1987-04-07-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 27 Nr. 27
G E l
TOR LIB
l-ence Ave. E.
,Ont. M1R2Y6
-3111
•0129 või (705) 426-91S5
VABA EESTLANE-teisipäeval, 7. aprilli! 1987 - Tuesday, April 7, 1987
RONTO um
i jäätmete
iseks
7o aprill 1987
USMISPÜHA ~
mi987
ijate pühad
imu jäätmete äraviimfeto
iga ja 20. aprilliga algavatel
reedene jäätmete kogumine
— tavaline kogumine
tavaline kogumine
i jäätmete kogumine toimub
te kogumine toimub
a teisipäevane kogumine toi-li
Icogumine toimub TEISI—
kogumine on KOLMÄ-lavaline
kogumine
kogumine
id ei viida kolmapäeval, 15.
)rillil.
ete äraviimine toimub kolma-
1 seks j a välj apanemiseks õigel
^.pood klaasi ja metalli jaoks,
tonni ajalehti, 45 tonni klaasi
informatsiooniks helistage
. KATKISI KLAASE VÕI
ID PLASTIKUST KOTTI-REMNER,
P.Eng.,F.I.C.E.,
ioner of Public Works
LTa
ORONTO, ONTARIO M6C TB2
hendusfirma
daja
oäJMarticik
653-0599
Tänades õpetajaid, kõiki kaasaaitajaid
ja majanduslikke toetajaid
lõpetas A. Tork asjaliku ja rahuliku
töömeeleoluga koosoleku •
Lk. 5
10 S
Kõnest kujunes ?älja dokiament^ mida hakati timdma
.Oma Mnes soovitas Tniman
tungivalt anda majanduslikku ja sõjalist abi kahele Euroopa
Ulg väga tõsine kommunistide
Vaade täidetud saalile Eesti MajaSc
(Algus lk. 1)
N. Liidu ja juutide ,,natsiküti''
Simon Wiesenthali poolt. Ning
tõendmaterjalidena baltlaste vastu
kasutatakse Veksa pooh välja antud
broshüüre ja raamatukesi,nii
eesti- kui ingliskeelseid. Samuti
on ,,sõjakurjategijate" jahti propageeritud
pagulastele tellimata
koju saadetavas KGB-Veksa välja
antud trükises „Kodumaa".
Nüüd on USA-s Wiesenthali
õhutusel ja sealsete juudiorganisatsioonide
vahendusel asi uuesti
suure kella külge*' pandud.
Asutati natsi sõjakurjategijate küttimise
eriosakond (OSI) Ühendriikide
justiits-ministeeriumi juurde
ja asuti sõjakurjategijaid'* jahtima.
Nendeks on pahatihti osutunud
Ida-Euroopast pärit põgenikud,
kes saksa sõjajõudude juures
teenisid ja kelle vastu KGB poolt
süüdistusmaterjale saadeti, koos
dokumentide, piltide, näpujälgede
ja videolipdistatud tunnistajate
avaldistega'
Kuna sellised tõendmaterjalid
pahatihti USA õigusemäärade
vastu käivad, on mitmed prominentsemad
isikud ja ka organisatsioonid
selliste juurdlusprotsessi-de
vastu välja astunud, nimetades
neid „nõidade jahiks". Kuid see
kestab edasi ja praegu on meie
kaasmaalane Kari Linnas väljasaatmist
ootkmas — deporteerimist
N. Liitu, kus teda ootab
kindel surm, sest ta on juba 1962.
aastal tagaselja surma mõistetud.
Sellised hästituntud isikud nagu
kor(servatiivne poliitiline kommentaator
William Buckley,
liberaalne aktivist ja endine USA
justiitsininister Ramsey Clark,
Valge Maja sideosakonna endine
juhataja Pat Buchanan ja mitmed
teised, koos organisatsioonidega
nagu „Amnesty International" ja
,,Veterans of Foreign Wars" ning
suuruselt kolmas USA ajaleht
,,The Los Angeles Times" on
aktiivselt Linnase deporteerimise
vastu töötanud, nii sõnavõttudega,
artiklitega kui ka avaldiste saatmisega
presidendile ja USA
justiitsministeeriumile. Kuid seni
ei ole deporteetimisotsust muudetud,
ainiilt edasi lükatud.
