Vaba eestlane , April 13, 1982

              . 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 13. aprüHl 1982 - Tuesday, April 13, 1982 Nr. 28
ena
Talispordi märkmeid'
Ameeriklane Bill Koch: tuli
murdmaasuusatamises sel talvel
Maailmakarikä võitjaks. Ta on
: võitnud kevadel Mis võistlust jär-
-jest. --'^
Ameerika meeskond I Võitis hil­juti
> Itaalias ka 4x10 km teate-suusatamise.
.
Kanadalanna Shu-ley Firth lõpe­tas
hooaja Maailmakarikä sarjas
9-1 kohale
Steve Podborski mäesõidus,
vennad Mahred slaalomis, Pierre
Hawy murdmaas — see talv on
olnud/P.-Am. suusatajatele erakor­raliselt
edukas, ja ka murdmaa­suusatajad
peaksid tulevikus saa­ma
rohkem tähelepanu.
Yukonis on murdmaasuusata­mise
treeneriks eestlane Peeter
Saar Torontost ja Ottawast;
SuusahoQcaeg
Sõppes I
Möödunud teisipäeval Joodis
kahenädalaselt võistlusreisilt tagasi
Robert Vellend.'
Seekord toimusid võistlused lää­nes.
Esimesel nädalal võisteldi
Põhja-Ameerika murdmaasuusata-misvõistlusel
Bozeman'is Monta-nas.
Robert võistles kaasa Kanada
rahvusmeeskonna koosseisus. Hõre
õhk 6200 jala kõrgusel mõjutas
madalama maaga harjunud suusa­tajaid.
Robert tuli 3 x 10 km teate^
suusatamises Kanada meeskonna­ga
kolmandaks ja nii 15-s kui ka
30-s km-s kaheksandaks.
Järgmisel nädalal võisteldi P.-
Ameerika seeria raames White-horse'is
Yukonis. —l^^C külmaga
toimunud võistlustel tuli Robert
laupäeval 15 km-s kolmandaks ja
pühapäeval 30 km-s Neljandaks.
Mõlema distantsi võitis kanadala­ne
Doug Gudwer ja teiseks tuli
ameeriklane Peck.
Robert on sel talvel tõusnud pa­rimaks
Ontario suusatajaks ja Har-vey,
Gudweri, Keski-Salmi, We^
ber ja Touriguy järele kuuendale
kohale Kanadas.
Spordimärkmeid
Oberammergaus peetud Euroo­pa
pikima suusamaratoni -r- 90
km pikkuse —- võitis rootslane
Lasse Frykberg ajaga 4.12,28.
San Diegos peetud esimestel tä­navustel
välisvõistlustel jooksis
eelmise aasta kiireim jooksja Eve-lyn
Ashford 100 m ajaga 10,97,
mis on maailmarekordist nõrgem
ainult 0,09 sekundit.
. iCuubas peetud välisvõistlustel
heitis Luis-Mariano Delis ketast
67.82 ja Antpnio, Gonzales viskas
oda 85.66.
ILMUS
xOskar Lutsu KEVADE
Saadaval „VABA EESTLASE** taliteses ja kooliõhttitel
Majas raamatute müügUanaS. <
HIND $6.00 — postiteel $6.50
/ •
Argentiinas, Mar del Platas
peetud rahvusvahelise maleturniiri
võitis hollandlane Jan Timman 9,5-
punktiga. Teiseks jäi^ Ungari suur­meister
Lajos Portisch 8 p. Maa­ilmameister
Anatoli Karpov suutis
katkestatud partiide jätkamisel
alistada argentiinlase Fernando
Braga ja sai 7,5 p. ning jagas koos
Lev Folugajevs;ki ja ameeriklase
Yasser Seiravaniga kolmandat ku­ni
viieödat kohta.
Juhiseid mciiemängia
võitmiseks
Ka malemängus on tähtis psüh­holoogiline
mõjutamine. Mitmes
18. ja 19. sajandi maleõpikus ja­gati
soovitusi: kui näed head käi­ku
paremal äärel, süsi vaata vasta­se
tähelepanu hajutamiseks teisele
tiivale; kui kavatsed käia teatud vi­guriga,
hoia mõtlemise ajal kä§i
teise viguri kohal; halvas seisus
puhu vastasele suitsu näkku; sega
vastast jutuga; sea valgus nii, et
see vastasele silma paistaks ja mit­meid
muid vastasele mõju avalda­vaid
trikke, mil otsese malemängu-.
ga pole iidet.
