Vaba Eestlane, November 13, 1965

              n
[' !?
ta"6 vi" I
VABA EESTLANE laupäeval 13 nov 1965 — Saturday Nov 13 1965 H! -- ü
r
t
T
t
B
:
c
Lhk4
KULTUURIKÜLG
RAÄMATUKUU
Juba mitme aasta eest sai no- - (laksime raamatu muresid laie-lemb- er
eesti raamatukuu nime-- J mas fookuses näha kutsudes oma
Iikp rõhutamaks raamatule a-- i mõtteid avaldama nii selle kes
f
I
kes
T a __ _ _ J I - Tä A - - - vb a - _ 4 --- 1 lt_ _TI 1! jaliku tähelepanu suurenemist raamaiu on asuva Acaaenue loroniosse ning iuieutuiijj-tem- a
probleemidesse tungimist ] töötanud kui ka kes oma Libre des Sciences et des Lettres vaadetest püüdsin sügissuvel kin-nend- e
mõistmist ja võimalikult Ijõudetunnil on raamatust elusta- - poolt saabunud kutse loengu pi-'- ni peatoimetaja Hellar Grabbi
ka — lahendamist Uus november j vaid mõtterikkusi ammendanud I damiseks saadik Robert Pus- - kcs ühenduses „Mana" trükkltoi-- —
kas see toob ka uusi mõtteid Raamat liiga oluline tegur ühe tast ja koguteosest „Pro Baltica" metamisega viibis kuu aega suve- -
uusi elustajaid impulsse stagnat-sioonioht- u
taanduvas raamatu-elus- ?
Itaamatukuu mõte on iseene-sest
omane maile kus raamatu
suurim ilmumistihedus on jõulu-eelseil
kuil: meil on raamatute
ilmumine jaotatud ühtlaselt üle
kuude Kuid suvekuudel ilmunud
teosed jäävad tihti paraku tähele-panematui- ks
mistõttu novembri-kuu
elustav mõjustus jääb ikkagi
positiivseks katsudes leida luge-jat
ja kirjasõna Iähendavaid
Teasiht jääb ikkagi raama-tule
tähelepanu osutamine raa-matu
osa rõhutamine raamatu
tagasihoidlikust riiulinurgast lu-geja
Juurde toomine ja järjekord-se
veende süvendamine et elu
raamatuga vaimuloominguga on
rikkalikum elamuslikuni ja väär-tuslikum
Raamatukuul peame kõigepealt
selgitama millist osatähtsust raa
matul meie kultuurielus aga
kogu rahvuslikus eksislentsiprob-temaatika- s
Teame et raamatuta
oleksime palju vaesemad võib-olla
vaimselt pärisvaesed Raama-tul
on olnud jõudu anda tugevn-dava- t
vaimsust meie raskemail
päevil Kas seda on veel vaja kül-luses
ja kergemais elupäevis?
Raamatud olid sõbrad oodatud
ja vähesed põgenikutubade liht
sas miljöös Kas leiavad need veel
ruumi uhkete elamute avaruses?
Raamatud polnud rasked kanda
põgeniku kohvris seljakotis või
veelgi lihtsamas pambus Kas
need on koormavad mootorsõidu-kite
lahedais pakiruumes?
Neid küsimusi esitab raamatu-kuu
Katsudes neile vastuseid lei
da üldistavaid ja meie olukorda
kirjeldavaid on vaid näiliselt liht-ne
See on pikk probleemiderida
mida peame vaatama analüüsi-ma
lahendama ja otsima selge-maid
suundi eksimisohus kobava-le
kirjasõnale Ainult elava ja hu-vipakkuva
mõttevahetusega suu- -
tuntakse nägu näo
mõisted seisab ainult
kasutamises"
Siin kunstnik viitabki et ar-mastab
karakteri
rakendatud
utJABiklA
rahva kultuuriloos seda unus-- 1 Loengu täpne aeg põie puhkusel Torontos
tada selle veel kindel h Grabbi elukohaks on Was- - J
teha ehkki kultuur ei seisne j hington — on töötanud kuus
vaid kirjasõnast on ta Kunstnik Tamme kes oma aastat Ameerika Kongressi
üheks alussambaks milleta kogu
hoone kokku variseks
Raamatu osa meie igapäevases
elus on taanduvas Miks?
küsime Vajadus raamatu järgi
väheneb aga kes võib ütelda mil-lega
see asendatakse? Raamatu
sõprussid lahtub aga kes toetab
üksindusse sattunut pagulast?
