0218b |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Taide- - ja teadusevallasu r£STlS ELASID INIMESED ULE 11000 AASTA TAGASI Seni -- - ir-!- ?e vanemaks Inlmasutuse Jäljeks Kunda Lammasmap ' kus eiasid inimesed umbes 7000—8000 aastat enne meie aja-"rt_- t sreza peagu kümme tuhat aastat tagasi Käesoleva aasta VaJcujs ' TUd valjakaevamistel Pärnu Jõe kaldal tänapäeva Sindi d et need on pärit ajast 9000 kuni 9500 aastat enne r--sf U1 anust See on seni vanim Jalg imeste elamisest Eestis tVJse tn"'" panuse liivsavi- - ja liivakihi alt leiti kivist ja luust lv—p-- i lenae nuigaa pwmnuu icioga saniuiu luie&ivi eniexs " 'd' a iwrukihv ja mitmeid teisi inimese poolt töödeldud objek- - Lj j-jv- -i esialgsete uurimuste põhjal väidab arheoloog Lembit Jaa- - '- -S ei Jsf' territooriumil eiasia immesea juoa paris kindlalt üle 1'vrtvj aas' lajrasi ' ee m oluline avastus mitte ainult Eesti eelajaloo uurimisel - --Teene Pöhja-Euroop- a ajaloo osas Pärnu Jõe alamjooksult oli l- - --- "a vaga anu arheoloogilisi leide juba käesoleva sajandi algusest sadJc Kui" neiu ei oinuu eiii vuunauK layseu uaieenaa uiaiseu t-r-sh rsd icuuluvat Kunda leidudega samasse kultuurivaldkonda 'J-j-sc'ev aastal tehtud uued avastused näivad seda oletust kinni- - ?-j- Ta: m v dSa Põhja-Euroop- a ühe olulisima Ja rahvusvaheliselt tun-L~- x kui' aun nn Kunda kultuuri veel rohkem kui tuhat aastat 'a-- ca gas On arvata et edaspidi tehakse Eesti territooriumil !- -i teisigi sarnaseid leida ning et Kunaabmai ürgvanad inimasus- - Iiise jäljed kujunevad senisest veelgi olulisemaks Euroopa kiviaja 'aljasustuse mäaritlemisel 1 INGLISKEELNE FILOSOOFIARAAMAT EESTLASE SULEST Oxford ünlversity Press andis a 1966 välja raamatu „The Revolution Ja Ethicai Theory" mUle autoriks on George C Kerner Selle tea- - 'dusliku töö kirjutaja on praegu korraliseks professoriks Michigani Hiihkus ülikoolis kus ta õpetab filosoofiat George Kerner on sün-isu- d Tartus a 1927 ja käis seal kuni 1944 aastani Treffneri güm-naasiumis kust koolivennad mäletavad teda Jüri Palviste nime all Ameerika ühendriikides võttis ta tagasi enda enne-nimed- e eestista- - Psaaegse perekonnanime Kerner Filosoofiaõpingut ega alustas Pai- - irs:e-Kerne- r Kölni ülikoolis Saksamaal ning Jätkas neid mitmetes H ülikoolides USA-- s omandades a 1959 Harvardl ülikoolist doktori J kraadi J Oma raamatus analüüsib dr Kerner viimaseaegseid suuri ning 'radikaalseid muudatusi eetika teoorias ning teeb kokkuvõtteid 20 I sajandi mitmete moraalifilosoofide mõttesuundadest andes ka oma-- i poolseid teetähiseid edaspidiseks uurimistööks selles valdkonnas ! Möödunud aastavahetusel võttis dr George Kerner osa Bostonis 'toimunud suurest filosoofide kongressist kus tal oli kokkupuutu-tsus- i ka mitmete eestlastest ametivendadega nagu eksistentsiaalfilo-soof dr Vootele Vaska ning kultuurifilosoof mag Paul Reets EESTLANNA UURIB ATSTEEKIDE PILTKIRJA Mehhiko sa-manimelises pealinnas töötab etnoloogina eestlanna Virve Piho