Tänapäeval nimetavad mõnedv
neid trikke psühholoogilisteks, tei­sed
ebaväärikaks käitumiseks.^Ku-nagi
maailmameistri võistlusel 4.
partiis kargas GUnsberg pärast käi­gu
sooritamist ahastava ilmega
püsti. Steinitz läks liimile. võt­tis
etturi ja kaotas viguri.
' Nimzowitsch vihkas suitsetamist
nii, et ta õli nõus suitsetajaile sur­manuhtluse
kohaldamisega. Seda
teades asetas Bogoljubov enne üht
tähtsat mängu laua äärde sigari.
Nimzowitsch tõttas kohtunikule
kaebama. „Aga ta ei suitseta ju",
imestas kohtunik. ,,Aga ta pn sel­lise
näoga, ^ et hakkab"; hädaldas
Nimzowitsch.
Veebruaris pühitsesid oraa küldpulmi Torontos elavad Ailide ja Alfred
Eensalu. Nad abiellusid 16. veebruarU 1932. a. Hiiumaal, Emmastes.
Juubeli puhul õnnitlesid ueid tuttavate ja sõpradega koos ka Kanada
kmdralkuberneF E. Schreytr ia Ontario peaminister W. Davis. '
seerib Sihtkapitali
Aleksander Haavaiüit, kes oma aiandusettevõtte ,,Haavaniifs
Springmount Nurseries and Landscaping" Owen Soundis Mnkis Eesfi
Sihtkapitalile, ei ole rahnl SiMkapitali tegeviHsega aiandusettevõtte ma- j
jändamisel. Nüüd on ta koostanud Sihtkapitali johatuist ja esimeest
Hans Luppi kritiseeriva kErfa, mis O E ^adresseeritud jsi ka laiali saade­tud
Toronto Eesti organisntsioomidele. '
ANDRES KÜNG
MIS TOIMUB SOOMES
Eirjastas Valis-EestI & EMP
311 lk. Hind $14.10 br. + saatekõla 50c
Eest! fiJaUrjanlka teos põhineb laialdasele allJkmaterJalSe. Ta
analüüsib Soome sise- ja väUspoimftat, Higi tünapSeTart ela-korda
ja snnnda, Nõukogude Uida Soome-polittikat; Soom« Tailt-siiisi
p'esidendist parteieliur ja palja muudv Soome saata-sest
huvitatud lugejaile palju unsi andmeid. ^
MUQgli Vaba Eestlase talituses
• A. Haavaniit väidab oma kirjas,
et ta on oma aiandusettevõtte kin­kinud
eesti rahvusgrupile ja palub
eesti ..organisatsioonide juhatusi
kokku tulla ning leida teid tema
annetatud varanduse õiglaseks juh­timiseks
või ausaks müümiseks.
Ta leiab, et tema aiandusettevõte
praegusel'majandamisel ei anna se­da
tulu, mis see anda võiks ja
kaotab aastatega koguni oma
vprtuse.
Möödunud aastal püüdis Haava­niit
seda küsimust lahendada Siht­asutuse
juhatusega,
millele järgnes Haavsuuidu sele­tus
ajakirjanduses. Seekord
apelleerib ta lahendusele kõiki­de
eesti organisatsioonide kaas­abil
Eesti Sihtkapitali esimees Hans
Lupp vastas Vaba Eestlase tc]>ime-tuse
kolleegiumi järelpärimisele,
et ta on teadlik Haavaniidu kir­jast
ja annab lähemal ajal kirjali­kult
põhjaliku ülevaate Eesti Siht­kapitali
tegevusest ja kõikidest
nendest probleemidest. Kõnealune
mformatsioon saadetakse välja
Sihtkapitali liikmetele enne pea­koosolekut.
Hann^ KompusV
KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JMELE..."
