Vaba Eestlane, July 06, 1968

              KvDRES VURMA
H"
IpM SIcMasteri uukooii insc-ritMdukon- na
Bachelor of En--
Irins kraadiga elektri alal õpinguid jätkata ma- -
trikraadi saavutamiseks un- -
fdinud K dets 1913 a Uppsalas
[Rootsis AkadeemUiselt kuulub
[testi tliõpilaste Seltsi
VtLDIR PILLE
ti
Sündinud 1945 a Saksamaal Lo-jkü- s
McMasterl ülikooli inseneri
teaduskonna Bachelor oi fcngi-nerrin- g
kraadiga elektri alal Jät-kab
õpinguid sama Ülikooli juur-es
magistrikraadi saavutamiseks
Akadeemiliselt kuulub Eesti UU- -
õpilaste Seltsi
Dr Speegi suur elutöö
Dr Peeter SpeeK Kes suri ii
Juunil USAs 95-aastas- elt oli vani
maid väliseestlasi Tema elutee
tlgas Tartumaal Pangodis 1863
aastal Ta õppis Tartu ja hiljem
Peterburgl õpetajate seminaris
A 1901 asus Oleviku" toimetuss-e
ajakirjanikuna kust paar aast-ata
hiljem lahkus ja asutas oma
ajalehe Uudised" mida toimetas
tõusva eduga kuni 1905 revolutsi
oonini Samal ajal ta organisee
ri eesti demokraatliku partel
sa põhiliselt erines vene samast
parteist Teda hakati vene võimu-de
poolt Jälitama mispärast ta
19ö5 a põgenes Eestist Saksa-saale
Ja sealt kolm aastat hiljem
Ameerikasse kuhu Jäigi elama
Toimetas lühemat aega ajalehte
Cus Ilm- - New Yorgis kust siir-dus
riigiteenistusse tööolude ko-aajo- nl
juhatajana õppis Wisc-onsin!
ülikoolis ktndlustusküsi-cust- e
ala ning saavutas 1913 a
sagatn la 1915 a doktorikraadi
W17 a abiellus ta Frances Vali- -
I latiga
Kodumaad pole juubilar pärast
Kilt lahkumist näinud Kuid sell-ele
vaatamata jäi ta tubliks eest- - xea Eesti Vabariigi loomispäe- -
tü võitles ta USA--s Eestile eluõi- -
fise saamiseks ja Iseseisvuse tun-aitamise- ks
Ta pidas ka arvu-k- t
loenguid Eesti tuvustaml-fck- s
olles väsimatuks ükslksõdu-ri- s
oma sünnimaa eest
Kadunu koduaias kasvab kask
--a pärineb Tartu ülikooli õppe- -
--stonn-ast
See kõneleb sõna- -
t keelt P A Speegist ja tema
Risusest Juubilari sulest on U-SK-mid
ka rida eriteoseid kasva--
'-s-- ikest Ja ühiskondlikest prob-jKaide- st
Dr Speek jättis Järele
ifcele rikkaliku arhiivi kus lei- -
ka tema kirjavahetus
Eduard Vildega Arhiiv Jääb
W kirjaniku abikaasa
k KOKBBMMM
KIHK
KINDLUSTUSED
l 1415110 S23 Culford Rd
Toroato 15 Oot
VABA EESTLANE "
Rahvaloendus N Eestis 1970 aastal
Põhjusena märgitakse rahvastiku kiiret muutumist
N Liidus ja ka okup Eestis on kavatsus korraldada 15 jaanuaril 1970 a rahvaloendus nagu
teatas Raina Hääl (nr 113) Rahvaloenduse põhjusena märgitakse rahvaliku kiiret muutumist
Eesti osas esineb rahvaloenduse korraldajana okup Eesti statistika kr4valitus tõi lähemalt mää-ritletun- a
statistika keskvalitsuse rahvaloenduse osakond mille Juhatajaks V Paulman kes on üht-lasi
statistika keskvalitsuse juhataja asetäitja Rahvaloenduse ettevalmistamiseks toimus tänavu
