Vaba Eestlane, June 30, 1965

              i
i) i- -
!f
V
li
M
'1
¥ i
t
£m
lil
r -- t
3
i--
yryWH!
T
HPsx J&t
Lhi 6 VABA EESTLANE kolmapäeval 30 juunil 1965 — Wednesday June 30 1965
TALLINNA LUKU MURDMINE
24 aastat Aegna saare vallutamisest
19 juunil täitus 25 aastat päevast mil murti Nõukogude Liidu rehade ähvardajalt vaikiva
jõuga iseseisev Kesti riik Need sündmused mis veelgi v aluga täidavad meie südamed sest sel-lal
ei suudetud mõista murrangu traagilist ränkust Meie poolelt nähti sündmusi kokkuleppe
märgi all kuidas aga nähti veda Nõukogude Liida enese silmis oli jõudemonstratsioon naaber
riigi vallutamine J
Kuidas toimus ühe eesti merekindluste rühma Tallinna lukuks nimetatud Aegna saare „val- - J
lutamine" sellest jutustavad kaks meest oma mälusahe talletatud kogemusist
1 lendas Laeval oli massiliselt me- - Jõudnud koju ja juba voodisse ]
Olin Eesti Sõjalaevastikus
Mootorpaat Nr 8 motoristiabi
Olime paadiga Just lõpetanud
Loksa lahes soome miinide traa-limise
mis Soome allveelaevade
poolt oli Talvesõja ajal lahesuud-mess- e
paigutatud vene allveelae-vade
liikumise tõkestamiseks
Jõudsime paar päeva tagasi Tal-linna
ettevalmistades Ja varus-tades
end kogu suve kestvaks me-remõõtetööd- eks
Kihnu saare
ümbruskonnas Pidime 18 Juunil
välja sõitma aga mõõtmistööde
Juhataja vene rahvusest kapten-major
tuli pühapäeval paati ja
ütles:
Praegu on ajad nii segased ja
ärevad ega meil maksagi välja
sõita"
Ta andis meile kahele masina-mehel- e
mõlemale 10 krooni ütel-des:
Tundke veel elust lõbu kes
teab kui kauaks seda on"
ülemuse käsule vastavalt toi-mlslme- gl
Kui kesköö paiku res-toranist
tugeva auru all välja tu-lin
jooksin otse kaheliikmelise
relvastatud mereväepatrullile sül-le
kes olid pandud linnalubatud
madruseid Ja sõdureid nende Uk
saatma neile iie jooksid hüpete
baduse jõul silalahedasele nõlvakule
minekuks Kasutasin otseteed üle
Sõjasadama piirkonna plankaia
Ja jõudes paati Jäin kohe maga-ma
Lühike suveöö oli koiduhelen-duses- t
valgenenud kui mind ära-tati:
„Pange kohe sõiduvalmis Tu-leb
sõita Aegnasse Relvad võtke
paadist maha"
Motorist oli veel saabumata
kuid polnud aega teda otsida ega
oodata Viisin paadis leiduvad
vintpüssid mis meile alles paar
päeva tagasi välja jagati samas
kail asuvasse telefoniputkasse ja
olingi minekuvalmis Käivitasin
mootori Ja alustasin teed Olin va-hepeal
saanud pilgu ka reisijate-ruumi
heita ja nägin et seal oli
eesti kaptenmajori auastmes
mees kelle kõrval vene sõjaväe-lane
Mu paadi kõrval olev MI Nr 10
alustas samaaegselt sõitu jj pä-rast
sadamasuudmest väljumist
võttis suuna Naissaarele
Paar päeva tagasi eilegi veel oli
Tallinna laht olnud tihedalt täis
Nõukogude Liidu sõjalaevu Nen-de
ristleja Sibir" sõitis vastu sa-damasil- da
sellise hooga et tolm
Mihkel Ervart
Aga sõdurid ei läinud kuhugi
vald naersid talupoegade kaigaste
Ja kisa üle ning küsisid süüa Ini-mesed
vastasid: Küsige selle
käest süüa kes teid siia saatis
Meie ei ole teid siia kutsunud ega
anna teile midagi "
Sõdurid püüdsid ise ühe lamba
kinni et seda toiduks tappa Lam-mas
kuulus ühele vabadikunaisele
Ja se© nähes et tema loom kinni
püüti karjus valjusti:
Tulge appi näljased sõdurid
tapavad minu lamba!"