Professor Parming tõi mõningaid
näiteid Veksa aastatepikkusest
laimukampaaniast eesti põgenike
vastu, kus nii mõnigi möödalaskmine
on avalikuks tulnud —
näiteks kinnitati, et Jüri Räus ja
Jyri Kork on sama isik, et koi.
Ylo Anson on Vietnami mõrtsukas
(ta pole üldse Vietnamis
käinud) ja et CIA finantseerib
kõiki eesti pagulasajalehti —
(meid küll seni mitte —
toimetaja). Professor Parming,
kes ise Vietnami sõjast,,Roheliste
osa võttis, mamis
kuulsat „Operation Keelhaul" ettevõtmist
Lääne-Saksamaal pärast
H maailmasõda, kus 2 1/2 miljonit
N. Liidu kodanikku sunniviisil
venelastele üle anti.
Siis sai Mari-Ann Rikken sõna.
Ta mainis Kanada Deschenes*
komisjoni tööd ja otsust, mis paistab
olema tasakaalukam ja idaeurooplastele
vastuvõetavam kui
USA-s toimuv OSI operatsioon.
Ta ütles, et mis puudub Kari Linnase
protsessi, millega ta on olnud
tihedah seotud, siis vääriks ehk
märkimist, et tema surmamõistmisel
esines prokurörina Siim
)uü — seesama mees, kes oli
tegev ka Mart Nikluse ja Jüri
Kuke protsessidel ja nendele
vanglakaristuste mõistmisel.
Pr. Rikken rääkis ka sellest
kuulsast 12.000 hukatu arvust
Tartu kontsentratsioonilaagris,
mis näib olevat võetud ühest
varasemst Veksa trükisest ja mida
kangekaelselt edasi levitatakse,
aidates kaasa ajaloo väänamisele
ka päris heatahtlike välismaalaste
publikatsioonide poolt. Ning asjaolu,
et USA kohtnik Mishler
nimetas 38. (eesti) politseipataljo-ni
„kuritegijate jõuguks" ainult
sellepärast, et N. Liidu trükised
seda nii nimetasid — see üksus ei
erinenud millegagi teistest sarnastest
üksustest, kus eestlased,
kas vabatahtlikult või mobihsee-rituna,
n maailmasõja lõpupoolel
teenisid. Samuti on Omakaitse,
mille ridades tihti peaaegu relvastamata
külamehed rindele saadeti,
erilist hukkamõistmist leidnud.
Mari-Ann Rikken mainis tehtud
tööd ja luges üles õnnestunud
aktsioone, kuid nimetas ka mööda
lastud võimalusi ja asju, mis on
seni tegemata jäänud. Õnnestunud
aktsioonide hulka luges ta
selgitavat videolinti, mis Kongressile
saadeti, Robert Gilette artikleid
,,Los Angeles Times'i"
veergudel, oktoobris toimunud
demonstratsiooni USA Ülenikoh-tü
ees jne. Ta mainis, et seni on
eestlaste keskorganisatsioonid
USA-s selliseid aktsioone väga
vähe, kui üldse, toetanud ja huvi
selle vastu 'on ehk võibolla nüüd
hakanud kasvama, kui USA ajalehereporterid
ida-eurooplaste
koalitsioonile helistavad et,,sõjakurjategijate
afääri'- kohta
rohkem ja täpsemaid andmeid
Ida-Eurooplaste koalitsiooni
toetavad ka mõningad ameeriklased
,,Americansfor dueprocess'-
organisatsiooni raames, kuid seni
on laefevad rahad olnud väga
napivõitu, kuna aga USA valitsuse
poolt ülal-peetava OSI fondid
näivad olevat lõpmatud.
: 5.- mältsil oli- ida-eurooplaste
koalitsiooni liikmeil jutuajamine
Linnase deportatsiooni kohta jus-üits-
minister Edwin Meese'ga,
kuid viimane ei paistnud asjast
palju teadvat ega selle vastu ka
huvi 'tundvat — tal on praegu
teisigi muresid.
Pr. Rikken rõhutas: „Peameise
samme astuma Linnase deportee;^
rimise takistamiseks." Ta tahtis
teada, miks eestlaste keskorganisatsioonid
seda projekti ei toeta.
Meie ajaloolased on olnud väga
tagasihoidlikud faktide ja dokumentide
kogumisel, just neid
oleks tarvis, ütles ta. Ainuke
teadlane, kes on midagi ära
teinud, on professor Parming,,
kuigi ta ei ole ajaloolane, vaid sotsioloog.