aprillis Moskvas X Liidu statistikute nõupidamine ehk nn programmi arutamine Aluseks oli sel-lel- e
prooviloendus mis korraldati üheksas looduslike geograafiliste ja majanduslike tingimuste
ning elanikkonna rahvusliku koosseisu ja paigutuse poolest üksteisest erinevas piirkonnas Proo-viloendus
hõlmas üle 900000 inimee
Xagu märgitakse on ankeedis I jne kui kaua on küsitletav isik
seekord 18 kuna 1958 a pidevalt elanud antud asulas Isi-loendus- el
oli neid 15 Küsimused kuil kes on antud kohas elanud
esinevad kahes grupis kusjuures ' alla kahe märgitakse eelmine
esimeses grupis esinevad küsimu- - alaline elukoht samuti elukoha
sed esitatakse kõigile elanikele vahetamise põhjus kes
kuna teises grupis olevat 7 küsi-- 1969 aastal ei ole töötanud kogu
must ainult 25 prots elanikkon- - kestel küsib loendaja kas ta
nast tõotas alaliselt hooajaliselt või
Esimese grupi küsimustena esi-'ajutis- elt ja kuud Vastused
nevad: küsitletava isiku suhe pere--J grupi küsimustele pidavat
konnapeaga (naine mees poeg i andma Igakülgse sotsiaalse ja ma--
tütar jne) sugu sünniaeg pere--l
konnaseisrahvus emakeel samuti
teine NSV Liidu rahvaste keel mi-da
küsitletav isik vabalt valdab
haridus õpilastel õppeasutule
tüüp ja elatusallikas
Alalisest elukohast eemalviibi-vate
Isikute suhtes teevad loen-dajad
kindlaks eemalviibimise
põhjuse ja kestuse
Nende isikute suhtes aga kesi
ajutiselt elavad antud kohas mär-gitakse
üles nende alaline elukoht
ja sellest eemaloleku aeg
Teises grupis esinevad küsimu-sed
on: tööala sotsiaalne grupp
(tööline teenistuja kolhoosnik
rahva
aastal
Balti Komitee esindus Norrasse
Ettevalmistused Rootsis aktsioonideks
Kossõgini külaskäigu puhul
STOKHOLM — Balti Komitee aastakoosolekul
mls sügisel Oslos ka Norra
esindus mida juhib üliõpilasajakirja Minerva" peatoimetaja ja
noorteorganisatsioonide Skard
esitatud olnud m h
oldi korraldajaks novembriaktsioonile pressikonverentsi-dele
äljendustele Balti kulla jne
ka Balti riikide 50 a juubeli eri-lise
juubelipublikatsiooni
Koostöö Saksamaaga on tolmu
nud peamiselt Läänemereühlngu
kaudu Selle organisatsiooni raami
des on tolmunud rida kokkutule-kuid
seminare ja konverentse
niihästi kui ka
Balti Komitee on jätkanud kon-takt- e
rea organisatsioonidega
nagu ACEN American Security
Councll Freedom Studies Center
ja rea balti organisatsioonidega
USA--s ja Kanadas See koostöö ku
junes eriti tihedaks seoses no--
vembriaktsiooniga ja Balti riikide
50 a juubeli tähistamisega
1967 a külastas
holmi 54 publitsisti kellede
Stokholml programmi
Balti Komitee
Balti Komitee abiesimees
Haeard võttis osa World Anti- -
Communist kong
ressist Talpeis Formoosal 19t7a
süeisel Töötatakse tihedas leon
taktis WACL sekdtariaadiga
il Fredom Center'is Organiseeri
misel on maailmaliidu Euroopa ja
skandinaavia esindused
