Vaba Eestlane, July 17, 1968

              -- r 's&l z fg
vcVrbAacfieÄaasEtElaStfTaLhAääNleEk"andjoan VABA GESTLANE fkmolumilap2äaJvcatvlrfaja nöodupoöoe-voi-l
Kolmapäeval 17 juulil Mi — Hednesday July 17 19t3
" — Bssfc
TÄNA ON JUTTU
KIREV MAAILM 7H$7"
zaeirar-c3ar- a7
TORONTO — Torontos
Michae!s'i haiglas tulistas üks
sünnitamisele toodud naine nelja
revolvrikuuliga noort praktlsee
rivat arsti dr Anthony Tripoli't
kes sai elukardetavalt haavata Nai-ne
sünnitas neil tundi pärast lask-mist
lapse PolitseiUsel uurimisel
selgus et laskjaks osutus 30 aas-tane
Yuck Sang Rose Wu kes on
elukuuelt kooliõpetaja ning saa-bus
Kanadasse Hõng Kongist
Naine kinnitas et ta tahtis ennast
mõrvata kuld tabas õnnetul kom-bel
arsti
MONTNEAL — Montreali maa-ilmanäituse
järelnäitus Man and
Uis World ei ole täitnud Montreali
linnapea Drapeau lootusi ning
näituse külastajate arv on
vait väiksem kui seda ette kalku-leeriti
Osalt on selleks mõjunud
ka halvad ja vihmased ilmad
mis on inimesed näituseväljakult
eemale peletanud Kuna näitus ei
anna linnale tõenäoliselt loodetud
sissetulekut siis on linnavalitsus
hakanud kärpima oma suuri pro- jekte milledest tähtsamad on all-maaraudteevõ-rgu
leiendamlne ning
linnale uue 31 miljoni dollarilise
veevärgihoone ehitamine
PARIIS — Pariisi politseivõi-mudel
õnnestus alles nüüd likvi-deerida
üliõpilaste viimast vastu-panupe- sa Pariisis mis oli olnud
demonstrantlde valduses ligemale
kaks kuud üliõpilaste viimaseks
vastupanukantsiks oli Pariisi üli-kooli
arstiteaduse osakonna hoone
mille katusel lehvis kahe kuu kes-tel
punane lipp Hoones oli 14
poissi ja kolm tüdrukut kes ei
avaldanud politseinike hoonesse
tungimisel mingisugust vastupanu
KAPLINN LõunaAitfrUuif
hambaarst dr Philip Blalberg kes
on elanud kõige kauem siirdistu-tamiseg- a
uue südame saanud ini-mestest
oli nädalapäevad tagasi
kriitilises olukorras kuna ta maks
ja kopsud ei funktsioneerinud kor
ralikult Viimaste andmete koha-selt
on dr Blalbergl olukord tun-duvalt
paranenud ning arstid ei
ole enam mures ta elu pärast
ROOM— Itaalia filmiprodutsent
Bruno Vallati kavatseb ühendrii-kide
ja Itaalia merejõudude kaas-abil
ookeani põhjast üles tõsta
Itaalia reisljatelaeva Andrea Do-rl- a mis hukkus 1952 aastal 42
miili kaugusel Natuckefist kok- kupõrkel Rootsi reisljatelaeva
Stokholmiga Andrea Porla väär-tus- t hinnatakse 6JJO mlHnn!
