Vaba Eestlane, May 29, 1965

              V
{
ihiu
VABAEESTLANE 26 — 26 Lhk6 %
Ristsõnad nr 413
Ihalda-- I ORTO LIIKMEKS ASTUMINE ON
I tavad j
I esemed h SÕNADELT üleminek TEGUDELE
V käe- -
ulatu- - vvX Seda vajame meie seda vajate Teie ja seda vait r v ses XV õ i m ~mm B ? rahvuskultuur WUS
7} ] S H Liikmeks astumine on lihtne: teatage ainult c r-t-lja postiaadress kas telefonil või kirjaga
( Bank o
Familq Finance
1 1 ' 'HJ"'4W op
Bring all your
personal credit needs
LOW-COS- T
Suurim valik kõigist muusikariis- -
tadest Hoiate kokku 30— 407c
ostes otse importijalt MM 561 Quttn
St West
Houtot Mutlcltd] EM 31966
Mihkel Brvart
0+0 Õnnistatud ja
„Taara annab ilusaid vilja aas-taid
Kes töötab sellele tasutakse
rohkesti Ka mõis ei puutu alul
talurahvast kuid oma osa võtab
ta alati Kui inimesed on pisut ko-sunud
siis muutub mõis väga kur-jaks
ja nõuab palju"
Tark avas silmad pöördus kivi
poole ja pani maast puid tulele
ning tema ei mäletanudki et ta
oli inimestele rääkinud Nüüd as-tusid
Inimesed targa Juurde Ja kü-sisid
temalt abi hädade Ja haigus-te
vastu Kõigile rääkis tark abis-tamiseks
haid juhiseid: käskis
maarohtudest keedist keeta Ja se-da
juua Haigetele kohtadele Ja
haaradele asetada puude Ja taime-de
lehti või mee ja vahaga haigusi
ravida Igale abivajajale oli targal
midagi ütelda ja keegi ei jäänud
õpetuseta
Noored hakkasid tantsima Kee-gi
vana mees hoiatas: Metsal on
kõrvad seepärast jäägu torupill
tina vaikseks Kandlest aitab kül-lalt
Nii tantsitigi kandle vaiksete
helide saatel
Korraga märkasid kõik et tar-ka
ei olnudki enam hiiepeol ta oli
vaikselt lahkunud ja metsa kadu-nud
Kõik küsisid:
Jies ta oli Ja kust külast?"
Käina külast Räägu talu vana
f Montreal
Pan
mm__mmmmm__mmmm_m
under one roof j
LOANS
OPTIKUD
L LUNSKY R0
M LUNSKY OD MSC
OPTIKUD
Silmade järelvaatus Prillide kind-laksmääramine
ja valmistamine
Suur valik prille Räägitakse vene
ja saksa keelt
470 Colligt St Tti WA 1-3-
924
neetud meri
9
perenaine kelle pea ümber oli mä-hitud
nuutsilina rääkis kõigile:
„Tark oli Pühalepa kihelkonnast
Kuri külast Tahva talust Ta on
meie hõimkonnast See on tark
hõimkond Uks hõimkonna liige
muutus saksaks Kõpu pool ja abi-ellus
paruni tütrega ja mõlemad
põgenesid saarelt"
Noored tantsisid Keegi küsis:
„Kes täna Käina kirikus käis?'
Mina" vastas sama vanamees
kes oli keelanud torupilli mängi-mise
Mida seal alla hüüti?' küsiti te-malt
Allahüüdmiseks nimetati kiri
kus õpetaja teadaandeid kantslist
pärast jutlust Kirikuskäija vaikis
pisut Ja algas jutustusega: „Ras-k- e
oli hingekarjase jutust aru saa-'d- a
Ta pajatas: kuningas Erik
XIV olevat teatanud Tallinna et
kirikute eest peab hästi hoolitse-m- a
Ja kus hingekarjast pole sin-na
ametisse panna uus Inimesed
peavad kõik kirikus käima Küll
meil veel keelatakse hiies
sed ja kaotatakse vanad usukom-bed
ka ära Võimalik et kirik suu
rendab veel oma makse ja tööko-hustusl- "
Nõnda juteldi Ja aegamööda lah-kusid
inimesed metsast Ja läksid
kolmapäev! mall 1965 Wednesday May 1965
!Ü_ZZZZEZ3ÜZZ_Z!I 25 24 f" " " 2?