Professor Parming võttis uuesti
sõna, lisades et tema meelest
peaksid ida-eurooplaste (ja ka
eestlaste) keskorganisatsioonid
võtma põhimõttelise seisukoha sõjakurjategijate
asjus, ja seda kirjalikult,
koos lisatud tõendmater-jalidega.
Oleks tarvis koostada
üks asjalik ,,Valge raamat'^
(White paper) nagu seda valitsuse
seisukohavõttude juures tehakse.
Tuleks katsuda takistada lollide
individuaalkirjade saatmist Kong-ressile
ja teistele valitsusasutustele,
mis võivad ühe
hoobiga aastate-pikkuse tehtud
töö hävitada. . . Oleks tarvis
omapoolsele rünnakule asuda ja
selleks \ühinekatus-organisatsioon
asutada. Ka tuleks tutvuda
erimaade valitsusaparatuuri
töötamisega, sest suurem osa
meie keskorganisatsioonide
liikmeid ei näi teadvat, kuidas
need õieti funktsioneerivad. Ning
nad ei paista realiseerivat asjaolu,
et liberaalid aitavad meid inimõiguste
ja õiglusreeglite alal
tihedamini ja tõhusamalt kui
konservatiivid.
Küsimuste osas võttis sõna
EKN-u esimees Laas Leivat, kes
kinnitas, er EKN on kulutanud
23.000 dollarit Deschenes' ko- .
misjoni ja teiste Kanada valitsusasutuste
valgustamiseks. Boris
Bockfeldt küsitles prof. Parmin-gut
Linnase protsessi asjus ja ei
paistnud rahule jäävat Parmingu
seletustega, kes kinnitas, et ta ise
isiklikult vähemalt osale protsessist
oli kaasa elanud ja isegi
tunnistajana esinenud.
Ka Hans Meret võttis sõna. Ta
nimetas eesti kommunistide hukkamist
peale [.detsembri mässu
ja ka hiljem, ning Omakaitse poolt
paljude paikkondade ülevõtmist
enne kui sakslased üldse kohale
jõudsid — mis juhtus muuseas ka
Tartus ja see langeb ajaperioodi,
milles Linnast süüdistatakse
12.000 vangi hukkamises. Ta tõi
esile veel mõningaid teisi ajaloolisi
tõsiasju, millele Mari-Ann
Rikken vastas, et tema teab Eesti
ajalugu, kuid tõepoolest; paljud^
Kreeka võitles mässulistega,
kes nautisid varju ja kaitset naaberriikides,
mis olid Nõukogude
Liidu kontrolli all. Türgi pidi
võitlema üha suureneva surve
vastu Nõukogude Liidult endalt,
samal ajal kui punaarmee diviisid
piki tema piire marssisid. Kuid
kogu küsimus ulatas tegelikult
palju sügavamale kui ainult Kreeka
ja Türgi probleemideni. President
Truman taipas Nõukogude
Liidu võimulaiendamise himu; Ta
nägi, kuidas Nõukogude Liit oma
raudset haaret Ida Euroopa' üle
koomale tõmbas, ning kuidas ta
oma kanda püüdis kinnitada
Vahemere ja Persia lahe piirkonnas.
See äratundmine, ning tõotus
püüda piirata Nõukogude Liidu
võimu laiendamist saidki tunttiks
Trumani Doktriini nime all. Oht
mis ähvardas Kreekat ja Türgit,
ähvardas tegelikult kõiki vabu riike.
Ta tuli ühe süsteemi poolt mis,
nagu ütles President Truman, on
rajattid vähemuse tahtele, kes oma
arvamist enamusele vägivaldselt
peale surub. See süsteem on rajatud
terrorile ning survele, tsenseeritud
ajakirjandusele ja raadiole,
ette kindlaks määratud valimistele
ning isikuvabaduste mahasurumisele.-
Ühendriikide poliitikaks peab
olema, toetada neid kes püüavad
eesti noored ei tea seda —
selliseid ettekandeid tuleks
nendele korraldada.