Raamatu vaimuside kaugeneb
aga kuhu lähevad need kes jää-vad
vaimuvaeseks RaamatuLsse
on kätketud meie keel Mis saab
meist siis kui jääme ilma oma
keeleta?
Need ja mitmed muud küsimu-sed
on viimaseil aastail muutu-mas
akuutset vastust nõudvaiks
Kuu näib liigagi kõigile
tühjendavat vastust andmaks
see peaks jätma meisse vaja--
dustunde vastuste otsimiseks Kui
meil alul oli vahetu raa-matuaasta
iga rida oodati ja sü-damega
loeti siis nüüd raamat
nagu kutsumatu külaline kellest
katsutakse hoiduda teda ukselt
tervitamata tagasi saata talle uks
sulgeda et meie tubades üle
arust meie ajast ülearust
tundi ei nõuaks
Aga meie kohus on ummiklai- -
neist välja sõuda vet
te vabade tuulte ja vaba vaimu
juurde Sinna jõuame ainult siis
kui vaimuloomingu lätteist tuge-vust
ammutame
Ilmus
kirjandus-- ja kultuuriajakiri
MANA
kaksiknumber — 12 1965 80 lk
Müügil „Vaba Eestlase" talituses
Tellida aadressil PO Box 70
Ont
Hind $3— Saatekuludeks palume
10 c
MASKID JA TOOTEMID
Küsimusele mapi temaatilisest
iseloomustab
metsas hiigelpuid elamusele
ilmetute
taustaks ümberringi peab kogu
lõiketehnilisi eri-hakk- ad
vaimudesse
pärani mappi
Kultuurimärkmik
Äsjailmunud rahvusvahelise ta
semeea saadik K R Pusta males- -
väljaantud koguteos „Pro Torontos uus number mis
Baltica" toimetajale jurist trükiti trükikojas
Stokholmis on Pariisis type" Et lähemalt tulekust
väsimatu valvurina iiueruiuuujc
on
tähi-seid
on
et
et
est
ometi Aksel
on
lisada
llnoolloike-maaiing- u- matuk0(m_ kus ta tööülesannete
äratas mooaunua laivei kuulus ka Nõukogude Ees-ronto- s
suurt tähelepanu kus tema Umuva ajakirjanduse biblio-5-1 tööst üle korraldab sisuline
iseseisva kunstinäituse Ida Euroopa in-wood- is Majas dekseerimlse projekti
sei esiwiuo uiuuei R„ nrn„ir HkvlriPPriH naarl
mas meeldivalt- - dekoraüivses
laadis Näituse seal-se
Eesti Seltsi poolt nov
Eesti luuletaja kirjanduskrii-tik
Ivar kes saksa keele
ja kirjanduse North-fieldi- s
Püha Olafi nor-ra
1874 a asu-tatud
avaldanud
läbi kahe Manitou
jooksva artikli „Who is afraid of
modern art?" (Kes küll kardab
moodsat kunsti?) Kirjutus basee
rub dr Ivaski loengule mis pee-tud
läinud aastal ülikooli tegevus-alade
konverentsil
Sopran Märge
St Catharines'is
Mõne kuu eest Ka
nadasse elama asunud
Hedi Märge on oma elukohaks
St Catharines'i linna On
tarios
Torontos ja
on juba tutvunud laul-jannaga
St Catharines'1 eest-lastel
osutus see võimalikuks usu-puhastuspü- ha
jumalateenistusel
Lauludeks oli valitud Halleluu-ja- "
Mozarti motetist Exultate
Ja Händeli Largo" Mõ-lema
laulu esitamisel lauljanna
näitas head kunstilist taset
kindlust ning meeldivat esine
mist
Nagu eelteatelst kuuleme annab
Hedi Märge novembri lõpul
kontserdi Catharines'is
JEM
Abel Lee vestleb oma kunstimapist
Asja ilmus kunstnik Abel Leelt erakordne kunstimapp Maskid ja tootemid" Mappi on trüki-tud
30 eks„ igas 8 kahevärvilist 12xl8-tollilis- t lehte Kuna igas töös on kasutatud eri värvi variatsi-oone
siis võiks ütelda et 30 mappi sisaldavad 240 eritööd
