Vaba Eestlane, December 31, 1965

              VitiM SflflrftttS
vtkffl?
— Vatikani raa--Ä
saated katkesta-f- v
tatiselt arvates V jaanua-'vu- n
saadete korraldaja paa-flvUoS- alo
oma stuudiumi hu-mõn- eks
ajaks peab elama
de5 kus ta ühüasi on
seminari õppejõuks Roo-Hic- w"
ii— ♦ Wpj saateid
Tksma äraoleku käigus hoida
I&n soonb saadete jätkamist
võimalusel Peab märki-Trtko- rf
varem on eestikeelsed
Sted mis toimuvad pühapäeviti
Sud (katkenud seoses toimetaja
õpingutega Saksamaal
Uus eestlasest panga
direktor
Stokholm (EPD - Svenska
Handelsbanken on nimetanud pan-gadirektori
assistendiks ning ma-Ldussekretaria- adi
juhataja ase-täitjaks
senise sama sekretariaadi
kamreeri Erik Moori
Majandussekretariaat allub pan-£- a
keskjuhatusse kuuluvale panga-direktoril- e
Rudolf Jalakasele See- -
on Handelsbankenis juba kol-bas
eestlane direktoriastmesse
jõudnud — panga revisjoniosak-onna
direktoriks on varem Rein
Uustal Äsjanimetatud pangauirc-tor- i
assistent Erik Moor on Tartu
Uikooli majandusteaduskonna lõ-petanud
ja algusest peale Rootsis
töötanud Handelsbankenl majan-dusliku
uurimistegevuse juures in-tiimses
koostöös Rudolf Jalakaga
Läbi raudkardina
liikujaid
Alaliseks Rootsi oma poja juur-de
elama asumiseks sai loa endi-ne
lendurohvitser Evald Reinhold
Döring Tallinnast nagu teatab
ikest Eesti propaganda
Rootsis viibisid külaskäigul ja
ü-i- ciH tapast oma elukohtadesse
Hilda Remmelgas Harju rajoonist
Maria Kask Pärnust Lidia Tiisk
ih-r- A Rihver 1a Lilian Link
Tallinnast ning pensionärid —
rivSn Tnhanna Ruutma Olga Am- -
berg Ellen Huusman ja Magdelena
Kivi USA-- st sõitsid pärast omaste
külastamist tagasi ikest kodumaa-le
Justine Mailep ja Leida Laan
Samal ajal saabus Laäne-Saksa-ma- alt
Leo Leontl Plaetzer Tallinna
külla oma tütre juurde
Soomes sugulasi külastamas käi-sid
pensionär Karl Heinsoo Koht-la-Järv- elt
ja Vilmar Erik
Nobeli laureaat
eestlasi külastamas
STOKHOLM (EPL) — Nobeli
füüsikalaureaat prof Richard
Frinman Kalifornia ülikoolist
veetis meeldiva õhtupooliku ka
eesti akadeemiliste noorte selts-konnas
Nimelt sai ta rootsi füü- -
sikaüliöpilaste ja füüsikute selts-konnas
tuttavaks eesti üliõpilase
Harinus Estraga kes teadlase
koos abikaasaga pärast pidustuse
lõppemist kutsus oma akadeemi-lisse
konventi — korp! Fraternitas
Esticasse Stokholmis Nobeli-paa-r
vübis seal eesti noorte seltskon-nas
mitmeid tunde elavas vestlu-ses
Käesoleva aasta veebruaris
alustas Londonis Briti kuningli-kus
kunstiakadeemias — Royal
Arnrtpmv nf Arts — õoinguid
noor eestlanna Uus-Merema- alt
TUu Reissaar Noor kunstnik on
lõunapoolkeral tuntud nimeks
olles esinenud menukate iseseis-vate
näitustega Sydneys Ja Mel-bourne'- is
Austraalias kust ostu-sid
teostas Austraalia kunstigale-rii
Andekus Ja sellele Järgnenud
edukas debüüt avasidki tee Briti