Kapten August Nõnunik võttis
sõna andmete kogumise ja dokumenteerimise
kohta, soovitades
seda igaühel teha. Ka tema rääkis
Eesti vabastamisest metsavendade-poolt
enne kui saksa sõjavägi
sisse jõudis. Ta nõudis ka kommunistlike
sõjakurjategijate kohtu
alla andmist. ^ -
EKN-u peasekretär Priit Aru-vald
lisas omaltpoolt, et Desche-nes'
komisjoni mandaat katab
kõikide sõjakurjategijate ja nende
tegude uurimist, mistahes maalt
või parteist — sinna alla langeksid
ka kommunistid. y
Professor Parming vastas, et ei
ole reaalne oodata praegustelt administratsioonidelt
^ kes võõmsta-vd
N. Liidu tuusi ja delegatsioone,
kommunistlike sõjakurjategijate
kohtu ette viimist.
Kuid selgitustööd teha ning õigeid
\statistilisi andmeid esitada saame
me.
Võtsid veel sõnäpr. Altosaar,
Evald Aruvald, Enn Salurand ja
mõned teised — kõik nõustusid, et
tuleb vastuaktsioonile asuda, kuid
keegi ei olnud päris kindel,
milline see aktsioon peaks olema.
Mari-Ann Rikken lisas: Ta ei
tulnud selleks siia, et Kanada-eestlasi
passiivsuses süüdistada,
kuid USA-s on asi teine ja olukord
muutunud akuutsemaks ja teravamaks.
Ning kui nüüd OSFl õn-nesttib
Linnast deporteerida siis
on see ainult „esimeseks pääsukeseks"
terves deportatsioonide-reas
— näiteks isegi Iisraeli kohtu
ees olevat Demjanjuki tahetakse,
peaks ta seal õigeks mõistetama,
N. Liitu saata.
Loeng kestis rohkem kui 2
esineigiile
vastu panna ühe relvastatud vähemuse
püüdlustele ja väljastpoolt
tulevale survele nende hävitamiseks.
Need Trumani sõnad said
aluseks uuele poliitikale, nais tähistas
järsku ärapöördumist
Ameerika tavapärasest isolatsioo-nipoliitikast,
püüdlusest end nii
palju kui võimalik eemale hoida
ülejäänud maailma probleemi-
See oli traditsioon mille juured
ulatusid tagasi President George
Washingtonil hoiatuseni,] mitte
end lasta sisse mässida igasugustesse
liikumistesse. Washingtoni
nõuanne oli olnud omal ajal väga
tabav ühele noorele riigile,! mis
asus kaugel maailma võimukeskustest.
Kaasaegne maailm, nagu Trumani
Doktriin seda selgesti tajub,
on hoopis teine asi. Sellest
kuulutamisest peale kavatses USA
hakata ilmselt maailmapoliitikat
korraldama.
Esimesena tuli välja Marshalli
Plaafi, mitmesaja miljoni doUari-ne
Ameerika abistamisprogramm
sõjast laastattid Euroopa majanduse
ülesehitamiseks.
1949 aastal, pärast kaual-kestnud
Berliini blokaadi Nõukogude
Liidu poolt, moodustati
Atlandi Liit,mis oli esimenemitmetest
julgeolekulistest Liitutest
maailma ulatuses.
Peatselt pandi Trumani Doktriin
proovile ka sõjaliselt nimelt
Lõuna Korea kaitsemisel kommunistliku
Põhja-Korea invasioom
vastu. Kuni tänapäevani on Trumani
Doktriin püsinud Ühendriikide
välispoliitika tugisambana,
mis ei ilmne mitte ainult nendes
liinides mis on siiamaani ^säilita-ttid,
vaid ka abis mis USA on andnud
kommunismi-vastastele liikumistele
Nikaraaguas, Afganistaa-nis
ja Angolas. ^
Trumani Doktriin on rajattid
äratundmisele, et meie oma
vabadus on lähedalt seottid teiste
rahvaste vabadusega, sundimaks
meid meeldettilettisele ja pühendusele
astuda oma liitlastega koos
välja vabaduse kaitseks.
Ameerika Hääle juhtkiri (MS.