Küsitledes lähemalt mapi risedki käsitsi ja igaühe erinevas jooned teravnurgad ja nä- -
mislugu ja ideelise tõukejõu lähte-'värvitoo- nis ja oma mapiski olen gudes tõuseb esile maskilisus Viies
alust seletab Abel Lee et idee tahtnud et iga töö oleks orginaal- - Kurjus" väljendab inimelus ürg-sellist- ele
tekkis tal aasta ! ne kolmeskümnes värvitoonis Vii- - set valitsemakippuvat tungi mis
: tagasi kui ta külastas Briti Kolum- -' mased mu iga motiivi paenduvate looklevate joontega
biat Seal oli ta tutvunud rohkete juures juba reas valminud „klrjel- - siduda ja lõhestada Kuues
indiaanlaste tootemiteta Aca ta ' dab ta värviprobleemi lisab et „Sõda" iseloomustab koletuslik
ii Vnfio toina tKöH nnl siWVI ' värvideca ta on saavutanud maa toorus nägu hakitud lõikeüinnaca
!i !Hu U n-- J KIaVMa cAttii1 nVtASt icolnrtmiiet ami Vim-ieAV- e iia„uui:
kolme
da
„Olen töödes sümbolid
Sugulus
nägude
ta
niomotilvc sest see
Uutes töödes täies
pidamise
takistusi
astmes
lühike
paguluse
ruumi
vabamasse
Toronto
katsub
varem
litanud originaalsuse" välismaal
ta tõõkirjelduse
kujundusest ta seda
kui eluvõitluse meeieoiu inim
nende kelaadiga
pärani silmade- - need tahavad
kuna on le siiski
dama
uskuma
ja tootemite silmad palge- -
Jüri
selle
40
on luu aas- -
20 21
on
professoriks
õppeasutuses on
Hedi
pr
Kaasmaalased
Montrealis
St
on
ja
on
olgu see
10
juubeliks"
Küsides
arenenud muu
monotUUpialaa
sümbolid must-hõbed- as dile viimasel
henduse esimeseks Hommik" ka on
Tuudutades tehnilist püütud karakteri- - valminud
netlust et juubelinäitusel ta
on lõigatud omapära Teine Keskpäev" midagi uut puublokki
joone esiiamisexs icaiua nurgelisus
must-valg- e kasutamist — Kolmas teid
lõikeioon ümardu- - avaldamiseks
Kaardistamas eesti kultuurielu tulevikusuundi
Intervjuu „Mana" toimetaja Hellar Grabbiga
Vahepeal lükusid kuuldused et SP3S31
noorema toime- -
kultuuri ajaKin nana- - jo--
petab ilmumise
! kuuldusest kurvastusid
rõõmustada äsja
eesti „Ergon-Poska- le
kuulda
Karl
ilmumisele
ta
Raa- -
ta
uuelaadiliste
i-h- uika
müüdi &mn&
sealses
ou
poolt
alinud
kokku
töödele
ta eest lõpetanud Co- -
lumbla Ülikooli magistri
ga raamatukogunduses jäi H
Grabbi oma õpitud
töötama Juurde tei-ses
osakonnas
Kuna aga kodumaalt jookseb
endiselt pidevalt ajakirju ja
raamatuid Kongressi
siis on tal võima-lus
jälgida
toimuma nüüd väljaspool töö-aega
1929 Tallinnas lõpetas ta
Saksamaal Eesti Güm-naasiumi
mille järele siirdus
Ameerikasse kus lõpetas Missou-ri
osariigis William kolled-zh- i
bakalaureuse kraadiga
Va
hepeal siirdumist
bia kõrgema saa
viitamiseks Washing
ta ta ise ütleb
peaaegu Igal alal — ehitustööli
sest töötatöölisenl
Ajakirja toimetamise vaheajal
esitame talle mõned
seoses Managa" ja me kirjan-duseluga
—Möödunud aastast
seni ilmunud „Mana"
peatoimetajaks (teiseks
peatoimetajaks on jätkuvast! eda-si
dr Grünthal) täien-dati
„Mana" toimetust mitmete
Ameerikas elunevatega
juba isegi trükitakse
ajakirja siin mandril Mis on se-da
põhjustanud?