Mind $11.—, saatekulu 85 c
Müü^ „Vaba Eestlase'* talituses
Rootslaste kodused
viinavabrikud
Politsei arvestab, et Rootsis
pruuliti möödunud aastal salaviina
u. 10 miljonit liitrit. Lisaks u. 12
miljonit liitrit veini.,
Politsei sai 509 kaebust salavii-naajamise
kohta, mis tähendab
kasvamist 42% võrra. Politsei kae­bab,
et^elle ressursid on liiga väi­kesed.
Seni on suurem osa «viina­vabrikuid"
avastatud naabrite kae­buste
tõttu —• mesk lehkab.
Kuidas arvestada salaviinapruu-limise
ulatust? Tavaliselt tehakse
seda müüdud pärmi hulga järgi
(maha arvestades pärm, mis läheb
koduseks leivaküpsetamiseks). A.
1970 „jäi üle" ainult 118 tonni
pärmi, juba 1971 kasvas pärmi
hulk 546 tonnüe ja möödunud
aastal osteti 1200 tonni pärmi,
mis ilmselt ei läinud leivaküpseta­miseks.
Politsei arvab, et paljud pruuli- j
vad viina oma tarbeks. Väga vähe-sed
tõid politseisse ära viinapruuli- .
mise riistu, kiii avaldati vastav |
üleskutse.
Kodutarbeks pruulijate kõrval
on suuri „vabrikuid". Hiljuti avas­tati
üks, mis valmistas 12.000 liit­rit
aastas.
On ka teada, et suured „vabri-kud"
ei i^ja pärmi. Need ostavad
suurel määral tehnilist piiritust,
nn. süütamisvedelikku ja denatu-raati
ning puhastavad neid keemi­liselt.
Parim süütamisvedelik too­davat
salaja Soomest.
ELMÜS i
EDUARD RÜGA, graafik [a maalija
Toimetanud ENDEL KOKS, ERIC PEHA2P Ja ARNO VIHALEMM
Monograafia „PaUase" kunstikooli lõpetanud kunstnik Eduard
Rüga õpinguist ]a tööst, kelle elutöö vaatluse kõrval tuuakse
esile ka kunstikool ^Paflas" õppeasutusena Ja eesti kunstnike
etteiralmistajana. Raamat on kerge Ja huvitav lugeda ka laiema­le
lugejaskounale.
mnd $10.00 (postiga tellimisel lisada 50c)
SAADAVA VABA EESTLASE TALITUSES
ILMUS TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST
Cooking Estonian Style"
Hilja Treumirtli |a Vilvj Pllrisild
retsepti T^r^^^^^^^^^ koos saatekuluga Can. $15.^
Tellimisi võtab vastu „Vaba Eestlase" talftno.
Raamatud saadetakse vftlja Los Angeleslst
. — ^
nende juures.
Nemad aga ei märganud mind
üldse, sest olid liiga süvenenud
oma jutuajamisse. -
Kõndijad olid pikk tüdruk ja
noor mees mundris ohvitser.;
No ja, aga muidugi, meil on
siin ju palju ohvitsere. Mõnedel
neist sõidavad naisedki siia nädala
lõpuks.
Ja olgugi et mehe tugev käsi­vars
oli neiu piha ümber ja viima­se
pea toetus abitu andumisega
teise õla-vastu, millest võib vist
oletada, et tütarlaps oli põhjatult
armunud, ei oleks ma neid vist lä­hemalt
pannud tähele^ kui poleks
kuulnud mehe häält.
See oli kindlasti üusa kapteni
Mastersi oma, kellel olid pigimus-tad
juksed.
Ja siis see see tähendab,
hääl ütles just parajasti, kui
möödusin:
„Aga kuule ometi, armsam,
kuule, Nancy —" - .
Heitsin ehmunud pilgu fütarlap-se
kujule j a— jah, see oli teiiia.
Meie külas leidub vaid kolm naist,
kes kapten Mastersi kõrval seistes
annaksid säärase väikese pikkus-vahe.
See oli siis mu enda õde Nancy.
Ja noormehega, kellest arvasin, et
ta polegi teda näinud tollest olen­gust
saadik, -sest teda polnud ko­dus^
kui noormees tegi oma vüsa-kusvisiidi.
Kuidas ^ mis -—
Jah, mul ei jäänud muud üle,
kui sammuda edasi nii küresti kui
sain ja teeselda, et polnud näinud­ki
neid. (Muide nemad ^ei olnud
mind üldse märganud.)