Talupojad kogunesid kiiresti sõ-durite
juurde ja peksid nad läbi
j purustasid nende püssid Sõdu-rid
lahkusid külast Suuremõisa
rentnik oli saatnud ühe
mõisamehe ratsa Kardlasse ja
raees nähes sõdurite peksasaa-mist
ratsutas Suuremõisa ja
Jutustas ellest rentnikule Rent-nik
saatis mõisast hobused ja tõi
sõdurid Kärdlast ara Maksud
jäid seekord kull talupoegadelt
slssauõudinata kuid järgmisel
korral võeti siiski ja talupoegade
jaatus oli kurvem
1178 a tuli Laanemaa mõisnik-kudest
moodustatud kohus Suu-remõisasse
Vigala paruni Hans Ju'i ~ t'k'iri e '
Jr
t-i- -
hi Nende jaoks oli kummalegi gi äratati mind Ja mu toakaas--
küljele ehitatud valikäimlad Tä- - last tuli minna kasarmulähedas- - j
nasel esmaspäeva hommikul aga se majja olukorrast informatsioo-- 1
polnud ühtki laeva enam Tallinna ni saama Sellise korraldusega I --—
reidil ega kaugemal lahel
Umbes kella viie palku sõitsin 'kaaslasega küsimusteummikus I
Aegna sadamasse kus idaküljel KOKKutumua Kaadrile anti olu oer maja ja kui jouasia jane meie
on trepid väiksemaile paatidele korrast ülevaade selle karmi lõp-jakn- a juurde nägin lähedalt esi
Lasksin oma sõitjad sillale astuda Ipupuändiga et homme varahom
ja sain ise käsu paat teisele silla- - mikul jõuavad saarele Nõukogude
poolele viia Sain sellega Ja I Liidu väeosad
tõusin siis ka ise sillale et näha
mis on toimumas
Nägin kuidas Naissaare Aegna
vaheliselt merelt lahenes kiiresti
valget vahumöllu Nende pike-maks
Jälgimiseks ei antud mahti
kuna käsutati sillalt jalust paati
tagasi
Vahuvall oli mõne minutiga sil-la
juures nägin et seal oli küm-me
maandumispaati Katsusin
ühe paadi meestehulka kiiruga lu
geda sain kokku Nii siis tuldi
500 mehega Aegnasse Kaks paati
kinnistusid mõlema trepi külge
järgmised nende veerule
Meestest moodustati ahel Kes
haaras paadis olevad mehed ja
heitis need käest kätte kuni
jõudsid sillale
See toimus suure kiirusega Silla- -
susisse Andsin Jõudnult mehed
omal Sõjasadamasse Iga kus
Decker
valmis
Jsaar tegi järsu tõusu Ja viskusid
sinna maha Nii lahenesid kõik
saarele täielikus lahingkorras
Meestel puudusid raskemad rel
vad Vähe hiljem saabus samast
suunast puksiir ja sealt toimetati
maale väikseid kahureid miini-pildujaid
granaadiheitjad kuuli-pildujaid
mis asetati sadamasse
sillapealiselt
Hommikuses päikesekiirtes är-kav
saar oli mehitatud uue või-muga
2
Mu korter asus sadamasillale
lähedases ambulantsi majas Sa
damasild oli läbi hõredate män-dide
nähtav ja lahevesl vilgutas
siin-sea- l siniselt
Pühapäeval olime mänginud hi
lisõhtuni võrkpalli ja üsna hilja
koju Jõudnud Oli tavaline komme
18
50
lu- -
seista saare lõunakaldal ja vaada-ta
öise Tallinna tuledesära Selle
võlu ei kadunud kunagi
Meeleolu oli olnud ärev Uudi-seid
liikus kestvaist läbirääkimi-sis- t
Nõukogude Liiduga Aga tun-ti
ometi et oldi kramplikult kin-nihoitud
kokkuleppest mispärast
midagi karta ei olnud midagi ei
võinud juhtuda
Õnnistatud ja neetud meri
mõisas lahkesti vastu Krahvi Ja
talupoegade nõudmised vaatas ko-hus
läbi ja otsustas sisse nõuda
makse Kärdla ja Reigi küladest
talupoegadele määratud normide
