1985-12-10-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
fefsjpoevoi f CI
õlihind lemgeb
GENF — OPEC riikide olimi-nistrid
nõustusid põhimõtteliselt
langetama õlihinda maailmaturul,
et säilitada oma osa. Selle otsusega
arvatakse õlihind langevat
maailmaturul, mida varem on ennustatud
juba tuleva aasta alguses.
Praegu on õlihmd $28 USA dollarit
vaat.
SSndmusfe kalender
T^Reedel, 13. dets. kell 7^30 õhtul
Tartu College'is prof. E. Järvesoo
loeng „Uued Eesti fosforiidi leiud''.
itr Reedel, 13. dets. kell 8 õhul Aka-deemiüseEodu
korraldusel Tartia Esinejaid „Ehatare" meelelahutuslikul
College'! suures saalis ,,Caprikor-nus"
jõulupuu.
Pühapäeval, 15. dets. kell 2 pJ.
Eesti Majas TES TäiendusM
korraldab kooli jõulupuu.
^Pühapäeval, 15. dets. kell 4 pJ.
TE Baptisti Kirikus adventkoatsert.
lÄr Pühapäeval, 15. dets; kell 4 p.l.
Toronto Vana Äiudrese Kirikus ad-ventkontsert-
jumalateenistus.
T(5r Esmaspäeval, 16. dets. kel! 7.30!
õhtul Tartu College'is prof. E. Järvesoo
loeng „Vanu eestlaste põllumajanduslikke
asikdusi üheidrliki-des".'
nes shoti tantsuga. Eha
lindiga võimlemas.
Harju viinavendi kontrollitakse
Uute joomarluse vastaste seadus- jooma tuli, vastanud mees: „Ega
te kehtima hakkamisel Eestis on ma jooma tulnud. Käisin surnuaias
hakatud teostama kontrollkäike joo- riste värvimas."
dikute avalikest kohtadest kõrval- ^ ^ M^^I v,t«^
pdUamceimseak s.l1 a. „rRj•u aüAhsi ve a ,V HA äaärle"m aaviM!a l edhUaks I SUS oM materj>a lid saanud. Otjs^a^j.aaj
kmdas Harju rajooms vun'avelled . ,7^, , V-SA* fxx,?
elavad", miUest mõni osa on ka Mmapaeval migi oiget tood.
laiemalt huvipakkuv kui näide Edasi kell 5.30 p.l. peatuti Nissi
praegusest elust kodumaal. Ääre- teel. Kontrollijad ei saanud aru,
maana on mõeldud Nissi külanõu- hoiab maanteel vastu tulev mees
kogu. . jalgratast või viimane hoopis te»
-Detsembris oli see kant iäänud ^^^^ Tarbijate Kooperatiivi
i»etsemDris oii see ^ant jaanua teadnud, kas
mnlitsa purkonnamspektorita, ame- ; ^ ^. , , ~u,i
öst lahkunu kohuseid asus kitma <»1?'^""<1 P»^.!»' ™-
PkadSisee Driitrkrondna Ämsn ektor "mi ilitsa- f^ ^Õ™M> koos. Kpäiiinriutdu sttö. öSaujsa sta rvtuats-,
kerge kaht Piirkonda kont^llida ^ Ä ^ ^ s Ä e U «
selletõttu oii vumasel poolaastal °, . , v , . . - j
nähtud Nissi maü harva mmidris '^^f^"'''^!^^ 'l^^^^f """^^^
korravalvurit. . f^; ^f""' ^^^^^^^ / " '
kaks koera omapead.?
Hiljaaegu tehti sinna kontrollkäik _ . , , ... ^.
mitme abilise la rahvamaleva Igas Imnas ja asulas olevat uksi^
^Teisipäeval, 31. dets.
Eesti Majas A/S Eesti,Maja uusaasta
vastuvõtu>ball.
5. detsembriljpeetud Wintario loterii
loosimisel! langes peavõit
C20a000 piletile nr. B679619, $100.-
000' võitsid B161494, 'C32i763,
B145387, $10.000 — 593880, 972590,
$1000 — 79250, $100 7511, $50 sega
järjekorras numbrid — 272894,
$10 — 637, tasuta piletiraamatu —
73 ja nädala müstilise preemiavõi-du
Ford Mustang — 845767/
Võõrkeelsed csfcilelied
New Yorgis
Suuri võõrkeelseid ajalehti N.
