Vaba eestlane , July 18, 1978

              Nr. 53 Nr.: 53 VABA EESTLANE teisipäeval, 18. juulU 1978 - Tiiesday, July 18, 1978
aa^a^^M;^•.•^^il^ i i i M i i . F 4 M i w . a
Saatekulu
l i
13
40
sa
35
35
39
19
15
40
25
15
25
25
Sö
40
4Ö
20
20
^
20
40
40
30
30
m
40
20
25
25
50
m
m
40
i l — tahavad tea-kame
kohe värvi-jga
kiusama, kui
jiüitub. Me e i ta-
Dina tõendusm a-ndamiseks
kätte
n juba teada, et ,
otsime — neil on
araadid, kuigi see
iviilõiguste advo- ",
a: mitmed korrad
• õigusega hakka-ttihja-
tähja. Lää-ärit
mustanahali-kiusama
— me
eti öelda, et see
'isojuhftapeti koj-
/•a kalli kaasmaa-
•e pärast — aiTa- •
ihvanägu oli, kes
stakatega küllalt
öud. E t nad sõja-
•luulshne eelmi.s:r
kes had golfiklu-oli
tulnud kolm
d mustad poisid
maksnud, ja kui
üsis, ütlesid nad
-ema,; valge siga
küllalt:" Ja see
t ; ' t a : ei tahtnud
:goifiklubi need
rda välja viskas.
|sja paremaks —
••••alget nägu, keda
},äd järgmise tak-
. ilma et.nad.Jse-ra
oleks võtnud,
a olukorrast aru
(Järgnet))
•I
1
i
!4
• j;^
;
v t
M
Raimond Kolk, Kiri. Weljas ko-
• gu luidetusi. EKK,, Luiid;i977- ;
-64 l k . ' . ' • • • • A ./. -
Soome eesti vabatahtlike rüge­mendi
ajakirjas „Kodütee" (1944)
ilmus võmrnui^delisi ja .kii'jakeel-seid
luuletusi mille autoriks oli
Raimond Kolk. üks neist „ütsik
täht" sai mõni aasta hiljem ta
esikkogu pealkirjaks. See ajakiii
meenub selletõttu, et aastavahetu­sel
ilmunud R. Kolki uues kogus
..Kui" on avaldatud' uuesti üks
neist luuletustest Kuri aeg". .•
Vahepeal on ta kirjutanud mitu
proosateost jä kaks kogui. värsse.
i
'ÄDVOKAAT-NOTAp- .. ;:;:
Röesl .1012,. Royat Trnst^ Tswer,.
Toronto Domiölon c U t re
'^'Jbtiaadress: P.O. 325,: Toroatc?
• Ont. (Bay <§:. King) M5K iKl. •
Telefon: 889-1777
24-tundi, telefoni valveteeiilstus
Cfeartered Accöuntant
55 University Äv^e.; Ste.
Toronto, Ont. M D J 2H7|
HÖGAN PONTIAp BUICK LTD
348 Danforth Ave.
^ Telefon äris: 461-3561 \
/• PONTIAC: •..
• BiJicK
• .LEMANS •
\';THOENIX..-:;
FIREBIRD
• ' - , SÜXBIRD' '.
• :.. CENTUEY
ACADIAN
• V.'SKYHAWE:''
. G.M.a veoautod
Uus kogu avaldabki osaliselt vare-maü
aastaü loodud, kuid seni aval­damata
loomingut. Pehme võru
murraku tundelise ja mälestüshel-lade
motiividega, elamuste kirjel­damise
asemele on, peale paari
erandi, tulnud kirjakeelne luule,
kus sisu pole alati nüvõrd sisemis­te
tunnete ja sisemaailma projekt­sioon,
kui just maailmasündmuste­le
omapoolsete kommentaaride ja
hinnangu andmine. ' ; .
Nii on ei'aldatavad varajasemad
hiuletused 40-nc|aist aastaist, kus
veel kuri aeg oli ligilähedane.