ZZZZSZ1Z1ZZ~Z
ZEEZZZZ-ZZH- "Illil Z m" 11 I 11
Põikread: 1 Kardetav kiskja 5
Maastikuvormid Löuna-Eesti- s 9
Moodsal ajal harva esinev konf
likt 10 Sülelaps 11 Lehtpuu 13
Hävitus hukk 15 Eesti ajaloolane
17 Olen — ladina k 18 Linn Jaa
panis 21 Eesti lastekirjanik 22
Käsklus 23 Rahulolematus 24
Isiklik asesõna 25 Hingeldustõbi
27 Aknakate 30 Orjuse liik 31
Koha määrsõna 34 1918 a surnud
eesti kirjanik 35 Linn Hollandis
37 Rehepeksuriist minevikus 38
Näitav asesõna 40 Eesti helilooja
42 USA osariik 43 Juutide püha
raamat 44 ühe Liivimaa kroonika
autor
Püstread: 1 Jõgi Virumaal 2
Defektiga inimene 3 Töötamis
lõik 4 Leivavili 5 Asjatundmatu
6 Spordiriist 7 Kõrbesaar 8 Ku
rat 10 Naisenimi 12 Keemiline
element 14 Lehe sisu 16 Suur jõgi
Okupatsiooni
tänulaulupidu"
Kuna eelolevas juulis täitub 25
aastat Eesti sovjetiseerimisest
kavatsevad kommunistid sel pu-hul
korraldada üldlaulupeo rah-vatantsup- eo
jne See on nagu eel-teadete- st
Järeldada võib mõeldud
ühtlasi ka tänulaulupeoks okupat-sioonivõimule
priiuse ja heaolu"
toomise eest!
Tähelepandaval viisil on tänu-pe- o
korraldajad huvitatud sellest
et ka välismail viibivad eestlased
võimalikult suuremal arvul peole
sõidaks Neile läkitatakse nii raa-dio
kui ka propagandalehtede
kaudu südamlikke" kutseid Ka
agendid näiteks Rootsis on tege-vuses
küllasõidule meelitamiseks
1 küladesse igaüks oma koju Ainult
jtuli Jäi kivile põlema Puud muu- -
tusid süteks Ja leegid kustusid
Puhus õrn hommikutuul ja päike
hakkas tõusma Taevas oli Idas
punane
Ajaratas veeres ringi Nõnda
möödus paarkümmend aastat en-ne
kui inimeesd jõudsid kosuda
pärast sõda Issand saatis suvel
ilusaid ilmu Hoidis taevaluugid
lahti ja laskis vihma sadada Ja
sulges jälle luugid kui maa oli üs-na
märg Ta laskis päikesel paista
ja tuulel puhuda Talude a mõi-sad- e
põldudel lõigati rukist osuti
otra Ja pandi kokku muud vilja
Sügisel oli külades tunda kibedat
suitsulõhna kui reheahjud kude-sid
Ja vili partel kuivas Eritt oli
suitsu lõhn kibe vaiksetel Ja niis-ketel
õhtutel Ent see oli nii olnud
alati Ja suitsulõhn andis nagu se- letamatu kindlusetunde sest selle
taga seisis viljasaak Reheahjudes
küpsetati naereid Ja need maitse-sid
magusad Juba teise kukelau-lu
ajal algas pahma tallamine
Mõnes talus taoti kootidega vili
kõrrepeast välja Oli kohti kus tal-lati
pahmast hobuste ja härgade-ga
Loomadel lasti vahel puhata
Ja nad võisid pahmast süüa sest
pühaskirjaski mainitakse- - pah-mast
tallava härja suud ei seota
(teps mitte kinni Töötavatel ini-mest- el olid seljas vanemad riided
sest rehe juures oli palju tolmu
Talv tuli külm Ja lumerohke
Meri oli saare ümber kinnikülmu-nu- d
Ja rahutut veepinda kattis
jää Saarel olid majad ja aiad hom-me
tuisanud Varesed lendasid kü
Lõuna-Ameerika- s 18 Koduloom
19 Kallis 20 Eesti teatritegelane
Kanadas 25 Jumalasalgaja 26
Sees 28 Läbipaistev riie 29 Vene
linn Eesti piiri lähedal 32 Pere-mees
33 õde 36 Ema 37 Karbi
kate 39 Madalmaade kunstnik 17
sjandil 41 Naisenimi
RISTSÕNADE NR 412
LAHENDUS
Põikread: 4 Nixon 7 Major 9
Sinel 11 Voog 12 Kiel 13 Dior 14
Kanton 16 Tasku 17 Onud 18 Sõ-num
