Vaba Eestlane, February 27, 1965

              )
- L3
Lhk4 VABA EESTLANE laupiev&l 27 veebruaril 1965 — Saturday Febr 27 1965
Ainus torupillimees vabas maailmas
Voldemar Varikust ja tema pillist
Kui kujutleme tüüpilist juuksu-rit
siis kerkib mc silmade ette lii-hikeseksLSi-ullne
mustajuukseline'
lõunamaa esindaja kes on musi-kaalne
ja teeniks meelsamini oma
igapäevast leiha kontsertsaalis
kui juuksuriäris Ainus eesti
meestejuuksur Torontos Volde-- j
inar Varik annab selle moodu
täija ainult musikaalsuse osas
Väliselt on ta põhjamaine mehe-mürakas
tublisti i üle kuue jala
pikk ja kui ta esineks populaar-ses
televisioonisaates „To Teil the
Truth" ei peaks teda küll ükski
mõistatajaist tõeliseks juukselõi-kajak- s
Ja kui lisada eel et ta
lemmik-instrumendik- s on toru-pill
siis võib vast õigustatult väi-ta
et ta on kõige omapärasem
juuksur väljaspool Shotimaad
Ainulaadne on Voldemar Varik
meie rahva hulgas ka muusikame-hena
sest meile teadaolevalt ei
ole meil peale tema väljaspool ko-dumaad
enam ühtki torupillimän-gija- t
Hiljutisel Vabariigi aasta-päeva
aktusel Toronto Massey
Hallis äratas ta tähelepanu oma
torupilliga mis on Voldemar va-riku
enese meisterdatud
„Oieti on see mul juba teine
omavalmistatud torupill" ju-tustab
Varik „Vaba Eestlasele"
Esimese meisterdasin koolipõl-ves
kuid selle soid hiired ara Va-nem
vend trumpas mu üle ja tegi
suurema kolme bassiga torupilli
See oli muidu ilus pill kuid sel oli
Üks väike viga juures — seda ei
saanud mängida Polnud lihtsalt
nii palju tuult kopsudes"
Kuuleme et Voldemar Varik
õppis torupillimängu oma kodu-kohas
Mustjala vallas Saaremaal
kuulsalt Torupilli Jaanilt kelle
pärisnimeks oli Jaan Piht Toru
pilli Jaan Jäi hiljem kurdiks ja
siis avanes noorel Varikul esma-kordselt
võimalus oma kunsti
laiemale hulgale tutvustada tehes
Muusikamuuseumi ansambli
koosseisus kaasa ringreisi läbi ko-dumaa
Kui 1947 a korraldati
Rootsis esimene eesti laulupidu
pöördus Ernst Idla Variku poole
ettepanekuga et see mängiks to-rupilli
Paraku polnud aga sellist
pilli kuskilt võtta „KU11 ma teen
pilli valmis" lubas Varik ehkkt
Idla raputas skeptiliselt pead
Kuidas see töö edenes Ja milliseid
probleeme sellega seoses tuli la-hendada
selle kohta Jutustab Va-rik:
Kõigepealt valmistasin hülge-ma- o
suuruse puust vormi Siis te-gin
kaks vasikanahka märjaks ja
panin need siis nagu kingsepp liis-tule
Puuosad — sõrmiline ja bass
olid juba enne valmis ja ega siis
polnud muud kui hakkasin puhu-ma
Pill ei teinud aga mingit häält
— ei pidanud tuult
lõnuks sain asjast üle nii et
määrisin naha ploomirasvaga
sisse ja sellisena rändas pill ka
Kanadasse
Nüüd mängis torupill päris hästi
kuid ebameeldiv oli see et Iga-kord
kui esinesin määris ploomi-ras- v
riided ära Siis tull appi
kunstnik Aksel Tamme kellel oli
head ainet — nahatsementi Mää- -
rlsln siis pilli nahkosa sellega sis-se
See on elastne materjal mis ei
määri ega lase ka tuult läbi Kee-lematerjaliks
kasutasin üht eri-sor- ti
pilliroogu" Selliselt sündis
torupill mida nägime kuulsime
Massey Hallis
„Kas torupilli on rase mängi-da?