— Praktilised nõuded Suur osa
ja tellijatest asub
Põhja-Ameerika- s See toi-metuse
laiendamise siiapoole
järgnes ajaliselt ae-ga
hiljem väljaandmise
krüs Senine väl-jaandja
ühtlasi ka suure osa
toimetustöö tegija I Grünthal
oli 7 kandnud
aastakäik ajalised
Grünthall energiat poleks
„Mana" toimetus pöördus
kahe eesti
plnnasondeerimisena uue
leidmiseks pakku
uuu urcu cnnuansis uija-uicc- i masse Iuna
Pärast imetlust tohu- - siiski kasutada
meeleolus
püstpuu kuidas
jätk sellele uuele
tööde millest
mapi Uuel EKKT
need
Need
ciu
õhtu" otsib
nende
poU konna ip tatav
Need sellest
võiva
siiski ilmus
tuseks
Lls
Lake-- 1
Eesti Näitu- - raames
Ivask
ravad
mõttes
poolt
kuid olles
erialal edasi
siiski
kuigi
Sünd
Jewell
ingli-se
ameerika
Colum--
kraadi
ning sealt
töötas nagu
alates
üheks
Samal ajal
teiste
Nüüd
tingis
Sellele aasta
toime
tamise
aastat rasket
Rootsi
sealse
välja
andja
siirast
Viimasel aastatel
10
„Mana
kaotanud
iuiieierau5i Kalevipoeg
puugravüür palume
sioonile ja koloriidi Tellida aadressil: 70
taustale Toronto Ont
teen oma meeleolud kiirtena omanud te- - II 364-767- 5
WŠSL lianHHHEi" 1TCK IHII
SAfftHHPlS&Sw iSB
bbbbbbbbbbI& 'RKnBBKi Hbb9hi ls9BBBBBBEBy3fraPPll
EaBaSBaBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBMEilTOl
rl ¥
Mana4 peatoimetajad Grabbi ja dr Ivar rrümhal
mis esimestest vir-- selle veergudel stagneeruvat Ha-guta-va
hoovusena kultuuri- - vitav märkida peale
ja kirjandusellu voolas Seda pu- - TulimuldK"
hangut tahaks korrata Selleks muutus elavamaks Nii kahe
rakendanud jõude noo- - ajakirja ilmumine ole mingu
rema põlvkonna hulgast nii toi- - juhul negatiivne Vahepeal on väi-metust-öö
kui kaastööliste osas ja kujunenud et tellijas-Sisul- t
peab olema „Mana" kaas- - [ on eluaastate poolt läbilõikes
aja maailmakul- - tunduvalt noorem kui Tulimulla"
kursis selle tasemel
Taotledes sihti ei saa muidu-gi
arvestada ühe osa meie pagu- -
See ka ajakirjade
sisus Tulimuld" orienteerub
iseseisvusaegse
laste tabusid ja dogmasid millede lise joone säilitamisele jätkami
kallal pole muidugi ka mõtet ot- - sele kuna „Mana" nii iäs-sese- lt norida vast parim ti-halv-asti
kui korda läheb
( neid vaadata kui koomilisi kurioo- - asetada eesti
sumeid mida enamatel juhtudel tänapäeva moodsa kultuuri
rahulikult Kuid se ning seistes kindlalt ja teada-„Mana- "
paneb pearõhu siiski kult eesti kirjanduse ja kultuuri
et ta kultuuri ja kir- - avada uusi silmapii-jandus- e
ajakiri Kui re vaadata mis saab mis juh-- ei rõhutaks siis ju mõtet tub edaspidi
„Mana" üldse teha sest kui poliitilises aspektis Mis puu-enam- us ja kaastöö- - tub ajakirja olemasolu na-liste- st saab kaastööd teha oma' j anduslikku külge siis miks
keeltes ning pai-- tellida mõlemaid jah soovitangi
jud seda teevadki Vaatamata sel- - teha Enamikule meist ei ole
need isikud soovivad suure see sugugi
osa oma ajast pühendada — toimetaja üles-jasõna- le
Näen „eesti" anne eeldab koltnn-Mana- ga
ühenduses mitte pagulas- - rielu jilgimist aga ka