Tänapäevased värsid . on osalt
poliitilised: mõtisklused maaihna
saatuse kujunemisest. See kujune­mine
ei toimu ainult sügisele vas­tu
mine va. luuleta ja oma isiklikus
elus, vaid on ahnatav kogu,maail­ma
saatuses, kus on vastuminek
millegile, mida veel ei osata ega
juleta määritleda/ See on sügis-nukrusv
ja sellele; järgneb ehk
veelgi di^aštilisem samm, mis jä­tab
kõigest ilma"V sest. Kolk ei tun­ne
uue kevade seemneid sügise
lehtede ja hävingu põues. Resig­natsioon
on kirjutamata jäänud
kkjas, mida ta nüiid siiski lugejale
värsikoguna ulatab. Kuigi „pül
püsüb tutvän timmin", on selle
heli muutunud melanhoolseks, otse
kurvaks ja nukraks, kuna jääb
teadmata õnne nimi ja .täpsusta­mata
õnneotsija .eesmärk. On ai­nult
teada, et õnne ei ole kodus,
dn külas kellegi pool".
R. Kolki luulekeel on alati olnud
lihtne.
Selles on mõie saanud täpse tä­henduse,
kus iriõned kujundid
võivad otse üllatada oma lihtsu­ses,
aga on ometi väljendusrik­kad
ja lÖÖvad.
See on sama lüürilise - fiingega
noormees- Kolk, kes- „ütsikut täh­te"'
nägi Soome poole ööpimeduses
sõites ja sellele oma luules koha
leidis. Ta ei otsi ega katseta niood-sate
värvivormidega, vaid kõik oii
kuidagi püsivas, kindlas kujus, ae­gadest
läbi proovitud vormis. Ta
on oma kii*ja lugejale saatnud,
nüüd ootab ta õnneotsijana, et see
lugejais vastuse vormib, et ta
uuesti ei peaks nukralt tõdema:
..Ja jäUe postime^^^ möödub / su
.elust ja su uksest", sest me saa­me
. vanaks ühel hommikul / kui
mõte aimab väsimust ja lõppu..
- -HANNE^^^ •
Professor MdrasSaareste vEestikeele^^^^^^
prantsuse keele sõnade registri, kohanimede loetelu, teadaoleva­te
keele juhtide nimed, esinevate vanasõnade loendi, kasutatud
kirjanduse nimistu ning tähele pandud vigade parandused. Raa­mat
ilmub ainult köidetuna.
Reedel, 7. juulU korraldas Balti Liit Kanadas oma kauaaegse
sõbra senaator Paul Yuzyki 65. sünnipäeva pühul austamlsõhtu.
Pildü Eesti Vabariigi aupeakonsul t Heinsoo austatavale kingi­tust
üle andmas. : Foto: J.Kreilis
Reedel, 7. juulil austasid baltla-^
sed üht oma kauaaegset sõpra se­naator
Paul Yuzykit. Sõnavõttudes
hmnati teda kui teadlast, õpetlast
ja poliiikut. Eestlastele ori ta pea­miselt
tuttavaks saanud poliitiku­na,
kes on mõistnud balti rahvaste
olukorda ja kaasaaidanud pagulas^
te poliitilistele püüdlustele oma ko­dumaale
jälle vabaduse saavuta­miseks..
Tema 65. sünnipäeva pu­hul
on ta elutööst tehtud kokku­võte,
kus selgub kuivõrd ulatuslik
on olnud ta elutöö.
P. Yuzyk on sündinud 24. juunil
1913. a.: Saskatchewanis ukrainlas­test
pioneeride pojana.' Sai oma
alg- jä. keskhariduse Šaskätoonis,
koüiiõpe.taja ettevalmistuse samas
ja asus Haffordis alg- ja keskkooli
1
Pruugitud autod
/ :(i\lgus lk. :2) : :
Väiksele riigile ön tänapäevane
relvat^hnika saanud päästeing­li
.-LS. Väidetakse, et -uued relvad
'^oosivad kaitsjat^ ründaja arvel,
öeldakse mli., et tankid jä öhu-
•õrjeraketid on'.arenenud' .tipp-
\-õimsusele. Sõjatelinika. arenemi­ne
annab üksustele lisaks lüku-niis
võimet relvade kandjnisel . j a
nende kasutamisel. Täpsusrelva-
Kesk-Lääne Eesti Noorte Koon­dise
järgmised fXXl) Sõpruspäe-vad;
korraldatakse jälle Ghicago.s
tänupüha nädalaiõpul, 23—25.- nov.