Yorgis enam ei ilmu.„The Jewish
Daily Herald" ilmus kord veerand
miljoni tiraazhis, nüüd on see vaid
25.000. Assimilatsioon võtab ära
lugejad. Uute sisserändajate tõttu
on hiina- ja hispaaniakeelsed lehed
praegu suuremad. Kreekakeelsed lehed
on elujõulised tugeva etnilise
ümbruskonna tõttu ' Jamaicas ja
Astorias, Queensis. Itaaliakeelne II
Progresso, asut. 1880. a., ilmus
1930. a; pooles miljonis eksemplaris,
mis nüüd on langenud
50'.000-ndele. 1898 asutati araabiakeelne
leht Liibanoni emigrantide
poolt. 1940 omas see tiraazhi
15.000. Täna ilmub see kord nädalas,
tiraazhiga 6000. Venekeelne
„Novoje Russkoje Slovo'* asut.
1910, ilmub tänaseni 43.000 tiraazhis,
uute Venest saabunud emigrantide
toetusel. Poolakeelne
„Nowy Dziennik", 50 a.v. ilmub
tiraazhiga 24.000. „NY Staats-Zei-tung
and Herold", asut. 1834,
omab praegu tiraazhi 18.000. A.
1900 ihnus USA-s 700 saksakeelset
ajalehte. Nüüd on neid vaid 14.
VES
aaax
Metsik laomumi YÄUAMOOK
i Ideaalne võimaliES jõuliddiikide ostmiseks,
kangasriided ja palju muud
väga odavate hindadega
UOMI-A
1921 Eglinton Ave. E.
Ceasar Mai&et (Eglintoni ja Wardeni nuirgal)
: Suletud esmaspäeviti.
: teSsip., kdmap; 12-9, neljap., reedelj laup., püliap. 10-$
Esmasp., 23. dets. 10-9, JÖululaup., 24. dets. 10-4
koosviibimisel; vasakult Nicole Greenly, kes esi-mustakunsti
trikke tegemas ja Shawana Neggei^s ^^^^^ ^^^^^
Foto: J . Säägi lükmega. Seitsme t ^ ^ " ^ ü i d kaMase kuulsusega kohti,
_ _ _ _ _ peeti kinni üle paarikümne napsi- • 'Vr^"JSntJI"
— — — venna. Laotöölisel Lembit Ojaarul Jfaika otsivad. .Ka- W r e s k
ja RUsipere sovhoosi elektrikul oeva sdime kus elab
Evald Dorbekul oü olnud aleviku f^^^.,^^!"^ ^^'^f''
vahel raskusi jalgel püsida, tamn^ ^ ' ^ ' ' ' f "u TH'
lane Dmitri LoMskialles:kummu- ^^^^i ^ s i , parast vaUandaü.
tas Turba raudteejaamades pudel^^^^^
m. Saida sovhoosi karjak TmvoP^^^J^^^»^^^^^ * f ^
Raudsepp vedeles joobmmaLehes-^ ^7^^^^ ^"^^
' tu kauphise t^^ pöemaja,^*V^°^^
ees ukerdas vintis Elmar Trüu- f^J^' "^"^^ P f f ^
' ffljeüse suure maaväriseimse puhul Mehhikos, mis mami, passi järgi pealinlane, ame- ® ' t ! c t wfiSiif
. , 1 Tl/f . UI X " ^ tilt aga sovhoosi põllutöölme. Ka- ^ut passi ei saagi, sest kuianouKo-taföas
rastetl Mexico hniia, oleks põhjust ara tuua aega- ristusest suuremast või väikse- ^^'^ vastavat vormi kuna
de jooksul asetleidnud suuremad maaväffisenmsed, eriti mast rahatrahvist ei pääsenud üks- ^^^^^^^
Fõhja-Ameerika kOEtinehdil. ^' > Loodrielu elav naine olevat ka 7-
Pealelõunal kontrolliti edasi, vas- aastase poja ema, kes elavat sugugi
556. aastal sai 830.000 tuhat nangu kohaselt sai surma 700— ^tuüjoomahaiiide sumade ja peh- laste juures, keda viimasel aastal
hiinlast surma maavärisemisel 800 inimest. me keelga Udo Pniunsüd, kes oli ema pole nämudid.