Kanada riigisümbolite voldik
(The Canadian Symbois Kit) on
trükis, mis vahnistati Kanada
Siseministeeriumi poolt ja see
koosneb piltidst ja uiformatsi"
oonist Kanada rahvastikiä^
geograafia, lipu, vappidep
ajaloo ja muu pädeva infomiat»
siooni kohta. >
Need trükised on Müügil
2M-as eri-raamatukauplusesp
maksavad $9.95 ja on mõeldud
kanadalastele, kes soovivad om^
maa ja rahva kohta rohkemat ja
täpsemat teavet ja informatsiooni,
kui see praegu on käepäraselt
šaadavsd. Rohkemaks informatsiooniks,
kirjutage;
Flerre Verge, Media relations^
Gan. Gvmt. Publishing Centre^
200 Dorshester Blvd. West,
Montreal, Que. H2S 1X4,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 7, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-04-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870407 |
Description
| Title | 1987-04-07-05 |
| OCR text | Nr. 27 Nr. 27 G E l TOR LIB l-ence Ave. E. ,Ont. M1R2Y6 -3111 •0129 või (705) 426-91S5 VABA EESTLANE-teisipäeval, 7. aprilli! 1987 - Tuesday, April 7, 1987 RONTO um i jäätmete iseks 7o aprill 1987 USMISPÜHA ~ mi987 ijate pühad imu jäätmete äraviimfeto iga ja 20. aprilliga algavatel reedene jäätmete kogumine — tavaline kogumine tavaline kogumine i jäätmete kogumine toimub te kogumine toimub a teisipäevane kogumine toi-li Icogumine toimub TEISI— kogumine on KOLMÄ-lavaline kogumine kogumine id ei viida kolmapäeval, 15. )rillil. ete äraviimine toimub kolma- 1 seks j a välj apanemiseks õigel ^.pood klaasi ja metalli jaoks, tonni ajalehti, 45 tonni klaasi informatsiooniks helistage . KATKISI KLAASE VÕI ID PLASTIKUST KOTTI-REMNER, P.Eng.,F.I.C.E., ioner of Public Works LTa ORONTO, ONTARIO M6C TB2 hendusfirma daja oäJMarticik 653-0599 Tänades õpetajaid, kõiki kaasaaitajaid ja majanduslikke toetajaid lõpetas A. Tork asjaliku ja rahuliku töömeeleoluga koosoleku • Lk. 5 10 S Kõnest kujunes ?älja dokiament^ mida hakati timdma .Oma Mnes soovitas Tniman tungivalt anda majanduslikku ja sõjalist abi kahele Euroopa Ulg väga tõsine kommunistide Vaade täidetud saalile Eesti MajaSc (Algus lk. 1) N. Liidu ja juutide ,,natsiküti'' Simon Wiesenthali poolt. Ning tõendmaterjalidena baltlaste vastu kasutatakse Veksa pooh välja antud broshüüre ja raamatukesi,nii eesti- kui ingliskeelseid. Samuti on ,,sõjakurjategijate" jahti propageeritud pagulastele tellimata koju saadetavas KGB-Veksa välja antud trükises „Kodumaa". Nüüd on USA-s Wiesenthali õhutusel ja sealsete juudiorganisatsioonide vahendusel asi uuesti suure kella külge*' pandud. Asutati natsi sõjakurjategijate küttimise eriosakond (OSI) Ühendriikide justiits-ministeeriumi juurde ja asuti sõjakurjategijaid'* jahtima. Nendeks on pahatihti osutunud Ida-Euroopast pärit põgenikud, kes saksa sõjajõudude juures teenisid ja kelle vastu KGB poolt süüdistusmaterjale saadeti, koos dokumentide, piltide, näpujälgede ja videolipdistatud tunnistajate avaldistega' Kuna sellised tõendmaterjalid pahatihti USA õigusemäärade vastu käivad, on mitmed prominentsemad isikud ja ka organisatsioonid selliste juurdlusprotsessi-de vastu välja astunud, nimetades neid „nõidade jahiks". Kuid see kestab edasi ja praegu on meie kaasmaalane Kari Linnas väljasaatmist ootkmas — deporteerimist N. Liitu, kus teda ootab kindel surm, sest ta on juba 1962. aastal tagaselja surma mõistetud. Sellised hästituntud isikud nagu kor(servatiivne poliitiline kommentaator William Buckley, liberaalne aktivist ja endine USA justiitsininister Ramsey Clark, Valge Maja sideosakonna endine juhataja Pat Buchanan