0095b |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE kolmapäeval 20 märtsil 1958 — Wednesday March 20 1968 Lk 7 4iL~_i CflAfiiar flf J'" " U0-flO"fl- ne M Taide- - ja feadussvallast ii t 1 Albert Soosaar "_s"r"c"ii tähistab Montrealis T-- " aa 60 a sünnipäeva insener Xii 3JV3- - juabilari eluetapid: Sündis „ „! LõDetas Tallinnas Al- - Pär- - Adolfi gümnaasiumi Omandas t4c!nrl kutsA Tallinna Gus-- ♦Vrnicp õnnpasutuse juu- - ♦es kaitstes 1934 aastal terasest rppsiila projeKU uje jue Tõitas algul lühemat aega Tal-- i2jn teedeministeeriumis ehitust-ööde juhaja ja ehitusinspektor Sõja ajal tõotas vanem insenerina Eesti Jõujaamade 1944 suvel põgenes koos pere-- tainm Rootsi Stokholmi kus töötas edukalt suurfirma AB Cont- - ractor'i juures insenerkonstrukto-rina terasbetoonl 1948 a siirdus püsiva elukoha otsagul Rootsist Kanadasse Montreali kus leidis töökoha alu-ziiaium- it tootva suurtööstus konts-ern ALCAN Aluminium Labora tooriumi jõumajanduse osakon nas Siin on ta töötanud tänaseni nõuandval ametikohal vee-- ja soo-jusjõujaamade ning jõumajandus-- bklrade küsimuste alal kõr- - raruu alal Juubilar elab koos abikaasaga oma ehitatud majas Beaconsfieldi aedlinnas kuna poeg dr Keto Soo saar töötab ehitusala konsulendi- - sa Bostonis USA's A Soosaar oli Montreali Eesti Jaani koguduse Uks asutajaid liik-- neid ja oli Jaani koguduse nõuko da esimene esimees Ta võtab eestl-aste seltkondlikust tegevusest hu-vig- a osa Oma tasakaaluka ja rahuliku iseloomu ning vastutuleliku käitu-mise tõttu on võitnud lugupidamis-e paljudelt kutse- - ja ametikaasl-aste ning sõpradelt A Soosaar on olnud Uks varase-maid siia maale asujaid ning ta on olnud paljudele hilisemate tuli- - jatele abiks esimeste sammude astumisel siinses võõras olukorras Mitmed ja mitmed meenutavad tema lahkust abivalmidust ja kül-alislahket kodu tunnustuse ja tä nutundega tJuSubRilaarlmklauuluvbilistlaaksapdeerreemiliselt Sinu kutsekaaslased ja arvukad sõbrad soovivad Sulle head tervist onne ja jõudu edaspidiseks E Tlivel Teaduslikke raamat- uid eestlasilt Koguteose ühe pooljuhtide rüh-ma OmadUSUt nn tnlmofan! t JTJ J S- - Prener (Physics -- i vnenustry of II—VI Com-Ptmads- " 1967 844 iv-- v tv u £'1 Aven (Ahven) sündis Tallin--J a 1924 ja saavutas doktori-J- M a 1955 füüsilise keemia J Pittsburghis Töötab General -- ic eo uurimislaboratooriu-- u Schenectadayi tahke keha füü-- Rj M alal D-- -r lv' u„il avai1uJ-au-Juu '? 7 "adusliku töö Tema toime-- -- ' Koguteoses on eestlasist a&initud vpaI v i t„wi t Kristoffell ja r Taagepera s"°f?sraafia orgaaniliste reakt- - JJJde kvantitatUvse teooria gfWusem on avaldanud V SS ("°5nov01 koUtshestvennoi lSS?e°2anlikts0h' ePsrkofI-h reaktsii" - vlktor Palm S5uda- - 1926 saavutas kandi- - iiwu JunaxaD Tartu till-- orgaaniiise keemia kateedrit SalS6 3a katalüüs! abora- - S Mone sta eest viibis gAaütal tööl New Yorgis Dr daäv11 aIaldan"d umbes 50 tea- - TeS Ü!evaate keemiast (1966) aSnTn0graaflas on eestlasUt saar v ' "PPe a Kore- - u i n nmoineu- - A- - Twiiaeti ja ü Haldna IUn BHB lIinKflW! yyUvKItrr rv 'EuflK™ 1 IObooL BBBBl 9x11 i 1 Vnr v f iaafl IIIIIIIIIIIIIBHaflv iHB oH IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHbMH " aaaaaaHaaaaH llllllllllllllllllllllllllllllllw:iMIIIIIIIIIIIIIH Stokholmi Eesti osakonna korraldusel toimus Eesti Vabariipi juubeli ajal 2 J eebruaril Stokiiolmis akadeemiline ball Ooperikeldri restoranis Balli kaugemateks külalisteks olid kolm stipendiaatidena Soomes õppivat eesti noort USAst — KaJ Ojamaa Etrlhes ja Tiiu Vanderer Ametlikult olid esinda-tud SaoKarjaIa osakond Turust jj Stokholmi Läti osakond Fotol: pilk tantsupõrandale traditsiooni-lise avapoloneesi ajal Eesti pagulasluuletajad punaste luuleanioloogias Kommunistide eest põgenenud luuletajaid serveeritakse tendentslikult ja halvustavalt Möödunud aastal ilmus Tallinnas Kirjastus „E sti Raamatu" kirjastusel Paul Rummo poolt koos-tatun- a eesti luuleantoloogia Eesti luule" See o i suurim luulrantoloogia mis üldse ersti keeles avaldatud Selle lehekülgede arv on täpselt 1000 j sellesse on tehtud valik 120-e- st luuletaja