impeeriumi nimekaimasse kuns- -
tiõppeasutusse Tiiu Reissaar ju-tustas
et ta Uus-Merema- alc sattus
koos vanematega Saksamaa põgeni-kelaagrist
emlgreerudes 12-aasta- se-na
Berkeleys lõpetas Kalifornia
ülikooli BA kraadiga poliitiliste
teaduste alal Aime Teder Ta õp-pis
kõrvalainetena keeli Ja kunstL
Asub koos abikaasaga elama New
Yorki kus viimane õpib Colum-bi- a
Ülikoolis
GtjH# KtlK
KINDLUSTUSED
TeL 241-513- 0 323 Culford Rd
Toronto 15 Ont
Li!£k3MAL££10=K iw "v"vl
Lk1 VABA EESTLANE reedel 31 dets 1965 — Fridajr Dec 31 1966
j ¥t --JHE JIHPv ÜoliHR s ZsVligil
Vanad tuttavad Estonia lavalt Eesti näitlejad Ants Lauter (vasakult
neljas) koos soome näitlejatega soomlaste külaskäigu puhul Tallinna
EESTLASE LENNURETK ÜLE LÕUNA-YIETNA-MI
Torontos elav eesti tööstur Ants Soots külastas
ivoreaT nong-rvun- yi iuiu rwimwwaui
Pikema ärirelsi Kagu-Aasi- a riikidesse sooritauna-Koreass- e Hõng Kongi Taisse ja Formoosa-Soot- s
kes sõitis lennukil Jaapanisse ja sealt Lõuna-Koreass- e Hõng Taisse ja Formoosa-l- e
Reisi viimaseks peatuseks oli jällegi Jaapan kust algas pikk lennuteekond üle Vaikse ookeani
Kanadasse Ants Soots viibis reisil kolm ja selle aja kestel oli tal vaatamata lühikestele
peatustele ja äriUstele kokkusaamistele võimalusi tutuncda ka külastatud maade eluga ja kogu-da
mõningaid muljeid mida ta alljärgnevas jagab Eestlase" lugejatega
Jaapanis olen viimaste aasta-te
kestel tekstiilsaadustega tutvu-nemlsek- s
käinud juba kuus kor
da" märgib reisüt naasnu „ja
seetõttu ei ole sealne elustiil ja
jaapanlaste probleemid mulle
enam uudiseks Jaapan on pärast
sõda arenenud suurte sammude-ga
väljapaistvaks tööstusriigiks
kes ei valmista enam odavat
masskauDa vaid on hakkanud
produtseerima kvaliteetprodukte
Jaapanlaste suuremana manu-seks
on siiski et nad loovad
ise väga vähe originaalset ja
lepivad oma tööstustoodete
produtseerimisel peamiselt teis-te
riikide kaupade Ja tööstus-toodete
kopeerimisega
Nende toodetes puudub uudise
moment Ja see võib pikapeale
kätte maksta"
Iseloomustades jaapanlasi kin
nitab Ants Soots et nad on kõl
in kinnisemad nendest Kagu- -
Aasia rahvastest kellega temal on
kokkupuutumisi olnud Suure
nUüdlikkuseea Ja töökusega on
Jaapanlased oma naabritest kau
gele ette Jõudnud ja vaaiamaia
kaotatud sõjale moodsa tööstuse
välja arendanud kuid nad ei ole
oma naabrite ringis eriti armas
tatud Jaapanlaste sõjakus ja va-nn- rf
vapnuretked on Jätnud naa
berrahvastele halvad mälestused
Ja neid ei unustada selle generat-siooni
kestel
J£ui Hõng Kongi elustandard
on piltlikult öeldes pool Jaapani
elustandardist siis Korea elanik-konna
kasutuses on ainult ühe
kolmandiku ulatuses neid hüve
sid mis on kasutada Jaapamas
tel" väidab Ants Soots
Korea on mägine ja vaene maa
kes sipleb ikka noore riigi sün
nitusvaludes