4 küsime V Varikult või peak-sime
teda Torupilli Jussi Ja Toru-pilli
Jaani eeskujul nimetama To-rupilli
Volliks?
Ega see füüsiliselt just kerge
ei ole" kuuleme „võtab teinekord
silmade ees päris mustaks Pea-vad
olema head kopsud "
„Ja shoti torupill? Kas see on
palju erinev meie omast?"
Põhimõte on sama" ütleb Va-rik
MShotl pillil on kolm toru —
Uks bass Ja kaks tenorit kott on
valmistatud llnnaseekstraktls Im-mutatud
põdranahast ja kaetud
shotlmustrilise riidega See kes
mängib eesti torupilli tuleb ladu-salt
tolme ka shoti bag pipelgaV
Voldemar Varik mängib ka mit-meid
teisi pille Ja on tuntud lau-lumehe- na
Siin on tegemist loo-muliku
muusikalise anniga kuna
teoreetilist õppust on ta saanud
võrdlemisi vähe
Kuidas valis selline mehemüra-kas
juuksuri elukutse?
Selle kohta Jutustab V Varik:
Jtootsls töötasin lõõtsapiUlvabrl--
m- - #% ü fct
aaaaaaaaw #? Trm TaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaflHafc
ysttijs "'sLJaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaam
%£& : ™yt lf%%IaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaftBaaaaaaaa
aaaam iaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaVaaaaaar
aaawaW aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaH
Vte iBaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaV' BBBBBBBr
Jfe fcaKfctK BaäViFBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBav
''
Voldemar Varik oma torupilliga
kus ja see töö meeldis mulle häs-- juuksurite kooli sai laupäeviti
tl Kanadasse tulles asusin kõige-- õppides kuue kuuga diplomi kät- -
pealt elama Montreali ja seal te Ja sõitis siis sellega Torontos
enam sellist tööd ei leidnud Käi-sin
ehitustööl ja olin hiljem suu-savabrikus
kuid see ei pakkunud
erilist rahuldust Unistasin varg-si
ikka veel muusikamehe karjää-rist
Elasin koos meie akordioni-virtuoos- i
Robert Salongiga ja lõi-kasin
mõnikord tal juukseid —
meid oli kodus palju vendi ja seal
õppisime üksteisel juukseid lõika-ma
ühel päeval ütles Salong: Sa
õpi õige juuksuriks sest sul on
selleks andi Mul pole keegi va-rem
nii hästi Juukseid lõiganud
kui sina Ega muusikamehe amet
pole midagi asi elukutse see ei
anna leiba"
pikk"
pin-gil
pilgu
tähelepanu
Nii läkski Varik vanas lagunenud majas" meenu
oli 69000 eestlast Antiku
teada Eesti veel
ehk kogu rahvastikust maksvaist kitsen-dušis- t
liikumisõigustc lahkumise alal talupoegade korduvaid
maalt või
Selle aga mil maksma
uus passikorraldus ja uus
vallakogukonna (1863 a)
mis avardasid liikumisõigusl ning
vabastasid talupoja mõisniku
eestkoste alt talupojale
elukoha vahetamine võimalikuks
Neid siis talupoeg
õige ohtrasti külast välja
Ühest küljest andis külast
suuremaks lahkumiseks põhjust
maal ületlhenenud rahvastik
seal agraarolud eriti
tulunduslikud muudatused
siirdumise taludeostmi-s- e
tagajärjel aga samal
ajal linnades tööstuse
tagajärjel laienenud
paranenud elatustlngimused
siis sel ajal hoogne
kasvamine Nii vas-tavatel
rahvaloenduse statisti-ka
andmeil oli elanikke:
1870 a 1880 a 1897 a
Tallinnas 33000 50000 64000
