1985-06-06-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Liurary 56253 SSS^i^^^^isitions Sc • OTTAWA^ Ont, t - Nr. 43 (3156) XXXIV aastakäik Alltoodud resolutsioon võeti \^stu Kanada eiriraliviifete kofe-kutulekisl 30. mail, 1985. a. Ontario parlamendihoones, üheni-duses Ottawas toimuva Inimõigulste konverenfeigaio KoMostei- Taba Eestlases" nr. 42„ i KUNA Kanada ja 34 teist riiki kirjutasid aiSä Helsingi kokkuleppele 1. augustil, 1975. s. kimdlulstades inimõigusi ja vabadusi^ JA KIMA Kanada võõrutab 35-riigi konverentsi Ottawas ire° videerimaks Melsmgi kokkuleppe täitmist; JA KUNA N . Liit nõudis komveremllsj sulgemist avalikkusele; JA KUNA N. Liit ja teised Ma-Euroopa riigid on rikkunud inimõiguste määrusi; ksisutanud piinamist, vangistanud ja paigutanud tohandeid mng pagendanud eksü ' lA KUNA Kanada kodanikud tunnevad kaasa neile ohvritele, keis, tuginedes Kanada allkirjale Helsingi kok-kulieppel, Wd veeiidunud oma õigustes |a nende täitmise jälgimise seaduslikkuses; M KUNA vabad maad, kelle kodanikud igatsevad rahu, on sunnitud kandma kõrgeid relvastus-kulusid kartes, et relvastamatnlt nad võiksid kaotada ona fnim-õigused ja vabaduse agre^ooniläbi; JA KUNA Helsingi kokkuleppe rikkumine ja vssngistatute külastamise keelamine, millel ^ pole midagi ühist riikUku julgeolekuga, h^ liidu siirusele }a tahtele tunnustada disarme^ m^ otseselt pQudistavM riiklikku i : . ; : E f meie, sellele resolnt^oonile all; jlke ja kohalike örganlsat^oonide koheselt tonud^iIahvus° 1, nõisao viivitamatult kindl!^(akse sõna-, u!^ Ja kee!e°; vabadus ning koudade iUiendamisekS) kooskõlas J A ö i JA E F inimõiguste tunniistamme ajendakis uskn^^^i^^ kti^e igas maaibnakaares, nii et rielva- ja sõnasõda asendatakise harmooniliste '/--^/riiWde,vahel. Neljapäeval,30.;map, 19B5.a.:- . Koklnitul^^ r;^ M.P.F. Neljapäeval, 6. juunü 1985 -Thursday, June 6,1985 imsausammmmmimmmmBMtM Uu iiiBwtmrr Kritiseeritakse kohtuministrif OTTAWA — Kanada kohtuminister John Crosbie on saanud parlamendis terava kriitika osaliseks, kuna ta kaks, mitte just hülgavate õppetulemustega poega palgati ministeeriumi poolt tööle kui kleskva-' litsuse advokaadid. Isale omistatud Icriitika pärast on pojad Chesley ja Michael Crosbie sisse andnud ko-j halt lahkumise palved. -Isal, John Crosbie'1, oli äge sõ-na: sõda parlamendis, mille kestel kasutati vägagi mahlakat inglise keelt ja anti väljakutseid käsikähmluseks. Ameerika embargo mõjiistab Nikaradgu(^ riiklikku arstiabi ^süsteemi MANAGUA (Reuter) — Nikaraa- _ gua riiklik arstiabi-tervishoiu süs- I teem on tõsistes raskustes ÜSA 1 Kanada vähemusrahvuste kokkutulekul Ott^^^^^ parlamendihoones võeti vastu Inimõi- embargo tõttu, väidavad Nikaraa- I guste Resohitsiböii. P^^ I gapõhjal Ä . Nõmmik ja meie Foto: L, Ristsoö 'veenma^^i Kanada välisminister informeeriks •:;nienti. ja :ial^ topamemt^ /.