Kcgu ka va' toimub Ghicago Eesti
Majas,, kus :korraldatakse ka
mõõdukate .hindadega: toitlustami­ne;
- ööbimine: Eesti rMaja -läheda­ses
motellis vVheeling'is (Palwau-kee;
Motor Inn): ; •
; Sõpruspäevade kava on. praegu
koostamisel, üks. tähtsam kultuuri-,
line ettevõte Sõpruspäevade kavas
on aga juba.kindel: reedei, .24. nov.
toimub itieie • kahe. väljapaistva
noore heMkünstniku kontsert Eesti
Majas. KLEMKMI on õnnestunud
saada nõusolek esinemiseks' bass-bariton
Ingemar Korjuselt, keda
saadab klaveril Tõnu Kalam. Inge­mar
Korjus on oma noorusele vaa-õpetajaks,
kus ta töötas kuni Tei­se
maailmasõja puhkemiseni. 1942.
a. "astus vabatahtlikult Kanada sõ­javäkke.
Peaminister J^G. Diefen-bakeri
poolt määrati 4. veebr.
1963. a. Xariada senatisse.;
Akadeemilisel alal on saavuta-nud^
Saskatchewani ülikoolis B.A.
matemaatikas. ja füüsikas 1945,
B.A. ajaloos 1947, M.A. ajaloos uk­raina
kiriku üle Kanadas ,1948. Saa­vutas
Minnesota ülikoolis Ph. D.
kraadi ajaloos. Töötas Mahitoba
ülikoolis professorina kuni senatis­se
määramiseni. Alates aastast.
1966 on töötanud Ottaw^ ülikooli
juures professorina.. Selle kõrval
on töötanud .Manitoba ajaloolises
ühingus toimetajana ja esunehena,
avaldades samal ajal niitmeid teo­seid
ja artikleid. Kuna ta On uk-'
rainlane, siis pn ta teosed käsitle­nud
Kanada ukrainlaste ajalugu.
Lisaks oli ta seitsme-aastase uuri--
misprojekti juhiks, kes uurisid
Statistilisi andmeid uki'ainlastest
Kanadas aastail 1891-1971. .
Väga laialdane .on ta tegevus ol­nud
avalikus elus, kuuludes palju­desse
komiteedesse, delegatsiooni­desse
ja nõukogudesse nii kultuu­rilisel
kui- ka poliitilisel alal.
Kuna indeksi trükkimiseks an­tud
riigitoetus katab vaevalt kol­mandiku
selle trükikulust,: tuleb
puuduv osa katta .eelmüügist lae­kunud
sumanadest. Hind koos
saatekuludega on eeltellijatele
90.— Rootsi krooni, välismaalt
tellides kr. 95.—: (vastavalt raha­kursile),
kuna Rootsi pankadele
tuleb välismaiste tshekkide lunas­tamise
eest tasuda . 5.— krooni
tshekilt.;
Eeltellijaks. • registreeritakse
igaüht kes tasub EKMS-i indeks-si
hinna hiljemalt 31. oktoobriks
1978. Raamatut ei saadeta posti-kuiaga.
Eeltellimiste aega ei pikendata,
sest eeltellimiste arvust oleneb
EKMS-1 indeksi trükiarv ja väl­jaandja
ei saa,
tuginedes majanduslikule reali­teedile,
garanteerida nende tel­limiste
õigeaegset täitmist, mis
saabuvad pärast 31. oktoobrit
suvepäev
Laupäeval,: 18. juunil, toimus
Ramnaslättenis, Borä.si külje' all
34-ndat • korda Lääixe-Rootsi.; su­vepäev.
