Vaba Eestlane, November 03, 1965

              '4
H$
Kl
IN
s '1
% i
:'4
:
r
:b
1
Lüfc 2 VABA EESTLANE kolmapäeval 3 nov 1965 — Wednesday Nov 3 1965
USA kaitseb Euroopat
Hoolimata oma sõjajõudude
koondamisest Vietnami on USA
taimis mõjuvalt rastu astuma iga
sugusele rahvusvahelisele kriisile
Lääne-Euroopa- s Ameerika kaltse-jõu- d
on tugevad isegi Vahemere
idarannikul kus hiljuti korraldati
suureulatuslikud NATO sõjajõudu-de
manöövrid milledest Ühendrii-kide
sõjaväeüksuste kõrval võtsid
osa ka Türgi ja Kreeka vaatamata
sellele et kaks viimast — mõle-mad
NATO liikmed — on veel
omavahel sõjajalal Küprose pärast
Manöövrid mis kandsid nime-tust
„Deep Furrovv" koosnesid
langevarjurite operatsioonidest Is-tanbuli
lähedal umbes 500 türkla-se
ja 1700 ameeriklase osavõtul
ja hiljem amfiibsest rünnakust"
Kreeka rannikul Thessaloonika
juures
See oli esmajoones mõeldud
hoiatuseks N Liidule et NATO
kaitsejõudude üheks ülesandeks
on kaitsta Kreekat ja Türgit või
NORRA EESKUJU
Hiljutised valimised Norras kus
kesk- - ja konservatiivsete parteide
koalitsioon kukutas kaua valitse-nud
sotsialistid on tekitanud ko-gu
Skandinaavia parempoolsetes
ringkondades optimistliku küsimu-se
— kui see oli võimalik Norras
miks siis mitte ka meil?
Kõigis kolmes Skandinaavia rii-gis
on konservatiivsed ja keskpar-tei- d
juba kolmkümmend aastat
püüdnud asjatult võimule pääseda
ükski vahend ei ole suutnud suu-nata
rahva enamuse tahet sotsiaal-demokraatide
vastu
Norra eeskuju on nüüd tiivusta-nud
ka Taanis ja Rootsis parem-poolseid
ja „kesktec" erakondi
omavahel liituma et asuda ühi-selt
sotsialismi vastu Taanis on
sellistel parteidel parlamendis roh-kem
kohti kui sotsiaaldemokraa-tidel
ja Rootsis on seisnud umbes
võrdne Seni on aga omavahelised
lõhed takistanud mõjuvamat ühist
aktsiooni
Taanis on selline koostöö olnud
viljakam kui Rootsis sest konser
Eesti Skaudisõprade Seltsi
TEADAANNE
Toronto Eesti Skaudisõprade
Selts noori toetava organisatsi-oonina
ei tegele poliitikaga Seltsi
juhatusele arusaamata põhjustel
tõmmati selts Torontos valitsevas-se
poliitilisse keerisesse Eesti
Rahvuslaste Kogu Kanadas kohvi-ohtu- l
24 oktoobril 1965 härrade
M Tarumi Ja A Salumetsa poolt
Väärarvamistc vältimiseks seltsi
liikmeskonnas Ja arvukate toeta-jate
seas peab seltsi juhatus va-jalikuks
avaldada omapoolse se-letuse
1 Härra M Tarum oli seltsi ja
seltsi taluringi juhatuse liige 1952
1953 Ja 1954 aastail seega ajal
millal ta Tukkeri Järve äärsete
maaalade ostutehingu sooritas
Temale oli usaldatud seltsi poolt
Juriidilise nõuandja ülesanded
2 Selts kavatses osta Tukkeri
Järve ääres asuva 600-aakrlli- se
maatüki mille hinnaks hr Tarum
teatas olevat $6000— sularahas
Kui selts suutis oma majanduse
korraldada maatüki ostmiseks
siis teatas hr Tarum seltsi pea-koosolekul
18 Juunil 1954 et tema
Ja hr Komi on Juba ostnud selle
maatüki Isiklikuks otstarbeks
LUGEJA KIRJUTAB:
Ässituskirjandus