•.vast:päeva;^ _ -Kanada >vä]^ _ i inimõiguste rikkumist Ja vähemüsrstoyušte riindä- g i mist Ida- ja K e s ^ nende eest, s i \ kes on vangistatud HelsMgi kolitoile^ = 1 ^^^^^ ^^^^^^^ ^^^^ jälgimise pärast, millise õiguse neile^^^o | I 1^ andis Kanada a l lW I ET selle kokkutuleku juhatajat volitat^e i ^ Kanada peamimstreid § Juhte selle resolutsiooni Mnnitamiseks i lise färiamendiAMna, mis esitatakse §v • . Kanada'kodanike n t ^ saadijule Käna- |;: ^ J A iM)iffiüiij^ = seda resolutsiooni iile andmia Kanada jpeadelegaa- , | v ' ' ^ V - ; ; - : ' i d i l e Ottaiv^konverentsil;/ I JA EF^^ JUHAlAJAl^: v^^^ § soovitama Toronto, Ottawa ja teilste linnade linna- § ^ peadele ja^ vaUtsustele kuuhitada 1. a^ nädal i 1985. a. jjHelsmgi inimõiguste nädalaks^V jaus 1 tähistaks seMe kokfc^ l,;; J A m AJNUI/T: kõigi ;vabastairiine I täiendaks uue ajajärgu algust ^^m s teerimlses, üksteise usaldamise ajajärgu saabuma i ' \ / \ : m i s ' o^^ . i ; ; ' ^ ; :. •7.:;" ;^ maallmasj oit '"^reteennod isa ja põja, keda süüdistatakse spioiieeirl- Washingtotii l^Mstel JnurdlnsMiFOo „Probleem. ei seisne arstimites, neid me saame osta mujalt," ütles väliskaubanduse ministri abi Bernardo Chamorro, „probleemik§ on ÜSA's valmistatud meditsiinüa-sed aparaadid, miUele on võimatu saada varuosi või meid asendada." iEnam kui 80 prots. taolistest aparaatidest on valmistatud USA's. ise i474äe aastaile e i i ^ 1 leteeriti Haifa sadamas Msradis meedka lennukikaiidjä „Niiiiitz'i" pardal tema 22- I aastane poeg Michale Walkiw, kes <>U me^ tegevteenistuses selle ameerika sõjalaeva meeskonnas^ Nooremas W leiti kast, mis mereväe dokumente. LONDON — Inglise valitsus tegi ettepaneku uueks seaduseks, mis annaks politseile rohkem võimu vägivalla vastu protestidemonstrat-sioonidel, piketeerimise liinides. Föderaalse; Juurdlusbiiroo^^^p^^ mis pärinesid arvatavasti lennuki- pondent Shenon kirjutab, et F ö d e - s ^ rassikokkupõr-esitatud kohtulikus doikumendis kandjalt ,,Niraitz'S millel asuvad raalse Juurdlusbüroo ja mereväe keis. Need osutusid vajalikuks 51 öeldakse, et nooreni Walker oli luui^ mis jälgivad nõukö- ametikandjad i i ^ et on ebäselr nädalat kestnud söetööHste streigi oma isalö saatnud kirjuy mis rääki- gude sõjalaevastiku kurseerimist ge kas Walker'ite spi(maazhitege- ajal, buliganismi vastu jalgpalli-sid ,,suveniiridest'^ mida ta OÜ ko-V vus on ^kahjustanud Ühendriikide mängudel ja rassikonflik^ ing° lemmkik kiimades oU julgeolekut. lise linnades 1979 ja 1981. pardal, kus ta teenis operatiivosa-M konna büroo ametnikuna. See osa- et talle oli kogumas Üigä palju ma-kond tegeleb muuhulgas ka laeva terjali jä ta küsis nõu, mida selle-iw) m:muiiikatsic<)ni ülesanne Ajakirjanduses avaldatud teadete Ameerika ajakirjanduses ävaMa-kohaselt oli vanema Walkerl peale tud teadete kohaselt oli vanem kaevanud temast lahuselav naine, Walker oina mereväekarjääri jook-kellele ei meeldinud tema mehe sul teeninud armuvahekord iiheVirgiiiia osariigi naispolitseimkuga. ^Walker seenior oli pärast erruminekut asutanud eradetektiivibüroo. : -jjlleNew YOTk Times'i". korres-pohdent Philip Shenon kirjutab, uny stcidä veina YihaVaenu kahel ümmarakettidegavarusta- Ukrainas sündinud juutJacobSuislenšky, kes elalb väe Atlandi ookeaiuiaevasttu loomised juutide ja ukrainlaste valiel (Associatioii foir petoteri juurde Norfolki l i n - j ^ ^ Contacts). ÜluBgul on osälionnad Ed-et nimetuks jäänud ametikandja^^^ montonis, Vancouveris, San Franciscos j a PhiladelphiaSo te üthise kohaselt on võimalik, elama: ka p^^ i n i i , t et afääri oHsegaM veel teisigi geledessear^^^^ olla, kaks arvamisega, et Demjanjuk»! rooga. See