Ta ca rakendatud teadusliku uurijana Mehhiko Rahvuslikus Antropo loogia Instituudis mis kohalikus keeles kannab nimetust Instituto Narional de Antropologia e Historia Samal ajal on ta lõpule viimas oma doktoritööd Mehhiko ülikooli Juures millest ta varem oman-das magistrikraadi Virve Piho on elanud Mehhikos juba üle viie-teistkümne aasta ning ta teaduslikuks uurimisalaks on olnud muists-ete atsteegi indiaanlaste kõrgkultuur Ta on sooritanud terve rea teaduslikke uurlmisreise ka teistesse Kesk- - Ja Lõuna-Ameerik- a maa-desse tutvudes maiade kultuuri mälestusmärkidega Honduurases ja Guatemaalas ning Inkade Jälgedega Peruus ja Boliivias Ta on õp-pxu- d Indiaani kultuuri selliste maailmakuulsate teadlaste Juhatusel sagu mezzo-ameerik- a valdkonna etnoloog dr Kirchhoff ning keelet-eadlane glotoloogia rajaja Maurice Swadesh Rahvusvahelistel kon-verentsidel on ta kokku puutunud ka Thor Heyerdahliga kes teata-vasti tegi Kon-Tfk- i retke Lõuna-Ameerik- a Ja Polüneesia vahel Kahel korral on ta viibinud stipendiaadina Põhja-Ameerlk- a ühendriikide ülikoolide juures olles praegugi Pan-America- n Unioni stipendiaadina naterjalidekogumisel USA-- s ning ta kavatseb eeloleval augustil osa v5tta teaduslikust konverentsist Pariisis Virve Piho valmlmiseloleva doktoritöö teemaks on atsteekide rõivastuse hierarhia ning sümboolika mille uurimise üks põhilisi allikmaterjale on vana indiaani piltkiri J T Ülikoolide lõpetajaid USA-- s Hofstra University Hempsteadis L I lõpetas magistrikraadiga füü-sika alal John Saarmann BA kraa-di saavutas ta N Y State Univer-siy- s Steny Brook'is N Y New Yorgi linna ülikooli Queen-- 1 kolledzhl lõpetas BA kraadiga iause kirjanduse alal Andres Jalakas Sin Fransisco E Seltsi juhatusse kuuluvad esimehena A Kadajanlng keetena Kaia Vaher Yola Luisk A Kollom Elli Heitur A Kurrik ja L Keerberg Prof dr Ivar Ivask Oklahoma ülikooli õppejõud sõitis pikemle iülaskäigule Euroopas Esimene Patus on Londonis kust hiljem siirdub teistesse riikidesse SKANDINAAVIA MÖÖBEL miAvenueRd DOWNEY SIIAMI ROBERTSON Advokaadid Notarid 2490 Bloor St West FEUX ALLIK Notar Vandeadvokaat Eestis TeL RO 6-76- 16 Tel kodus: 447-380- 7 FRANK VASS BA ADVOKAAT NOTAR 263 College St (Spadina Juures) Tel WA Miil WA 2-61- 1: kodus: CL 1-06- 51 Suur valik Imporditud TeL RU 7-57- 67 Kingad Läänt-Saksama- alt Ttl 533-812- 2 iste meeste Ja Uste kingad - ekstra laiad suurused tlM haigetele Jalgadele w PATACSI SHOE SALON torovto ost VABA EESTLANE kolmapäeval 17 Juulil — Wedaesday July 17 196S "1 Roiskveed hävitavad kalad Alarmeerivad teated N Eestist Miks okup Eesti jõcedes kalad surevad vile kohta avalda selfritava ülevaate Rahva Hääl" (166) mille autoriuks kala-kaits- e inspektorid V Kaasik Ja Ü Sain Kuid nõutakse heitev rtc puhastamist kuid ilkagl ilmneb mõnede kodanike suhtumises veekogudesse ääretut hoolimatust lohakust ja vastutustunde-tust mis on toonud kurbi tacajärgi kalavarudele Tänavu april-lis hukkusid kalad Virumaal Mustoja