Meil on korduvalt samme astu-tud
kommunistide ässituskirjan-dus- e
vastu Ja palutud et USA Ja
Kanada võimud takistaksid iga-suguste
„Töe Häälte" Ja Kodu-maa
kutsete" toppimist Inimeste
kirjakastidesse kes neid pole tel-linud
Ja lugeda ei soovi
Hiljuti Torontos vübides sattus
mulle juhuslikult katte üks eesti-keelne
paljundatud ajakiri mis
oma Jõhkra tooni toore ässituse
ja labasusega kaugelt ületab kom-munistide
älssituskirjanduse Na-gu
pilkeks kõigele mis meile on
pttha kandis ajakiri nimetust
Rfthvusbme" Pererahvas kelle
juures viibisin teatas kurva nae-ratusega
et see olevat nn parem
maliku invasiooni puhul libi Bul-gaaria
või üle N Liidu piiride
Samuti oli siin tegemist ainult sis
sejuhatusega jõudemonstratsiooni-dele
milliseid USA kavatseb or-ganiseerida
eeloleva aasta jooksul
üle kogu Euroopa Eesmärgiks on
panna Moskva võimumehi veendu-ma
et ehkki praegu ühendriikide
peatähelepanu koondub Vietnami-l- e
on ameerika sõjaline jõud igas
olukorras globaalselt tasakaalusta-tud
ja valmis lööki andma kus
iganes see osutub vajalikuks
Eelpoolmainitud manöövrid olid
ühtlasi diplomaatiliseks vahendiks
millega püüti õhutada teineteisega
valitsuse tasapinnal vaenujalal ole-vat
Kreekat ja Türgit tihedamale
vastastikusele koostööle Samuti oli
see mõeldud sidemete süvendami-sena
Türgiga milline riik on läbi
aegade olnud kindlaks kommunis-mivastaseks
kaitsevalliks kuid kus
viimasel ajal on hakanud pinda
võitma ühendriikide vastased
vatiivid ja Venstre või põllumees-te
erakond on kaua olnud tihedad
liitlased ja nad koguni valitsesid
koalitsioonina ajavahemikul 1950-5- 3
Nüüd on Venstre hakanud ta-- J
sapisi silda ehitama radikaal libe-raalide
parteiga millise koalitsioo-ni
teostumisel neil oleks ühtekok-ku
parlamendis 81 kohta võrrel
des sotsialistide 76-g- a
Rootsis on praegu käsil pinna-sondeerimi- ne
liberaalide ja kesk-parteide
liitumiseks mis annaks
neile 77 kohta sotsiaaldemokraa-tide
113 vastu Seejärele hakkaks
liitunud parteid lähenema kon-servatiividele
kellel on 32 kohta
Selle teostumiseks on kahtlemata
vaja vaeva ja aega kuid Rootsi
uued parlamendivalimised toimu-vad
alles 1968 aastal Rootsi juh-tivamaid
ajalehti Stokhoimis il-m- uv
Dagens Nyheter" kutsus hil-juti
parempoolseid ja keskerakon-d- i
ühinema rõhutades et see on
ainsaks teeks sotsialistliku valitsu-se
kukutamiseks
Toronto juhatuse
Kinnistusameti andmetel oli hin-naks
$1000— sularahas Ja ülejää-nud
osa obligatsioonil
3 Peakoosolekul tekkinud olu-korra
leevendamiseks andis hr
Tarum lubaduse Kotkajärve kal-dal
asuva 100-aakrili- se krundi nr
6 müümiseks Toronto Eesti Skau-disõprade
Seltsile siis kui tema
ostutehing juriidiliselt on lõpeta-tud
Seltsi esindajate poolt on hr
Tammile kolmel korral tehtud
ostupakkumlne mille ta iga kord
on tagasi lükanud
4 Kõik Kotkajärve ehitused
saun Ja metsaonnid kaasaarvatud
asuvad Toronto Eesti Skaudisõp-rade
Seltsi maaomandil mis on