loomin-gust mis dateeritud aastatega 1637—1965 Meil po"eks erilist põhjust selle suurimast suurima" luu-le n'oloogia juures peatuda kuid et sellesse on esmakordselt sisse õetud ka paguluses viibivaid või paguluses surnud luuletajaid siis teeme seda sel 'es osas mis on meile kõige lihetn Uus kodumaine luuleantoloogia — neid on seal viimaste aastaküm-nete kestel mitmeid välja antud — mõjub üldiselt lausa masenda-valt Autorite ja nende värsside valikul on koostaja toiminud suu-re sihilikkusega Sama sihilikkus esineb esitatud autorite biograa-fias Nii sisus kui kommentaaris leiab lugeja tugevalt alla kriipsu-tatud tendentslikkust ja seda mit-te ainult kaasaegsete luuletajate puhul vaid ka nende luuletajate puhul kes juba ammugi elavate kirjast lahkunud Samaaegselt on antoloogia veerule tõstetud niisu-guseid punaseid vesivõsusid kelle looming luule alal millegagi ei ula-tu „eestl luule" püsivale säilitamise-- tasemele Pagulasluuleta j aist on kodumaist tunnustust" või „armu" saanud ainult üheksa ni-me Neid kõiki alates G Suitsu ja Marie Underiga esitatakse ten-dentslikult kusjuures biograafili-ses sõnavõtus laskutakse enamiku puhul isegi halvustavale Ainult kaks pagulas-luuletaj- at nimelt Arno Vihalemm ja Harri Asi piisevad „kergema süüdis-tusega" sest neid võetakse ko-dumaises Juule-kohtus- " kuida-giviisi nagu „oma-meesten- a" kuigi nende loomingu parim osa jiib selle juures lugejale esi-tamata Kuld vaatleme lähemalt pagulas-luuletajate osa värskes luuleantoloogias Üheksalt luu-letajalt on kokku esitatud 152 luu-letust mis koos luuletajate bio-graafiaga võtab enese alla 107 le hekülge Suhteliselt on see äär miselt tagasihoidlik osa sest sama aegselt on antoloogia üldmahust tervelt 846 lehekülge jäetud tä-napäeval Eestis elunevatele ja ae-gade kestel surnud luuletajaile Kõige sele juures ei tohi unustada et eelpool märgitud 107 lehekülje-le pagulas-luules- t on kokku suru-tud ka käesoleva sajandi eesti luu- - 'le kõige markantsemate esindaj-ale — Gustav Suitsu Henrik Visna-puu ja Marie Underi „valik-näi-'ted- " mis on paigutatud kokku '61-l- e leheküljele või teiste sõnade-ga 81-l- e luuletuste-valikul- e Kuna 'sellisele rangele kokkusurutusele lisandub ühekülgne ja tendentslik valik Suitsust Visnapuust ja Un-deri- st siis on päris selge millise väära pildi saavad praeguse kodu-maa luulesõbrad meie kõnesoleva-test tipp-luuletajai- st Kahjuks puudub siinkohal või malus lähemalt näidata milliseid näiteid uues Eesti luules" pagulu-ses viibivaist või siin surnud luu-letajaist esitatakse Domineerib varajasem looming kuna pagulu-ses kirjutataud luuletustest on valitud ennekõike üksikuid kõige pessimistlikumad näiteid — elee-- ' gilise kodumaatuse motiividel mis suuremalt jaolt pole üldse esitata-vate luletajate paremad võõrsil kirjutatud luuletused Gustav Suitsule on antud kõige rohkem ruumi — 26 lehekülge kus on avaldatud 35 luuletust (neist ainult 5 võõrsil kirjuta-tut) G S biograafias märgitak-se et autori viimane luuletusko-gu („Tull ja tuul") „ maksab lõivu emigrantliku ladviku poli-tiseerimise tendentsidele" ja see peegelduvat võõrsilolu timmi-kutunn- et ning perspektiivitust" Peaaegu samasuguselt iseloomus-tatakse Marie Underi luulet võõr-sil Koostaja märgib: sõja ajal ning sõjajärgsetel aastatel ei suutnud ta üksikutes värssides vältida natsionalismi ja emigrant liku ladviku propaganda mõjutu-si" M Underile on antud anoto-loogia- s 22 Ihk kus trükitud 25 luuletust neist ainult neli võõrsil kirjutatud Kuigi H Visnapuust ilmus mul-lu kodumaal tikutoosisuurune eri-kogu ei tähenda see kaugeltki veel Visnapuu täielikku rehabiliteeri-mist Visnapuu kodumaaluule eri-ti see osa mis võõrsil kirjutatud on kodumaa luulekohtunikele mõ-ruda- ks pilliks ja valusaks okkaks Seda kinnitab P Rummo hinnang H V biograafia juures kus sõ-nasõnalt märgitakse: „H Visna-puu eraigratsiooniperioodi looming on enamuses emigrantliku ladviku teenimise publitsistlik propagan-daluul- e Selles peegeldub aga ka võõrsilolemise ummik ja ükslndu- - setunde rusuv meeleolu" Visna puu luulest on valitud antoloogias-se 21 luuletust (ainult 2 pagulu-ses