jfns 8 km pikkuses lõimis mille põhjustas Vihula kolhoosi traktorist Haljaml lastes jõkke ammonia3ci veilahuse vedamiseks kasutatud tsisterni pesuveed Kolhoos oh rajanud pesemiskoha vahetult jõekaldale Süüdlastele määratud 50 rubla trahvi Ja ühe-kordne kahjutasu ei hüvita teki-tatud kahju Kalavarude taasta-mine väljasurnud jões vajab aa-tai- d Juba mõni aasta tagasi surid kalad samas jõelõigus siis voolas ammoniaak jõkke Annikvere pii-matööstusest Vihula kolhoosis esi-mesest õnnetusest õpetust ei võe-tud ja tragöödia kalavetel kordus! Mõne aasta eest tappis kalad Selja jõe ülemjooksul Hulja sov-hoosist jõelättele kallatud am-moniaak Suvekuudel' lastakse Sel-ja jõkke kuni 45 tonni hõljuvai-neid ööpäevas Need arvud näita-vad Selja jõge ähvardava ohu suu-rust ja nõuavad olemasolevate heitev ete puhastamise seadmete hoolikat ekspluateerimist Rakvere linnakombinaadis pee-takse aga heitev ete settbasselni-d- e puhastamist tähtsusetuks tööks Heitevete puhastamisel valitse-nud korralageduse tõttu keelasid kalakaitse- - ja sanitaar-epidemio- - loogia uma töötajad heltcvee edasise 'ühtimise Mustoja jõkke Rakvere tärklise ja siirupi kom-binaadi Karmu tsehhist Ettekirjut-use täitmiseni tsehh seisis Suurt reostavat toimet veekogu-dele avaldavad naftasaadused Au-tobaasi nr 2 ehitajad lasksid ka-nalisatsiooni kaudu Selja jökko masuuü tsemenditehase Punane Kunda" klinkritsehhist jõkke voo-lanud masuut jnaitsetas" kalad Kunda jões Vohnja kolhoos taot-le järvele kalapüügikeelu kuid sama järve kaldal pestakse majan-di autosid ja traktoreid Laanemaal „Võidu" kolhoosi sae veski asub ilusa Veskioja kaldal mille veed voolavad Keibu lahte Keibu lahes leidub nii lõhet kui ka meriforelli kes teatavasti va-javad eriti puhast vett Saeveskist tulev saepuru ja muud puidujäätmed aga kuhja takse oja kaldale sealt varise-va- d need tasapisi ojja ninfi kan-duvad aliavoolu merre säästate nii oja alamjooksu kui ka A% yfcx J M %- -' IllllljlH llililililB PLWOOD JA VINEER kõik sordid standart-suuruse- s Ja soovitud mõõtudes Ifasufused puutöö materjalid PLYWOOD SHOP 143 Davenport Road (tagahoovis) Tel 1-95- 03 Eesti Teaduslik Selts kogub arhivaale ja toetusi Eesti Teadusliku Seltsi juures töötab alates 1055 aastast Eesti Keskraamatukogu ja Arhiiv (EKRA) asukohaga Llnnegat 57 Stokholmis Selle Eesti Teadusliku Seltsi ja Eesti Teadusliku Instituudi poolt loodud asutuse ülesandeks on: ko-guda säilitada ja teaduslikule uurimistööle kättesaadavaks teha eestikeelseid ja eesti autorite poolt ka teistes keeltes avaldatud trU kised aga ka muid trükitöid kä-sikirjalisi materjale fotosid jne mis käsitlevad Eesti maad rah-vast ja kultuuri EKRA kogud on üsna jõudsasti kasvanud ning sin-na võetakse tänuga vastu raama-tuid käsikirju jne EKRA on vii-mastel aastatel saanud ka mitmeid raamatute annetusi päranduse kor-ras Esijoones on raamatukogu kasvanud tänu Eesti Teadusliku Seltsi väljaannete vahetusele rea välismaiste ülikoolide ja teadus-like asutustega Rootsi