väljamõõdetud Ja kaardistatud
vannutatud maamõõtja poolt
ükski ehitus ei asu hr Tarumi
maaalal
Kõik käesolevas teadaandes
avaldatud andmed on kontrollita-vad
seltsi taluringi Juhatuse Ja
peakoosolekute protokollidega
ametasutustest saadavate andme-tega
ja kaartidega
Toronto Eesti Skaudisõprade
Seltsi juhatus
poolsete äärmuslaste ajakiri
omaaegse kurikuulsa ETA bülle-tääni
Järglane Ka seda saadeta-vat
neile tasuta
Lugesin ajakirja kuni selle ko-hani
kus mõnitati ühe tuntud To-ronto
eesti tegelase kehavigastust
Siis panin selle tülgastusega kõr-vale
Niisugust toorust ei ole ma
leidnud Isegi kommunistide sopa-kirjandusest
Ma ei tea kas see ajakiri levi-ne- b
ainult üksikutesse kodudesse
Kas on meie inimeste sündsus-tunn-e
siin maal nii maha käinud
et ei ole astutud samme niisuguse
asja takistamiseks? Tooruse
jaoks — olgu see siis kommunis-tide
või nn rahvuslaste" oma
tuleb kasutada sama mõõdupuud
Levitatavad publikatsioonid allu-vad
ka seaduse ees teatud kõlb-luse
normidele A "!
kaea
on jäädvustanud suvise maalilise looduse mis kehtima kapitulatsiooni rnendatud sõnastust
nüüd on võtnud selja sügise kuue
kleiti on nüüd juba 4610740
Soomes tuhande mehe kohta 1G67 naist
nimetamine tekitab poleemikat
lehed Soome
käesoleval aastal Sellesse arvu
7777 välismaalast kodanike 2226833 2376110 Linnades alevites
2013316 41% rahvaarvust tuhande
on eelmise inimese võrra ehk
Soome armee uue ülemjuhataja
kindralmajor Yrjö Keinoneni üm-ber
ei ole lainetus veel lõppenud
Praegune ülemjuhataja jalaväe-kindr- al
Sakari Simelius lahkab 13
novembril vaunsepiiri kättejõud-misel
oma kohalt tema asemele
astub ülalnimetatud kindralmajor
Keinonen kes on üks nooremaid
kindraleid soome ja kes
kõrgele kohale möö-dus
kümnestkonnast kindralleit-nandist
ja mitmest vanemast kind-ralmajorist
nimetuse põhjendusena
ette kindral Keinoneni era-kordset
andekust möödunud sõ-dades
ja tema hariduslikku
kraadi
ta peale kõrgema sõjakooli
on lõpetanud ka ülikooli kaks fa-kulte- eti
Noorus ei ole mingi vas-tumoti- iv
nimetamisele on sel pu-hul
öeldud ülemjuhataja
võib kauem püsida oma ametiko-hal
Soome kutselised sõjaväelased
tohi osa aktiivsest polii-tilisest
ega kuuluda ühtegi
poliitilisse erakonda
aga et kindralmajor Yrjö
Keinonen on aastate paiku
astunud maaliidu erakonna liik-meks
püsinud seal kaks
Vene lehe kallaletung
eesti pagulastele
MOSKVA — Kaubalaev „Ener-gi- "
uputamine Ahvenamaa lähedu-ses
15 aasta eest on „vaid üks
Rootsis asuvate eesti emigran-tide
tegevusest4 kirjutab okupee-ritud
Eestis väljaantav venekeelne
ajaleht „Molodjosh Estonji" oma
ägedas kallaletungis eesti põgeni-ke
vabas maailmas eestkätt
Rootsis Ajaleht juurde et
„sellised inimesed on valmis soori-tama
mistahes kuritegusid kui nad
vaid saavad küllalt raha" Lehes
avaldatud pikemas artiklis milles
üksikasjaliselt kirjeldatakse sabo-taaz- hi
Energi" pardal kriipsuta-takse
alla et vangistatud Johan-nes