Shensi provintsis. Peaaegu sama ^ ,' , . jooksul joonud vaid neli pude- .. , . , T
palju inimesi hukkus maavärisemi- .7" Kahfomia, 10. nt õlu, sest palavaga saavat kes- ^^'""l seUiseks naiseks Jele-sel
1976. aastal Tangshanis. Vn- «^^^s, 1933. Inimelude kaotuse vamärjukesest janukusüiüist otsi- ^V^^fl^
mase kahe aastakümne jooksul on Poolest suuruselt teine USA maava-, t^d. KontroUijad ^^^^ kahtlesid, Peavarjumais kimupidamiskohast
katastroofilised maavärisemised ''"^ surmas 120 inimest ja tekitas kas üksi õllest. vabanenud ja suamaani dokumen-
Iraanis Peruus ia GuatSas ^^^^^^^ ^^^^^^ ^^^t kahju. Pä- tideta elavale Sergei Burdale. Vii=
nõudnud kümneidltuhandeid i4n ^ast seda katastroofi muudeti põh- Riisipere kaupluse juures kohta- mane kutsus Kohtla-Järvest sinna
elusid USA-s Bole nii «jimremõõt- Jaükult Kalifornia ehitusmäärus- ^ Vitautes Rumshaliga, kes oli ka Jelena Komei, kes ka ei tööta.
melLt m i t l i S vT^^^^^ ^i^^u. , 'T^T^":'' ''^-^ 'T^r'
«^niirpm ri • t 1 Tr'H ]uba Tallinnas, teise Rusiperes. ^om mees oli kartuse tõttu aru pa-öuuremaa
neist oieKsia: — Hebgen Lake, Montana, 17. ProtokolH tegemisel mees küsis he võtnud. Jooma aga vüvat-vaba-
— New Madrid, Missouri, li811 august, 1959. 28 inimest, enamasti äkki, et ega teda nüüd korterijär- aja veetmise võimaluste puudumi-
-^1812. ühel detsembri hommikul, puhkuselolijad, said surma Yellow- jekorras tahapoole ei tõsteta. Sel- ne. Juba poolteist aastat on Turba
enne koitu leidis aset p M seeria ^°|p^^"^^^ pargis, kui maa- lele ei teadnud tatrollijad vasta: kultuurimaja uksed kinni. Viimati
tugevaid maavärisemisi vaikses värin põhjustas paljusid kaljude li- ta. ,,Kurrat enam ei tohi kodukanti oli-sealkandis filmi näidaüidmöö-
Mississippi orus põhjustades maali- il^^^^^^ Madison ka tulla," oli Rumshali kaaslane dunud sügisel. Kuid millegipärast
bisemisi ja pöörates paate üiiiber J?^ kanjoni ja moodustasid uue, Olev Toomelaid vandunud. Kui te- ei leitavat rahvamaja, ujula ja muu-
Mississippi jõel. Maavärinad kest- J^^a sügavuse järve. Kuuma- mait küsiti, miks ta nii kaugele de meelelahutuskohtadele ehitajat.
sid kuni 7. veebruarini, 1812. aas- veeallika „01d Faithful" purskami-tal,
mis muutsid Mississippi jõe ^P. ^J^^ ^^^^ ebakorrapärased mit- — — —~ -
kulgu ja tekitasid uusi järvi Ar- Järgneva kuu jooks
kansases ja Tennessees. Maaväringu _ Anchorage, Alaska, 27.