äri oli nähtavasti hästi = nud:; John Walker tegutses, spio-naašhigaN, Liidu kasuks rohkem kui 15 aastat. Oiiia mereväe allohvitseri karjääri jooksul töötas John Wälker peamiselt kommunikatsioon, lii alal ja talle oli lubatud juurdepääs t^tsatelesalädusteleC inglise keeles „topseeret clearance"). Walker vahistati esmaspäeval varsti pärast seda, kui tä oli miaha jätnud koti rohkem kui 1^^ : jase dokumendiga iihteWasbingtö- Kndia; kaalutleb tuumarelvade niiäiüstei maapind ¥0Mm Ysamtäb ©rBöast aa- P^^^^^ miiie lähedal ^ähti yarsu j : • • \t -T" i ' JBH.* pärast seda kedagi nõukogude I; peamUHSter tfajfiV C^apdM.; ametikandjat. Viimast ei arretee- Intervjuus prantsuse a3alehegarustah^^^^^^^^^^ Föderaalse Juurdlusbüroo infor- aäinud; palgates umbes neljaküm- sõprade ^poolt, soovib unustada sa- pooletuks ja õiglaseks, ^ matsiooni kohaselt on samuti või- met teenistujat. Walker on isegi Jf^itepikkust^ihavae^^ ^ simdistusmaterjale on 1 malik, et 1970-ndal aastal: erruläi- neljaistmeHse eralennuki omanik. Liidust ia et kohus olla ^ ,,The New York " • : • '.. :•; ' kust arvamisest ja masside survest. ^ Suslensky arvates.^^ devatlis-kistuseks paremate sidemete loomi- raeli valitsuse jätkuv keeldumine" Balti naiste korraldusel toimub ukrainlase John XJemjanjuk'! tunnustamast metropoliit Andreas 17. juunil demonstratsioon' Om-deporteerimme^ .USAst gheptyt^y suuri teeneid juutide was.: Bussid lahkuvad Läti Majast, {f^^^^ suiudistatakse heaks II maaihnasõja aegu. 4 ereditXJnionDr., kell 6 homm.^^ juudi .urm^^^^^^ Treblinka koonduslaagris. • Ta Lähemat informatsiooni saab pr. Ozols 222-2554: Yalitsuse teguviis olevat poliitiliselt motiveeritud, sest N. Lüli vihkab metropolüti kui Ukrama rahvusluse sümbolit ,,Le Monde", Gandhi arvas, et Pa-les ta, et otsus selleks pole veel gpiönaäzhiakti .kistanil, olla jubä^^^^^^ ^0 aatomi- langetatud ja et küsim^^ jponim ja kui mitte, siis olla nad še hoolikalt. " selle viimistlemise viimases , Juhul kui Pakistanil) on tuu relvad, muutuvad poliitilised män- Gandhi ^väitis, et põhimõtteliselt FM esmdajad seletasid ajakirjanikule, et Walker seenior oli üle andnud salajasi dokumente mÖia-gureeglid meie maaihiiaosas tundu- pila India vastu ideele kujuneda nädalaid vöi kuid. Hetkel on„tuu-valt," ütles Gandhi, kes k ^ riigiks, mis on varustatud tuuma- marelvadelclubil" viis liiget: USA sellel nädalal Patiisi; Kuinteda kü. relvadega ja kui India peakski sel- Nv Liit, Inglismaa, Prantsusmaa ja siüetl võimaluse üle, et India., va- le otsuse tegema, siis võtaks see Hiina. • kolinäpäevcil. 12. ju^ Sissepääs $4 ja $2 : Eesf i Kirfandiise SSbf ad ja Iisraeli valitsus tahtvat .säilitada diplomaatilisi sidemeid N. Liiduga. Mis puutub Ukraina rahvuslas-tesse,. siis kohtas Suslen^y neid esmakordselt vanglas 1970.. aastal, kusta ka kuulus nende poolt juhitavasse, põrandaalusesse organisatsiooni. Kui Suslensky pääses N . Liidust 1977. aastal tõi ta endaga väi j a ukraina rahvuslaste nimekir-ja, keda praegu peetakse vanglas — nende hulgas ka Danüo Shu- : muk, kelle vangistamist puudutas kä välisniinister Clark oma reisü N. Liitu, • \ .
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 6, 1985 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1985-06-06 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e850606 |