kirjut luuletust) mis võtavad enese alla 13 lehekülge Muide: Visnapuu eluloos märgi-takse et ta põgenes Saksamaale kuna Under ja Suits olevat asu-nud lõi siirdunud võõrsille Neljandal kohal platseerub luu-letuste arvuga Bern Kangro kes 1944 a alates asuvat Rootsis Te-male on kodumaine luule-kohtuni- k andnud 10 lk kus on avaldatud 17 luuletust neist ootamatult roh-kelt nimelt 9 võõrsil sõnastatud luuletust Tema võõrsil loodud luu-les kajastuvat võõrsilolu üksin-dus ning kodutuse tunne" ja sõ-jajärgse kodumaa elust vildakaid nägemuspilte" Arno Vihalemm ja Kaljo Lepik on kumbki esindatud 16 luuletu-sega kusjuures esimese luuletu-sed võtavad enese alla 10 teise luuletused aga 12 lehekülge A Vihalemma loomingu kohta pole kodumaisel hindajal mingeid ette-heiteid kuid K Lepiku luuletus-test kajastub emigrantliku ladviku propaganda mõju kodumaa elu kä-sitlemisel" Artur Adson (kes põgenes Rootsi") esindub „Eestl luules" ainult 8 luuletusega 7-- el leheküljel ning teda iseloomustatakse sõna-dega: Emigrandina on ta kirjan-duslik tegevus piirdunud peamiselt memuaaride avaldamisega mille enamikku kannab demokraatia- - ja sotsialismivastane tendents" "Harri Asi näib olevat kõige „vas-tuvõetava- m" pagulas-luuletaj- a praegusele kodumaale sest temale ei heideta poliitiliselt midagi ette Talle on antoloogias antud neli le-hekülge kus avaldatud kokku 9 luuletust või epigrammi Ivar Grünthal on esindatud kõi-ge tagasihoidlikumalt 3-- el lehekül jel 5 luuletusega sest temaga on kaasas käinud pagulasideoloogide-I- c omased väärkujutelmad kodu-maa minevikust ja olevikust" Te-ma luule paremiku moodustavad 'elupildid mis peegeldavad valel j poolel sõdimise nördimust" Täitsa esindamata on pagulus-luuletajai- st säärased üldtuntud värsimehed nagu Raimond Kolk Ilmar Laaban Aleksis Rannit Hannes Oja Jt Miks? — Seda mui- - augi öelda antoloogia eessõnas kuid viimasest loogilist järeldust tehes pole need ajaproovile vastu pidanud" — nagu märgib P Rum mo luuletajate puhul kes antoloo giast on välja jäetud Viimaste hulka kulub ka II Ma sing kellest vaikides mõõda on mindud kuigi ta osatähtsus ees ti uuemas luules on märkimis väärsest suurem B Alveri põlu all olekust pole sõnagi juttu kuid Heiti Talvik olevat 1966 a rehabiliteeritud Ka tunnistatakse avalikult et H Tal-vik oli väljasaadetud" surres 1947 aastal 15 tuhandes eks trükitud uus luuleantoloogia kodumaal on ten-dentslik porpagandaluule antoloo-gia mida tõenäoliselt suurem osa lugejaid mõistavad ja seda just sel-le tõttu et kõigile võõrsil viibivai-le luuletajaile (peale Asi ja Viha-lema- ) heidetakse ette eksimust Ideoloogilisel ja propagandalisel" alal — ja seda kõike samal ajal mil enamik kodumaal elunevaid või pärast sõda surnud luuletajaid on täiel jõul rakendatud kommu-nistliku propagandavankrl ette Osv Ole S BROGOWSKI OPTIK Silmade järelvaatus Tel LE 1-4- 231 412 RONCESVALLES --m l'-- EESTI VABADUSSÕJA AJALOO INGLISKEELNE ULATUSLIK KOKKUVÕTE ilmus suureformaadilise 48-leheküljol-ise raamatuna Ameerika ühendriikides Teksti mille oli koostanud Eesti Vabariigi Ajaloo Komitee mis aga jäipealetulnud murranguliste sündmuste tõttu klrjastamata andis nUUd esmakordselt välja Eesti Vabadusvõit-lejate Liit USA's See on väärtuslik lisand meie napile ingliskeelsele Eestit käsitlevale materjalile Sisuliselt on ülevaade kõigiti soliidne ja pakub peale mitte-eestlast- c kindlasti huvitavat lugemist ka eestlas-tele endile eriti väliseestlaste nooremale põlvkonnale kes Inglise kee-les vahest rohkemgi kodus on kui eesti keeles Tuleb eriti rõhutada et see on üks väga vähestest paguluses väljaantud Eestit tutvusta-vais- t ingliskeolseist raamatuist millede keol on korrektne On teatav kurioosum et tekst mis koostati Eesti Vabariigi ajal on palju pare-mas inglise keeles kui võõrsil välja antud Eestit tutvustavad teosed USA Eesti Rahvuskomitee Kanada Rahvusliku Välisvõitluse Nõuko-gu Ja Rootsi keskorganisatsioonide poolt välja antud ingliskeelsed tutvustavad broshüürid ning raamatud on valdavas enamikus olnud puudulikus inglise keeles Madalpunktldeks selles osas on vist küll jäänud Rootsis