Lääiie-Rootsi suvepäeva
traditsioon on.üks vanemaid pä-g-
i.lüsesv m i l l e l e pandi alus 24.
juunil 1945 Hmcläsis. Seda tradit­siooni
on Boräsi Eesti Selts seni
säilitanud. Hind^.si asemel on
Vastavalt; trükikoja lubadustele
peaks raamat ilmuma käesoleva
aasta lõpuks, kuid toetudes vara­sematele
kogemustele ei saa väl­jaandja
antud tähtpäeva garan­teerida:
selles võib tekkida trüki­kojast
olenevaid nihkeid, mis asu­vad,
väljaspool väljaandja kont­rolli.
Tellimised pangatshekiga välis­maalt:
Uppsala llniversitet,
Pinsk-ugriska institutionen, Att:
J. Raag, Box 513, S751 20 Uppsala-
Rootsi.
Indeksi ümumine on olnud
kaua oodatud, aga. kuna selle väl­jaandjaks
'ei ole mitte kirjastus
„Vaba Eesti", . kes sõnaraaniatü
esimesed 22. vüiku on trükkinud
või kolm köidet seni välja- and­nud
(vihud 1—18), siis pöördus
„Vaba Eestlane"' Uppsala ülikooli
juures oleva Soome-ugri instituu­di
poole lähema selguse saami­seks.
Sealt anti eelpool 'avalda
tud informatsioonile järgmised
kommentaarid:
1. Indeks ilmub Upsala (Riik­liku)
Ülikooli Soome-ugri keel­te
instituudi kirjastusel. Indeks
on koostatud instituudis sõltu­matult
nii hr. Imant Rebasest
kui ka tema kirjastusest.
2. A.: Saareste, :„Eesti keele
mõistelise sõnaraamat" (EKMS)
ilmus- omal ajal - hr. Rebase kir­jastuse.,
Vaba Eesti" kirjastami­sel,
ja hr. Rebasel> (õieti tema
kirjastusel) on teosele Copyright,
mida hr. Rebane kellelegi ei loo-köide
hõlmama neli vihku sõ­naraamatut
ja kaks indeksi.
Soorne-ugri instituut võttis sõ-naraaimatu
lõpetamise selletõttu •
oana töökavasse, et kadunud prof..
A. Saareste oli oma Rootsis vübi-mise
ajal instituudis ametis, siis
tvjidis instituuti moraalset vastu-.
tust selle üle, et prof. Saareste
suur elutöö ometi kord lõpule vii­dud
saaks.: ' ' •
Instituudis tehtud töö ^kestis
kaheksa kuud, sõnad kanti perfo-kaartidede.
Upsalä Ülikooli Raali- :
keskusel.kulus materjali ülekand­miseks
perfokaartidelt magneet-luidile
kolm, neli kuud. Selle ajä .
vältel sai ka loetud valminud
teksti korrektuuri kališ korda,
tehti vajalikke täiendusi jä...pa- .
randust
Palju aega pn läinud Indeksi
trükkimise majädusliku külje
korraldamiseks, sest ihstrtuudil,
kui riiklikul õppeasutusel puudu­sid
selleks vastavad summad,
ühest riiklikust fondist onl küll
saadud toetust, kuid see ei ka+^a .
trükikulusid. Väljaandjad locxia-vad,
et puudujääk kaetakse kuida­gi
ettetelllniistest iaekimud sum­madest.
Instituut ütleb siiski kergendus­tundega:
Saareste indeks on
trükis ja ilmub, selle väljaand- .
jaks on Rootsi riiklik asutus,
kelle ainsaks sihiks on, et teha
meie kaasmaalastele kättesaa­davaks
ühe eesti tuntuima ja
lugupeetavaima keeleteadlase
prof. Andrus Saareste teaduks-lik
pärand
nii eesti rahvale kui ka rahvus\^i-helisele
keeleteadlaste-uurijate pe-;
r e i e . . ' • "
•2 i
1^
QUfgNiT.
^4
Ui
«0
U J
3. Upsala'Ülikoolil k u i r i i k l i k ul
õppeasutusel ei ole mingit seost
hr. Rebase -ja tema k^irjaštusega.