Description
Title | 1985-06-06-01 |
OCR text | National Liurary 56253 SSS^i^^^^isitions Sc • OTTAWA^ Ont, t - Nr. 43 (3156) XXXIV aastakäik Alltoodud resolutsioon võeti \^stu Kanada eiriraliviifete kofe-kutulekisl 30. mail, 1985. a. Ontario parlamendihoones, üheni-duses Ottawas toimuva Inimõigulste konverenfeigaio KoMostei- Taba Eestlases" nr. 42„ i KUNA Kanada ja 34 teist riiki kirjutasid aiSä Helsingi kokkuleppele 1. augustil, 1975. s. kimdlulstades inimõigusi ja vabadusi^ JA KIMA Kanada võõrutab 35-riigi konverentsi Ottawas ire° videerimaks Melsmgi kokkuleppe täitmist; JA KUNA N . Liit nõudis komveremllsj sulgemist avalikkusele; JA KUNA N. Liit ja teised Ma-Euroopa riigid on rikkunud inimõiguste määrusi; ksisutanud piinamist, vangistanud ja paigutanud tohandeid mng pagendanud eksü ' lA KUNA Kanada kodanikud tunnevad kaasa neile ohvritele, keis, tuginedes Kanada allkirjale Helsingi kok-kulieppel, Wd veeiidunud oma õigustes |a nende täitmise jälgimise seaduslikkuses; M KUNA vabad maad, kelle kodanikud igatsevad rahu, on sunnitud kandma kõrgeid relvastus-kulusid kartes, et relvastamatnlt nad võiksid kaotada ona fnim-õigused ja vabaduse agre^ooniläbi; JA KUNA Helsingi kokkuleppe rikkumine ja vssngistatute külastamise keelamine, millel ^ pole midagi ühist riikUku julgeolekuga, h^ liidu siirusele }a tahtele tunnustada disarme^ m^ otseselt pQudistavM riiklikku i : . ; : E f meie, sellele resolnt^oonile all; jlke ja kohalike örganlsat^oonide koheselt tonud^iIahvus° 1, nõisao viivitamatult kindl!^(akse sõna-, u!^ Ja kee!e°; vabadus ning koudade iUiendamisekS) kooskõlas J A ö i JA E F inimõiguste tunniistamme ajendakis uskn^^^i^^ kti^e igas maaibnakaares, nii et rielva- ja sõnasõda asendatakise harmooniliste '/--^/riiWde,vahel. Neljapäeval,30.;map, 19B5.a.:- . Koklnitul^^ r;^ M.P.F. Neljapäeval, 6. juunü 1985 -Thursday, June 6,1985 imsausammmmmimmmmBMtM Uu iiiBwtmrr Kritiseeritakse kohtuministrif OTTAWA — Kanada kohtuminister John Crosbie on saanud parlamendis terava kriitika osaliseks, kuna ta kaks, mitte just hülgavate õppetulemustega poega palgati ministeeriumi poolt tööle kui kleskva-' litsuse advokaadid. Isale omistatud Icriitika pärast on pojad Chesley ja Michael Crosbie sisse andnud ko-j halt lahkumise palved. -Isal, John Crosbie'1, oli äge sõ-na: sõda parlamendis, mille kestel kasutati vägagi mahlakat inglise keelt ja anti väljakutseid käsikähmluseks. Ameerika embargo mõjiistab Nikaradgu(^ riiklikku arstiabi ^süsteemi MANAGUA (Reuter) — Nikaraa- _ gua riiklik arstiabi-tervishoiu süs- I teem on tõsistes raskustes ÜSA 1 Kanada vähemusrahvuste kokkutulekul Ott^^^^^ parlamendihoones võeti vastu Inimõi- embargo tõttu, väidavad Nikaraa- I guste Resohitsiböii. P^^ I gapõhjal Ä . Nõmmik ja meie Foto: L, Ristsoö 'veenma^^i Kanada välisminister informeeriks •:;nienti. ja :ial^ topamemt^ /.