Ppaiinna Souli tänavatel võib näi
teks sageli näha härjavankreid
liikumas ja tänavatel siimaia Ker-(ip!- H
keda JaaDanis kunagi ei
näe Koreas võib ärilisi sidemeid
sõlmides kohata paljude vanaae
£TXd oma rahvusele J oma
SAO —
otsustati seda
chaia avaras saalis
Korraldavasse toimkonda
lusid Johannes Liblik Paul Velt- -
son G Ailit G
H Kuusberg E Maid- -
___ __
hommikuni
ge u-- s-bunud
Nad siirdusid
aeg ja olid nüüd tul-nud
pikemaks
külla omale
riieile ja loodavad selle tulevikus
üles ehitada Korealastel on siis
ki veel väga pikk tee käia enne
kui nad jaapanlastele järele Jõua
vad Võõraste vastu on koreala
sed jaapanlastest palju sõbrali
kumad samuti on nad arillstel
nõupidamistel Ja läbirääkimistel
kiiremad Ja taiplikumad kui Jaa
panlased Juures tor
kab ka silma et nad on
andetud võõraste keelte rääkimi
sel nendega nõupidamisel on
sageli vajalik kasutada tõlki"
„Mis puutub Hõng Kongi"
Ants Soots „siis jääb selline
et Puna-Hiin- a võib seiie
iga moment vallutada kui ta
soovib Tundub et Hõng Kong
oleneb praegu täielikult Puna-Hiin- a
armust kes kasutab Hõng-Kõn- el
lääneriikide firmade esin
dustega kontakte loomiseks ja
kaubanduslikkude sidemete soi- -
Jmimlseks Kogu Hiina eksport
käib praegu Hõng Kongi
Ja kuna Puna-Hiin- a on võimeline
eksporteerima odavaid Kaupasia
priti tekstiilsaaduste alal siis sur
mab ta sellega ka Hõng Kongi
kuulsa tekstiiltööstuses
Vpstluses selcub et lennusõit
Taisse kulges üle Lõuna-Vietnam- i
kus praegu möllab verine sõda
Lennuki Lõuna-Vietna- ml koha-le
jõudes tehti see
lennuki meeskonna poolt teata-vaks
ja loomulikult tekkis len-nukis
ärev meeleolu
Otsest ohtu siiski karta ei olnud
kuna kommunistide lennuvägi
on nõrk ja nende lennukid ei ope-ree- ri
Lõuna-Vietnam- l kohal Kõhe
tunne kadunud enne kui
lennuk maandus Tai pealinnas
Bangkokis
Bangkokis valitses täiesti oma-moodi
miljöö mis erineb tundu-valt
Korea Ja Jaapani elustiilist
Elu kulgeb sün vaikselt Ja rahuli-kult
kuigi lähedal asuvas Vietna-mis
möllab verine sõda ja amee-riklased
on rajanud Taisse oma
baasid et olla valmis igaks oota
W annab Urnile omaparse II- -
Kanadas Portugalis His- -
paanias Hong-Kong- is ja mitme
pool mujal tegutsedes ari
Kohale ei saabunud ka muusika- -
_ irviiAfM r:AüTT aro nrappu
„Art„u v„i mic
Väljarännu juubel Brasiilias
Eestlaste pidulik kokkutulek Sao Paulos
PAULO (EPL) Eestist väljarändamine Brasiiliasse saa-vutas
oma kõrgpunkti 1925 aastal mis ajal arvestati Sao Pau-lo- s
juba 2000 eestlase ümber Kuna tänavu moodus sellest 40 aas-ta- t
siis tähtpäeva Sao Paulo eestlaste poolt tahls-tad- a
suurema koosviibimise ja balliga See toimus suurlaste „Ro--
Klubi"
kuu- -
Arnold Kulpas
Lustverk
se-da
Liblik Kullerkupp wenae
poolt saadeti välja nimelised kut-- 1 brasiillastest inukeste eestlas- -
600tena selles kaasa tema