ja mitmed teised, koos organisatsioonidega nagu „Amnesty International" ja ,,Veterans of Foreign Wars" ning suuruselt kolmas USA ajaleht ,,The Los Angeles Times" on aktiivselt Linnase deporteerimise vastu töötanud, nii sõnavõttudega, artiklitega kui ka avaldiste saatmisega presidendile ja USA justiitsministeeriumile. Kuid seni ei ole deporteetimisotsust muudetud, ainiilt edasi lükatud. Professor Parming tõi mõningaid näiteid Veksa aastatepikkusest laimukampaaniast eesti põgenike vastu, kus nii mõnigi möödalaskmine on avalikuks tulnud — näiteks kinnitati, et Jüri Räus ja Jyri Kork on sama isik, et koi. Ylo Anson on Vietnami mõrtsukas (ta pole üldse Vietnamis käinud) ja et CIA finantseerib kõiki eesti pagulasajalehti — (meid küll seni mitte — toimetaja). Professor Parming, kes ise Vietnami sõjast,,Roheliste osa võttis, mamis kuulsat „Operation Keelhaul" ettevõtmist Lääne-Saksamaal pärast H maailmasõda, kus 2 1/2 miljonit N. Liidu kodanikku sunniviisil venelastele üle anti. Siis sai Mari-Ann Rikken sõna. Ta mainis Kanada Deschenes* komisjoni tööd ja otsust, mis paistab olema tasakaalukam ja idaeurooplastele vastuvõetavam kui USA-s toimuv OSI operatsioon. Ta ütles, et mis puudub Kari Linnase protsessi, millega ta on olnud tihedah seotud, siis vääriks ehk märkimist, et tema surmamõistmisel esines prokurörina Siim )uü — seesama mees, kes oli tegev ka Mart Nikluse ja Jüri Kuke protsessidel ja nendele vanglakaristuste mõistmisel. Pr. Rikken rääkis ka sellest kuulsast 12.000 hukatu arvust Tartu kontsentratsioonilaagris, mis näib olevat võetud ühest varasemst Veksa trükisest ja mida kangekaelselt edasi levitatakse, aidates kaasa ajaloo väänamisele ka päris heatahtlike välismaalaste publikatsioonide poolt. Ning asjaolu, et USA kohtnik Mishler nimetas 38. (eesti) politseipataljo-ni „kuritegijate jõuguks" ainult sellepärast, et N. Liidu trükised seda nii nimetasid — see üksus ei erinenud millegagi teistest sarnastest üksustest, kus eestlased, kas vabatahtlikult või mobihsee-rituna, n maailmasõja lõpupoolel teenisid. Samuti on Omakaitse, mille ridades tihti peaaegu relvastamata külamehed rindele saadeti, erilist hukkamõistmist leidnud. Mari-Ann Rikken mainis tehtud tööd ja luges üles õnnestunud aktsioone, kuid nimetas ka mööda lastud võimalusi ja asju, mis on seni tegemata jäänud. Õnnestunud aktsioonide hulka luges ta selgitavat videolinti, mis Kongressile saadeti, Robert Gilette artikleid ,,Los Angeles Times'i" veergudel, oktoobris toimunud demonstratsiooni USA Ülenikoh-tü ees jne. Ta mainis, et seni on eestlaste keskorganisatsioonid USA-s selliseid aktsioone väga vähe, kui üldse, toetanud ja huvi selle vastu 'on ehk võibolla nüüd hakanud kasvama, kui USA ajalehereporterid ida-eurooplaste koalitsioonile helistavad et,,sõjakurjategijate afääri'- kohta rohkem ja täpsemaid andmeid Ida-Eurooplaste koalitsiooni toetavad ka mõningad ameeriklased ,,Americansfor dueprocess'- organisatsiooni raames, kuid seni on laefevad rahad olnud väga napivõitu, kuna aga USA valitsuse poolt ülal-peetava OSI fondid näivad olevat lõpmatud. : 5.