tagajärjel jäid semakellad seisma ^ärts. 1964. Põhja-Ameerika kõi-
Bostonis ja kirikukellad helisesid ge tugevam registreeritud maaväri-
Norfolkis, Virgimas. Surmasaanu- ^emine (8,3 Richteri skaalal) tekite
arvu ei tehtud kunagi kindlaks, tas suuri kahjustusi linnas: 30 lin-
— Owens Valley, Kalifornia, 26. na-blokki hävines, kui linna savist
märts, 1872. Üks suuremaid Kali- Põhjakihid libisesid mere poole,
fornia maavärinaid avas 100 miili Maavärin tekitas meres .tohutu lai-pikkuse
kuristiku-lõhe Owens Vai- ^® (tsunanüs), mis surmas enam
ley piirkonnas. Nõrga konstrukt- ^ ^ ^ ^ ^ ^ i kui maavärin ise. Kokku
siooniga elamud varisesid kokku ja J^"^^"^ inimest,
vähemalt 30 inimest sai surma. g^n Fernando, Kalifornia, 9.
Enam kui 1000 vähema tugevuse- .071 Maaväri<5fimine
ga järelvärinat registreeriti kolme J^^^^^^^^' ^^^}' Maavärisemine,
^r^eva pä^va jooksul. tugevusega 6,6 Richteri skaalal,
• *^ • surmas vanemalt 58 immest ja
— Charleston, Lõuna-Garolina, põhjustas 500.-miljoni dollari eest
31. august, 1886. See tugev ida- kahju. Paljude inimelud säästeti,
ranniku maavärisemine surmas vä- kui ametivõimud evakueerisid ela-hemalt
110 inimest ja seda regist- nikkonna ja lasid tühjaks linna ko-reeriti
nü kaugetes keskustes • nagu hai asuva vee-reservuaari pärast
-Boston, Müwaukee ja New Or- seda, kui nad olid avastanud mit-
Uus UPPER BEACHES KONDOMIINIUM
eestlastele
3736 St. Clair Ave. E,
10 korterit miüdud eestlastele,
6<>'komiseline. 36 moodsat ja mahukat korterit
. saadaval veel eelmüügi hindadega.
Büroo avatud igal laup. ja pühap. keH 1—5 p.l.
või.kokkuleppel hei. 444-6405, 444-2897,266-5019
m
leans.
• — Yakutat Bay, Alaska, 1899.
Septembrikuus leidsid aset kaks
tugevat maavärisemist selles asustamata
piirkonnas. Need tõstsid
merekalda ligi 50 jalga kõrgemale,
pöörasid ümber määratusuure jääliustiku
suuna, paisates hiigelsuuri
merre.
meid pragusid Van Norman tammis.
,Suuf es valikus sobivaid jõuluklnfce
THE SCANDINAVIAN SHOPPE
235 Danfortli Ave., Tomnto, Ont M4K 1N2
Tel. 469-3886 '
Omanikud eestlased
TTEL"
EESTLANE 1
3
/Va msIsM
Kinkija nimi Ja aadire^s
— San Francisco, Kalifornia,
18. aprill, 1906. Parimini tuntud
USA maavärisemine algas kell 5.12
hommikul, kui maakera koorik libises
250-ne miili pikkusel joonel.
Maavärin, müle. tugevust praegu
hinnatakse 8,3-le Richteri skaalal,
painutas trammiliinide roopaid ja
murdis gaasi- ning veetprusid nagu
tulitikke. Maavärisemine oli aga
ainult sissejuhatuseks traagikale,
mis järgnes — tohutu tulekahi'
See hävitas 75% linnast, jättis
300.000 kodutuks ja tekitas 400
miljoni dollari eest kahju. Tolleaegsed
aruanded hmdasid hulckü-
:3mte; -arvii.: 315-1©,. praejguse: 'S^-'
P t N N I SH
II y • TOflOWTO
THE FINNISH PLACE
S463 Yonge St. Willowdale — Fmchi
Telefon 222-757i
JÕULUD ON LÄHEDAL! Kui lähete tegema Jõulnost®, siis Miastage esinmeseks meido
MeU on kvalteetsed kaubad. ^ MADE IN FINLAND ^
Klaaskanbsd, ehted, küünlad, küünlajalad, laudlinad, servietid, heliplaadid^ jõnlndekoratsimDnid,