Raag ülckuulamistel olevat
Üles tunnistanud et laev kuulus
Ühele nõukogudevastasele
organisatsioonile" Artikli autor
kes nimetab tulekahju
Rosa" pardal Hamburgi sa-damas
laseb mõista et koguni se-da
kuritegu organiseerisid eesti
etni){randid" Edasi öeldakse et
polevat kavas mustata
Rwtsis asuvaid eesti emigrante"
Suurem osa neist pöörduvad na
Foto: V Hommik
soome
aasta
mehi naisi
tuleb
armees
Selle
toodi
head
kuna
võtta
elust
Nüüd saadi
teada
aastat
vastu
lisab
eesti
lehel kõiki
Kuus aastat tagasi oli ta erakon-nast
välja astunud See mineviku-lug- u
võeti nüüd päevakorrale
sõjaväejuhatuselt päriti kui-das
asi kindral Keinoneni suh-tes
on likvideeritud
Praegune armee juhataja kind-ral
andis avalikult tea-da
et kindral Keinonenile on
poolt tagantjärele seega kuus
pärast kirjeldatud juhtumit
avaldatud karistusena märkus
möödunud kuul — 28 septembril
Asi olevat seega lahendatud
Arvatavasti jääbki nii ja kuna-gine
maliitlasest kindral astub
kindral Simeliuse ase-mel
armeejuht kohale
Norras avastatud spio-naazhilu- gu
mis on kolmas viima-se
üheksa kuu jooksul on ärata-nud
tähelepanu kõikjal ka Soo-mes
Ühes Rootsi raadioteates öel-di
et Soomes on mõni aeg tagasi
üks punaarmee ohvitser ära hü-panud
end Soomes asuvate lää-neliitla-ste
võimude kaitse alla an-nu- d
kes punaohvltseri Soomest
välja toimetasid Selle ülejooksiku
põhjal võidi paljastada Norra
kaitseväestaabis teeninud 51-aas-ta- ne naisametnik Ingeborg Ly-gre- n
kes oli spioneerinud N Liidu
kasuks
gunii selja tagurlikele emigranti-de
juhtidele"
Venekeelne „eesti noorte leht"
leiab et kõik Rootsis asuvad põge-nikeorganisatsio- one
juhivad selli-sed
isikud kes töötasid
koos hitlerlastega sõdisid Waffen-S- S ridades selleks
et pääseda karistusest
TEISED LEHED
Arvamine USA-- s
muutub
Möödunud nädala olid
ühendriikide suuremad keskused
New Yorgist Kaliforniani taas mee-leavalduste
näitelavaks kus ees-kätt
üliõpilased protesteerisid USA
osavõtu vastu sõjast Vietnamis
Sedakorda toimunud rongikäigud
olid vahest kõige tähelepanuväär-semad
selle poolest et nad ei ka-jastanud
ameeriklaste rõhuva ena-muse
arvamist vaid olid järsus
vastuolus sellega Tänavu jaanua-rist
kuni oktoobrini ühendriikides
teostatud kuus ülemaalist opinioo--
„MA VÕIN PURUSTADA
MOSKVA"
Pr js' ert d GaulleM avameelne intervjuu
I Ameerika ajakiri „Newsvveek" „Miks on neil vaja oira s5jaT avaldas huvitava eraviisilise inter- - ge?" hüüdis Gaulle Irntatsä
vjuu prratsuse president Gaul- - „Kui neid rünnatakse „ le'i ühe lääneriigi diplomaadi na neid oma force de frar-i- o
vahel mis kestis hiljuti Pariisis Siis võttis de Gaulle napoW
koheselt de Gaulle'1 seisukohti rah
vusvahelise poliitika suhtes Dip
ja
hästi et ma võia
lomaat kes ei soov! oma Siis aga küsiti de Gaulle Jt b avaldada kirjutab selle kohta: ta teeks juhul kui Laaned