Rahvusnõukogu-Rahvusfond- i poolt välja antud „As-paet- s of Estonian Culture" ja HEstonia — Past and Present" millede inglise keel on lihtsalt piinlikult võimatu Aga ega ka Ameerika mand-ri keskorganisatsioonide väljaanded ei ole selles suhtes kvaliteedilt silma paistnud Samuti on nad väga vähe tähelepanu pööranud trükis-te tüpograafilisele ja kunstilisele kujundamisele milline külg meie kaasaegses körgreWaamitehnikaa läbl-immutatu- d maailmas omab suure tähtsuse Selles punktis on raamat Estonian War of Indepen-dene- e 1918—1920" esmaklassiline Raamatu on tüpograafiliselt ja kunstiliselt kujundanud noorema põlve eestlasest rakenduskunstnik Jaan Rorn kellelt on ka raamatu efektiivne Ja maitsekas kaas Välja-anne sisaldab rohkelt illustratiivset materjali OLEMUSELT TAHAP KUNGLA" PEAMISELT OLLA KUL-TUURILINE AJAKIRI" — see proklamatsioon seisab Austraalias väi-j- a antud uue eestikeetee ajakirja toimetuse saatesõnas Esimene num-ber ilmus detsembris 1967 Selle väljaandjaks on „Urituli Publicatlons" ja toimetajaks Edgar Aavik Ajakirja toimetaja teatel on sõna kung-la- " pärinev üheaegselt nii sumeri kui eesti keelest ja sellele vastavalt läbib tervet cjakirja esimest numbrit kindel veendumus et eestlased pärinevad sumerlastest Eesti sumeroloogide" jõud mis teatavasti Torontos on nii tugevad et nad suudavad segadusse paisata kultuuri-kongresse on saanud seega uut ja neile väärikat täiendust Suurem osa ajakirja esimesest numbrist on täielikult ebakultuuriline — Aita ränga koomilis-naiivsetes- t luuletustest kuni toimeta ia väiteni et Ka-liforn- ia kuberner Ronald Reagan olevat saanud oma ühiskondlikud ideed E Aaviku Jcreativismi" nime kandvast kunstiteooriast Number sisaldab ka mõningal määral loetavaid kirjutusi Austraalia eestlaste kultuurilis-setskondlik- u elu kohta mis aga sama hästi võiks trükki-mist leida Austraalia eestikeelses nädalalehes LENDAVAD TALDRIKUD" ON PAKKUNUD PALJU KÕNE-AINET KA EESTIS Nende probleemi käsitlesid hiljuti oma vestlus-ringis isegi Tallinna Polütehnillse Instituudi õppejõud Nagu ühes N Eesti ajalehes ära toodud vestluse kokkuvõttest saab lugeda on ka Eestis sageli nähtud lendavaid taldrikuid" Näiteks teatati Tõravcre observatooriumi et mitu inimest on näinud kuldas koidikul tõusis metsa tagant punane UFO ja liikus võnkudes ikka kõrgemale ja kõr-gemale kuni kadus päikesevalgusse Observatooriumis tehti arvestus ja selgus et oli tegemist planeedi Veenusega! 3 jaanuari hommikul teatati UFO ülelennust Vändrast nägijateks olid Vändra meierei töö-tajad Ka teisi Juhtumeid on registreeritud Eesti teadlased kasuta-vad sellistest nähtustest rääkimisel ingllskeclest laenatud terminit --Unid- entified Flying Object ehk lühidalt UFO FUUsikakatecdri dot-sent G Mets ütles: Lendavate taldrikute teema on kahtlematult väga põnev ja tulutoov neile kes sellest kirjutavad Kui aga vaadelda esi-tatavaid „fakte" kriitilise pilguga siis ei jää neist peagu midagi jä-rele Ei saa eitada juhuseid kus mingit eset on jälgitud nii silmaga kui ka raadiolokaatoriga Kuid nendel juhtudel on ilmselt tegemist keeriste või pilvedega" Keemiateaduskonna dekaan Endel Uus ütleb et vaatamata sellele et sageli on UFO-d- e ilmumist selgitatud nägija liigse viskiportsjoniga näib et mõnedel juhtudel on siiski tegemist mingite meile tundmatute nähtustega ülikooli õppejõud A Pärnamaa ütleb: Tuleb nähtavasti nõustuda sellega et UFO-- d on olemas Kü-simus saab olla ainult selles mida need objektid endast kujutavad" Kokkuvõttes näib et Tallinna Polütehnillse Instituudi õppejõud olid väga skeptilised võimaluse osas et tegemist võib olla mingite küla-listega kosmosest" aga mõned ütlesid siiski et seda võimalust ei saa ka absoluutselt eitada J T Kla" illit tl H£l1 mlM UHHMflSMÜmmmmmmHBB¥~ HBHfV9l!Pmmmmmmm9BBeV ' ™lfnMi1ITWmmmmmmmMaai ' SmWi3mlm3mVmmflkaimmmmmHPkyPimmmmmV'lmVMk RiaWBHmPRSiKmeMT'°' WmmmmHP9c7 SP SJj-PBPUH- K HHHHimHmHmfcmte~ jJ Kanada metsade uhkuseks ja jahimeeste ihaldatavamaks saagiks on laiasarveline põder
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, March 20, 1968 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1968-03-20 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000119 |