FLASTIIKVAIBAD (numeis) 5 erinevi^ väirvis il^ Daamide ja härrade toatnhvlld ja saapad
IGASUGUSEID DELIKATESSE JA PAGARISAADUSH
Tellimised jõnhisingile,-vorstite ja muule anda vai^
Äv^fsid citotes 3. dets. iga päev 9-9, laup. 9-5, jSyllulaup. 8-2.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 10, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-12-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851210 |
Description
| Title | 1985-12-10-08 |
| OCR text | fefsjpoevoi f CI õlihind lemgeb GENF — OPEC riikide olimi-nistrid nõustusid põhimõtteliselt langetama õlihinda maailmaturul, et säilitada oma osa. Selle otsusega arvatakse õlihind langevat maailmaturul, mida varem on ennustatud juba tuleva aasta alguses. Praegu on õlihmd $28 USA dollarit vaat. SSndmusfe kalender T^Reedel, 13. dets. kell 7^30 õhtul Tartu College'is prof. E. Järvesoo loeng „Uued Eesti fosforiidi leiud''. itr Reedel, 13. dets. kell 8 õhul Aka-deemiüseEodu korraldusel Tartia Esinejaid „Ehatare" meelelahutuslikul College'! suures saalis ,,Caprikor-nus" jõulupuu. Pühapäeval, 15. dets. kell 2 pJ. Eesti Majas TES TäiendusM korraldab kooli jõulupuu. ^Pühapäeval, 15. dets. kell 4 pJ. TE Baptisti Kirikus adventkoatsert. lÄr Pühapäeval, 15. dets; kell 4 p.l. Toronto Vana Äiudrese Kirikus ad-ventkontsert- jumalateenistus. T(5r Esmaspäeval, 16. dets. kel! 7.30! õhtul Tartu College'is prof. E. Järvesoo loeng „Vanu eestlaste põllumajanduslikke asikdusi üheidrliki-des".' nes shoti tantsuga. Eha lindiga võimlemas. Harju viinavendi kontrollitakse Uute joomarluse vastaste seadus- jooma tuli, vastanud mees: „Ega te kehtima hakkamisel Eestis on ma jooma tulnud. Käisin surnuaias hakatud teostama kontrollkäike joo- riste värvimas." dikute avalikest kohtadest kõrval- ^ ^ M^^I v,t«^ pdUamceimseak s.l1 a. „rRj•u aüAhsi ve a ,V HA äaärle"m aaviM!a l edhUaks I SUS oM materj>a lid saanud. Otjs^a^j.aaj kmdas Harju rajooms vun'avelled . ,7^, , V-SA* fxx,? elavad", miUest mõni osa on ka Mmapaeval migi oiget tood. laiemalt huvipakkuv kui näide Edasi kell 5.30 p.l. peatuti Nissi praegusest elust kodumaal. Ääre- teel. Kontrollijad ei saanud aru, maana on mõeldud Nissi külanõu- hoiab maanteel vastu tulev mees kogu. . jalgratast või viimane hoopis te» -Detsembris oli see kant iäänud ^^^^ Tarbijate Kooperatiivi i»etsemDris oii see ^ant jaanua teadnud, kas mnlitsa purkonnamspektorita, ame- ; ^ ^. , , ~u,i öst lahkunu kohuseid asus kitma <»1?'^""<1 P»^.!»' ™- PkadSisee Driitrkrondna Ämsn ektor "mi ilitsa- f^ ^Õ™M> koos. Kpäiiinriutdu sttö. öSaujsa sta rvtuats-, kerge kaht Piirkonda kont^llida ^ Ä ^ ^ s Ä e U « selletõttu oii vumasel poolaastal °, . , v , . . - j nähtud Nissi maü harva mmidris '^^f^"'''^!^^ 'l^^^^f """^^^ korravalvurit. . f^; ^f""' ^^^^^^^ / " ' kaks koera omapead.? Hiljaaegu tehti sinna kontrollkäik _ . , , ... ^. mitme abilise la rahvamaleva Igas Imnas ja asulas olevat uksi^ ^Teisipäeval, 31. dets. Eesti Majas A/S Eesti,Maja uusaasta vastuvõtu>ball. 5. detsembriljpeetud Wintario loterii loosimisel! langes peavõit C20a000 piletile nr. B679619, $100.