riie Laeval oli l miljoni dollari
väärtuses sularaha ja 3 miljoni dollari väärtuses kalliskive
LONDON - 59 aastane inglane
Alec Rose sooritas väikesel purje-paad- il 28500 miili pikkuse reisi
Umber maailma ning saabus õnne- likult tagasi kodusadamasse Forts-moüt- hi Rose alustas oma teekonda
möödunud aasta 16 juulil ja pur-jeta- s ümber Aafrika Healootue
maanina Sealt siirdus Üle India
onoeklieanniädAaluatstraEadliaaslseläkksustepeekaotnuds
fus-Meremaa-le
sealt üle Atlandi
ookeani ja Umber Lõuna Aafrika
Atlandi ookeani Pika mereteekon-n- a sellataha jätnud maailmarändur
märgib et ta oli mitmel puhul oi-nu-d
suurte tormide küüsis kuld
hirmu oli ta tunnud ainult ühel juhul — kui suur vaalaskala tõu- sis tema paadist 50 jala kaugusel
merepinnale Rose viibis üksi me- rel täpselt 320 päeva mis on selle
ala rekordiks
PARIIS — Ameerika ühendrii-kide
ja Fõhja-Vietna- mi vahel Ta-rlis- is toimuvatel rahuläbirääkimis-tel
ei ole seni ajani selgunud van-gilangenud
ühendriikide sõdurite
ja lendurite arv ja saatus Ame-eriklased
on saanud andmeid et
kommunistide küüsis on 287 amee-riklast
kuid 913 sõdurit ja lendu-rit
on teadmata kadunud ja ameti-võimudel
ja omastel puuduvad
andmed kas need mehed on sur-nud
või viibivad punaste
KUI BERLIIN OLI EESTLASTE MEKAKS
Eesti tudengid ja haritlased moodustasid Vabariigi algaastail
Saksamaa pealinnas suure koloonia
Eesti Vabariigi algaastail ala-tes
Vabadussõja lõppedes 1920
a ei olnud eesti noortel võima-lust
omandada kõrgemat tehni-list
ja muusikalist haridust kodu-maal
kuna puudusid sellekohased
kõrgemad õppeasutused
Vastava haridusega eriteadlas-te
ettevalmistamiseks välismaa
ülikoolides määras haridusminis-teerium
stipendiumid noortele
tingimusel et nad pärast ülikooli
lõpetamist töötaksid ministeeriu-mi
poolt määratud kohal vähe-malt
kolme aasta jooksul
Kuna enamus noori valdas va-jalikul
määral saksa keelt siis
suundusidki paljud Saksamaa
ülikoolidesse peaasjalikult Ber-liini
Darmstadti ja Danzigi
üksikud asusid õppima ka Prant-susmaa
ülikoolidesse
Suurim eesti üliõpilaste arv ko-gunes
Berliini kus õpiti Berliini
tehnikaülikoolis kaubandusüli-koolis
ja muusikaülikoolis üksi-kud
õppisid ka humanitaaralal
Berliini ülikoolis
Peale alaliste eesti üliõpilaste
elas ajutiselt Berliinis rohkesti
teisi kes olid tulnud end täienda-ma
omal alal või olid huvireisil
Nende hulgas olid mitmed kirja-nikud
nagu Eduard Vilde Johan
HAVANNA Kuuba diktaa- -
tor Castro lasi trükkida punaste
partisanide juht Che Guevara päi--
viku mis sattus Kuuba parteimees
te katte pärast Guevara mahalask-mist
Boliivlas kus Argentiina pä-ritoluga
kommunist organiseeris
partisanide pealikuna jahva üles-tõusu"
Päeviku lugejad kinnita-vad
et päeviku avaldamine ei ole
kommunistidele mingisuguseks
propaganda trumpkaardiks kuna
Guevara märkmetest Ilmneb et
Boliivia talupojad ei tundnud kom-munistliku
rezhiiml rakendamise
vastu mingisugust huvi
NEW YORK — New Yorgis
Bronxl linnaosas tolmus järjekord
ne tänavamõrv mille kestel üks j
noor neeger tulistas tänaval sur--(
nes Semper Henrik Visnapuu
Albert Kivikas ja teisi Tuntud
muusikainimestest elasid mõnda
aega Berliinis kontrabassist Lud-vi- g
Juht Ja pianist Vladimir Pad-v- a
Elukutselistest eesti sportlav
kauem
viibijaile juba tuntud Estonia
B E
enamik üliõpilasi koondatud
B E seltsi Umber
hulgas
olid 1921—1925 vahel Juba ni- -
test olid korduvalt Berliinis metatud eesti maadlejad J Jaago
lõistlustel Jaan Jaa-- f Ja J Tomberg Tol ajal harrastati