Description
Title | 0095b |
OCR text | VABA EESTLANE kolmapäeval 20 märtsil 1958 — Wednesday March 20 1968 Lk 7 4iL~_i CflAfiiar flf J'" " U0-flO"fl- ne M Taide- - ja feadussvallast ii t 1 Albert Soosaar "_s"r"c"ii tähistab Montrealis T-- " aa 60 a sünnipäeva insener Xii 3JV3- - juabilari eluetapid: Sündis „ „! LõDetas Tallinnas Al- - Pär- - Adolfi gümnaasiumi Omandas t4c!nrl kutsA Tallinna Gus-- ♦Vrnicp õnnpasutuse juu- - ♦es kaitstes 1934 aastal terasest rppsiila projeKU uje jue Tõitas algul lühemat aega Tal-- i2jn teedeministeeriumis ehitust-ööde juhaja ja ehitusinspektor Sõja ajal tõotas vanem insenerina Eesti Jõujaamade 1944 suvel põgenes koos pere-- tainm Rootsi Stokholmi kus töötas edukalt suurfirma AB Cont- - ractor'i juures insenerkonstrukto-rina terasbetoonl 1948 a siirdus püsiva elukoha otsagul Rootsist Kanadasse Montreali kus leidis töökoha alu-ziiaium- it tootva suurtööstus konts-ern ALCAN Aluminium Labora tooriumi jõumajanduse osakon nas Siin on ta töötanud tänaseni nõuandval ametikohal vee-- ja soo-jusjõujaamade ning jõumajandus-- bklrade küsimuste alal kõr- - raruu alal Juubilar elab koos abikaasaga oma ehitatud majas Beaconsfieldi aedlinnas kuna poeg dr Keto Soo saar töötab ehitusala konsulendi- - sa Bostonis USA's A Soosaar oli Montreali Eesti Jaani koguduse Uks asutajaid liik-- neid ja oli Jaani koguduse nõuko da esimene esimees Ta võtab eestl-aste seltkondlikust tegevusest hu-vig- a osa Oma tasakaaluka ja rahuliku iseloomu ning vastutuleliku käitu-mise tõttu on võitnud lugupidamis-e paljudelt kutse- - ja ametikaasl-aste ning sõpradelt A Soosaar on olnud Uks varase-maid siia maale asujaid ning ta on olnud paljudele hilisemate tuli- - jatele abiks esimeste sammude astumisel siinses võõras olukorras Mitmed ja mitmed meenutavad tema lahkust abivalmidust ja kül-alislahket kodu tunnustuse ja tä nutundega tJuSubRilaarlmklauuluvbilistlaaksapdeerreemiliselt Sinu kutsekaaslased ja arvukad sõbrad soovivad Sulle head tervist onne ja jõudu edaspidiseks E Tlivel Teaduslikke raamat- uid eestlasilt Koguteose ühe pooljuhtide rüh-ma OmadUSUt nn tnlmofan! t JTJ J S- - Prener (Physics -- i vnenustry of II—VI Com-Ptmads- " 1967 844 iv-- v tv u £'1 Aven (Ahven) sündis Tallin--J a 1924 ja saavutas doktori-J- M a 1955 füüsilise keemia J Pittsburghis Töötab General -- ic eo uurimislaboratooriu-- u Schenectadayi tahke keha füü-- Rj M alal D-- -r lv' u„il avai1uJ-au-Juu '? 7 "adusliku töö Tema toime-- -- ' Koguteoses on eestlasist a&initud vpaI v i t„wi t Kristoffell ja r Taagepera s"°f?sraafia orgaaniliste reakt- - JJJde kvantitatUvse teooria gfWusem on avaldanud V SS ("°5nov01 koUtshestvennoi lSS?e°2anlikts0h' ePsrkofI-h reaktsii" - vlktor Palm S5uda- - 1926 saavutas kandi- - iiwu JunaxaD Tartu till-- orgaaniiise keemia kateedrit SalS6 3a katalüüs! abora- - S Mone sta eest viibis gAaütal tööl New Yorgis Dr daäv11 aIaldan"d umbes 50 tea- - TeS Ü!evaate keemiast (1966) aSnTn0graaflas on eestlasUt saar v ' "PPe a Kore- - u i n nmoineu- - A- - Twiiaeti ja ü Haldna IUn BHB lIinKflW! yyUvKItrr rv 'EuflK™ 1 IObooL BBBBl 9x11 i 1 Vnr v f iaafl IIIIIIIIIIIIIBHaflv iHB oH IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHbMH " aaaaaaHaaaaH llllllllllllllllllllllllllllllllw:iMIIIIIIIIIIIIIH Stokholmi Eesti osakonna korraldusel toimus Eesti Vabariipi juubeli ajal 2 J eebruaril Stokiiolmis akadeemiline ball Ooperikeldri restoranis Balli kaugemateks külalisteks olid kolm stipendiaatidena Soomes õppivat eesti noort USAst — KaJ Ojamaa Etrlhes ja Tiiu Vanderer Ametlikult olid esinda-tud SaoKarjaIa osakond Turust jj Stokholmi Läti osakond Fotol: pilk tantsupõrandale traditsiooni-lise avapoloneesi ajal Eesti pagulasluuletajad punaste luuleanioloogias Kommunistide eest põgenenud luuletajaid serveeritakse tendentslikult ja halvustavalt Möödunud aastal ilmus Tallinnas Kirjastus „E sti Raamatu" kirjastusel Paul Rummo poolt koos-tatun- a eesti luuleantoloogia Eesti luule" See o i suurim luulrantoloogia mis üldse ersti keeles avaldatud Selle lehekülgede