sed osavõtuks Osavõtjaid
ümber nine pidutsemine kestis poeg eesti neiu Koor
järgmise
Kauögoemmiantrenst kwiaimesi oa! kõlasid hästi
Kalifornlast
sinna Sao Paulost
tagasi
ajaks Brasiiliasse
üürides korteri
Jaapanlaste
mär-gib
kaudu
reisijatele
siiski
W Goeti märkis olevat
1ulukoor
teine) Ja Ants Eskota (vasakult
Kongi
nädalat
„Vaba
ääretult
mulje
elanud
Jaapanit Lõuna- - H
K
Jõel sõidavad tuhanded lod
jad mis toovad sisemaalt kaupa-sid
moodustavad Bangkoki
kaide ääre Jõudes ujuva turu kus
käib elav kaubitsemine
Paljud nendest kaupmeestest
elavad pidevalt lotjadel mille-del
nad sõidavad pärast kaupa-de
realiseerimist uuesti sise-maale
tagasi
Kuigi temperatuur Bangkokis pü-sis
nldevalt 90 kraadi juures ei
armud niiskus siiski sellisel mää
ral tunda naeu seda võib märga
ta Torontos niisketel Ja kuumadel
suvepäevadel
Mis puutub Formoosasse siis
on siin viimaste aastate kestel
ameeriklaste abiea raiatud tugev
väiketööstus mis on võimeline
välisturgudel edukalt võistlema
Formoosal andis eriti tunda su-vine
soojus mis tundis kuidagi
võõrastavana Ja vastuvõtmatuna
kuigi temperatuur ei olnud eriti
kõrge
Kas Kcgu-Aasi- a riikides on
märgata sõjameeleolu? mil-lisel
määral võib Koreas Ja teis
tes riikides näha ameerika sõdu-reid
Ja sõjavarustust? Väliselt
ei märgata et need riigid mi-da
mul võimalus oli külastada
oleksid haaratud sõjameeleolu--
dest" mainib küsitatu
Koreas näiteks on Ühendriiki-de
sõdureid näha väga vähe
mulle tundub et nad liigu-vad
väljaspool baase erariietes
Kõikidel lennuväljadel võib siis
näha suurel arvul ühend-riikide
lennukeid mis tõestab et
ameeriklased on selles Aasia sek
toris väga aktiivsed"
„Pikk reis oli huvitav õpetlik
kuid nendes kuumades võõras-tes
maades ringi sõites tekkis
Igatsus Kanada talve ja siinse
müjöö järele" lõpetab Ants
Jvllnd ei häirinud Vancou-verlss- e
Jõudmisel isegi Kanada
tolllvõlmud kes otsisid erilise
põhjalikkusega läbi Kagu-Aaasia- st
saabunud reisijaid kellede hulgas
võib olla uimastusalnete salave-dajald- "
eesti rahvatantse paariga akor-dioni
saatel Kõne pidas Eesti- -
Brasiilia kultuurseltsi „Uus Ko-du"
esimees Lustverk eesti
nnrtitirali Irpplpc Tprvitlltl
'eesti koguduse vanem Aksel Oha
Pikem sõnavõtt oli brasiillaselt
Nelson Lopesllt kes kutselt
hambaarst Tema kõne oli täis kii-dusõnu
eestlaste koloonia arvel
LGhenu portugalikeelse tervi-tusega
esines konsul Sau
Vanema eestlasena viibis peol
üks 86-aast- ane mees
Peol juttu sellest pai- -
Rammi Aklias neis- - iuw ~~~ "-ij- u praegu eestlasi Sao Pau-ma- n
ning daamidest Slet M 59-aasta- ne oli toonud kaasa
lo$ o M-n-ed
arvajid e on VJst
ja L k ema " ja a
oli laulavad
ja keeg
onu "— — -
_ 1 ovs ui — -
mõni
San -
ning
ei
alal
ise
A
KJ
A
T
me O
Ja E
ka Ja
ole
ja
ki väga
ja
Ja
Souts
5
G —
f tõi
ka
dr
ka F
ka
I
oli ka
i la G H r m võiks
A Ta