ehk välis-ees- ti mõttes namist Eespool viitasin sel- -
selle mõiste avaramas tähenduses et mis edasi Kui leiad
eesti et meie kultuurielu selle praegu-ki- ri
Seoses sellega kavatseme sis mõõtmeis ja
veel rohkem tähelepanu levikuperspektii on kullalda-rat- a
kodumaal tehtavale kultuuri-- 1 ne eesti vaimsuse kontinuiteedi
tööle sülitamiseks väljaspool kodumaad
Kuid kas olemas küllaldaselt Sellele ainult üks aus vastus
jõude noorema põlvkonna ei Välismaal on Dle 20 aasia
hulgas osas kui tehtud ja hinnatavat tööd
üldse kirjanduselus? vaba kirjanduse ja kultuuri
Äsja ilmunud numbris pool- - püsimiseks Kahjuks ei miipt
tosinat uut kaastöölist nii essee realistlikult õigustatavat asjaolu
luule kui osas Nende tõotaks kestmist
nusepilr on Ka järgmistes See hinnang ei tähenda seda
numbrites on täiendusi sellest peame käega lööma para-a-põlvkonna- st
oodata Siin kasutan matust et kultuuri
juhust et vaatamata sele edasiviimisele välismaal
aastakäigu avanumbri sotsioloogiliste sea- -
mat nii majanduse kui vastutuse hilinemisele viiakse lõ-- piirid v
mis nikanpale muutus ma pule Nr 3 käsikirjad on juba teel mitte ainult võime vaia üle- -
pingutavaks Ei oleks olnud trükikotta ning nr ilmub tuleva andeks on võima--
olnud
kirjastaja poole
rõhuv
alguses cuasi src ru(uv uivn- - —
oleneb Manast" huvitatud isiku-1- — Kuna leiad on va-t- e
tellijate rahalisest panusest jalik võimalikult kaugele nihutada
ning toimetajatel kasutada siis kas ettepanekuid Ji looms
aiast Kuid nooremate kaastööliste selle
VXrvsl nn fin" 1oJ tünirri Vt n}n clICTllffl TIPSsimistllk PTäf " - — - — - mised olid meile vastuvõtmatud!"""- -' " "6- - -- ---
Neile raskustele lisandus aslanh kendanud ning kavatseb teha gu on ennast kõigis aspeU
j 1! ! -- Z1 Vnnfl miLi Pt mltmprf KtnVVnlrrlc 0c„0 Ka eaaspiai meie vanemale reaust-erima-s — —
mitt mincM lnHiinltn iimhr lilise Dinnakvaliteedi Tööd on vai- - Seitsmes Sünd" on tootemlik nimtniirm i kondade vaimse esindajaid — tuumik on 30-da- is eluaastais :
- i__ i! HUI1 mtnnJ I --iii ins lnniiiTiinGTis m iiiin-ifiiri- - :_: i cilislltilnom 1i UVUmti I emlnenUea Irne Vfpl iniiiuii v 1 v v i n:ii aiituuiLLCiii riu lniMViiinaiu LikLLa swh# viiihw - itUi fkS wsv w - — — - -- CT — — w __ 14 tuH nn colrc nn
see
on
aaau
""
kuigi palju Kirjanausteamasea
iarvueü selles osas Professorid Aspel ja Oras — sideme
_ & neiu puruitu jju jutt v uvwv vi "i" """ -- w- ""M ~
:-™-
viaI niiiAi-- --õAri hnnnitnrl SnnAiucii-icr- o triiVmmel lnopi1i ärpnni sjnrm" muctaHp T u u- - maDaistvamad näited sellpst Mis le nolvkonna oreantsaioor5eu
seks Tema tööd on elamused ml- - asemel ja hallide toonidega varieeruvate I viimaseea 'Puutub uutesse jõududesse valis- - majanduslikud jõuvarude
i-a-ctn
pitP El rt sp! viisil kpppl rnai loike bonteea kus tõusevad v_ _ maal tehtavasse eesti kirjandusse ni kaugeltki veel raKenaaiuu--
' - 1 "I " - ~C~ - 1 U U A U1IT IMln kll IIM KMK KII T" — loonud oma