arv on täpselt 1000 j sellesse on tehtud valik 120-e- st luuletaja loomin-gust mis dateeritud aastatega 1637—1965 Meil po"eks erilist põhjust selle suurimast suurima" luu-le n'oloogia juures peatuda kuid et sellesse on esmakordselt sisse õetud ka paguluses viibivaid või paguluses surnud luuletajaid siis teeme seda sel 'es osas mis on meile kõige lihetn Uus kodumaine luuleantoloogia — neid on seal viimaste aastaküm-nete kestel mitmeid välja antud — mõjub üldiselt lausa masenda-valt Autorite ja nende värsside valikul on koostaja toiminud suu-re sihilikkusega Sama sihilikkus esineb esitatud autorite biograa-fias Nii sisus kui kommentaaris leiab lugeja tugevalt alla kriipsu-tatud tendentslikkust ja seda mit-te ainult kaasaegsete luuletajate puhul vaid ka nende luuletajate puhul kes juba ammugi elavate kirjast lahkunud Samaaegselt on antoloogia veerule tõstetud niisu-guseid punaseid vesivõsusid kelle looming luule alal millegagi ei ula-tu „eestl luule" püsivale säilitamise-- tasemele Pagulasluuleta j aist on kodumaist tunnustust" või „armu" saanud ainult üheksa ni-me Neid kõiki alates G Suitsu ja Marie Underiga esitatakse ten-dentslikult kusjuures biograafili-ses sõnavõtus laskutakse enamiku puhul isegi halvustavale Ainult kaks pagulas-luuletaj- at nimelt Arno Vihalemm ja Harri Asi piisevad „kergema süüdis-tusega" sest neid võetakse ko-dumaises Juule-kohtus- " kuida-giviisi nagu „oma-meesten- a" kuigi nende loomingu parim osa jiib selle juures lugejale esi-tamata Kuld vaatleme lähemalt pagulas-luuletajate osa värskes luuleantoloogias Üheksalt luu-letajalt on kokku esitatud 152 luu-letust mis koos luuletajate bio-graafiaga võtab enese alla 107 le hekülge Suhteliselt on see äär miselt tagasihoidlik osa sest sama aegselt on antoloogia üldmahust tervelt 846 lehekülge jäetud tä-napäeval Eestis elunevatele ja ae-gade kestel surnud luuletajaile Kõige sele juures ei tohi unustada et eelpool märgitud 107 lehekülje-le pagulas-luules- t on kokku suru-tud ka käesoleva sajandi eesti luu- - 'le kõige markantsemate esindaj-ale — Gustav Suitsu Henrik Visna-puu ja Marie Underi „valik-näi-'ted- " mis on paigutatud kokku '61-l- e leheküljele või teiste sõnade-ga 81-l- e luuletuste-valikul- e Kuna 'sellisele rangele kokkusurutusele lisandub ühekülgne ja tendentslik valik Suitsust Visnapuust ja Un-deri- st siis on päris selge millise väära pildi saavad praeguse kodu-maa luulesõbrad meie kõnesoleva-test tipp-luuletajai- st Kahjuks puudub siinkohal või malus lähemalt näidata milliseid näiteid uues Eesti luules" pagulu-ses viibivaist või siin surnud luu-letajaist esitatakse Domineerib varajasem looming kuna pagulu-ses kirjutataud luuletustest on valitud ennekõike üksikuid kõige pessimistlikumad näiteid — elee-- ' gilise kodumaatuse motiividel mis suuremalt jaolt pole üldse esitata-vate luletajate paremad võõrsil kirjutatud luuletused Gustav Suitsule on antud kõige rohkem ruumi — 26 lehekülge kus on avaldatud 35 luuletust (neist ainult 5 võõrsil kirjuta-tut) G S biograafias märgitak-se et autori viimane luuletusko-gu („Tull ja tuul") „ maksab lõivu emigrantliku ladviku poli-tiseerimise tendentsidele" ja see peegelduvat võõrsilolu timmi-kutunn- et ning perspektiivitust" Peaaegu samasuguselt iseloomus-tatakse Marie Underi luulet võõr-sil Koostaja märgib: sõja ajal ning sõjajärgsetel aastatel ei suutnud ta üksikutes värssides vältida natsionalismi ja emigrant liku ladviku propaganda mõjutu-si" M Underile on antud anoto-loogia- s 22 Ihk kus trükitud 25 luuletust neist ainult neli võõrsil kirjutatud Kuigi H Visnapuust ilmus mul-lu kodumaal tikutoosisuurune eri-kogu ei tähenda see kaugeltki veel Visnapuu täielikku rehabiliteeri-mist Visnapuu kodumaaluule eri-ti see osa mis võõrsil kirjutatud on kodumaa luulekohtunikele mõ-ruda- ks pilliks ja valusaks okkaks Seda kinnitab P Rummo hinnang H V biograafia juures kus sõ-nasõnalt märgitakse: „H Visna-puu eraigratsiooniperioodi looming on enamuses emigrantliku ladviku teenimise publitsistlik propagan-daluul- e Selles peegeldub aga ka võõrsilolemise ummik ja ükslndu- - setunde rusuv meeleolu" Visna