20 Enam 23 Andid 26 Amo-re- s
29 Riis 30 Poos 31 Siin 32
Veski 33 Ester 34 Kleit
Püstread: 1 Kirg 2 Poska 3 Ra-vis
4 Noorus '5 Niin 6 Melon 8
Jook 10 Neto 13 Daina 14 Kants
15 Nugis 19 Marist 21 Amper 22
Moos 24 Niit 25 Dinee 27 Rokk
28 Esile 31 Seim
mille juures ei olda kitsid isegi
sõidusoodustuste" pakkumisega
Kutsumise tagamõte on liigagi lä-bipaistev:
Vabade eestlaste laulu-peole
ilmumist kasutatakse pro-pagandana
tõendmaterjaliks"
selle kohta et välismail viibivad
eestlased tunnistavad kommunist-likku
okupatsioonivõimu Ja et
nad on loobunud oma antikom-munistlikust
hoiakust Sellepärast
võib ka mõista seda ärritust mis
Tallinna kommunistide agitpropi
aparaadis tõusis E Rahvusfondi
esinduskogu deklaratsioonist
kuuldes Teatavasti deklaratsioo-nis
paljastati tänulaulupeo" sih-te
ning tagamõtteid Ja teatati va-bade
eestlaste seisukohast — ko-dumaa
anastajate kiituseks kor-raldatavale
laulupeole meie ei
lähe!
lades ja teedel ning otsisid toitu
Lumi krudises reejalaste all ja ini-meste
astumisel Ühel sellisel pü-hapäeva
õhtul olid Käina küla
Räägu talu inimesed kodus Suur
reheahi soojendas tuba parred
mustasid ülal ja kilk laulis ahjus
Pere oli lõpetanud õhtusöögi: Ja-husu- pi keedatud naerid Ja soola-kalad
ning inimesed valmistusid
laudsile õlgedele magamamine-kuk- s Järsku tõusis ahju ees ma-gaTko- er
Ja hakkas urisema sest
keegi tuli tuppa Võõras mees võt
tis peast attu kogu pead katva
talvemütsi mida Pühalepas nime-tati
ka karbuseks avas laiakuue
ülemise nööbi Ja istus pakule
Mida Maantee peremees rää-gib- r
küsis Räägu peremees Jüri
Kõik vaikisid Peerg oli kustu-nud
Ja koldel olev suur söehunnik
valgustas nõrgalt suurt rehetuba
Seinapalgid paistsid punakad Ja
nende vahel olev sammal oli sel
gesti näha Koer oli jälle end ahju
ette kerra tõmmanud Ja magas ra- -
Ihulikult Ta tundis võõrast meest
Ja sellepärast polnud põhjust te-mal
kuri olla
Hiline külaline oli samast Käi-na
külast Maantee talu peremees
Andreas Ja ta vastas küsimusele:
„Ikka paha Talupoegadele anti
pisut kosumiseks aega aga nüüd
suurendab mõis kõiki norme ja
kohustusi Hakkab nõudma suu-remaid
makse Ja rohkem tööd"
„Meie oleme vabad talupojad ja
maksame renti maa eest nagu tä-nini
Näitame privileegid ette Ja
asi on korras" vastas Räägu Jüri
Telefon 251-703- 3
Ülemaailmne
Toronto
Polstermööbel skandinaavia mööbel Tellimisel uue mööbli valmistamine ja uue riid- - -- Moodne Ja antiik Aknakardinad ja voodikatted ' ""' r „ v katmine Sisseehitatavad istmed-laua- d einesturr -k- Tj-Eestikeelseks tienl formatsiooniks — EKBERf _ 753-915- 4 ja 222-365- 0
KUULSAD SKANDINAAVIA
KARASTAVAD JOOGID
Äsii väljatulnud naturaal apelsinimahlast iook iTAlia POMAGNE CITRON VAND SOCKERDRICKA
s9DAi"e- voi helistag- ei"eo-t-se meile: oma kohalikust toiduameux '„♦
SCANDINAVIAN BEVERAGES — Tel 447-974- 4 FRESH MAID LTD — Tel 447-613- 1
'
PLYW00D JA VINEER K°id IMUPlmOiRa"TEkElRamITsbtUanrdaDirtd-suurujsJea-AsmKuAudNApDuuA-j-ajVa IsNovinoEeevrEiitötRöu-adbinSum- i öStudri
PLYW00D SH0P
142 Davenport Road (tagahoovis) Tel WA 1-9-
505
SKANDINAAVIA
MÖÖBEL
1942 Avtnut Rd
UUDIS!