ja
on
ilme kandja
Aga
tega
ilmas oleks üht mappi valitsevaks tühjad silmad ava- - i duda kord aastas Ilmuvale Mana" siis näeme mingit need ja seda s
valmistanud kus iga leht säi- - tud laialivalguv albumüe s t aastaraamatu süs-- 1
UUt hlnet" ~ pro0sas Helga N8u' Vad nad a aln"U-
- T ti-- S lõpetab
tehnilise
koos
ja vastavalt
mida kajastada Sel-ga
—
tingimusi
simise Lehitsedes mille
„Mana"
ja
d- -
ja
ja
Kolledzhis
lauljanna
ja
Jubilate"
ja
ise-seisva
saa- -
tuuriga
aspekti
„Mana"
Tööde koloriidist on aga raske teemlle tuua trükkimine Ja £"" i i _i 11—™-- J ~™
:j- - i =77 Te riilM ♦ "S s1_ siinrna-tPtrvptnictnufnoaitioiiiKcOtitiiAl"""3 J luuie ua eol-- e '"--" j j i nin ncalt !- - IDAViIa atfta Auuk v- -r - _ T
nii säilitada
on
on
mis
Ja
ja
ja
oli
ja
nii
53d_aks lel5""u8 "":
i:j -- mt-e innn XO-- 1 liiciicu tuna —
kui eru- -
mis
ti impulssiivne lo- - elu üksiketappidega Iga on tu to° ees- - See kui sus siia see ditsiooniga Ivask ning mls seai -
inspiratsioonile ja erinevas lõi- - suur töö ja võt- - ' 'meremees ia Tiit Leht- - kultuuris-kirjndus- es
Ja- -
_
aeg pi-mäeahel-ikud
siis paratamatult
loit- -
läbitöötaml-om- a
materjalide
korraldatakse
emigrantide
Messenger'i"
Inglismaalt
nud terve aasta Aga mi-nupoolseks
panuseks
on
oodatud
ja liikumatud saavad tä- - loetelu oli
' tööks ütles et
me-- kus säilitada aasta ja
märgib 8 tööd te hommikulikku nooruslikku aga esitanud
puulõiked püstpuusse on on
kus kus
juoa icw jwc cuici
on abstraktsemas vaim Igal oma sise-v- M
rnhV-- välienduslaadis miste rikkuste
'
J
sest
kraadi
raamatukogu
Raamatu-kokku
neid see
Geislingeni
kirjanduses
enne
ülikooli
toni
küsimused
oled
Rootsis
aga
kaastöölistest
Rootsis
eesti
uusi
kõnd
seda
edasi
kahe
seda
just
seni- -
pöö- -
seda suurt
selle
selle
tud Meie
aga neid ajalisi
Mõlema
RAAMATUD LASTELE
shabloomlisi
sellepärast
flJ
MliBBBBB
aastakäikudest
ilmumahakkamist
„Mana"
rahvusvahelise
poleks
säilitaii- -
tegurite
piiri
olevast
seda
_
tximi
aega
mest
töö
üldiselt nagu
- - A~A~ll~- - I uuoscitirüimi näiteks ellrolt VSÜUtamai
sellised vastandid
kultuunlis-poliit- i-kultuuriloomingut
traditsioonil
toimetajatest
asukohamaade
Kultuuriajakirja
teravapilgulist
tsensuurivaba kirjandusaja- -
kirjandusele
toimetustööle """"-DUhenda- da
emotsionaalne
realiseeritakse- -
huukl-i- h ooimict iu'' reageerimine mar6lb kunstnik: kvartaalalaklrin literaat (olmub tehakse
kaalsele Nähes erinevas olnud tohutult DUUseoD
vahel
tootemi
juures
EKKT
leheks näiteid
näitusel neid
nõuab
nanrlnd VomTwiit
peab
taheti
„Masa"
oleme
katsub
seoses-sa- a
Eestigi
siinse pea- - tegevus- - JV všrv le pite
1 Mnrfii ueuiHKe anameie ponjai prdtrgu -- - - ' " saan väita et uue laine" hari ei tülitsemise odjcku -s_-j eisukohti ajakirja suhtes „ „„ _ „„ tnTtVrMd kas üht- -
selle kõrval """data muudatusi ajakirja juu-- 1 paari aasta jooksul teltpdl sõitude
stlasei looming
toimeta™
—
osa sellest värskusest
t-iie-xs
vn uut- - Jl-- w
ilal Saatekuludeks
!