alusel
Makse hakati kohe parast koh-tuotsust
sisse nõudma Krahv De
la Gardie laekur Erasmus Jakob-son
laks meestega Suuremõisast
Kidaste külasse Inimesed olid
maksunõudjate tulekust siiski va
rem teada saanud Ja peitsid osa
loomi ruttu metsa Mõisa raha Ja
varanduse hoidja ratsutas esmalt
makse nõudma Kidaste Jürgeni
tallu Kuid laekurit ei lastud talu
õuele tulla Üle saja talupoja olid
end aedade ja puuvirnade taha
Sm peitnud ning takistasid mõisa
meeste tegevust Mõisamehed tu-listasid
püssidest talupojad pek
sid võõraid kaigastega ja pildusid
kividega E Jakobson sai loogi
pahe ja kukkus sadulast maha
üks mõisamees aitas ta maast js'
le ttle&se ja kui laekur oh pisut
aega puhanud Ja Mögfct toibunud
istu ta uuesti sadulaese önnek
oh la kuril paks müts peas ja see
vähendas löögi mõju Kuid E Ja-kobson
ei olnud enam eiTe
r - ie sc ic iid ho d - -- s
polnud harjunud ja seisime oma
Neid tuleb kohelda võimalikult
sõbralikult ja korrektselt mitte
tekitades ülinpingutatud olusti-kus
intsidente milledest vene-lased
võiksid uuteks nõudmis-tek- s
põhjusi leida
Ei suutnud uskuda et nii liht-salt
võiks mingi vallutusaktsioon
toimuda Uskusime et olukord la-hendatakse
mingis kõrvutielamise
vormis kus võõrad hoiavad ainult
silma meie elamise peal
Närveerivalt erutatuna ei tul
nud magamisestki midagi Kuula-tasin
haäll Ruum muutus kord
korralt heledamaks Siis hakkas
raudteerongi hääl saare lääne-osast
lähenema See andis märku
et aeg tegevuseks on käes Vaata
sin aknast välja meie kitsarööpa k'
dis
ka
ava
vee-- ' Nr
°H
oli
ko- -
Uk- -
oli
lei- -
ja oli
oli oi- -
ees
SKANDINAAVIA
Rd
Ta oli aru
on
ka
ühe
oli Ta oli min
oli
ning
Kuid
mõisameeste ja
maksunõudjatel
Ja
kariloomade arvel
Ja
ees
ise ja
ja ja oma
sid Ja
oma
sest iga või
oli kui oma
liige ja
peidukohtadelt
kuhu
oli sel
talu oli
ja
kogunenud ta-lu
Ja
sel- -
MURRA Y
N E W B I GG
E
IN
MATUSEMAJA
733 Mr Rd
juures)
HU 9-88- 11
See oli
lis meredessantüksuse
krae maaväevormiga
kohaldatud Ta laskevalmis
vintpüssi ja
pingsalt
Ka seinal mis
kaadrile kodushoidmiseks
püssi
midagi millegi
eest oma saare eest saa-re
eest Ja
Vabadus-päeval
poolt
mis
oli kohandanud meie saarele-„-
Kui
me patarei siin
pea siis võõra võim
Ja kui jõud ei
siis meid aitab
Ent põhjahõim oli isegi põlvi
li ja meie patarei
Ilsest kitsam suslarong jõu raksanud Venelane polnud küll
sadamasillale kus vanemad 'veel sadamast kaugemale jõudnud
sõjaväelased välja nende patareid olid vabad aga rangelt
saare komandant kelle (kõlav käsk rnitte luua intsidente"
kuldpärjalisel sädeles pai-- ! madaldas kõik vastuhakukatsed
ke I Päeval liikusid vene üksused
Siis läbi puudevahelise saare lääneossa Kannapatarei
meri sädeles paistis vahutav 3 lähedasele väljakule kus
mägi I telkidesse majutati õhtul aga
Tulevad" ütlesin kaaslasele i näha nende kahemehepat-ehkk- i
ma ei eraldanud veemassist rulle juha kogu saarel ringi lii-üht- ki
paati kumas
Veri tuikama Tundsin (
Tallinna lukk puruks mur-rUU- d
on midagi Aga sa- - itud
damasilla poolt paistis veel J Mõni nädal hiljem sattus
meie komandandi valgekatteline imandantuuri staapi mis oma