Tööturu valitsuse vastu-tulekul on EKRA korraldamiseks antud tööjõud arhiivitöö korras Rootsi haridusministeeriumilt on saadud erakordset toetust eesti ŠK' ' 4 £ S OPTIK Silmade Järelvaatus Tel IK 1-42- 51 412 TKENICK J10O NlLAS VA! ENAM! Hästitasuv töö ootab Marvell tooli lõpetajaid Marvel Hairdressing School'1 kutsekoolid asuvad suuremates linnades Ja pakuvad Marvel TouchM treeningu Täielik kursus päeval ja õhtuti Tasuta broshüü ri saatmiseks kirjutage või heli tage Marvel lleauty SchooN te-gutseb üle 50 aasta Dept VE 210 Bloor St V Toronto ajaloo filmima seks ja Inventari muretsemiseks Jooksvate kulude nagu ruumide üüriks katalogisoerimlse mater-jalide posti transpordi ja aasta-raamatu kuludeks kokku vähe-malt $ R00 aastas katmiseks on tulnud korduvalt pöörduda kaas-maalaste poole toetuse saamiseks õieti öeldes EKRA olemasolu on olenev kaasmaalaste toetusest Nende kogumine toimub ka See pole see mis ta on teie arvates BROGOWSKI See on viski valge viski "McGuinness White Canadian Whisky" Täielikult küpsenud tammepuust vaatides destilleeritud neli korda ja filtreeritud kolm korda et anda talle suurepärast mahedust ja erakordset selgust Ta on nii pehme et me nimetame teda lõntshi viskiks Rahustav segu Proovige seda Teie näete valgust Mc Guinntss Distilltrs Limited RONCKSVMIKS allikmaterjalide ' -- X & %-- S v Uc7 Kt- - - "ti f rmi-i-i itw JT' m j! %
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, July 17, 1968 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1968-07-17 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000149 |
Description
Title | 0218b |
OCR text | Taide- - ja teadusevallasu r£STlS ELASID INIMESED ULE 11000 AASTA TAGASI Seni -- - ir-!- ?e vanemaks Inlmasutuse Jäljeks Kunda Lammasmap ' kus eiasid inimesed umbes 7000—8000 aastat enne meie aja-"rt_- t sreza peagu kümme tuhat aastat tagasi Käesoleva aasta VaJcujs ' TUd valjakaevamistel Pärnu Jõe kaldal tänapäeva Sindi d et need on pärit ajast 9000 kuni 9500 aastat enne r--sf U1 anust See on seni vanim Jalg imeste elamisest Eestis tVJse tn"'" panuse liivsavi- - ja liivakihi alt leiti kivist ja luust lv—p-- i lenae nuigaa pwmnuu icioga saniuiu luie&ivi eniexs " 'd' a iwrukihv ja mitmeid teisi inimese poolt töödeldud objek- - Lj j-jv- -i esialgsete uurimuste põhjal väidab arheoloog Lembit Jaa- - '- -S ei Jsf' territooriumil eiasia immesea juoa paris kindlalt üle 1'vrtvj aas' lajrasi ' ee m oluline avastus mitte ainult Eesti eelajaloo uurimisel - --Teene Pöhja-Euroop- a ajaloo osas Pärnu Jõe alamjooksult oli l- - --- "a vaga anu arheoloogilisi leide juba käesoleva sajandi algusest sadJc Kui" neiu ei oinuu eiii vuunauK layseu uaieenaa uiaiseu t-r-sh rsd icuuluvat Kunda leidudega samasse kultuurivaldkonda 'J-j-sc'ev aastal tehtud uued avastused näivad seda oletust kinni- - ?-j- Ta: m v dSa Põhja-Euroop- a ühe olulisima Ja rahvusvaheliselt tun-L~- x kui' aun nn Kunda kultuuri veel rohkem kui tuhat aastat 'a-- ca gas On arvata et edaspidi tehakse Eesti territooriumil !