- 000' võitsid B161494, 'C32i763, B145387, $10.000 — 593880, 972590, $1000 — 79250, $100 7511, $50 sega järjekorras numbrid — 272894, $10 — 637, tasuta piletiraamatu — 73 ja nädala müstilise preemiavõi-du Ford Mustang — 845767/ Võõrkeelsed csfcilelied New Yorgis Suuri võõrkeelseid ajalehti N. Yorgis enam ei ilmu.„The Jewish Daily Herald" ilmus kord veerand miljoni tiraazhis, nüüd on see vaid 25.000. Assimilatsioon võtab ära lugejad. Uute sisserändajate tõttu on hiina- ja hispaaniakeelsed lehed praegu suuremad. Kreekakeelsed lehed on elujõulised tugeva etnilise ümbruskonna tõttu ' Jamaicas ja Astorias, Queensis. Itaaliakeelne II Progresso, asut. 1880. a., ilmus 1930. a; pooles miljonis eksemplaris, mis nüüd on langenud 50'.000-ndele. 1898 asutati araabiakeelne leht Liibanoni emigrantide poolt. 1940 omas see tiraazhi 15.000. Täna ilmub see kord nädalas, tiraazhiga 6000. Venekeelne „Novoje Russkoje Slovo'* asut. 1910, ilmub tänaseni 43.000 tiraazhis, uute Venest saabunud emigrantide toetusel. Poolakeelne „Nowy Dziennik", 50 a.v. ilmub tiraazhiga 24.000. „NY Staats-Zei-tung and Herold", asut. 1834, omab praegu tiraazhi 18.000. A. 1900 ihnus USA-s 700 saksakeelset ajalehte. Nüüd on neid vaid 14. VES aaax Metsik laomumi YÄUAMOOK i Ideaalne võimaliES jõuliddiikide ostmiseks, kangasriided ja palju muud väga odavate hindadega UOMI-A 1921 Eglinton Ave. E. Ceasar Mai&et (Eglintoni ja Wardeni nuirgal) : Suletud esmaspäeviti. : teSsip., kdmap; 12-9, neljap., reedelj laup., püliap. 10-$ Esmasp., 23. dets. 10-9, JÖululaup., 24. dets. 10-4 koosviibimisel; vasakult Nicole Greenly, kes esi-mustakunsti trikke tegemas ja Shawana Neggei^s ^^^^^ ^^^^^ Foto: J . Säägi lükmega. Seitsme t ^ ^ " ^ ü i d kaMase kuulsusega kohti, _ _ _ _ _ peeti kinni üle paarikümne napsi- • 'Vr^"JSntJI" — — — venna. Laotöölisel Lembit Ojaarul Jfaika otsivad. .Ka- W r e s k ja RUsipere sovhoosi elektrikul oeva sdime kus elab Evald Dorbekul oü olnud aleviku f^^^.,^^!"^ ^^'^f'' vahel raskusi jalgel püsida, tamn^ ^ ' ^ ' ' ' f "u TH' lane Dmitri LoMskialles:kummu- ^^^^i ^ s i , parast vaUandaü. tas Turba raudteejaamades pudel^^^^^ m. Saida sovhoosi karjak TmvoP^^^J^^^»^^^^^ * f ^ Raudsepp vedeles joobmmaLehes-^ ^7^^^^ ^"^^ ' tu kauphise t^^ pöemaja,^*V^°^^ ees ukerdas vintis Elmar Trüu- f^J^' "^"^^ P f f ^ ' ffljeüse suure maaväriseimse puhul Mehhikos, mis mami, passi järgi pealinlane, ame- ® ' t ! c t wfiSiif . , 1 Tl/f . UI X " ^ tilt aga sovhoosi põllutöölme. Ka- ^ut passi ei saagi, sest kuianouKo-taföas rastetl Mexico hniia, oleks põhjust ara tuua aega- ristusest suuremast või väikse- ^^'^ vastavat vormi kuna de jooksul asetleidnud suuremad maaväffisenmsed, eriti mast rahatrahvist ei pääsenud üks- ^^^^^^^ Fõhja-Ameerika kOEtinehdil. ^' > Loodrielu elav naine olevat ka 7- Pealelõunal kontrolliti edasi, vas- aastase