Mul on ju omad puudused. Võib­olla
olen liiga äkiline, labane ja
ninatark, nägu Evelyn ütleb, ja
ega mu nimi «Tuulepea" ei ole
ka õhust võetud.
iiiiiiiiiiinninniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
SÜDAMEVALLUTAJM
iiiiiiniiiinniiitniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinisiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiini^
Mõtlesin just neid mõtteid, kui
taganesin väikese karjatusega.
„Hei! Mis seal on? Ah! —" -
Sekundiks oli mul olnud tunne,
nagu oleksid mu kujutelmad muu­tunud
tõelisiks. Mõtlesin, et kuju,
mis tuli mu poole kindlustatud
majast, pole keegi muu kui mõni
hallivatiline saksa sõdur.
Siig aga nägin, kes ta tõepoolest
oli. Ja naersin kergendatult oma
põhjendamatu hirmu pärast. Ma­jast
astus nunelt talumees, kes te-i*
etas mind, puudutades vana vilt­kaabu
serva. '
Ja peale selle oli ta ka tuntud.
See polnud ei keegi muu kui meie
©ma vana aednik Penny oma pa­teetilise
musta parukaga, mees,
kes töötanud tädi juures veel enne
kui meie sinna jõudsime.
,,Tere õhtust, preilna. Kuidas te
mind ehmatasite!" ütles ta oma
kena armsa häälega. Ta armastas
meid kõiki tõeliselt
tädi ütleb, et on see inglise teenija
tüüp, kes on majas rdhkem sõber
kui -teenija.
„ M i d a te teete siin niisugusel
kellaajal ~ tulite sõdureid vaata­ma?"
küsisin talt.
,,0h ei, preili. Tulin vaid vaata­ma,
kas saaksin kärutäie kruusa
sealt, kust nad on kaevanud seda
maad. Mõtlesin, et saan ehk oda­vasti
kätte ja see kuluks mul aia­teede
paranduseks, teate neid auke
tee sees, mis katuse tilkumisest va­junud;
ja süs läksin varju, et süü­data
oma piipu, väljas on liiga
tuuline."
Mingipärast ei saanud ma lahti
tundelt, et Penny olekus täna pä^
rastlõunat on midagi väga veidrat.
Kõige pealt kõneleb ta „tuiilest",
kui väljas on nii vaikne ja kühn,
et võib kuulda mõne laua saagi­mist
kuski töökojas kilomeetreid
eemal.
Teiseks aga tean, et nü kaua kui
mina teda mäletan, ei ole ta ku­nagi
Isuitsetanud. Härra Lascellesi
sigaretid olid eshneseks suitsuks
meie majas rikkumas tädi Viktoo-ria
kardinaid tuhat kaheksasada ja
ei tea mis aastast saadik.
Kuidas läks siis vana Penny
süütama piipu?
Ütlesin talle: ,,Vaadake parem
ette, et teid ei lei,ta siin luusimas
mööda kindlustatud maju. Nad
võivad teid vangistada saksa sala­kuulajana
" Tegin muidugi nalja,
et ta tuju tõsta. Ja kuidagi ta hak­kaski
naerma lõpuks ja ütles: j,Ju-mal
õnnistagu teid, mu armas prei­li
Eliisabet. Sõdurid ei hakka juba"
midagi säärast mõtlema ininiist,
vanast ausast mehest. Nad teavad
ju kõik; kus ma töötan. Nad on
väga lahked mu vastu, juhtuda ei
või siini midagi."
Ja siis ta lonkis minema oma
jooksvahaigete jalgadega.
Arusaadav, et ma ei tahtnud
veel nii pea minna koju. Tahtsin
võimalikult kaua hoiduda näge­mast
härra Lascelles'r,-^ toda maha­jäetud
ohvitseri häbikuju.
Pöördusin seetõttu üht teed pi­di,
mis viis üle heinamaade ja
lookles austritiikide äärt pidi, selle
asemel, et minna otseteed koju.
See kitsas tee on alati mudane,
kui meil pol'e külma, mis kõven-daks
maad. Mõlemal pool teed on
mets.