- -i teisigi sarnaseid leida ning et Kunaabmai ürgvanad inimasus- - Iiise jäljed kujunevad senisest veelgi olulisemaks Euroopa kiviaja 'aljasustuse mäaritlemisel 1 INGLISKEELNE FILOSOOFIARAAMAT EESTLASE SULEST Oxford ünlversity Press andis a 1966 välja raamatu „The Revolution Ja Ethicai Theory" mUle autoriks on George C Kerner Selle tea- - 'dusliku töö kirjutaja on praegu korraliseks professoriks Michigani Hiihkus ülikoolis kus ta õpetab filosoofiat George Kerner on sün-isu- d Tartus a 1927 ja käis seal kuni 1944 aastani Treffneri güm-naasiumis kust koolivennad mäletavad teda Jüri Palviste nime all Ameerika ühendriikides võttis ta tagasi enda enne-nimed- e eestista- - Psaaegse perekonnanime Kerner Filosoofiaõpingut ega alustas Pai- - irs:e-Kerne- r Kölni ülikoolis Saksamaal ning Jätkas neid mitmetes H ülikoolides USA-- s omandades a 1959 Harvardl ülikoolist doktori J kraadi J Oma raamatus analüüsib dr Kerner viimaseaegseid suuri ning 'radikaalseid muudatusi eetika teoorias ning teeb kokkuvõtteid 20 I sajandi mitmete moraalifilosoofide mõttesuundadest andes ka oma-- i poolseid teetähiseid edaspidiseks uurimistööks selles valdkonnas ! Möödunud aastavahetusel võttis dr George Kerner osa Bostonis 'toimunud suurest filosoofide kongressist kus tal oli kokkupuutu-tsus- i ka mitmete eestlastest ametivendadega nagu eksistentsiaalfilo-soof dr Vootele Vaska ning kultuurifilosoof mag Paul Reets EESTLANNA UURIB ATSTEEKIDE PILTKIRJA Mehhiko sa-manimelises pealinnas töötab etnoloogina eestlanna Virve Piho Ta ca rakendatud teadusliku uurijana Mehhiko Rahvuslikus Antropo loogia Instituudis mis kohalikus keeles kannab nimetust Instituto Narional de Antropologia e Historia Samal ajal on ta lõpule viimas oma doktoritööd Mehhiko ülikooli Juures millest ta varem oman-das magistrikraadi Virve Piho on elanud Mehhikos juba üle viie-teistkümne aasta ning ta teaduslikuks uurimisalaks on olnud muists-ete atsteegi indiaanlaste kõrgkultuur Ta on sooritanud terve rea teaduslikke uurlmisreise ka teistesse Kesk- - Ja Lõuna-Ameerik- a maa-desse tutvudes maiade kultuuri mälestusmärkidega Honduurases ja Guatemaalas ning Inkade Jälgedega Peruus ja Boliivias Ta on õp-pxu- d Indiaani kultuuri selliste maailmakuulsate teadlaste Juhatusel sagu mezzo-ameerik- a valdkonna etnoloog dr Kirchhoff ning keelet-eadlane glotoloogia rajaja Maurice Swadesh Rahvusvahelistel kon-verentsidel on ta kokku puutunud ka Thor Heyerdahliga kes teata-vasti tegi Kon-Tfk- i retke Lõuna-Ameerik- a Ja Polüneesia vahel Kahel korral on ta viibinud stipendiaadina Põhja-Ameerlk- a ühendriikide ülikoolide juures olles praegugi Pan-America- n Unioni stipendiaadina naterjalidekogumisel USA-- s ning ta kavatseb eeloleval augustil osa v5tta teaduslikust konverentsist Pariisis Virve Piho valmlmiseloleva doktoritöö teemaks on atsteekide rõivastuse hierarhia ning sümboolika mille uurimise üks põhilisi allikmaterjale on vana indiaani piltkiri J T