•.vast:päeva;^ _ -Kanada >vä]^ _ i inimõiguste rikkumist Ja vähemüsrstoyušte riindä- g i mist Ida- ja K e s ^ nende eest, s i \ kes on vangistatud HelsMgi kolitoile^ = 1 ^^^^^ ^^^^^^^ ^^^^ jälgimise pärast, millise õiguse neile^^^o | I 1^ andis Kanada a l lW I ET selle kokkutuleku juhatajat volitat^e i ^ Kanada peamimstreid § Juhte selle resolutsiooni Mnnitamiseks i lise färiamendiAMna, mis esitatakse §v • . Kanada'kodanike n t ^ saadijule Käna- |;: ^ J A iM)iffiüiij^ = seda resolutsiooni iile andmia Kanada jpeadelegaa- , | v ' ' ^ V - ; ; - : ' i d i l e Ottaiv^konverentsil;/ I JA EF^^ JUHAlAJAl^: v^^^ § soovitama Toronto, Ottawa ja teilste linnade linna- § ^ peadele ja^ vaUtsustele kuuhitada 1. a^ nädal i 1985. a. jjHelsmgi inimõiguste nädalaks^V jaus 1 tähistaks seMe kokfc^ l,;; J A m AJNUI/T: kõigi ;vabastairiine I täiendaks uue ajajärgu algust ^^m s teerimlses, üksteise usaldamise ajajärgu saabuma i ' \ / \ : m i s ' o^^ . i ; ; ' ^ ; :. •7.:;" ;^ maallmasj oit '"^reteennod isa ja põja, keda süüdistatakse spioiieeirl- Washingtotii l^Mstel JnurdlnsMiFOo „Probleem. ei seisne arstimites, neid me saame osta mujalt," ütles väliskaubanduse ministri abi Bernardo Chamorro, „probleemik§ on ÜSA's valmistatud meditsiinüa-sed aparaadid, miUele on võimatu saada varuosi või meid asendada." iEnam kui 80 prots. taolistest aparaatidest on valmistatud USA's. ise i474äe aastaile e i i ^ 1 leteeriti Haifa sadamas Msradis meedka lennukikaiidjä „Niiiiitz'i" pardal tema 22- I aastane poeg Michale Walkiw, kes <>U me^ tegevteenistuses selle ameerika sõjalaeva meeskonnas^ Nooremas W leiti kast, mis mereväe dokumente. LONDON — Inglise valitsus tegi ettepaneku uueks seaduseks, mis annaks politseile rohkem võimu vägivalla vastu protestidemonstrat-sioonidel, piketeerimise liinides. Föderaalse; Juurdlusbiiroo^^^p^^ mis pärinesid arvatavasti lennuki- pondent Shenon kirjutab, et F ö d e - s ^ rassikokkupõr-esitatud kohtulikus doikumendis kandjalt ,,Niraitz'S millel asuvad raalse Juurdlusbüroo ja mereväe keis. Need osutusid vajalikuks 51 öeldakse, et nooreni Walker oli luui^ mis jälgivad nõukö- ametikandjad i i ^ et on ebäselr nädalat kestnud söetööHste streigi oma isalö saatnud kirjuy mis rääki- gude sõjalaevastiku kurseerimist ge kas Walker'ite spi(maazhitege- ajal, buliganismi vastu jalgpalli-sid ,,suveniiridest'^ mida ta OÜ ko-V vus on ^kahjustanud Ühendriikide mängudel ja rassikonflik^ ing° lemmkik kiimades oU julgeolekut. lise linnades 1979 ja 1981. pardal, kus ta teenis operatiivosa-M konna büroo ametnikuna. See osa- et talle oli kogumas Üigä palju ma-kond tegeleb muuhulgas ka laeva terjali jä ta küsis nõu, mida selle-iw) m:muiiikatsic<)ni ülesanne Ajakirjanduses avaldatud teadete Ameerika ajakirjanduses ävaMa-kohaselt oli vanema Walkerl peale tud teadete kohaselt oli vanem kaevanud temast lahuselav naine, Walker oina mereväekarjääri jook-kellele ei meeldinud tema mehe sul teeninud armuvahekord iiheVirgiiiia osariigi naispolitseimkuga. ^Walker seenior oli pärast erruminekut asutanud eradetektiivibüroo. : -jjlleNew YOTk Times'i". korres-pohdent Philip Shenon kirjutab, uny stcidä veina YihaVaenu kahel ümmarakettidegavarusta- Ukrainas sündinud juutJacobSuislenšky, kes elalb väe Atlandi ookeaiuiaevasttu loomised juutide ja ukrainlaste valiel (Associatioii foir petoteri juurde Norfolki l i n - j ^ ^ Contacts). ÜluBgul on osälionnad Ed-et nimetuks jäänud ametikandja^^^ montonis, Vancouveris, San Franciscos j a PhiladelphiaSo te üthise kohaselt on võimalik, elama: ka p^^ i n i i , t et afääri oHsegaM veel teisigi