süste likvideerimiseks oli asuko- -
Otsisin silmadega kesha leidnud Pelgulinna koolimajja
tuntud meie Need Nõukogude Liidu Punalaevastiku
jäid aga sadamasilla ajaleht Krassnaja Flot" Seal
Ainult raadioantenn tõusis üles idus artikkel punalaevastiku häs- -
üksikuid päid liikumas tl õnnestunud dessandist
Siis sammud meie maja 'saarele mille vallutamine
kruusasel teel Hoidusime ak-nu- d neile sõjaline akt
nast käisid Um-- 1 -- a
MÖÖBEL of
1942 Avtnue
kaklusesse saanud et
talupoegade löögid tugevad
Vigastada said kähmluses viis
mõisameest mehe seisukord
päris kurb saanud
gi nüri asjaga tugeva löögi käevar
rele Käsi õlast kuni sõrmede-ni
sinine paistetas kiiresti
rippus lõdvalt alla hoolima-it- a
õnnetusest ta-lupoegade
südist vastupanust Õn-nestus
talupoega-delt
äravõetud härgade muude
pool maksu
i kätte saada nad lahkusid kü- last loomakarja endi
karjudes hõisates Loomad
ei tahtnud kuidagi võõraste kasul
löökide saatel külast
tuttavate karjamaade juurest lah-kuda
Mõned Jooksid ammudes ta-gasi
oma kodudesse Kuid kurjad
võõrad tulid neile järgi
ajasid karja Jälle teele tagasi pek
loomi lahkuski küladest
Inimesed vaatasid
pisarsilmi Järele lehm
härg sama perekonna
Lapsed tuli hirmunult
nuttes oma välja
nad olid võõraste kulla saa-bumisel
varjule jooksnud Kulas
olnud päeval nagu sõda
Jürgeni ümbrus kõige roh-kem
kannatanud Aiad olid maha
lõhutud puurUdad haovirnad
umber aetud maa sõtkutud Ini-mesed
olid Jürgeni
juurde kirusid ja te-ma
mehi Lõpuks ütles Jürgen:
Mlnee kõfk kolu Ma lilhen
Pleasant
(Peetri kiriku
Telefon:
mest venelast rohekashal
vormis
kus madruse
hoidis
puusal silmad näita-sid
valmisolekut
minu rippus püss
hiljuti
välja jagati Kiusatus tuli
haarata kaitsta
võidelda
vabaduse kõrvu tekki-sid
äkki viimasel Eesti
saare laulukoori laul-dud
sõnad vanemseersant
Lango
raksab
murdub
oma Jaksa
põhja hõim"
surutud enam
veelgi
astusid
hulgas
mütsil
kus
hakkas
juhtumas
ikka
ohvitserimüts
venelast
saarele
nõlvakule
Aegna- -
kostsid
eemale Sammud
ajades
mehed
loomadele
krahvi
Suur valik
TfSV Imporditud hm&t "jgJminniMk
Tol RU 7-57- 67
I Inimesed lahkusid Jürgeni talu
'juurest ja liikusid kodude poole
Isest õhtu oli juba jõudnud Iga- - 'muu a_ jius uina- in_uuju UKsesi sii sse
ükskõik milline see maja oli kas
suur rehetare või välke vabadiku
majake või onnike aga ta oli oma
kodu Igas kodus oli ahi mis andis
sooja ja leel sai toitu valmistada
Midagi oli ikka holupaigas millest
toitu teha
Ent mõisnikud olid vihased Ki-daste
Jürgeni peale Ja samal aas-tal
enne Jõulupühi kui kõik ini
mesed valmistasid pühade vastu
ratsutas Suuremõisast E Jakob-soni
poolt saadetud salk mehi Ki-daste
külla Ja peatusid Jürgeni ta-lu
ees Jürgen täitis Just suveköö- -
j gis õuel ankrut värskelt pruulitud
j pühade õllega kui ta nägi tänaval
õuevärava ees peatuvat dragunite
Ja mõisameeste ratsasalka Ta jät-tis
õllenõud kööki läks värava
juurde salgale vastu Ja küsis
Kes teid jälle siia saatis Alles
te siin käisite Ja mu talu paljaks
röövisite Nüüd on rahupühad tu-lemas
kas teil Suuremõisas pühi
ei peetar
Salga juht vastas: „Sa võtad