Tundus nagu olnuks terve roopat rünnatakse riigi po lf j sajandi võrra tagasi lükatud line ei kuulu prantsuse tuumare: ' P(Poeinacmairneisvteiirbis RjaäylmleonEdlysePeoipnaclaerees vPunaa-dHiien- a ulatuspiIilrmksoendaüks-k knsuksieu- b-kes
pooldas kõvakäelist poliitikat lükkas de Gaulle selle kiisuna
Saksamaa suhtes saatis 1923 kõrvale öeldes: „See oa jubajar
tal prantsuse väed Ruhri ülesande- - niise generatsiooni probleem"
' ga valvata selle järele et Saksa- - Saksamaa oli domineerivaks tee--
t
maa peaks kinni Versailles' rahu-- maks kogu jutuajamise bl
lepingu tingimustest) Samuti na-- gege artiklit France So:r'is
gu Poincare väidab nüüd de Gaul- - vitas de Gaulle on auter'
I le et Saksamaa — ametlikult prae-- ne" Kõne olev artikkel xs
I gu Prantsusmaa kõige lähem liit-- 1 ilmus 29 septembril ajul
' lsaunreutu—d tuolelubkoprirdaesvalt hoiüdtalebmaha-e- t' pCroaunvtesuse Mvuärvliisllme inister WMaasulriijj
1 Saksamaad ei tohi kunagi enam tonis) väidab et juriidiliselt c lasta mõjutada Euroopa poliitikat Saksamaa ikka veel vallutatud ri
ega anda talle hääleõigust Euroo-- võitjate okupatsiooni all ja se
pa sõjalise strateegia kujundami- - tõttu mitte täiesti suveräänne Kt Kindral avaldas koguni kahet-- Gaulle võttis omaks et ta info
sust selle pärast et Saksamaa ei rnatsiooniminister Alaya Peyref
allu nelja jõu kontrollile mis pan- - te olevat soovitanud kasutada
rotolääts Muskoka di pärast
aktiivselt
et Saksamaal lubati
oma sõjavägi
Uue ülemjuhataja
Sellise pealkirja all avaldasid soome statistikapeavalitsuse kokkuvõtte
rahvaarvust Kokkuvõte on tehtud käesoleva algul kuulub
Soome hulgas on ja ja
asub inimest ehk kogu Soomes mehe kohta 10G7
Rahva arv võrreldes aastaga suurenenud 30545 07
ja
määramisel
ei
1950
ja
osa
ka müstilist
La
ja
aru
see
Simelius
te-ma
aastat
13 nov
uus
ja
ja põgenesid
kestel
de
de
ja
da
kell
ja
aas- -
all
mü
Ta de
ja formeerida
rr
Nõukogude ajakirjanik Bardin
lahkus Oslost kiirelt enne Inge-borg
Nygreni arreteerimist Aja-kirjandusbür- oo
kus Bardin töö-tas
teatas norra ajakirjanikule
et Bardin ei tule enam tagasi Nor-rasse
Norra ajalehed kirjutavad et
vangistatud Ingeborg Lygern on
eriti informeeritud olnud NATO- -
sse puutuvaist asjaoludest sest
Norra on NATO-liig- e Tähelepanu
on äratanud seegi asjaolu et mõ-ned
aastad tagasi võeti Kait-seväestaa- bi
öövalvuriks isik kes
oli enne seda N Liidust ülejook-sikuna
tulnud Norrasse Nüüd ar-vatakse
et see mees oli N Liidu
agent
öövalvur siirdus X Liitu tagasi
kui ta märkas et tema vastu
Norras mõnesuguseid kahtlustu-si
tekkis
Niipea kui venelane uuesti N Lii-tu
hüppas palus Ingeborg Lygren
kes tol ajal teenis Moskvas Norra
saatkonnas end tagasi komandee-rida
Norrasse mis ka toimus
Nüüd tahtis ta uuesti minna Nor-ra
saatkonna teenistusse Moskvas-se
mineku järele teda hakati kaht-lustama
ja ta lõpuks arreteeriti
niuurimist näitavad nimelt et rah-va
toetus USA ametlikule poliiti-kale
on vahepeal järjest suurene-nud
Sellest kõnelevad selgesti
Louis Harrise tuntud peilimisinsti- -