Teatame et nüüdsest peale
suguseid kutseid
Kirjastus
Kõrgtrükis
sama hinnaga kui senises tavalises trüls Iga tehirmne tä-idetakse
ühe nädala Jooksul Samuti teeme igasuguseid kirja-päi- d ümbrikke nimekaarte Jne kõrgtrükis
Tellimiste täitmine ka postiteel
Hinna näide: Iga 50 kutset (keskmised) koos dopeltümb-rikudeg- a $1200 + saatekulu
ORTOPRINT
158 7-t- h Street
Telefon 251-703- 3 ew Toronto
„Ei ole korras" vastas Andreas
„mõis on korralduse teinud et va-bad
talupojad Ja kalurid peavad
ka mõisale tööd tegema järgmisel
suvel Eriti lõikuse ja heinaajal
Mõis tahab kõik ordumeistrite la
kuningate privileegid talupoega
delt ära võtta ning kõik tööle sun-dida"
„Peame kuningale kaebama või
saadikud Stokholmi saatma" vas
tas Jüri
„Kas seegi aitab aga midagi
peab tegema" rääkis Andreas „ka
kirikud hakkavad nõudma talu-poegadelt
omale rohkem tööd Ja
suuremaid makse"
Kirikud? Kirikutel on oma ta-lupojad
kes nende tööd teevad Ja
iga pere maksab kirikumakse"
imestas Jüri
Nüüd võttis jutust osa ka Rää-gu
perenaine Ja ütles kiriku kait-seks
meeste Jutu sekka: Jumal
paraku ega kirik ei saa ka ilma
läbi selles kurjas maailmas"
Kas Räägu perest täna keegi
kirikus ei käinud?"
„Ei"
Andreas jätkas: „No kuulake
mida täna kirikus allahüüti talu-pojad
on kohustatud kõik kirikus
käima ja veel eriti suvel Kirikus-se
minek tuleb korraldada nii et
ühel pühapäeval lähevad kirikus-se
peremehed ja sulased teisel pe- renaised ja ümmardajad ning lap-sed
Kirikuõpetajal peab olema
kihelkonna nimestik ja selle loeb
ta pärast teenistust ette et selgi-tada
kas kõik on kirikus Ja kl
lel ei ole vabandavaid põhjusi ko
jujäämiseks peab maksma ühe
Eest
ORTO
Box 57 lj
CLUB Tellige
Suur valik
TjflV Imporditud
Tel RU 7-57-
47
meil on võimalik 'eha iga- -
Tallinna marga kiriku neaks M
na küll ei taha sulasega selsis k-irikusse
minna vaid r a ra:segi
on palju ilusam kmx rgs a
da ja laulda Ja suve ple aeg:'
heinaajal Ja viljalõikuse Ea '
ei oota vaid pudeneb ura N—
tuleb veel mõisas toe j k- -a seep-ra- st
peab paratamu' c~z?it
vai kodus tõotama
Kirikus peab ik: uri
küll aega ka le-du- b - s R- -
gu perenaine Ttrrj t-rJ-r-
pooldaja ja käi- - au- - Onu
südames ta kah '- - -'--
polnud kirikusse Ta kJ
ka vahel kirikla k '-- --
õpetaja prouaga - -"-r-s
Kuigi proua oli sak r---
kis
vähe eesti keel' - -- iC-huvitatud
talupoegäu s
Külaline jätkas C - '--
ei
tohi kõrtsis enne --r a?er
tust müüa Kõik las- - -- -
peavad laskma oma ws 2 rs
kahe või kolme päeva £s - P'
rast lapse sündimist K s -- -"-
rima 1orcoH rlctlmfltl K_" S"
se rahatrahviga KCk - sei
peavad olema kirikLk' j-t- ud
Surnuid tuleb uks ' F- -
Ja öö maa peal hoida - - -- -"
ki asetada ja surnu' - tj"--
iuii& RlllMinu nu'""- - -
[helkonna surnuaeda '
i kukella helistamine
1 keelatud nendele sr'
on elanud patuelu e
kirikus ega armulaua
se ajal pole lasknud k
tajat enese juurde ja s
püüta ning Kristuse
rest osavõtmine