Ülikoolide lõpetajaid USA-- s Hofstra University Hempsteadis L I lõpetas magistrikraadiga füü-sika alal John Saarmann BA kraa-di saavutas ta N Y State Univer-siy- s Steny Brook'is N Y New Yorgi linna ülikooli Queen-- 1 kolledzhl lõpetas BA kraadiga iause kirjanduse alal Andres Jalakas Sin Fransisco E Seltsi juhatusse kuuluvad esimehena A Kadajanlng keetena Kaia Vaher Yola Luisk A Kollom Elli Heitur A Kurrik ja L Keerberg Prof dr Ivar Ivask Oklahoma ülikooli õppejõud sõitis pikemle iülaskäigule Euroopas Esimene Patus on Londonis kust hiljem siirdub teistesse riikidesse SKANDINAAVIA MÖÖBEL miAvenueRd DOWNEY SIIAMI ROBERTSON Advokaadid Notarid 2490 Bloor St West FEUX ALLIK Notar Vandeadvokaat Eestis TeL RO 6-76- 16 Tel kodus: 447-380- 7 FRANK VASS BA ADVOKAAT NOTAR 263 College St (Spadina Juures) Tel WA Miil WA 2-61- 1: kodus: CL 1-06- 51 Suur valik Imporditud TeL RU 7-57- 67 Kingad Läänt-Saksama- alt Ttl 533-812- 2 iste meeste Ja Uste kingad - ekstra laiad suurused tlM haigetele Jalgadele w PATACSI SHOE SALON torovto ost VABA EESTLANE kolmapäeval 17 Juulil — Wedaesday July 17 196S "1 Roiskveed hävitavad kalad Alarmeerivad teated N Eestist Miks okup Eesti jõcedes kalad surevad vile kohta avalda selfritava ülevaate Rahva Hääl" (166) mille autoriuks kala-kaits- e inspektorid V Kaasik Ja Ü Sain Kuid nõutakse heitev rtc puhastamist kuid ilkagl ilmneb mõnede kodanike suhtumises veekogudesse ääretut hoolimatust lohakust ja vastutustunde-tust mis on toonud kurbi tacajärgi kalavarudele Tänavu april-lis hukkusid kalad Virumaal Mustoja jfns 8 km pikkuses lõimis mille põhjustas Vihula kolhoosi traktorist Haljaml lastes jõkke ammonia3ci veilahuse vedamiseks kasutatud tsisterni pesuveed Kolhoos oh rajanud pesemiskoha vahetult jõekaldale Süüdlastele määratud 50 rubla trahvi Ja ühe-kordne kahjutasu ei hüvita teki-tatud kahju Kalavarude taasta-mine väljasurnud jões vajab aa-tai- d Juba mõni aasta tagasi surid kalad samas jõelõigus siis voolas ammoniaak jõkke Annikvere pii-matööstusest Vihula kolhoosis esi-mesest õnnetusest õpetust ei võe-tud ja tragöödia kalavetel kordus! Mõne aasta eest tappis kalad Selja jõe ülemjooksul Hulja sov-hoosist jõelättele kallatud am-moniaak Suvekuudel' lastakse Sel-ja jõkke kuni 45 tonni hõljuvai-neid ööpäevas Need arvud näita-vad Selja jõge ähvardava ohu suu-rust ja nõuavad olemasolevate heitev ete puhastamise seadmete hoolikat ekspluateerimist Rakvere linnakombinaadis pee-takse aga heitev ete settbasselni-d- e puhastamist tähtsusetuks tööks Heitevete puhastamisel valitse-nud korralageduse tõttu keelasid kalakaitse- - ja sanitaar-epidemio- - loogia uma töötajad heltcvee edasise 'ühtimise Mustoja jõkke Rakvere tärklise ja siirupi kom-binaadi Karmu tsehhist Ettekirjut-use täitmiseni tsehh seisis Suurt reostavat toimet veekogu-dele avaldavad naftasaadused Au-tobaasi nr 2 ehitajad lasksid ka-nalisatsiooni kaudu Selja jökko masuuü tsemenditehase Punane Kunda" klinkritsehhist jõkke voo-lanud masuut