ro ja J Tomberg kes esines Berliinis soliidset kreekarooma
RaAko Petrovitschi nime all ( maadlust mis on olnud igivana
Alalisi elanikke oli ai-ees- ti aga mitte p-nu- lt
mõni eesti perekond nende J Ameerika toorest vabamaadlust
hulgas rätsep Kivi ja pr Vares ] kus võitjaks sageli lubatakse tui-kes
pidas pansionit andes ulu-- 1 la sellel kes oma vastase rusika-alus- t
läbisõitvatele eestlastele tega peksab meelemõistusetuks
Kuna peatuvate eestlaste
arv ulatus üle 100 siis oli juba
1921 a organiseeritud Berliini
Eesti Selts Selts korraldas vähe-maid
koosviibimisi ühes kohali- -
keldriruuml
avaldatud
kopsuvähk
sigarettide
suurem
kontsertsaali
oli
eesti
üliõpilaste
Populaarsed
a
maadlejad
rahvussport
On meeles maadlusmatsh
J Jaago heitles vastasega kahel
järgneval õhtul tundide
enne kui eestlase sitkus võitis
teisel Juhul korraldati J
kus restoranis ja Igal talvel suu-- j Tombergi (Radko Petrovitsch)
rema koosviibimise jõulupühade esinemine suurel spordi staadio--
puhul ühes Jõulupuuga j nii et kõiki maadlushuvilisl ma--
Pidusaal tuletas meelde Toron-lhutad- a Ei ole neid kahte omava- -
to Eesti Maja pidusaali j hei maadlemas näinud Paistis et
Esinesid kohal vübljad eesti I Tomberg oli kehaliselt suurem ja
kunstnikud — lauljad pianistid I tugevam kuld aeglane kuna Jaa- -
Ja arusaadavalt ka Ludvig go oli kiirem ja mitmekesisemate
oma suure pilli — kontrabassiga võtetega Selletõttu oli Jaago
Kui pianist V Padva viibis kohal maadlust huvitavam vaadata
süs oli tema L Juhti saatjaks kla-- 1 Kuna pärast Esimest maailma--
veril Ja ka solistiks Need sõda saksa marga kurss võrreldes
kunstnikku olid paljudele kohal- - eesti rahaga ja ameerika dollari
nuks kolm inimest oõgenes le See kuni 1923
pi aastani saksa endine mark
rasid ümber majad Ja uus mark
kuld mõrvaril põgeneda t an'f
läbi
LONDON — Inglismaa Medlcal
JournaPls artiklist
võib järeldada et ei te-ki
mitte ainult suitse
tamisest vald viisist kuldas neid
on tehnilise
tud aastase osas võõrsil
viljana kusjuures vaatluse all oli
54460 meessoost
et uurimuste tule-muste
põhjal võib oletada et kop-suvähi
risk on suitse
tajate juures kes hoiavad
pidevalt suus ning ei eemalda
seda Iga tõmbe järele
lavalt
Seltsile
berliinlaste
BerlUni
kus
viisi
ühel
Juht
kaks
ga oli madal sus oli see suureks
soodustuseks Saksamaal õppival- -
ia eestlasile kestis
sündmuskohalt Politseinikud millal
ümbruskonna Idevalveeriti välja
õnnestus
sigaret-ti
Siis läks elu Saksamaal palju
kallimaks ning eesti tudengitel
tuli oma õpingutega tõtata et
ülikool lõpetada ja kodumaal
toole
Tänu Vabariigi valitsuse
gelikule hariduspoliitikale kõrge- -
sultsetatakse Artikkel koosta-'m- a haridusega isikute
kolme uurimistöö' ettevalmistamise
suitsetajat Ars-tid
märgivad
nende
Paralleelselt
asuda
ettenä
asusid paljud eesti noored inse-nerid
saksa ülikoolide diplomite-ga
ja omatud haridusega tööle
kodumaal majandust Ulesehitama
Ja rajama oma kõrgemat tehni-list
õppeasutust Tallinna tehnika
ülikooli näol
M Mardi
ilHiilllllllllllllllllllllllHilflillllllllllllllllllllSillllllK
llBF--nrPfiillllBHHilllllllllllllllH-lllllllH
74 V WL --vi lviiililBliBlHailllllllllllllllBiilllH
HflilMillVHiliBBt HBBKSiillKIBK: Mi
WWW tXsV -- ' KBBBBPiilBBlBBBaJBPBBriBBC IBBBKBfBV ? aliA "iBi
ilillllllllEBIEBfSBSKHMriiBH iSililllilllilllilllBllillillilmlllillllifllliliHlllillBHiVilillVlBilB3lv7siHHaH --- y iJ-- " illllllllllllHilllllHilllllllllllllllllF' MBkJtPMOT jPfeiÄ!