geledessear^^^^ olla, kaks arvamisega, et Demjanjuk»! rooga. See äri oli nähtavasti hästi = nud:; John Walker tegutses, spio-naašhigaN, Liidu kasuks rohkem kui 15 aastat. Oiiia mereväe allohvitseri karjääri jooksul töötas John Wälker peamiselt kommunikatsioon, lii alal ja talle oli lubatud juurdepääs t^tsatelesalädusteleC inglise keeles „topseeret clearance"). Walker vahistati esmaspäeval varsti pärast seda, kui tä oli miaha jätnud koti rohkem kui 1^^ : jase dokumendiga iihteWasbingtö- Kndia; kaalutleb tuumarelvade niiäiüstei maapind ¥0Mm Ysamtäb ©rBöast aa- P^^^^^ miiie lähedal ^ähti yarsu j : • • \t -T" i ' JBH.* pärast seda kedagi nõukogude I; peamUHSter tfajfiV C^apdM.; ametikandjat. Viimast ei arretee- Intervjuus prantsuse a3alehegarustah^^^^^^^^^^ Föderaalse Juurdlusbüroo infor- aäinud; palgates umbes neljaküm- sõprade ^poolt, soovib unustada sa- pooletuks ja õiglaseks, ^ matsiooni kohaselt on samuti või- met teenistujat. Walker on isegi Jf^itepikkust^ihavae^^ ^ simdistusmaterjale on 1 malik, et 1970-ndal aastal: erruläi- neljaistmeHse eralennuki omanik. Liidust ia et kohus olla ^ ,,The New York " • : • '.. :•; ' kust arvamisest ja masside survest. ^ Suslensky arvates.^^ devatlis-kistuseks paremate sidemete loomi- raeli valitsuse jätkuv keeldumine" Balti naiste korraldusel toimub ukrainlase John XJemjanjuk'! tunnustamast metropoliit Andreas 17. juunil demonstratsioon' Om-deporteerimme^ .USAst gheptyt^y suuri teeneid juutide was.: Bussid lahkuvad Läti Majast, {f^^^^ suiudistatakse heaks II maaihnasõja aegu. 4 ereditXJnionDr., kell 6 homm.^^ juudi .urm^^^^^^ Treblinka koonduslaagris. • Ta Lähemat informatsiooni saab pr. Ozols 222-2554: Yalitsuse teguviis olevat poliitiliselt motiveeritud, sest N. Lüli vihkab metropolüti kui Ukrama rahvusluse sümbolit ,,Le Monde", Gandhi arvas, et Pa-les ta, et otsus selleks pole veel gpiönaäzhiakti .kistanil, olla jubä^^^^^^ ^0 aatomi- langetatud ja et küsim^^ jponim ja kui mitte, siis olla nad še hoolikalt. " selle viimistlemise viimases , Juhul kui Pakistanil) on tuu relvad, muutuvad poliitilised män- Gandhi ^väitis, et põhimõtteliselt FM esmdajad seletasid ajakirjanikule, et Walker seenior oli üle andnud salajasi dokumente mÖia-gureeglid meie maaihiiaosas tundu- pila India vastu ideele kujuneda nädalaid vöi kuid. Hetkel on„tuu-valt," ütles Gandhi, kes k ^ riigiks, mis on varustatud tuuma- marelvadelclubil" viis liiget: USA sellel nädalal Patiisi; Kuinteda kü. relvadega ja kui India peakski sel- Nv Liit, Inglismaa, Prantsusmaa ja siüetl võimaluse üle, et India., va- le otsuse tegema, siis võtaks see Hiina. • kolinäpäevcil. 12. ju^ Sissepääs $4 ja $2 : Eesf i Kirfandiise SSbf ad ja Iisraeli valitsus tahtvat .säilitada diplomaatilisi sidemeid N. Liiduga. Mis puutub Ukraina rahvuslas-tesse,. siis kohtas Suslen^y neid esmakordselt vanglas 1970.. aastal, kusta ka kuulus nende poolt juhitavasse, põrandaalusesse organisatsiooni. Kui Suslensky pääses N . Liidust 1977. aastal tõi ta endaga väi j a ukraina rahvuslaste nimekir-ja, keda praegu peetakse vanglas — nende hulgas ka Danüo Shu- : muk, kelle vangistamist puudutas kä välisniinister Clark oma reisü N. Liitu, • \ . |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-06-06-01