21000 30000 42000
Viljandis 3000 5300 7600
Maalt väljarändamise
möödunud sajan-di
vahe aastakümne koh-ta
vastavate rahvaloenduse and-metest
1881—1897 oli Liivimaa
osas maakondades rahva arvu
loomulik juurdekasv — Iive 140
000 Sama ajavahemikus
väljarännanud Samade
rahvaloenduse andmeil Eestimaa
maakondades oli loomulik iive
45500 väljarännanud 26400 Nii
nimetatud ajavahemikus
väljarändamine Liivimaal
täielikult maaelanike loomuliku
juurdekasvu Ja 6000 veel rohkem-gi
väljarändamine
Ja Eestimaal üle
juurdekasvust Kui vaadelda põh-jusi
siis võiks öelda sel aja
se Siin aga ei kuidagi koh-ta
sest igal pool olid väikesed
itaalia ees Sama lugu oli
St Catharinesis Londonis Ha-miltonis
Windsoris ning Varik
tuli pettunult Torontosse
thel hommikul oli ta
südalinna äris kus otsiti juuksu-rit
shabloonilisc vastuse: „Võ-taksim- e
teid meeleldi kuid kah
juks olete kuus tolli liiga
Pettunult istus ta raekoja
Ja murelikult üle
ajaleheveergude paelus ta
kuulutus: Juuksuriäri
müüa Hind 250 dollarit"
„oee oa urange Avenuei uiies
V Montrealis
enne ajal
ajal
ja
ja
ja
Ja
Ja
ka
Ja
oli sealt
Ja
(iive
Ja
ees
tulid talude ostmise ja ra-haren- dl
mõjustatud muutused
küla tulunduslikus elus eriti laie-malt
tulunduskriis
lina- - ja viljahindade langemisel
sattunud talupojad
moodustasid sel ajajärgul välja-rändajate
olulisema osa
Sama möödunud
sajandi viimaseil aastakümneil Ja
ka meie sajandi esimesel aasta-kümnel
osalt eelmiste osaliselt
aga uute tegurite põhjustatud
Uue tegurina olgu mainitud 1905
a revolutsioonile Järgnenud
aega mil väljarändami-ne
hoogustus kuna vahe-peal
talurahva lootused
maad saada ja oma elujärge
kodumaal hävinesid
nüüd Ja see viis neid
õnne ajal
aga kodumaalt hulk
puhtpollitilistel
Nii olid kodumaa mahajätmise
peapõhjuslks tulunduslikud olud
Ja Seda prot-sessi
aitas arendada omakorda
liiklemisolude paranemine ja
avardumine raudteeed ehitamise
tõttu Esimene Eesti alal
Paldiski— Narva liin
mis ühendas Põhja-Eest- i Peterbu-riga
ja selle Vene tagamaa-ga
avati 1870 a lisandus
Tapa—Tartu haru siis
ühendus RUa—
ja teised laia- - Ja kitsaroo-pallse- d
raudteed väljatung
mõjutas küll ja
kasvamist ei suutnud algul kõiki
vastu ja tööd anda Talu-poeg
linnaelule ja vabri-kutööle
pigemini põllutööd
lootes seal elutingi-musi
Väljarändijaist 19 sa- -
my ' j"y
Kodumaal surnud armast onunaist
tab Varik Mind võtsid vastu
! kolm põhjakihi esindajat kes olid
hankinud ühe vana Juuk-suritoo- ll
ja ühe peegli" ning see
oligi mis nad müüa
Kauplesin hinna 100 peale
ja oma peremees Esimene
päev oli laupäev ja kuna
tuttavad tulid kogu mu
äri vaatama Ja juukseid lõigata
polnud sissetuleku üle
nuriseda Esmaspäeval äri
Ja jäin Ei
aga ja alles siis kui
kella ajal olin uksed kin-ni
pannud koputas üks eestlane
i ja lasi juukseid lõigata Nii
teenisin sel päeval 75
Need olid pioneeriajad Vahe-peal
on V Varik pidanud Juuksu-riärisi- d
kahes kohas ja nüüd on
tal moodne kolme tooliga juuk-suriäri
Danforth Avenuel Taara
sauna läheduses kus ta
abiliseks on pr Laine
Klientuur on nüüd juba enam- -