poja ema, kes elavat sugugi 556. aastal sai 830.000 tuhat nangu kohaselt sai surma 700— ^tuüjoomahaiiide sumade ja peh- laste juures, keda viimasel aastal hiinlast surma maavärisemisel 800 inimest. me keelga Udo Pniunsüd, kes oli ema pole nämudid. Shensi provintsis. Peaaegu sama ^ ,' , . jooksul joonud vaid neli pude- .. , . , T palju inimesi hukkus maavärisemi- .7" Kahfomia, 10. nt õlu, sest palavaga saavat kes- ^^'""l seUiseks naiseks Jele-sel 1976. aastal Tangshanis. Vn- «^^^s, 1933. Inimelude kaotuse vamärjukesest janukusüiüist otsi- ^V^^fl^ mase kahe aastakümne jooksul on Poolest suuruselt teine USA maava-, t^d. KontroUijad ^^^^ kahtlesid, Peavarjumais kimupidamiskohast katastroofilised maavärisemised ''"^ surmas 120 inimest ja tekitas kas üksi õllest. vabanenud ja suamaani dokumen- Iraanis Peruus ia GuatSas ^^^^^^^ ^^^^^^ ^^^t kahju. Pä- tideta elavale Sergei Burdale. Vii= nõudnud kümneidltuhandeid i4n ^ast seda katastroofi muudeti põh- Riisipere kaupluse juures kohta- mane kutsus Kohtla-Järvest sinna elusid USA-s Bole nii «jimremõõt- Jaükult Kalifornia ehitusmäärus- ^ Vitautes Rumshaliga, kes oli ka Jelena Komei, kes ka ei tööta. melLt m i t l i S vT^^^^^ ^i^^u. , 'T^T^":'' ''^-^ 'T^r' «^niirpm ri • t 1 Tr'H ]uba Tallinnas, teise Rusiperes. ^om mees oli kartuse tõttu aru pa-öuuremaa neist oieKsia: — Hebgen Lake, Montana, 17. ProtokolH tegemisel mees küsis he võtnud. Jooma aga vüvat-vaba- — New Madrid, Missouri, li811 august, 1959. 28 inimest, enamasti äkki, et ega teda nüüd korterijär- aja veetmise võimaluste puudumi- -^1812. ühel detsembri hommikul, puhkuselolijad, said surma Yellow- jekorras tahapoole ei tõsteta. Sel- ne. Juba poolteist aastat on Turba enne koitu leidis aset p M seeria ^°|p^^"^^^ pargis, kui maa- lele ei teadnud tatrollijad vasta: kultuurimaja uksed kinni. Viimati tugevaid maavärisemisi vaikses värin põhjustas paljusid kaljude li- ta. ,,Kurrat enam ei tohi kodukanti oli-sealkandis filmi näidaüidmöö- Mississippi orus põhjustades maali- il^^^^^^ Madison ka tulla," oli Rumshali kaaslane dunud sügisel. Kuid millegipärast bisemisi ja pöörates paate üiiiber J?^ kanjoni ja moodustasid uue, Olev Toomelaid vandunud. Kui te- ei leitavat rahvamaja, ujula ja muu- Mississippi jõel. Maavärinad kest- J^^a sügavuse järve. Kuuma- mait küsiti, miks ta nii kaugele de meelelahutuskohtadele ehitajat. sid kuni 7. veebruarini, 1812. aas- veeallika „01d Faithful" purskami-tal, mis muutsid Mississippi jõe ^P. ^J^^ ^^^^ ebakorrapärased mit- — — —~ - kulgu ja tekitasid uusi järvi Ar- Järgneva kuu jooks kansases ja Tennessees. Maaväringu _ Anchorage, Alaska, 27. tagajärjel jäid semakellad seisma ^ärts. 1964. Põhja-Ameerika kõi- Bostonis ja kirikukellad helisesid ge tugevam registreeritud maaväri- Norfolkis, Virgimas. Surmasaanu- ^emine (8,3 Richteri skaalal) tekite arvu ei tehtud kunagi kindlaks, tas suuri kahjustusi linnas: 30 lin- — Owens Valley, Kalifornia, 26. na-blokki hävines, kui linna