- mältsil oli- ida-eurooplaste koalitsiooni liikmeil jutuajamine Linnase deportatsiooni kohta jus-üits- minister Edwin Meese'ga, kuid viimane ei paistnud asjast palju teadvat ega selle vastu ka huvi 'tundvat — tal on praegu teisigi muresid. Pr. Rikken rõhutas: „Peameise samme astuma Linnase deportee;^ rimise takistamiseks." Ta tahtis teada, miks eestlaste keskorganisatsioonid seda projekti ei toeta. Meie ajaloolased on olnud väga tagasihoidlikud faktide ja dokumentide kogumisel, just neid oleks tarvis, ütles ta. Ainuke teadlane, kes on midagi ära teinud, on professor Parming,, kuigi ta ei ole ajaloolane, vaid sotsioloog. Professor Parming võttis uuesti sõna, lisades et tema meelest peaksid ida-eurooplaste (ja ka eestlaste) keskorganisatsioonid võtma põhimõttelise seisukoha sõjakurjategijate asjus, ja seda kirjalikult, koos lisatud tõendmater-jalidega. Oleks tarvis koostada üks asjalik ,,Valge raamat'^ (White paper) nagu seda valitsuse seisukohavõttude juures tehakse. Tuleks katsuda takistada lollide individuaalkirjade saatmist Kong-ressile ja teistele valitsusasutustele, mis võivad ühe hoobiga aastate-pikkuse tehtud töö hävitada. . . Oleks tarvis omapoolsele rünnakule asuda ja selleks \ühinekatus-organisatsioon asutada. Ka tuleks tutvuda erimaade valitsusaparatuuri töötamisega, sest suurem osa meie keskorganisatsioonide liikmeid ei näi teadvat, kuidas need õieti funktsioneerivad. Ning nad ei paista realiseerivat asjaolu, et liberaalid aitavad meid inimõiguste ja õiglusreeglite alal tihedamini ja tõhusamalt kui konservatiivid. Küsimuste osas võttis sõna EKN-u esimees Laas Leivat, kes kinnitas, er EKN on kulutanud 23.000 dollarit Deschenes' ko- . misjoni ja teiste Kanada valitsusasutuste valgustamiseks. Boris Bockfeldt küsitles prof. Parmin-gut Linnase protsessi asjus ja ei paistnud rahule jäävat Parmingu seletustega, kes kinnitas, et ta ise isiklikult vähemalt osale protsessist oli kaasa elanud ja isegi tunnistajana esinenud. Ka Hans Meret võttis sõna. Ta nimetas eesti kommunistide hukkamist peale [.detsembri mässu ja ka hiljem, ning Omakaitse poolt paljude paikkondade ülevõtmist enne kui sakslased üldse kohale jõudsid — mis juhtus muuseas ka Tartus ja see langeb ajaperioodi, milles Linnast süüdistatakse 12.000 vangi hukkamises. Ta tõi esile veel mõningaid teisi ajaloolisi tõsiasju, millele Mari-Ann Rikken vastas, et tema teab Eesti ajalugu, kuid tõepoolest; paljud^ Kreeka võitles mässulistega, kes nautisid varju ja kaitset naaberriikides, mis olid Nõukogude Liidu kontrolli all. Türgi pidi võitlema üha suureneva surve vastu Nõukogude Liidult endalt, samal ajal kui punaarmee diviisid piki tema piire marssisid. Kuid kogu küsimus ulatas tegelikult palju sügavamale kui ainult Kreeka ja Türgi probleemideni. President Truman taipas Nõukogude Liidu võimulaiendamise himu; Ta nägi, kuidas Nõukogude Liit oma raudset haaret Ida Euroopa' üle koomale tõmbas, ning kuidas ta oma kanda püüdis kinnitada Vahemere ja Persia lahe piirkonnas. See äratundmine, ning tõotus püüda piirata Nõukogude Liidu võimu laiendamist saidki tunttiks Trumani Doktriini nime all. Oht mis ähvardas Kreekat ja Türgit, ähvardas tegelikult kõiki vabu riike. Ta tuli ühe süsteemi poolt mis, nagu ütles President Truman, on rajattid vähemuse tahtele, kes oma arvamist enamusele vägivaldselt peale surub. See süsteem on rajatud terrorile ning survele, tsenseeritud ajakirjandusele ja raadiole, ette kindlaks määratud valimistele ning isikuvabaduste mahasurumisele.