Vaba eestlane , September 17, 1986

              I 1
V A B A , E E S T L A N E kolmapäeval, 17. septembril 1986-~ Wednesday, September 17.
iniiuiiitwjwuimwi. tmxm
• 69
> LembltiB nodepoisM käisM maal Maal
linnas: avarad põllud ja hajali ehitatud majad. Kui lähed
linnast maaky siis tMSBned et siii M
VABA
Poisid teevad' sõpniast miflllikatega. Gilli, Reimar ja feetet ow
iBinud sõimesse ja ulatavad
suma
lyllikcis
66
on ka elu muutunud moodsaks. Helnaipvankriks on traktori
|ärel-vanker. Poisid
„Ei, need ei oie
les Aadu naerdes, „ainu]t üks
nendest on lehm." Poisid jäid
imestades vaatama. Nad arvasid,
et Aadu tahab neid narridac, sest
nad on linnapoisid.
>,Ei,. see on tõesti nii," ütles
nüüd Aadu tõsiselt. „Need m
veised. Ainult see seal taga vasa°
kui on lehm. Temal on kott kõ«
hu all — see on udar. Seal sees
on piim. Näete, need neli nisa
nagu sõrmed seal udara
— nendest lüpstakse piim välja.
,,P6öh," tegi Endel hirmsa
näo, 9,seda piima ma küll ei joo.
Ma joon ainult seda piima, mns
müüakse poes!"
„ K ü l l sa oled matsj poe piim
on ka lehma seest lüpstud," so**
sistas talle Kalle.
„See on tõsi," kinnitas Aadu
omalt pooM. ,9MiiiiiiBd paima ei
>" Üt"
les Aadu, „see seal vasakul leh»
ma ees. Kui vaatad hoolega, siis
näed mis vahe on isasel ja ema­sel
loomal. See on
Rohusf kqsv&b leib
evadel viis isa lapsed auto­sõidule.
Ta ütles: ,,Läheme
kevadet otsima!"
Isa sõitis varsti asfalt-teelt
kruusa-teele. Kabel pool teed
olid suured rohelised platsid.
Aegajalt keerasid nende vahelt
sisse teed kaugemal asuyate ma«
jade ja tornide juurde.
„ N e e d ö n talud," ütles isa»
jjSilii elavad farmerid."
,,Farmerid on lohakad me-l
e d , " arvas Linda. „Vaata kui
pikaks nad on oma murud lask­nud
kasvada. Neid oleks ammu
pidanud lõikama."
^,Ei9 kallis laps,^^ seletas isa.
9^Need ei ole murud, vaid põllud
ja see roheline rohi on vili. Sü­giseks
kasvavad neile otsa vilja­pead,
kus sees on terad. Tera­dest
valmistatakse jahu, küpseta­takse
leiba ja saia ning tehakse
muid toite. Sügisel tuleme siia
tagasi, siis näed."
66
ugustis sõitis isa. uuesti sa»
ma teed. Rohelisest rohust
, , .õlid kasvanud pikad kollased ja
lehm-mullikas. Mullikas m j^^mM^^^^}^^^ kõrre ofeas
se^ teismehn^ —^•,,te^^^^
Näete - taOehald^avad vaike- 3^^^^^^^^^^^^^^^^
sed saryemuksud l^svama. ^ J a pead, näitas ndd ja jutustas:
pisi-tilluke udar on tal ka kohu ,
all. Ta ei hakka aga enne piima
andma, kui talle beebi sünnib."
„Miks nii?*' küsis Endel. RjUKlS
9,Sellepärast,
lZfAi<KI PEA
beebi toit," seletas RUKKIST saab eesti leiba j
Aadu. „Inimesed võtavad selle peenleibä. Rukldst tehakse
beebi eest ära, viivad meiereisse viima,
see on „dairy" eestikeelne ni-i
ja sealt poodi müüjgileo
NISU
66
Nii on lood!"
Poisid ei jõudnud ärMmesta
Aadu tarkust. „Lehm, pull, vasi- , , - V -
kas ja mullikas," kordas Kalle. PU-^^^^^^^ saia, sepi-
„Vaadake poisid, M palju me ^ut. kupsiseid^ja kooke,^maka-täna
juurde õppisime!" rone j a nuudleid. Nisust tehakse
9,Lehm on veise perekonna
\y seletas Aadu edasi. „See
suur loom seal taga paremal, kes
nohiseb ja kraabib jalaga maad,
see on Isa-loom. See on pull. Te­mast
suurt kasu ei ole. Viiakse
tapamajja ja siis saab temast bii°
ffl, steiki ja hamburgereid*"
,,Nad siis tapavad ta ära?"
cicida?