meid värske õllega vastu Köögi
poolt nagu tuli ÕUelõhna "
See pole teile ötu on valmista-tud
pühadeks ja kutsutud külalis-tele
ning oma küla elanikele'' vas-tas
Jürgen
JCüll meie vaatame ja sa ära
haugu meile vastu nagu koer õue-värava?"
vaatas salga luht Ta
t'hendues
Eri-informatsi-oon
tusseEt hõlbustada kirjutise koostamist mältstUiraAm
SEE JUHTUS MINUGA
(SEE JUHTUS TEMAGA)
jaaseiisinljsdaeukasvsvaavlldiõkaikmsjaevsõkiiäinspijtueuauskressjäsäilbsüahlidktaäemiseeastriaTaämvpkanbaevalastmõniifdaasaütuseseeenkkdirai
Nimi
Sünniaeg ja -- koht
KAAMKWA:
t
on
ja
üKtölueösvkaoeahldtaesiJtaeerlajuahsutmloJilalulehgaaridteugseelesikteäigisuessteisvAubsieellaujmaline- lülhaiskseMne
sOMiooisotasnsuigtKeusuesiddõadsma uteuoidleiatetsuesdpeaõdrnaätnõgdiitaeteaiJelal emltleiudgaekloetsmeituseedaeeljdueaussirimeseknamesõotmlkeousbpiitale-t isatsioon puudutas Ja kas läksite kaasa või hoidsite kõrvale
Mis juhtus tuttavatega Ja omastega Kuidas elu üldiselt oli
kKuuribdasKtueidvaõstsiteelasviatestuvisiõmjaapseudhkesmõjiasaeegtseeadte kuOuhdte rMõõismujushtvuõsi teiega või tuttavatega
Ktuunsdstieteie voõliitetekaudisitseaabKuussid tesankäsgliatseedesimMesidt aktoerdmaõtslaeksistae sJõa- durit Ja kuidas te sellele reageerisite Kuidas oli elu saksa okupatsiooni all võrreldes komude okupatsiooni all elamise
ga Kas ja millal te pettusite esimest korda sakslastes Mida te tegite ja kus elasite sellel ajal
Millal seati vteenileelasseeldgektusleveat dsatkasglaassei d Mkiasostuagvuande stõujnaneja veatldoasn teid kui tundsite et venelased võivad tulla tagasi Kas tegite midagi eriti selle vältimiseks
Millal Ja miks otsustasite venelaste eest ära põgeneda Missu
gused olid teie kõige suuremad probleemid selle küsimuse
otsustamisel Kas kogu perekond oli põgenemise poolt või oli vaielusi Kas kogu pere põgenes koos ja korraga või mõnel teisel viisil Mis oli mahajääjate motiiviks
Põgenemine: millal kuidas ja kuhu Lähem kirjeldus kõigest sellest mis juhtus põgenemisel kuni Soome Rootsi või Sak
samaale Jõudmiseni (Selles osas juhtus kõigile kõige rohkeis ja peamine rõhk tuleks panna selle osa täpsemale kirjelda misele)
Saabumine: kuidas oli vastuvõtt Ja esimesed muljed Kas kahjatsesite et olite põgenenud või mitte Laagrielu esimesed
muljed Edasine elukäik laagrites ja sealt väljumine Miks Ja kuhu Pettumused Ja rõõmud Mis oli määrav uue asukohi
maa valikul Reis uuele maale Ja saabumine
Uus elu: Esimesed muljed uuel maal Rõõmud Ja pettumused
Elu algus töö saamine Ja korteri leidmine Lühikene kirjel- dus elukäigust uuel asukoha maal kuni käesoleva kirjelduse
paberile panemiseni Kas kavatsete alaliselt jääda sellele
maale millel elate või otsite uut asukoha Missugustel tirjimustel oleksite valmis minema Eestisse tagasi
lisada ilma eritasuta foto endast või mõni muu foto
mahajäänud kodukohast või mõnest armsast paigast isikust
või sündmusest
aia külge kinni Ja kõik mehed as-tusid
õuele
Salga Juht käsutas: Kõige enne
andke tubli pühade kink vana
Jürgenile ja siis kogu perele Pä-rast
peame lõunatunni Ja edasi
lõhume majad Kohe tööle!"