Balti komitee tegevuskava isw
69 kohta näeb ette et Balti riikide
en „ Jät
laupäeval luul" l9M Satuiday July 6 1968
küsimust
aasta
Isiklikult
aasta
mitu
selle
kamist rea aktsioonidega sü-Lep- ik
jandusliku iseloomustuse elanik
konnale samuti migratsioonlprot- -
sessidele N Liidus
Küsimused võimaldavad
ainult nn valikulise vaatluse mil
le Uldlstatavad näitajad laienda
takse siis kogu elanikkonnale
See v&lmaldavat Jioida
loenduse Iiblviimisel ja tema tu
lemuste taotlemisel kokku mD
Joneid rublasid samuti väheneb
sellele üritusele kaasatõmmatav
tõotajate
Avalikult tunnistatakse et rah
Indoneesias
valitsusele
Stokhol
teatati et alustab komitee
juhtiv tegelane Jon Koosolekul
aruandest selgus tegevus intensiivne
reale
protestiv küsimuses Suurt tä-helepa- nu
tähistamisele
näol
Saksamaal
USA
oktoobris Stok- -
USA
korraldas
League esimesest
Seou- -
Uocecvumlse aktsiooni
uute
12-1- 8
vate arv"
I
gisel
Ettevalmistused vastuaktsioo-nik- s
Kossõgini Rootsi külas-käigu
puhul jätkuvad
Kuna Balti Komitee tegevuses
käesoleval aastal on täitunud 25 a
siis tähistatakse seda erilise trü
kise publitseerimisega piduliku-ma
kokkutulekuga sel sügisel Ko
mitee oma aastakoosolekul otsus
tas ka ulatuslikke akt-sioone
Põhjamaade Nõukogus
Euroopanõukogus UN Ja teiste
rahvusvaheliste organisatsioonide
juures balti küsimuse eriliseks
aktualiseerimiseks sel aastal
Aasta tä-- i
pearon uscwidAsc "" — --- —
oiuKorraie
V" tBVPv'%
elanikkonna kohta" ning
näitama Jces töötab koduses või
isiklikus põllumajanduslikus abi-majapidamises
Pärast rahvaloenduse teosta-mist
toimuvat veel valikuline kont-rollringkä- lk
loendajate tõö kvall-teed- l
ja tipsuse kontrollimiseks
Selle tõttu rakendatakse ka rah-valoenduse
läbiviimiseks loenda
jad Instruktor-kontrolöõri- d ja
loendusosakondade Juhi Ka sel-gub
et 1959 aasta rahvaloenduse
sest võttis Eestis osa Üle 4000 lnl- -
mese
Rahvaloenduse korraldamine
toimub mitte ainult Moskva
vaid ka Liitunud Rahvaste Or-ganisatsiooni
sdovil
Vastav teadaanne nõuab et ko-gu
maakera rahvastik tuleb loen-dada
1974 aastaks Arvatakse et
kui sellest üritusest ka Puna Hiina
osa võtab siis suudetakse loendada
97 prootsenti Maa elanikest
Praegu on juba teada ka USA-- s
toimub rahvaloendus 1970 aastal
valoendus pidavat andma N Liidu Indias Pakistanis ja
ülevaate töövõimelisel 1971
(EPL)
tegevust
et on
pöörati
ja
alustada
AHk
koosseisu
et
EESTI REISIBÜROO
Tempo Travel
59? Mt Pleasant Road Toronto
Telefonid 481-77:- 2 Ja 481-O67- 0
Vahendame reisimiseks kõiki
lennu- - Ja laevaliine üksiku-tele
Ja gruppidele
Kui meremehelt
nõutakse „propuskit
HELSINGI (EPL) Soome aja-kirjandus
on arusaadavatel põh-justel
suhteliselt tagasihoidlik Ve-nes
valitsevate olukordade kirjel-damisel
eriti aga nende arvusta-misel
Mõnikord aga pole enam või-mali- k
vaikida nagu seda nähtub