,,Muidugi," ütles Aadu, „kes
siis 'elusat jooma sööb.. Vanasti
tarvitati neid ka tööloomadeks
— vedasid koormaid ja kündsid.
Nüüd on traktorid. Need on kii™
remad ja nad ei vaja toitmist ko^-
f õUud on äärestatud aedadega, et loomad ei pääseks - oma-pead
põllule. Aiad on loomade, aga mitte inimeste jaoks. Nii kõrget
aeda ei olegi, kust Erik üle ei pääseks. ; -
66
Kersti kodu lähedal oli tänava­te
ristumis-koht. Igal tänava-nur-gal
O Ü kõrge kollane post ja iga
posti otsas kolm klaasist silma.
Kui süttis roheline silm, siis astu­sid
inimesed ja vurasid autod
otse edasi. Kui roheline silm kus­tus
, siis süttis ruuge siIm. Inime-
•Varsti süttis punane silm jä
kõik seisid —• inimesed ja söidu-
Samai ajal põles teisel täna-liikusid
teis-pidi. Kui sea! süttis
ruuge ja punane silm, siis seisa­tasid
kõik seal. Siis muutus tuli
meie ees roheliseks ja meie või­sime
liikuda. „Need on liikius-signaalid,"
ütles ema Kerstile.
..Roheline on ja, punane on ei."
Ühel päeval jalutas Kersti Isa­ga
tänaval. Suur veo-auto sõitis
neist mööda. Autol lehvis punane
lipp. ..Mida see tähendab?" küsis
Kersti.„See auto veab süttivaid
või plahvatavaid aineid," vastas
isa. ..Punane värv on hoiatus. Kui
seda näed —
„Näete seda vilkest va
lauguga looma, kes kepsleb seal
pulli ees?" näitas Aadu käegao
9,See on vasikas — lehma bec^bi.
Ainult kaks kuud vana. Temale
tehakse ka varsti lõpp —•
vasika-lihaks. Ta on poiss
puU-vasikas. Temalt kunagi pii­ma
ei saa, sellepärast läheb
^ ^^^^^^^
ODRAST valmistatakse tan­gu,
kruupe ja odrajahu. Odrast
saab ka linnaseid ja malti, mil­lest
tehakse õlut;
le.«
„i»x<u.a>» sa aru aa«BU,
beebi on?" küsis Kalle.
K A E R A kasvatatakse peami-selt
loomatoiduks, hobuste
jaoks. Aga kaer on toitev ka ini­mestele.
Te ju teate kaerahel<°
beid. Kiislit aga teeb ema kaeira<»
jahust. ,' • . V,
AUGUSTI nimi oia LÕIKUo
SEKUU, sestviljad valmivad ja
lõigatakse augustis.
Mõistatus
Hark all, paün peal, pauna
peal rist, risti peal nupp, nupu
panB ema suveks är^ kõik koollraamatucil. Nendega koos
läks ka AABITS. Järgmiseks korraks lubas ema aabit^d üles ot--
sida.
....
York'i" kalmistul on pii
fkond nr. 10, mis asub lõuna ppj
[piirkonda nr. 16; avamisel käe
foleval sügisel. Nimetatud pid
llcond on viimane, mis saadav
leestlaste varemate matusepii^
Ikondade läheduses. Tulevasf
piirkonnad tulevad avamise
lääne pool Senlac Road'i.
I Läbi rääkides kalmistu yal
isusega on eestlastele reseryee
tud selles piirkonnas üks leiH
müür 20-ne matuse-paigaga, 1
igas on ette nähtud kahe ui
paigutamine. ; • , • • ;
Samuti oh tehtud kokkulc
hauaplatside suhtes terves pJ
kond nr. 10 ulatuses (umlf
800 hauaplatsi), millest tao
me, koos läti kogudustega, va
da' võimalikult suure ala ai
meie rahvustele.
5CXX)Sh8ppardAye.E.,
••^^ v: ^ ; : ; : : ; i PA
Tel. 291-
T
Saadaval kõik D.M.C.iõ
Külastage meid! Lc'
2217 Daijforth Aveiiu
, Avatud: 1'
2851 La
(H
Värsked s
Kõiktl^irk
Ari.avatiid: teisip., kolmap.
1
W