I väljakujunenud ja lei
dub neid kes isegi lää--{
nelinnaosast äris juuk
j selõikusel usaldamata oma
pead kellelegi
Nii klõbisevad seal vilkalt
] ja mõnikord sekka ka to- -
rupillimängu
MIKS LAHKUTI EESTIST
1920 a USA-- s Väljavõtteid R referaadist
ajalookonverentsil
On et Vabariigi algust ja vabariigi ligi 300000 eestlast asusid väl-jaspool
kodumaad ligi lS Juba teoorjuse hoolimata
kodukohast on teada poolt kat-seid
välja rännata Need katsed lõppesid suurema ebaõnnestumisega
järele
pandi
seadus
muutus
õigusi kasutas
pääse
miseks
valitsevad
raha-rendil- e
Teiseks
kauban-duse
arengu
Sellest lin-nade
näiteks
Tartus
ulatus
selgub kujukalt
viimase
aastail
146000
neelas
külast
140000
146000) poole
et
saanud
poisid
tagasi
saanud
libistas
Järsku
üldiselt v?hema
järgul
ilmsiks
Sellele kaasus
Kitsikusse
nähtus Jätkus
re-aktsiooni
jällegi
keskel
pa-randada
lõplikult
otsima võõrsil Samal
lahkus inime-si
põhjustel
poliitiline olustik
raudtee
Tallinna—
kaudu
Sellele
(1876)
Pihkva raudteega
(1839)
Külast
linnade alevite
võtta
eelistas
võõr-sil
paremaid
asusid
kuskilt
pakkusid
dollari
olingi
sõbrad- -
linnast
laskma
avasin
uuesti kliente ootama
tulnud ühtegi
seitsme
enesel
centl"
otseses
Matsoo
vähem
käivad
Variku
teisele
käärid
kostab
jandi viimasel veerandil Eesti-maalt
umbes pooled Venemaa
le kuhu juba varemini 1850 ja
1860 aastail olid esimesed väl
jarändajad omale uue asupaiga
leidnud Samara kubermangus
ja Krimmis kus olid tekkinud
kõige vanemad eesti asundused
Väljarännu laine aga 1870 ja 1880
aastail valgus endiselt juba mai-nitud
aladele kuid eriti aga Peter-buri
kubermangu ja sajandi lõpp-aastakümn- eil
rohkearvuliselt
Kaukaasiasse Novgorodi ja Kesk- -
Vene kubermangudesse ja veelgi
hiljem Euroopa-Venema- a idapool- -
seisse osaaesse — fermi vjaiica
Ja Vologda kubermangudesse ja
ka Siberi aladele Oli ka pettumu-si
ja kodumaale tagasipöördumi-si
või rännatl edasi Enamik aga
jõudis visa töö Ja kultuurilise ta-sapinna
tõttu ajajooksul haljale
oksale Elati enamalt Jaolt asun-dusten- a
kümne kuni koguni paa-risaja
perekonna kaupa koos See
võimaldas neile ka koonduda rah-vuslikul
alusel nii tulunduslikult
kui ka kultuuriliselt Nii näeme
ühistegelasl asutusi haridusühin-gui- d
laulu- - ja mänguseltse era-kol- e ja palvelaid Ja nii hoiti rõ-huvas
enamikus alles oma
Külast väljarännanud talupoja
kõrval asus võõrsile ka käsitöö-lisi
linnadesse ja' tööstuslikke kes-kusiss- e
Ka sundisid kodumaal
valitsevad olud — venestamispo-liitika
saksa Ülemkihi eesõigusta-tud
seisukord jne ka haritud ele-menti
otsima endale tegevusala-sid
kodumaast väljaspool peaas-jalikult
Venemaa pealinnades eri-ti
Peterburis Viimases kujunes
mitmekümnetuhande pealine ees-ti
asundus
I Maailmasõja päevil oli Vene- -
Leena Raun'i
'"oe
mälestavad leinas
Ludvig Raun perekonnaga
Arnold Mets perekonnaga
Ella Sepp perekonnaga
Roosi Aus pojaga
Arthur Mets abikaasaga
Surma läbi lahkunud
f
Luise Lukki
M 1 1
O K JOHNSON & CO LIMITED
697 Bay Street Toronto EMpire 9488
A A AUTOMATIC TRANSMISSIONS