- Ühendriikide poliitikaks peab olema, toetada neid kes püüavad eesti noored ei tea seda — selliseid ettekandeid tuleks nendele korraldada. Kapten August Nõnunik võttis sõna andmete kogumise ja dokumenteerimise kohta, soovitades seda igaühel teha. Ka tema rääkis Eesti vabastamisest metsavendade-poolt enne kui saksa sõjavägi sisse jõudis. Ta nõudis ka kommunistlike sõjakurjategijate kohtu alla andmist. ^ - EKN-u peasekretär Priit Aru-vald lisas omaltpoolt, et Desche-nes' komisjoni mandaat katab kõikide sõjakurjategijate ja nende tegude uurimist, mistahes maalt või parteist — sinna alla langeksid ka kommunistid. y Professor Parming vastas, et ei ole reaalne oodata praegustelt administratsioonidelt ^ kes võõmsta-vd N. Liidu tuusi ja delegatsioone, kommunistlike sõjakurjategijate kohtu ette viimist. Kuid selgitustööd teha ning õigeid \statistilisi andmeid esitada saame me. Võtsid veel sõnäpr. Altosaar, Evald Aruvald, Enn Salurand ja mõned teised — kõik nõustusid, et tuleb vastuaktsioonile asuda, kuid keegi ei olnud päris kindel, milline see aktsioon peaks olema. Mari-Ann Rikken lisas: Ta ei tulnud selleks siia, et Kanada-eestlasi passiivsuses süüdistada, kuid USA-s on asi teine ja olukord muutunud akuutsemaks ja teravamaks. Ning kui nüüd OSFl õn-nesttib Linnast deporteerida siis on see ainult „esimeseks pääsukeseks" terves deportatsioonide-reas — näiteks isegi Iisraeli kohtu ees olevat Demjanjuki tahetakse, peaks ta seal õigeks mõistetama, N. Liitu saata. Loeng kestis rohkem kui 2 esineigiile vastu panna ühe relvastatud vähemuse püüdlustele ja väljastpoolt tulevale survele nende hävitamiseks. Need Trumani sõnad said aluseks uuele poliitikale, nais tähistas järsku ärapöördumist Ameerika tavapärasest isolatsioo-nipoliitikast, püüdlusest end nii palju kui võimalik eemale hoida ülejäänud maailma probleemi- See oli traditsioon mille juured ulatusid tagasi President George Washingtonil hoiatuseni,] mitte end lasta sisse mässida igasugustesse liikumistesse. Washingtoni nõuanne oli olnud omal ajal väga tabav ühele noorele riigile,! mis asus kaugel maailma võimukeskustest. Kaasaegne maailm, nagu Trumani Doktriin seda selgesti tajub, on hoopis teine asi. Sellest kuulutamisest peale kavatses USA hakata ilmselt maailmapoliitikat korraldama. Esimesena tuli välja Marshalli Plaafi, mitmesaja miljoni doUari-ne Ameerika abistamisprogramm sõjast laastattid Euroopa majanduse ülesehitamiseks. 1949 aastal, pärast kaual-kestnud Berliini blokaadi Nõukogude Liidu poolt, moodustati Atlandi Liit,mis oli esimenemitmetest julgeolekulistest Liitutest maailma ulatuses. Peatselt pandi Trumani Doktriin proovile ka sõjaliselt nimelt Lõuna Korea kaitsemisel kommunistliku Põhja-Korea invasioom vastu. Kuni tänapäevani on Trumani Doktriin püsinud Ühendriikide välispoliitika tugisambana, mis ei ilmne mitte ainult nendes liinides mis on siiamaani ^säilita-ttid, vaid ka abis mis USA on andnud kommunismi-vastastele liikumistele Nikaraaguas, Afganistaa-nis ja Angolas. ^ Trumani Doktriin on rajattid äratundmisele, et meie oma vabadus on lähedalt seottid teiste rahvaste vabadusega, sundimaks meid meeldettilettisele ja pühendusele astuda oma liitlastega koos välja vabaduse kaitseks. Ameerika Hääle juhtkiri (MS. Kanada riigisümbolite voldik (The Canadian Symbois Kit) on trükis, mis vahnistati Kanada Siseministeeriumi poolt ja see koosneb piltidst ja uiformatsi" oonist Kanada rahvastikiä^ geograafia, lipu, vappidep ajaloo ja muu pädeva infomiat» siooni kohta. > Need trükised on Müügil 2M-as eri-raamatukauplusesp maksavad $9.95 ja on mõeldud kanadalastele, kes soovivad om^ maa ja rahva kohta rohkemat ja täpsemat teavet ja informatsiooni, kui see praegu on käepäraselt šaadavsd. Rohkemaks informatsiooniks, kirjutage; Flerre Verge, Media relations^ Gan. Gvmt. Publishing Centre^ 200 Dorshester Blvd. West, Montreal, Que. H2S 1X4, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-04-07-05