lisada
esiletoomUele taandunud kunstitöödeks loomist Box
Sisemiselt ei selles 3
töid ekslib- -
L£V
1
Hellar
et
et
ei
ignoreerida
nii kultuurilises
suu-ees- ti
eesmärkides
ja
on
ole
proosa va-'m- is
27—37 et
toonitamiseks ja m
me
4
aima unun
et
ja
on
teostamiseks?
—
uu
osa
hjIiiiiiki
aastakäiku oie
tea tn m
ja
me
ja
on s- -j
"""f' ac1„
--- "" UIC jõude Ju' uu -- _!_- --tu- iiin V-nri!im- a2d
on
ta
ta on
ja
nn
ja
iuj
i~_
te
idlL vw
--Mana"
tulemusena
vilde(ud kahte v5iks jälgida vähemalt
kultuuriajakirja Kuidas dumaal ilmuvat ajani
llmnmlcl hliviülalp: kultUUrUiSu
olemas Tulimuld"?
Tagasihaaravalt vaadates põh
--Vaba Eestlase" talituses müüril: Juseks miks „Mana" ilmuma
olegi üritatud anda võrratult nooruslikud näod saanud figuraalkompositsioonid jjuttsaba Vuttsaba olnud mina veel
wviuuu hoidMuiMcuu
centi
helenduske- -
salli hade Neljas
TeL:
(vasakul)
oma
sel- -
lele eesti
eesti
mitte
lele Ulejõukäiv
eesti
mõistet
selle
lele saab
ta-se- st
vides
uusi ole
eesti
edasi
eesti
12 poolt
oime
osas
piire
seda
elu
poiv- -
l!n'llt
või
1it-m- 1t iere
auianai&u maIiaJ LdkldLluil
suure
Managa" seotud palju
noortele aktiivsetele kirian
peegeldub
#
V
leht Ivar
ja _I 7 nn utcu K"a-s- aega
O
_:j mi t i:-- i ia tiüih enn3(I
Mana __ 0n et meU vole mõnu
vaja öi- - -- -
riict-- it M „ L--l amjwi aiH iiiiiuuu uut nvnu nvmmo — —- -- - _
oli
kus ei on dest ja hind J130 kas — süs ei küll
peeni — --- - KMMkVV4v hind
Karmus tu
koor--
nud sisu PO
öõ"
on
jlV
on
—
j
— on
on
—
kir-- 1
vald
— — on
I
—
vaid
—
j
—
ll
" — nagu sama
AU1U
hak- -
— see et
dele
sellest
janduslikku teadaslikkn v- -r
laarteaduslikku ipon- 1- f JU1 seaa lermc s
ei seisa üksikute kildudena WJV"
kiirelt muutuvat m— '
eestlasi on siiski k tt- - terrej
dushuvilistele ei meeldinud „Tu-- jon Teame aga ka
Hrrml!" nmftntcta-iln- B nnVillnnn l-iilti- iilri ia kirfand- -
mis kõrvale jäänud olevat hiasetuseks ja oleir-- ' i °"
maailmakultuurist üheltpoolt ja likud tõde huroan:i
teiseltpoolt näis eesti kirjasõna
-- aidu
näis