puu luulest on valitud antoloogias-se 21 luuletust (ainult 2 pagulu-ses kirjut luuletust) mis võtavad enese alla 13 lehekülge Muide: Visnapuu eluloos märgi-takse et ta põgenes Saksamaale kuna Under ja Suits olevat asu-nud lõi siirdunud võõrsille Neljandal kohal platseerub luu-letuste arvuga Bern Kangro kes 1944 a alates asuvat Rootsis Te-male on kodumaine luule-kohtuni- k andnud 10 lk kus on avaldatud 17 luuletust neist ootamatult roh-kelt nimelt 9 võõrsil sõnastatud luuletust Tema võõrsil loodud luu-les kajastuvat võõrsilolu üksin-dus ning kodutuse tunne" ja sõ-jajärgse kodumaa elust vildakaid nägemuspilte" Arno Vihalemm ja Kaljo Lepik on kumbki esindatud 16 luuletu-sega kusjuures esimese luuletu-sed võtavad enese alla 10 teise luuletused aga 12 lehekülge A Vihalemma loomingu kohta pole kodumaisel hindajal mingeid ette-heiteid kuid K Lepiku luuletus-test kajastub emigrantliku ladviku propaganda mõju kodumaa elu kä-sitlemisel" Artur Adson (kes põgenes Rootsi") esindub „Eestl luules" ainult 8 luuletusega 7-- el leheküljel ning teda iseloomustatakse sõna-dega: Emigrandina on ta kirjan-duslik tegevus piirdunud peamiselt memuaaride avaldamisega mille enamikku kannab demokraatia- - ja sotsialismivastane tendents" "Harri Asi näib olevat kõige „vas-tuvõetava- m" pagulas-luuletaj- a praegusele kodumaale sest temale ei heideta poliitiliselt midagi ette Talle on antoloogias antud neli le-hekülge kus avaldatud kokku 9 luuletust või epigrammi Ivar Grünthal on esindatud kõi-ge tagasihoidlikumalt 3-- el lehekül jel 5 luuletusega sest temaga on kaasas käinud pagulasideoloogide-I- c omased väärkujutelmad kodu-maa minevikust ja olevikust" Te-ma luule paremiku moodustavad 'elupildid mis peegeldavad valel j poolel sõdimise nördimust" Täitsa esindamata on pagulus-luuletajai- st säärased üldtuntud värsimehed nagu Raimond Kolk Ilmar Laaban Aleksis Rannit Hannes Oja Jt Miks? — Seda mui- - augi öelda antoloogia eessõnas kuid viimasest loogilist järeldust tehes pole need ajaproovile vastu pidanud" — nagu märgib P Rum mo luuletajate puhul kes antoloo giast on välja jäetud Viimaste hulka kulub ka II Ma sing kellest vaikides mõõda on mindud kuigi ta osatähtsus ees ti uuemas luules on märkimis väärsest suurem B Alveri põlu all olekust pole sõnagi juttu kuid Heiti Talvik olevat 1966 a rehabiliteeritud Ka tunnistatakse avalikult et H Tal-vik oli väljasaadetud" surres 1947 aastal 15 tuhandes eks trükitud uus luuleantoloogia kodumaal on ten-dentslik porpagandaluule antoloo-gia mida tõenäoliselt suurem osa lugejaid mõistavad ja seda just sel-le tõttu et kõigile võõrsil viibivai-le luuletajaile (peale Asi ja Viha-lema- ) heidetakse ette eksimust Ideoloogilisel ja propagandalisel" alal — ja seda kõike samal ajal mil enamik kodumaal elunevaid või pärast sõda surnud luuletajaid on täiel jõul rakendatud kommu-nistliku propagandavankrl ette Osv Ole S BROGOWSKI OPTIK Silmade järelvaatus Tel LE 1-4- 231 412 RONCESVALLES --m l'-- EESTI VABADUSSÕJA AJALOO INGLISKEELNE ULATUSLIK KOKKUVÕTE ilmus suureformaadilise 48-leheküljol-ise raamatuna Ameerika ühendriikides Teksti mille oli koostanud Eesti Vabariigi Ajaloo Komitee mis aga jäipealetulnud murranguliste sündmuste tõttu klrjastamata andis nUUd esmakordselt välja Eesti Vabadusvõit-lejate Liit USA's See on väärtuslik lisand meie napile ingliskeelsele Eestit käsitlevale materjalile Sisuliselt on ülevaade kõigiti soliidne ja pakub peale mitte-eestlast- c kindlasti huvitavat lugemist ka eestlas-tele endile eriti väliseestlaste nooremale põlvkonnale kes Inglise kee-les vahest rohkemgi kodus on kui eesti keeles Tuleb eriti rõhutada et see on üks väga vähestest paguluses väljaantud Eestit tutvusta-vais- t ingliskeolseist raamatuist millede keol on korrektne On teatav kurioosum et tekst mis koostati Eesti Vabariigi ajal on palju pare-mas inglise keeles kui võõrsil välja antud Eestit tutvustavad teosed USA Eesti Rahvuskomitee Kanada Rahvusliku Välisvõitluse Nõuko-gu Ja Rootsi keskorganisatsioonide poolt välja antud ingliskeelsed tutvustavad broshüürid ning raamatud on valdavas enamikus olnud puudulikus