Jõhkrad mehed võtsid
Jürgeni kinni haovirnast
vitsu Ja Jürgen peksti läbi
õueväravas Perekonna
kes õuele olid tulnud võeti
kinni Ja neid peksti samuti nagu
Jürgenit Sellejärgi tõid võõrad
aidast suitsusingid ja leivad ning
asusid toas sööma Uks mees oli
ämbriga õlut toonud ja sel lasti
hea maitsta Kohe söögi järele ro- nisid mehed katusele lõhkusid
kõigepealt rookatuse ja lammu-tasid
siis Jürgeni talu elumaja
täielikult Sellel päeval lõhuti või
tehti elamiskõlbmatuks Kidaste
külas üle kahekümne elumaja
Mehed oli purjus Ja püüdsid küla-tüdrukui- d Ja nooremaid naisi tüli-tada
aga naised sülitasid neile
näkku Ja jooksid varjule Jürgeni
talust võeti kõik varandus kaasa
kariloomad hobused lambad ja
muud Vili tõsteti regedele Ja nü
lahkuski mehed kulast
Jürgen kogus oma perekonna
sauna ja pidas seal Jõulupühad
Pisut toitu leidus siiski veel kõr-valistes
panipaikades mida mõi-samehed
polnud leidnud Ka tei-Jsedd
okUudlaliõnihmuetusedd vekeetsllieddeomealuJnõua-lupühad
saunade rõi aitades
Vt --- --- 'PrKQa
JM)
joad!
karta
maad
Võite
rikusse sest õpetaja Ja krahv olid
sõbrad Kulainimesed laulsid ise
Jõululaule niipalju kui nad tead
sid ja leppisid sellega
Pärast pühi laks Kidaste Jurge
teele Tallinna et ülekohtu pea
kubernerile kaevata kuid ta t
jõudnud kohale Teel laskis E J-akobson
Jürgeni vangistada j '
da hoiti Suuremõisas vangis K
daste küla inimesed pidasid os~
vahel nõu ia kavatsesid Jürgen'
Jõuga mõisast vabastada aga
gudeni siiski u l"jrud sest ka:
detl krahvi k "emaksu JF-Ulekohtum- õisr
seks r-od'-s'-k-ohus
kus jalle_ tjs W
teised mõisniku J k -- ~
keks Kohus mõ- - J-- "?
"
ma Surmaotsust aga a t-- -~
" veel täide kuigi kr£ D: -
die nõudis kategoi r s- - _ ?~
hukkamist Riigim s
mis koosolekul teg t
bernenle korralduse
te Jür&en kwvngik
Issanda aasta:'
Settima piiskopi'---giu- s
piin-ajal
Hiiumaa
õpetaja
kunmgako --
Pühalepa koguda
kartaseks
He-nrf- h
K-- :
Alina olen hea U:
Juh 1'' :i
ja tema
sai D
duse ke!---pi
ja
saks
Bii'-- V "