rouah Ave (Pape— Danforth) Toronto
meie eriala kSlkidt lükid käigukastid parandamin
Ttl: HOVeaM1k5in5dliahkrsutetlgemin2e474944 eelarve taJsauatan Sikk
KÕIK KERETÖÖD JA VÄRVIMINE
THE PICTURE PRAME SHOP
117 Danforth Avt
rntiae raamimine
soovijatele Nõuanne teie maalide raamimiseks
maal ümmarguselt 300 eesti asun-dust
kus elas üle 200000 eestlase
Eesti asundustest Venemaal an
nab põgusa pildi pastor August
Nlgol oma 1918 algunud 100-lehe-küljelis- es raamatus: Eesti asun-dused
Ja asupaigad Venemaal"
Raamat ilmus E Kirjand Seltsi
Kodumaa tundmaõppimise to'm-konn- a
toimetisena
Teise väljarännumaana on ol-nud
Ameerika Ühendriigid ku-hu
on siirdutud samal ajal ül-dise
hoogsa väljarännu päevil
1870—1880 aastail
Lisaks talupoegadele käsitööliste-le
vabrikutöölistele nagu seda
nägime Venemaale asunute juu-res
seltsib ühendriikidesse siirdu-Jäll- e eriliik Need on tsaaririigi
pikaajalisest sõjaväeteenistusest
kõrvalehoidvad nekrutid" mere-mehed
Ja poliitilised põgenikud
viimaseid eriti 1905 sündmuste
järellainetuse päevilt
Kui Venemaal eestlaste
kohta meil on kasutada mitme
seal toimunud rahvaloenduse and
med Ja nende kaudu teatav püt
olemas siis Am ühendriikidesse
selliste täpsustega Kasutada on
olnud andmed mida Eestile mä-äratud
slsserännukvoodi väljaar-- i
vestamiseks võtsid aluseks amee-rika
võimud 1920 sealse rahva-loenduse
andmeil millega näida-ti
ühendriikides 69000 Eestist
rit isikut
Sajandi vahetusel elavnenud
sisserännu puhul asusid mereme
hed peamiselt New Yorki Ja Bal-timore
sadamalinna kalurid pea- miselt Vaikse ookeani rannikule
mälestavad kurbuses
A RACKFELDT abikaasa?
J LEPIK abikaasaga
II KOIDU perekonnaga
REISIBÜROO
World Wide Travel Service
2 6
—
J kulude
—
a
asunud
'
a
1
Ttl 461-454- 3
Maalimistarbed Maalimisõpetus
põllumehed peamiselt Wisconsz
osariiki Ja mõnevõrra ka Põly
Ja Lõuna-Dakot- a osariiki Nagi
Juba mainitud rändas ühenda
geses ka osa Venemaale suri
nuist ja seal mitte küllaldasel
Konanemisi ronunanjaa asi
sid Wisconsinis õige mitmed ees
külad suurim neist 80 perega Ii
ma küla Sinna püstitati ka
mene eesti oma kirik
1896 a saabus New Yorki M
souri luterliku Sinodi kuts!
pastor Hans Rebane cestlasrt
J usuelu korraldama
I Ta pani seal käima 1897 a i
i lehe Eestl Ameerika Postimees
I (teisest aastakäigus s ntae?
Ameerika Eesti Postimees") &
legä ühtlasi otsides ülesse eesu
sl Ta moodustas N Yorgis p
lise eesti luterliku koguduse ja l
lk ttegeva Seltsi Lehte toime
H rcebane kuni oma surmani 19'A
a Tema järglane Conrad K
mer asutas uue lehe Ameenü
Ristirahva Leht" mis aga peatsö
seisma Jäi ning ainukese lebea
püsis e sotsialistide poolt kas
i pandud 1909 a „Uus Ilm-- Pe
Rrekl tn hiiteni Hans PoöeeE- -
ni jt toimetusel mis muutus Ö- -
i jem eestikeelseks kommunise
partei häälekandjaks Ameeriöi
' Kanada väljarännumaana P#
! eestlaste osas endistel aegadelt
lvpirj tulnud Kila on asunud W
isikuid perekondi Nende välja
Eitamine onei meie tulevane u=
(W ö_ _— anne Suurem saabujate nui
kuulub hilisemasse aega raü t
me sunnitud oma kodumaalt Il
kuma