inglise keeles Madalpunktldeks selles osas on vist küll jäänud Rootsis Rahvusnõukogu-Rahvusfond- i poolt välja antud „As-paet- s of Estonian Culture" ja HEstonia — Past and Present" millede inglise keel on lihtsalt piinlikult võimatu Aga ega ka Ameerika mand-ri keskorganisatsioonide väljaanded ei ole selles suhtes kvaliteedilt silma paistnud Samuti on nad väga vähe tähelepanu pööranud trükis-te tüpograafilisele ja kunstilisele kujundamisele milline külg meie kaasaegses körgreWaamitehnikaa läbl-immutatu- d maailmas omab suure tähtsuse Selles punktis on raamat Estonian War of Indepen-dene- e 1918—1920" esmaklassiline Raamatu on tüpograafiliselt ja kunstiliselt kujundanud noorema põlve eestlasest rakenduskunstnik Jaan Rorn kellelt on ka raamatu efektiivne Ja maitsekas kaas Välja-anne sisaldab rohkelt illustratiivset materjali OLEMUSELT TAHAP KUNGLA" PEAMISELT OLLA KUL-TUURILINE AJAKIRI" — see proklamatsioon seisab Austraalias väi-j- a antud uue eestikeetee ajakirja toimetuse saatesõnas Esimene num-ber ilmus detsembris 1967 Selle väljaandjaks on „Urituli Publicatlons" ja toimetajaks Edgar Aavik Ajakirja toimetaja teatel on sõna kung-la- " pärinev üheaegselt nii sumeri kui eesti keelest ja sellele vastavalt läbib tervet cjakirja esimest numbrit kindel veendumus et eestlased pärinevad sumerlastest Eesti sumeroloogide" jõud mis teatavasti Torontos on nii tugevad et nad suudavad segadusse paisata kultuuri-kongresse on saanud seega uut ja neile väärikat täiendust Suurem osa ajakirja esimesest numbrist on täielikult ebakultuuriline — Aita ränga koomilis-naiivsetes- t luuletustest kuni toimeta ia väiteni et Ka-liforn- ia kuberner Ronald Reagan olevat saanud oma ühiskondlikud ideed E Aaviku Jcreativismi" nime kandvast kunstiteooriast Number sisaldab ka mõningal määral loetavaid kirjutusi Austraalia eestlaste kultuurilis-setskondlik- u elu kohta mis aga sama hästi võiks trükki-mist leida Austraalia eestikeelses nädalalehes LENDAVAD TALDRIKUD" ON PAKKUNUD PALJU KÕNE-AINET KA EESTIS Nende probleemi käsitlesid hiljuti oma vestlus-ringis isegi Tallinna Polütehnillse Instituudi õppejõud Nagu ühes N Eesti ajalehes ära toodud vestluse kokkuvõttest saab lugeda on ka Eestis sageli nähtud lendavaid taldrikuid" Näiteks teatati Tõravcre observatooriumi et mitu inimest on näinud kuldas koidikul tõusis metsa tagant punane UFO ja liikus võnkudes ikka kõrgemale ja kõr-gemale kuni kadus päikesevalgusse Observatooriumis tehti arvestus ja selgus et oli tegemist planeedi Veenusega! 3 jaanuari hommikul teatati UFO ülelennust Vändrast nägijateks olid Vändra meierei töö-tajad Ka teisi Juhtumeid on registreeritud Eesti teadlased kasuta-vad sellistest nähtustest rääkimisel ingllskeclest laenatud terminit --Unid- entified Flying Object ehk lühidalt UFO FUUsikakatecdri dot-sent G Mets ütles: Lendavate taldrikute teema on kahtlematult väga põnev ja tulutoov neile kes sellest kirjutavad Kui aga vaadelda esi-tatavaid „fakte" kriitilise pilguga siis ei jää neist peagu midagi jä-rele Ei saa eitada juhuseid kus mingit eset on jälgitud nii silmaga kui ka raadiolokaatoriga Kuid nendel juhtudel on ilmselt tegemist keeriste või pilvedega" Keemiateaduskonna dekaan Endel Uus ütleb et vaatamata sellele et sageli on UFO-d- e ilmumist selgitatud nägija liigse viskiportsjoniga näib et mõnedel juhtudel on siiski tegemist mingite meile tundmatute nähtustega ülikooli õppejõud A Pärnamaa ütleb: Tuleb nähtavasti nõustuda sellega et UFO-- d on olemas Kü-simus saab olla ainult selles mida need objektid endast kujutavad" Kokkuvõttes näib et Tallinna Polütehnillse Instituudi õppejõud olid väga skeptilised võimaluse osas et tegemist võib olla mingite küla-listega kosmosest" aga mõned ütlesid siiski et seda võimalust ei saa ka absoluutselt eitada J T Kla" illit tl H£l1 mlM UHHMflSMÜmmmmmmHBB¥~ HBHfV9l!Pmmmmmmm9BBeV ' ™lfnMi1ITWmmmmmmmMaai ' SmWi3mlm3mVmmflkaimmmmmHPkyPimmmmmV'lmVMk RiaWBHmPRSiKmeMT'°' WmmmmHP9c7 SP SJj-PBPUH- K HHHHimHmHmfcmte~ jJ Kanada metsade uhkuseks ja jahimeeste ihaldatavamaks saagiks on laiasarveline põder |
Tags
Comments
Post a Comment for 0095b