Soome meremeeste unionl ajakir-jas
Meremles" tänavu Ilmunud
artiklist milles kirjeldatakse
okup Läti sadamas Ventspilsis
valitsevat olukorda N Liidu sada- -
mates kehtib üldine kord et valis- -
maa meremehed pääsevad maale
ainult vastava propusklga" miv Una'"_r:L:::r"TJ suguseid antakse välja sadama
msianune Kum"ra 'miilitsa poolt Selle loaga võib me-detsemb- ris il tatiMBdtt Ko--
mltee seda tähistada suurema m nJlteks
nifestatsiooniga Stokholmis kus
praegusele Nagu „Meremies" kirjutab on
Homneei on - tnnv
skeoonsgersessiKgairikUutpepsaMlaaailjmuualliiidu ia keeru ine
Balti Komt esimeheks on en-- kka v3ga kaua
riiselt Droi uirxer icioi " _ „_ ii _j esimeh ks on dr Bger Haga gj™ =JJ - - Sekretärid: Arro ""m- - Idsmanü 1ollMdaman 7 km ja teed pime-Häggma- n ja Artu y& % laekur ja raamatupidaja Kalju
L S
M-WJM- U SJ% VV _— _- - - -
gell ei tunne teed sadamasse Lae-va
otsimine nõuab seepärast palju
aega ja vaeva ning hilinemised
on paratamatud
Kuigi Ventspilsis pole midagi
erilist vaatamisväärsust tahavad
meremehed siiski eriti nooremad
maal ära käia Sest laevadel on
nagunii sadamates suhteliselt lü-hikesed
peatused Ja nii tahetakse
ära kasutada kõik võimalused
maale pääsemiseks
Kui meremees Juhtub hilinema
ja „propuskl" aeg on läbi võivad
sellel olla kurvad tagajärjed Ta
kaotab õiguse propuskl" saami-seks
tulevikus Eriti kurvaks ku-juneb
olukord kui laev on lahku- -
nud Varemalt võis mahajäänud
meremees mõne teise soome lae-vaga
hiljem kodumaale tagasi sõi-ta
Kuld möödunud aasta lõpul
Dandl vene võimude poolt maksma
itniniu uut Vord Nüüd Dean man- -
Kunstnik Saarniit koo W" ~~ ji2nüd laevameej nureteem en- -'
William R AUrtn On ri° m~3 £J da]e vene viUuml Ja sõitma Ugasl
JuSttnäituse avamisel M juunil To "jj10 "igapäev raudteel Seejuures peab U l U-rati- on Towerls Näitus Jaab avatiAs 20 avavu k5lk fel$1 ja muud
kL 10 h— 10 õ
Rahul lõhestamistegevusega
Väliseestlastega kultuurisidemete arenda-mise
komitee oli Tallinnas koos
Tallinnas toimunud nn väliseestlastega kultuurisidemete aren-damise
komitee koosolekut Tallinnas ütles komitee esimees Ja
parteitegelane Endel Jaanimägi et tegevus on palju mõjutanud
väliseestlasi ja vabastanud need eelarv amlstrsf Ta rääkis ka
vajadusest päästa unustusehõlma vajumisest" pagulaskirjanike
loomingut (mida teatavasti Jaanimetsa enda rrzhllm ei luba
Eestisse saata) ning rõõmustas et suhtlemisprobleemid on vii-mastel
aastatel kujunenud põhiküsimusteks" väliseestlaste sl-semN- es
vaidluses See olevat nimelt lõplikult lõhestanud
Jaanimägi andmetel käis a 1964
okup Eestis 550 a 1967 aga Juba
1100 vällsrelsljat Ta avaldas tun-nustust
paarile eestlasele Rootsis
kes suhete arendamisele on kaa-sa
aidanud
Suhtlemlsknmiteele avaldas tä-nu
välisministri" ahi Eero
Toomani ja lootis et selgitus-tõ-ö