Juuresolev ülesvõte on tehtud Berliini Eesti Seltsi jõulupeol II jõulupühal 1922 a Berliinis Esireas
istuvad põrandal tudengid ja külalised äärmine paremal Joh Täks kes praegu töötab diplinsenerina
Cletelandis Ohio osariigis tema kõrval kükitab tudeng Vösuberg Teises reas vasakult tudeng M Mar-tinso- n (Mardi) nende ridade kirjutaja kes sellel aastal oli Berliini Eesti Seltsi esimees siis Ants
Simm kirjanik Eduard Vilde pr Vares pianist Alice Kehkla Neljandas reas paremal valges pluusis
tudeng Marta Kuuse hiljem prof Võrk'i abikaasa Kõige tagumises reas seisavad vasakult kolmas
kirjanik Joh Semper tema ees Ludvig Juht (näha pea ülemine osa) temast teine paremal kirjanik Henrik Visnapuu järgneb tudeng Joh Teiman teine tema kõrvalt kirjanik A Kivikas Need on üksi- kud näod ja nimed mis artikli autorile 43 a järele on veel mällu jäänud
}0
FÜÜRERID
vaneHüITldLnEimRetuEsI OJuLhNtUidDe"MkIoThTtaE pEäSriInMebENtEemaklut id ST"
vajavast! ka tulevikus kasutamisele Ajalooline Lttll tnuesides tesrivlme arteoarkjaavmaiõdnessarpnuanskutsiis NonadnesnodoerietalusikdäimxitSft hirmsaid tegusid - olenevalt kuidas rSJ I '
rast hindavad Igal juhul nad tegid midagi nfilf kaua annab mäletada Imetlejad austavad neid L5?
vihkajad nimetavad neid hulludeks kusjuures sellel Ä se sageli vabandavalt et nad olid süfiliitikud
knTtemlvAaaaelualellsidseludhteeskeedeEõsdakadpSkrvnõaouaIvatdiMsmhraklakeidgaidlErbuakleuNslsovdajituEamsakhümjteJaauvlsakiSausesUvlsrumdõseiiUumiijaõmdanrRsõaevjtiaaäagmädsurdaTksteotegkakEtileelaiseeAlddiidnvDavvauJTAneaiAassiaeOsltntllteeueLihgslvgktiEktanõasalaVsudtatltalnbaiussdaStAtjFesaraeÜridtgiomvuimoÜameevtemseRiahanelEaokiilnesmuRssestvmtunrtauäahvdaeisoaoeaettptlettlgleieeolessauakrMetlvisnaidTaikketlkuanomujteaaddrjdtaaebveoanloieiDranalnnbmsaiinuaaribaüaiit htaalalveapasaramlaanvuuilkidnkuenoTaTaseesmlugarai nkväõõhritbaemvsürmokmäi laeksatnuruisktmvaaässtreke sõkodunaidlAaslsteaekastaukknoseddus-mrkaoii-dl!il
linn Niiluse suudmes
JULIUS CAESARIL LAKS KEHVEMINI - vbeaisdtianmuuduttuednaudõimgeeaheegnsaelt OTlleas tvuäliejkuahningaelahsaernjaunuRdosoumirsmeaseitesavieaalsti tegema vastutavaid otsuseid ei viitsinud ta Roomas enam Ja-gele-juuksekarva
lõhestajatega ja koosolekutel da ejmaaevhtsaanetsngutnaaskojeäskaiSdskeJeansäleirenelongglnedarijijsjukauehskl"ittuaiasdnpeeujkkassutüeenldaJksiuaneslleaeelsuenvsdoeiegilCriadalaeJkmhsaaaeirndsitdlaeaeadnapepunradadtnõeisdlggeliuideingtednsmaiaõmstabateakrtaatsetdeeanke1asteeleemi ja n melus keiser" (tseesar) mida praegu kannab ! oos Atebmesasgüania Haile Selassie ja mis arvatavasti läheb haudai-anu-lt
KOLMAS SUUR FÜÜRER NAPOLEON BOVtfUTE
keda prantslased tänapäevalgi peavad oma maa suurimaks pojaks ja kelle ees omal ajal värisesid kõik Euroopa valits-ejad