savist märts, 1872. Üks suuremaid Kali- Põhjakihid libisesid mere poole, fornia maavärinaid avas 100 miili Maavärin tekitas meres .tohutu lai-pikkuse kuristiku-lõhe Owens Vai- ^® (tsunanüs), mis surmas enam ley piirkonnas. Nõrga konstrukt- ^ ^ ^ ^ ^ ^ i kui maavärin ise. Kokku siooniga elamud varisesid kokku ja J^"^^"^ inimest, vähemalt 30 inimest sai surma. g^n Fernando, Kalifornia, 9. Enam kui 1000 vähema tugevuse- .071 Maaväri<5fimine ga järelvärinat registreeriti kolme J^^^^^^^^' ^^^}' Maavärisemine, ^r^eva pä^va jooksul. tugevusega 6,6 Richteri skaalal, • *^ • surmas vanemalt 58 immest ja — Charleston, Lõuna-Garolina, põhjustas 500.-miljoni dollari eest 31. august, 1886. See tugev ida- kahju. Paljude inimelud säästeti, ranniku maavärisemine surmas vä- kui ametivõimud evakueerisid ela-hemalt 110 inimest ja seda regist- nikkonna ja lasid tühjaks linna ko-reeriti nü kaugetes keskustes • nagu hai asuva vee-reservuaari pärast -Boston, Müwaukee ja New Or- seda, kui nad olid avastanud mit- Uus UPPER BEACHES KONDOMIINIUM eestlastele 3736 St. Clair Ave. E, 10 korterit miüdud eestlastele, 6<>'komiseline. 36 moodsat ja mahukat korterit . saadaval veel eelmüügi hindadega. Büroo avatud igal laup. ja pühap. keH 1—5 p.l. või.kokkuleppel hei. 444-6405, 444-2897,266-5019 m leans. • — Yakutat Bay, Alaska, 1899. Septembrikuus leidsid aset kaks tugevat maavärisemist selles asustamata piirkonnas. Need tõstsid merekalda ligi 50 jalga kõrgemale, pöörasid ümber määratusuure jääliustiku suuna, paisates hiigelsuuri merre. meid pragusid Van Norman tammis. ,Suuf es valikus sobivaid jõuluklnfce THE SCANDINAVIAN SHOPPE 235 Danfortli Ave., Tomnto, Ont M4K 1N2 Tel. 469-3886 ' Omanikud eestlased TTEL" EESTLANE 1 3 /Va msIsM Kinkija nimi Ja aadire^s — San Francisco, Kalifornia, 18. aprill, 1906. Parimini tuntud USA maavärisemine algas kell 5.12 hommikul, kui maakera koorik libises 250-ne miili pikkusel joonel. Maavärin, müle. tugevust praegu hinnatakse 8,3-le Richteri skaalal, painutas trammiliinide roopaid ja murdis gaasi- ning veetprusid nagu tulitikke. Maavärisemine oli aga ainult sissejuhatuseks traagikale, mis järgnes — tohutu tulekahi' See hävitas 75% linnast, jättis 300.000 kodutuks ja tekitas 400 miljoni dollari eest kahju. Tolleaegsed aruanded hmdasid hulckü- :3mte; -arvii.: 315-1©,. praejguse: 'S^-' P t N N I SH II y • TOflOWTO THE FINNISH PLACE S463 Yonge St. Willowdale — Fmchi Telefon 222-757i JÕULUD ON LÄHEDAL! Kui lähete tegema Jõulnost®, siis Miastage esinmeseks meido MeU on kvalteetsed kaubad. ^ MADE IN FINLAND ^ Klaaskanbsd, ehted, küünlad, küünlajalad, laudlinad, servietid, heliplaadid^ jõnlndekoratsimDnid, FLASTIIKVAIBAD (numeis) 5 erinevi^ väirvis il^ Daamide ja härrade toatnhvlld ja saapad IGASUGUSEID DELIKATESSE JA PAGARISAADUSH Tellimised jõnhisingile,-vorstite ja muule anda vai^ Äv^fsid citotes 3. dets. iga päev 9-9, laup. 9-5, jSyllulaup. 8-2. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-12-10-08