Peate mind vabandama, ^ti kir­jeldan,
teile veel veidi ümbrust,
sest see on jutu oluliseks osaks.
Mainisiil metsta, et teile öelda,
kuis selle tõttu tee oli väga pime. '
Kõrged okaspuud sirutuvad otse
üle tee, moodustades seega nagu .
tunneli.
Ja^nü siis juhtuski, et ma ei
pannad kaht lonkivät kuju enes«
ees tähele enne kui olin juba päris
Kuid keegi ei saa öelda, et olen
mängurikkuja!
Ja sellepärast ma ei kõssanud sõ­nakestki
Evelymle sellest ^ hirmsast
shokist, mUle sain oma kena õe
pärast. Kuid ma ei näinud' põh­just,
miks ma ei peaks Nancyt hil­jemini
ise nooruna. Pärast teejoo­mist
(kus härra Lascelles puudus)
kutsusin ta kõrvale ja ütiesin, et
pean temaga rääkima. Tirisin tema
pesusahvrisse, mis on imelik, väi­ke,
soe layendlilõhnaline ärkli-ruum.
„Sa oled liialt ahne,", algasin
kohe. „Ahne?" küsis Nancy, üm-süütud
sinised sihnakesed imestu­sest
pärani. „Kas sellepärast, et
sõin ära kõik härra Lascellesi too­dud
shokoloodi? Sa tead ju, et
Evelyn sai teise karbi ja sina ei
puuduta midagi, mida too õnnetu
noormees siia majja toob, nii siis
(S
„Jäta see shokolaad," .katkesta­sin
teda järsult. „Kuidas on aga lu­gu,
tütarlapsega, kes I nädala jook-suMaseb
end suudelda ühe ijoqr-mehe
poolt ja teist laseb end kut­suda
„armsamaks"?"
Hetke ta päris vaikis. Kuid väi­kese
tule valgel nägin siiski, et ta
oli tublisti punastunud. *
Siis ta tõmbas hinge ja ütles üp­ris
vaikse häälega: „Ma arveni sa
mõtled vist — veidi enne teejoo­mist?"
Noogutasin. „Teine mui­nasjutuprints
on' ju tõepoolest
tükk maad kenam kui'esimene,
peab tunnistama," ütlesin talle.
~„Aga — aga tuulepea," algas
Nancy ^pooleldi hirniunud, pooleldi
imestunud tooniga, „kuidas võisid
sa —- kuidas sa sellest teada said?"
,,Möödusin teist seal teel ja sina
olid liiga süvenenud - oma flirti, et
näha või kuulda, kes su selja taga
kõnnib."
„Flirt?" hüüatas Nancy teravalt.
„See pole flirt."
„Mis? Mis?" hüüdsin päris ärri­tatult.
,,Käs tahad sellega öelda,
et see on, mida raamatutes kutsu­takse
„see tõeline"?]'
„Näib nii," ütles ta südame põh­jast
ning tundus, et ta seda tõe­poolest
mõtleski, Süs äga võttis ta
end kokku, nagu oleks rääkinud
,asja, mida ei oleks tohtinud öelda.
Haarasm ta armsa ümariku
käsivarre. „Nancy! Kas tõesti ar­mastate
teineteist hirmsasti?"
„Ah, ära nüüd. Palun, ära päri
mult midagi."
„Sa oled siis kihlatud?"
„ E i ! " ütles Nancy kuidagi eba­kindla
häälega.
: i,Kuidas? Ei ole kihlatud,"
hüüdsin vihasejt. „Ah, kui ta on
vaid flirtijaj nagu neid näha näi^
dendites, siis —".
>,Ta—- ta pole niitte säärane
„Kui ta aga siiski seda ,on ja
veedab sün vaid oma vaba aega
ilusaima tütarlapsega ja süs kaob
ja las tütarlaps surgu süs süda­mevalusse,
siis —"
„Aga ta ei ole ju: ei ole! Põr­mugi!
Ah^ armas laps, ma ei "saa
ometi seletada,'* ütles Nancy pool
naerdes, pool nuttes. „Kinnitan
sulle, et kõik on kõige paremas
korras."
„See tähendab ju siis, et oled
kihlatud."
,,Ega ma pole seda öelnud," üt^
les ta muiates.