Järelikult ei saa meie instituut k a
.3:
Cd •E
R I C H M O N D S T . W
[
V A B A E E 5 T U I V £ ^
I -
omaseks . saanud Ramnslätten, mitte kaasa aidata nende sõnaraa-rfega
vähendatakse, laskemaiterja- tarnata juba rahvusvaheüselt tün-li
kulutusi. ' • .• : . v v ' ' .:
Väiksed üksused saavad lisa­jõudu
mõjukateYrelvade abil. H a ­jali
paigutus: j a . maastikule pei-
'umine raskendavad . üksuste
ava.stamist. Kima uueaegsed• xe\-
vsd on kergesti käsitatavad, l i ­sandub
veel kohalike I üksuste
kp.mtamise ' edukus. 'Õhutõrje
relvade aren^- ja' kerg^ positsioG-rjdeie
pa i ^ - ' tu.^^ . on viinud . need
selleni, et võitlulehnukitel on_
rpske eesmärgini .pääseda.. .
Julge .seisukohana .esitatakse
mõte, et vOitlu.štank võivat
kuuldavasti kaotada oma do­mineeriva
koha maavõitlustes.
tud laulja. Chicagos, ta pole ise­seisva
kontserdiga veel esinenud,
seega \ avaneb Kesk-Lääne eesti
publikul võimalus kuulda seda ha­ruldaselt
nieeidiva j a jõulise hääle­ga
lauljat. Kava koosneb nn eesti
kui teiste rahvaste heündeist. Tõ­nu
Kalami" tuntud' meisterlikkus
kiaveTil ning saatjana tagab täius­liku
koostöö ja nauditavuse. Kor­raldajad
loodavadj et n i t noored
kui ••vanemad seda võimalust oht­ralt
kasutavad,: m i s o n -teatud viisi
haruldus ja ei kordu niipea. )
Sõpruspäevade muu kava ja lä­hemad
teated avaldatakse h.üjem
•;ügisel.- Palutakse jälgida ajalehe-kus
oldi koos 25-ndat korda, üs­nagi
rohke ösavõtjaskonna^a.
Avasõna ütles Boräsi Eestli Selt-
, ' si esimees Eralt Art, rõhutades
Kolme talt. ra^^^^
60. sunmpaeva tatastayale senaa- .^^ yõnnu •võitu ja Või-tor
P. Yuzykile ule seinatahvel, V
, , V.. .• , 1 • dupuha. .
kuhu oli graveeritud pidiendus j a j • ;
kolme balti riigi, vapid.. Pildil se-. Boräsis asuv. eesti : luületaja
naatöv P. Yuzyk oma kingituse- Alide Saar deklameeris oma loo-
Poto:: J . Kreilis mingust luuletuse :;,Suvi", vaimu­liku
osa: pidas õp. .Jaan Rebane,
misjärel vaikse leinaseisakuga
.mälestati; Boräsis tuleõnnetuse
' läbi surmasaanuid, kelledest E l i -
i :SB.beth' Ahlin oli eestlase ; Vaike
Pärnaste:tütar. ;
ga.
matu eeltellijate muredele, kelle­del
puuduvad Saarest sõnaraama­t
u v i h i k u d 19—22.
Ülaläntud selgitusest nähtub;
et kuigi nüüd indeks ilrnub, jääb
kõigil senistel köites teose. telli-jaü
ikkagi tiüiiruum nelja vüiu
osas.:.
Eelmiste, kirjastuse poolt an­tud
informatsiooni põhjal, pidi
sõnaraamatu viimane neljas
..Vaba Eestlase" toimetuse ja
talituse asukoha plaan
•TOIMETUS JA.TALITUS ^•
avatud esmaspäevast-
- reedeni kella 9—4-ni. :
¥^barii:gl.esisidc§|a •
Washingtpnis suri:vpüliapäevai..
