sealt väljus kolmas noor mees Noormehed astusid bas-seini
juurde otsid "kingad Jalast ja hakkasid vees jalgu leo-tama
Pärast tantsuõhtut on niisugune menetlus kahtlemaü
tervislik Nendest möödus prohvet Jeremiias sandaalid pa-ljaste
jalgade otsas ja gitarr kaenlas Ta pikad juuksed ja habe
lehvisid pehmes öises tuules Noormehed sosistasid midari
omavahel ja siis hüppasid prohvetile kallale
KESKMINE LUGEJA VAJAB NÜÜD VEIDI tehnilist in-formatsiooni
mille vastavate teadmistega inimesed võivad
sahele jätta ja asuda kohe järgmise kärpe juurde Toronto
uus raekoda on nn precast conerete" ehitusÜksikud ehitus-detaili- d
on varem valmis valatud ja siis kohapeal kokku pan-dud
või üles riputatud Nii on Nathan Leedulase väljaku
plaadid kõik lahtiselt vastavate pukkide otsas Samuti lahti-sed
tükid on tsemendist lillekastid ja istepinkide jalad sute
ja rõdude külgplaadid on pärast sideainega kokku ühenda-tud
Maa küljes on kinni ainult lipumastid ja see suur pronk-sist
praetud kana mälestussammas — muidu oleksid need
ammu ära viidud
NÜÜD JÄTKUB HÄPPENING" Kolm noormeest pa
prohvet Jeremiiase pikali ja viis ta ühe pingi juurde M
neist kergitasid tsemendist pingi-Jalg- a ja kolmas toppis pro
veti habeme (ta ise istus sel ajal prohveti rinnal) °ap°
seUe alla Siis lasti jalg maha ja prohvet jäigi habetpidi rP
east concretl" vangistusse Ta gitarr pandi oasseim j- - --
_ või mitte — see ujus ilusasti nagu laev kuni h°mmikum::
pandi fontäänid tööle gitarr täitus veega ja läk põhja- - iu-sikali-ne
all-vee-la- ev
INIMÕIGUSTE AUSTAMISE POOLEST ei ole ToronW
linn sugugi parem kui Eesti Vabariik Teid võidakse u p
se päeva ajal mõne osava ärimehe või agendi poo t P i
röövida ja öösel võib juhtuda veel jubedamatki PolUj
sageU neid brutaalsus! kaasa Kui nad mõne tunni parasx
sid prohvet Jeremiiase siis nad naersid! Nad ei °tn"- a-vaks
seda tsemendist Jalga kergitama hakata ja Ue
sega Tsemendist ehltusdetaUide tõstmine ei kuulu i po
ülesannete hulka — seda teevad Itaallased ja nemadki k
naga Prohvet Jeremiias vabastati lihtsalt habeme
kamisega Igas politseiautos on nimelt esmaabi paun ja
kaarid Igaks juhuks