jnaitsetas" kalad Kunda jões Vohnja kolhoos taot-le järvele kalapüügikeelu kuid sama järve kaldal pestakse majan-di autosid ja traktoreid Laanemaal „Võidu" kolhoosi sae veski asub ilusa Veskioja kaldal mille veed voolavad Keibu lahte Keibu lahes leidub nii lõhet kui ka meriforelli kes teatavasti va-javad eriti puhast vett Saeveskist tulev saepuru ja muud puidujäätmed aga kuhja takse oja kaldale sealt varise-va- d need tasapisi ojja ninfi kan-duvad aliavoolu merre säästate nii oja alamjooksu kui ka A% yfcx J M %- -' IllllljlH llililililB PLWOOD JA VINEER kõik sordid standart-suuruse- s Ja soovitud mõõtudes Ifasufused puutöö materjalid PLYWOOD SHOP 143 Davenport Road (tagahoovis) Tel 1-95- 03 Eesti Teaduslik Selts kogub arhivaale ja toetusi Eesti Teadusliku Seltsi juures töötab alates 1055 aastast Eesti Keskraamatukogu ja Arhiiv (EKRA) asukohaga Llnnegat 57 Stokholmis Selle Eesti Teadusliku Seltsi ja Eesti Teadusliku Instituudi poolt loodud asutuse ülesandeks on: ko-guda säilitada ja teaduslikule uurimistööle kättesaadavaks teha eestikeelseid ja eesti autorite poolt ka teistes keeltes avaldatud trU kised aga ka muid trükitöid kä-sikirjalisi materjale fotosid jne mis käsitlevad Eesti maad rah-vast ja kultuuri EKRA kogud on üsna jõudsasti kasvanud ning sin-na võetakse tänuga vastu raama-tuid käsikirju jne EKRA on vii-mastel aastatel saanud ka mitmeid raamatute annetusi päranduse kor-ras Esijoones on raamatukogu kasvanud tänu Eesti Teadusliku Seltsi väljaannete vahetusele rea välismaiste ülikoolide ja teadus-like asutustega Rootsi Tööturu valitsuse vastu-tulekul on EKRA korraldamiseks antud tööjõud arhiivitöö korras Rootsi haridusministeeriumilt on saadud erakordset toetust eesti ŠK' ' 4 £ S OPTIK Silmade Järelvaatus Tel IK 1-42- 51 412 TKENICK J10O NlLAS VA! ENAM! Hästitasuv töö ootab Marvell tooli lõpetajaid Marvel Hairdressing School'1 kutsekoolid asuvad suuremates linnades Ja pakuvad Marvel TouchM treeningu Täielik kursus päeval ja õhtuti Tasuta broshüü ri saatmiseks kirjutage või heli tage Marvel lleauty SchooN te-gutseb üle 50 aasta Dept VE 210 Bloor St V Toronto ajaloo filmima seks ja Inventari muretsemiseks Jooksvate kulude nagu ruumide üüriks katalogisoerimlse mater-jalide posti transpordi ja aasta-raamatu kuludeks kokku vähe-malt $ R00 aastas katmiseks on tulnud korduvalt pöörduda kaas-maalaste poole toetuse saamiseks õieti öeldes EKRA olemasolu on olenev kaasmaalaste toetusest Nende kogumine toimub ka See pole see mis ta on teie arvates BROGOWSKI See on viski valge viski "McGuinness White Canadian Whisky" Täielikult küpsenud tammepuust vaatides destilleeritud neli korda ja filtreeritud kolm korda et anda talle suurepärast mahedust ja erakordset selgust Ta on nii pehme et me nimetame teda lõntshi viskiks Rahustav segu Proovige seda Teie näete valgust Mc Guinntss Distilltrs Limited RONCKSVMIKS allikmaterjalide ' -- X & %-- S v Uc7 Kt- - - "ti f rmi-i-i itw JT' m j! % |
Tags
Comments
Post a Comment for 0218b