elas liiga moodsal ajal et jagada kahe eelkäija saatust Moodne kristlik aeg ei hinda enam võitleja vahvust vaid ai tatud vastased lihtsalt puuakse nürnbergi moodi Kuna Elbt saar ei suutnud suurt Juhti vangis hoida siis vüdi ta teist kordselt Püha Helena saarele kus ta olevat ise vabatahtlikult ara surnud Prantsuse versiooni kohaselt aitasid inglased tal surra Tõde me muidugi ei tea kuid ühe anekdoodi kohaselt olevat Napoleon teise maailma saabuvale poola kindral St korskile sapiselt ütelnud: Neld gentiemanisid ei paraadi laejsatlausgupüvhaaidjaainüuklstkihpaouledt"edaPrsaönatsnldaastneuled aojnalNooapsotlieicolnikinikai Kolliks muuta
ADOLF HITLER ON VIIMANE SILMAPAISTVAMAID
selles reas Tema viimane julm tegu oli kuuli kihutamise en- dale pähe Sellega ta säästis enda teotavast tapmisest Ja „5if-lasest- " kohtumõistmisest võitjate poolt Sotsiaalsed uuend-used
ja oma maa ülestöötamine olid tema suured teened Mu-idugi
ta lõhkus selle kõik pärast ära ja praegu ei söanda keed
tema voorusi kiita — teades et selle eest võidakse kiitja na-tsina
ja libahundina viia tuleriidale Võibolla et kunagi julgeb ka saksa ajalugu Hitlerit vaadelda mõlemast küljest tks m-älestusmärk
on aga Hitlerist siiski jäänud ja seda sõibnfiüd
kohata mitte ainult Saksamaal vaid kõikjal maailmas
SEE ON VOLKSWAGEN" SEE PISIKE PÖRMKVS
mis sagib terve maailma liikluses nõelub suurte autode ra-hel
ja vihastab nende omanikke Volkswagen" on Ilitleri l-ubadus
saksa rahvale et iga perekond saab omale auto Ja si-ssemaksud
nende jaoks tehti juba enne sõda Vahepeal pandi
tellimised seisma ja tehased tootsid tanke ning sõjamasinaid
kuid saksa täpsusega täideti tellimised pärast sõda - td
tellija või tema pärijad olid veel hinges trge pange pahaks
kuid Volksu agenld" vuravad isegi Iisraeli maanteedel tks
sakslane kinnitas et hoolsal kuulamisel võib „Volksi" moo-toripõrin- as
kuulda kiiresti korratud lauset - Ein Reich rin
Volk ein Führer!" Ma vabandan kohe kõikide Volkswafeni
omanike ees ja olen nõus kohtusse tunnistajaks tulema Vul
teid Ilitleri auto pärast natsiks süüdistatakse
SUURTE FÜÜRERITE KÕRVAL ON UIA1LMAS milj
neid väikesi kes ühte või teist asja ajavad ebanormaalse kii-ndumuse
ja panusega Meil on vaja teostada ülesandeid kas
uure kogu nõuanded ei aita vaid otsused tuleb teha kiires
ning üksinda ja siis hiljem nende eest vastutada thiOcond-like- s
organisatsioonides Ja kogudes on see ohtlik Meie elame
ikka demokraatlikus maailmas kus mõnigi ai võib saada
halvasti tehtud või koguni tegemata jääda peaasi et t
printsiipi ei riku Kui ühiskonna aida võtmed seisavad übe
mehe takus siis see on kindel diktatuuri tunnus Niisuiu"
mehed tulevad maha lüüa kui nad õigel ajal ei märkajal
lasta Sealt tulebki ühiskondlik moraal et mooramees võib
minna kui ta on oma töö teinud — ja õpetus kõikidele ia
pulsiivsetele pisi-füüreritel- e: irtc vaevake endid kummin-miseg- a
kui kolhoosi köis vankri taga lohiseb
Lõbusat vahelugemisti
õnnetu mees kurtis oma sõbra-tleü:
li „jMa utlõootalsi keotdutas eni ariäsäeggia koslumu-r-i
Aidake kaasa
VAIA EESTLASE'
kümmend päeva minuga sõnazi" i __ 1 kusa
--SU peaksid ju õnnelik olema" '" --Mitte sugugi täna on kolme-- keele Ja meele püsüni
""'"" acv