tuudi poolt avaldatud andmed
t
i Aasta algul kiitsid president
Johnsoni poliitikat heaks vaid 41
protsenti küsitletuist Mais toeta--
Isid teda juba 57 ja septembris 66
protsenti Vastuseisjaid omakorda
jagunesid kaheks suuremaks rüh-maks
milledest üks soovis sõja lõ- -
jpetamist teine aga arvas et USA
poliitika Vietnamis pole küllalt
range üksikasjalisemat pilti rah-va
arvamise pakuvad vastused kol-mele
põhiküsimusele seoses käi-masoleva
sõjaga: kas taotleda la-hendust
läbirääkimistega kas ta-litada
senisel viisil kas laiendada
sõjategevust maal ka Põhja-Viet-nami- le
riisikoga Puna-Hiin- at sõtta
kaasa tõmmata Küsitletuist täna-vu
mais soovitasid 42 protsenti se-nist
poliitikat 36 protsenti soovi-sid
läbirääkimisi ja 22 protsenti
sõja laiendamist põhjapoole Au-gustis
olid vastavad arvud 49 25
ja 26 protsenti oktoobri algul aga
59 11 ja 30 protsenti
Uku poosi lisas: Venelasi
teavad väga
(JUIUSldUa MOSKVa
nime
valtel
"S:l
„See
viibis
(sel
naist
noorem
Norra
ue oauiie lisas selle kohta: wA?j mina ütlesin ei See teeb saL-lastel-e
head kui nad seda ! vaer
Teisest küljest aga keeldus de Gaulle oma heakskiitu andmast a:-tikli- le mis ilmus ajakirjas Poi
tique Etrangere" ja pooldas aiC
Euroopa riikidest koosneva NATO asutamist mille liikmed indiv
duaalselt korraldaksid oma Mast
Ühendriikidega „Need ettepan-ekud
ei ühtu minu seisukohtadega'
kinnitas president „ehkki keegi juhtis minu tähelepanu sellele ki-rjutusele"
Alljärgnevalt veel mõned seis-ukohad
mida de Gaulle jutuajam-isel
rõhutas:
Euroopa Ühisturu suhtes ei lepi
ma kunagi enamuse tahtega vaid
nõuan veto õigust
Ma olen valmis lepingut sõlm-ima
N Liiduga kuid garanteerin
seda ainult Euroopa Venemaa osas
Hiinlased nõuavad endile kõike
[ mis asub teiselpool Uuralit ja mi
ei taha et prantslased sureksid
sojas Hiina vastu N Liidu oman
di parast Aasias
Ameerika ei saa garanteerida
Euroopale julgeolekut Seda on
kerge lubada senikaua kui nad on
teiselpool ookeani NATO taie
asendada vastastikuste kaitselepi-ngutega
ja Ameerika hegemoonii
tuleb Euroopast eemaldada Ma
puhka enne kui viimne ameerika
sõdur on Euroopast kadunud
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast ree
deni kell 9—4
Telefonid: toimetus 364-752- 1
talitus 364 7675
Toimetajad kodus väljas
pool tööaega
Karl Arro 766 r"57
Ilmar KUlvet 4664616
Heino Jõe 766-510- 7
Talitus väljaspool töö-aega:
Helmi Liivandl 251-643- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTLVSES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad'
üks toll ühel veerrl
kuulutuskülgedel
tekstis
esiküljel
$160
$15
5200
Korterikuulutused a--"- "
määr $100 Kirikute cTgan
satsioonide ja isikute tead
anded $100 tollilt
KUULUTUSI VOTW M
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitu
135 Tecumseth S
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 7 Sa c
Toronto 3 Orr
2 Riho Põua
59 Glenside Ave
Torono 8 Or
Tel HO 3-87- Pfi