""
A
"Ja inese ümbr 8eltsl tegelaste
uhub
mõnngad andmcd näiUvad
tuhandele inImesele uhtuvat arvu
v™iiKiiÄ ni-0!nur(m- in v~mm - —
I nõudis korraldajatelt ka suuri pin
BWPwSpyTjš1 - r
j&
u
VABA £lSTLANf
jagab kiirusepreemiaid 1966 auta tellimiste pealt Jlrfialiell:
iga aastatellimise pealt kaks ja poolaasta
tellimiselt ühe
allpoolnimetatud väärtteose
(Peale seUe saab iga tellija tasuta kalendri)
Preemiaraamatud:
P Lagerkvist — Barrabas
K Hamsun — August
E Mei — Ingli saatus
F Saean — Kaks romaani
R GUiraldes — Don Segundo
Sombra
A Adson — Reisiraamat
iV Veskimäe — Kolmas võimalus
Bang — Isamaa tud
Sepp — Vaimud ja võimud
J Cronin — Hispaania aednik
Einer — Kui aeg saab täis I
ttiner — Kui aee saab täis II
Steinbeck — TortUla kõrgendik
Maurois — Armastuse heitlik
kus
Tuvikene — Aegadesse raiutud
näod
Gunnarson — õndsad on liht-sameelsed
Mel — Ja sõna sai toeks
TELLIMINE
VABA EESTLANE
PO lox 70 Postal Stn C
Toronto 3 Ont
Käesolevaga palun saata
aastaks alates
poolaastaks
Nimi
Postiaadress
Preemlaraamatutena
või nende lõppemise
siinjuures kokku
) ainult
iMm ünluurea „ --—
- I
1
H MacLennan — üksin
dust I
H MacLennan — üksin
dust II
J Anker Larsen — Tarkade uvi l
Anker Larsen — Tarkade kivi II
— Tuulest tuulde I
IF Yerby — Tuulest tuulde II
H MacLennan — öö möödunud
on
J Bojer — Vang kes laulis
R Kaufman — Taevas ei
protsente
A Sepp — Mu meelen
E Kilpi — Naine peeglis
H Valtonen — kojamees
M Waltarl — Feliks Õnnelik
E Waugh — Must Murjan
E Kern — Suur joobumus
A Eglltls — Inimene kuult
G Herling — Maailm omaette
R Seth — Eesti
minule „Vaba Eestlane"
tavalise postiga
puhul:
(allkiri)
tähitud kirjaga
$8—
soovin: —
(iga raamatu eest lisan siinjuures 80 centl + 20 raamatu
saatekulu)
laost
Lisan S
Raha saata
Tellimise ärasaatmine võimaldab
teil saada just soovitud raamatut
VABA EESTLANE
ilmub alates 1 jaanuarist 1966
KAKS KORDA NÄDALAS
ja maksab:
Poolaastas
Kaks
Kaks
Yerbv
maksa
Preili
'kiri- -
centl
Veerandaastas $5 —
Ümbrikus saadetavad tellimised:
Poolaastas $850
Veerandaastas $5—
Klrlpostlga lisamaks ühe kuu kohta: Torontos 50 centl Kanadas
USA--s Ja Inglismaal 70 centl Teistesse maadesse JL—
Aadressi muudatut 25 centl
Arusaamatusie
Lami—u p ---— „-- _ __„
F
Langevarjurina
$15—
kohene
endiselt
Aastas
Aastas $16—
et nreemiaraamatuld antakse ainult
tn in_t_ vnnc TASUGA on
Samuti oli eestikeelsete laulude gutusl pealegi kui arvestada et neue n0 J" wa -
diktsioon haruldaselt selge ja 'laudadel asuvad toidud ja vahu- - ehe talitusse saabunud kuni 31 jaanuarini 1966
kohati jäi mulje et esinejateks ' viin olid kõigile tasuta Kuid kor- -
ond eestlased Mandus andis ka häid tulemusi ning ajx—— IHmin aa rflšUiniie
4
v
J
te- arvestatakse et koosviibimise üle- - " ti8-- - - -- --
jäak ulaUb siiiki umbe5 70O0OO yJJ tJ 6JgySfa preemia SaOfllJst