muutub veelgi tihedamaks
eestlaste hulgas välismaal
Sõnavõttudest selgus veel et
stuudio Tallinn Film" olevat
Stokholmls linastanud tema
poolt tehtud filmi põrgupõhja
uus vanapagan" Olevat kavatsus
korraldada N Eesti kunstnike
tööde näitus Stokholmls Ja välis-maal
elavate eesti kunstnike üle-vaatenäitus
Tallinnas
Komitee Juhatuse presiidiumi
esimeheks valiti tagasi Ees
ti ministrite nõukogu Juures asu--
Soome suurim
tanklaev
STOKHOLM (EPL) - Soome
laevandusettevõte AB Saily Maa- -
riaha minas Ahvenamaal tellis
Uddevalla laevatehaselt tanklaeva
mis kujuneb suurimaks kogu soo-me
laevastikus nagu teatab Ees--
tl Meremees" Selle suurus on
95000 dwt ning üleandmine
peob toimuma lepingu järgi veeb-ruaris
1969
Võrdluseks olgu märkida et
soome suurimaks tanklaevaki on
praegu samale rederille kuuluv
Sanny" mis osteti Rootsist ja
enne soome lipu alla minekut kan
dis nime „ Harry Trapp" See ehi
tati 1960 a Göteborgis
Ilmub
Joann
yjud
okup
maksab Kanadas:
Nimi
va raadio-- Ja
Endel Jaanimägi
Esimehe asetäitjaks said Rah-va
Hääle" toimetaja Ralf Raud-ber- g
Juhan Kahk
Ja rrukindral Richard Torn-ber- g
Komitee vastutavaks sekretä-riks
valiti senise Randar Hiire
asemele I-em-blt
Kumm kes on
punase esimese
sisekomlssarl Boris Kummi
poeg
Ta on seni teeninud diplomaa-dina"
N Liidu Helsingi saatkon-na
Juures Ja teinud tihti reise
Stokholml kus tal on siinsete
eestlaste hulgas tutvusi Paistab
et suur ekskursioon N
Eestist Rootsi ja Norrasse ju-ba
korraldatud suhtlemise elava-mak- s
muutmise programmi
KÕIKIDEKS
H LATER & CO
Ltd
"INSURANCE"
148' Hathurst St 4 kord
(Bathurst— St Clalr)
Tel: kontorU 533-781- 5 Ja
532-744- 1
New Yorgi eesti naiskoori pea-koosolekul
valiti koori uueks esi-naiseks
Lydia Virkmaa ning juha-tusse
Knja Fiso Olga Leik Ja
Ilerta Annan Koorivanemaks va-liti
Ella Roots Koorijuhiks on en-disel
Valdeko Lolgo
EESTLASED
Kasutage AUTOOSTUDE Eesti ühispanga krediiti
mis on märksa odavam teistest
Samuti on soodne meie krediidiga osta majapidamlstarbeid
Tel: 4654650 Ja 4654659 TORONTO EESTI ÜHISPANK
VABA EESTLANE
kaks korda nädalas
Aastas
Poolaastas
MOSTOS
televlsioonikomltee
ajaloodoktor
okupatsiooniaas-ta
KINI1LUSTUSTEKS
$15—
$!$ Mrlposti llsamaka ÜHES KÜU3:
Torontos 56 c mujal Kanadas 58 tü naAi la Inglismaal 70 teUtM Veerandaastas 55 — laades $10
Poolaartas $8 —
Veerandaastas $5 —
Väljaspool Kanadat ja kirlpost:
Aadressi muudatus 25 centl
tellimiste aadressidele palume kindlasti märkida
JJIP OODE" number
TELLIMINE
VAIA EESTLANE
PO lox 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks
veerandaastaks — tavvliseklrip(-ti- a alates „ "
IStf Tellimise katteks lisan $ siinjuures
rahastshekigarahakaardlga (Raha saata ainult tlhtklrjas)
Aadress —
Lk 3
esimees
viimane
oli
PUHUL
US
— —
I
c
Ki„
i-- i
t'
'Htlim iu
i -- i