2. jüulü. endine- Leedu Vabariigi
esindaja/ ühehdriikides Jöseph
Suvepäeva kõhe pidas Einar
Atoast Göteborgist, kes .vaatles
iseseisvuse ajal saa^mtatud edur
Kajeckas, 81 a. vanuses. .Kadunu. ^ ^ ^ ^ paguhises tehtud saavu-tegutsGS
Leedu eharge :d^affairesi- ^ mitmel, alal j a meie rahva vä-na:
-ühendriikides- ^kahekümne ,:aKadiic^^.iaf "Tn üfipc
'..ima tänapäevased tankitõrjerel-^3g^g|^^}^oobri:äl^^^ Tere tule-
-.Ld on, muutnud väga tõhusaiks, j^^y.j::^ eesti noored, Chicagosse
-Merejõudude .osas/arvatakse, et eesti k-ultuuri harrastamiseks ning
aj?koha«5ed on- jälle väiksed lae-" sõ-orussidemete loomiseks. .•
vad, miUelt võidakse juhtida: tä- . • ' :
naoäevaseid rakette.^ . ^ V :. K L E N K J A V A N E M A T E KOGU. ;
aasta kestel, astudes i9T6. a. lõ­pul.
ametist tagasi tervislike' põh-.
Eesti Vabariigi esindaja
Ühendrnkides Ernst Jaakson võt-simatut
vabadüsnouGt.. Tä .ütles,
et noorus on meie tulevik,' : me
psf-ine tegema kõik, et noori säi-:
litada eestlusele. •
Pärast kõnet Helene Sagrits
tis' osa 5- juulil kadunu.kirstu- deklairneeris,,Mu õnnetu rahvas",
panemise talitusest, kus ta ütles
:: LONDON - Endme Iraagi pea­minister
Abdel^Razak Naif. kes
elas Londoni ääi-elina; hotellis, tu­listati
pähe ja • raskelt haava tuna.
suri järgmisei päeval. Kolonelleit­nant
Naif pääsiseiuga kuus aastat
tagasi tehtud-niõrvakatsel, mil ta'
OÜ just Iraakist põgenenud 12 päe­va:
enne ametikohast vabanemist.
Ta oli mitu aastat elanud Londonis i
naislauljad esitasid :,Naabri Ma- ja pääsis: 1972. a. mõrvamisest, kui
Eesti'Vabariigi :himei järelhüüde. j r i " . „Laev tõstab purjed", ;,Mid- ta helistamisele oma 'korteri: ukse
6.^ juulil'tohnus Washingtonis, ka-1 rilimitf ja viimasena Älide. Saare avas .ja üks mees avas talle tule.
tolildi^ katedraalis matusetalitus, sõnadele loodud viisi,„Pole kau- Naif on: kolmas prominantne
millest kä E . Jaakson osa võt;tis. inimat'', mis oli-esmakordselt esi-
• : . '. V E S .•! tamiseh
araablane, .keda on Londonis vii­mase
aasta jooksul tulistatud.
Telefonid: toimetus 364-7521:
. .talitus . 3;^4-:G75-
Toimetajad kodus.' ;
väljaspool tööaega:
• KarlÄrro \.m'2^.wr
•f: Kanues' O j a , / 481-:^^!^)" ' '
:Kiiiilutusi võetakse vriRÜ;:
nädala esimesse ajaiehie kiin?
^ (•smasp;'horom.;kella n - n i
uädala teise ajalehte kuni koi-.
map..:homm. kella l l - ni
- ; . žKüULUfAMINE,
: VABA:'EESTLASE8 ... • •
.on tasuv ajalehe laMIda>c
leviku tövtu. .
.K;iahituste hinnad:
tiks toll. Ühel veerul •;. $3.25
. esiküljel, ; . $3-75
t a g a k ü l j e l : ;; -
.V '.KUULUTUSI VoTAV.\B-
. : ; ; . - A VASTU:.'^•••'^
^ Vaha Eestlase iolitas'.
^ 135 Tecumseth Street '
•: Teiefan.o64-7G75-; '
• Postiaadress: .Eos 70,
. Stn. C,'Tcront.o 3. Ont.
: T a l ' t u s väljaspool-.töoac
Hehni Xüvandi 251-64!?5-
-...Mrs.' Leida -Marlev.:. •
. 149 BishopAve. •
; Wiilowdaie, Ont.
Telefon: 223-0080
'.J