Vaba eestlane , December 9, 1980

              Otti " •
K U
NT, 92 (2727) X X I X aastakäik •Teisipäeval, 9. detsembril i^^p — Becember 9, 1980
nax
Üksikniunbri hind 50 cratü
ammaammmmtmmaamammmmamiBeD
MOSKVA ~ MöödimiidreedeiMo^ N. JJidu ja: ta sateimtrlMde nigipeade ' t a ^
anti Mffldel toetras FiMPla kommuBist^^
sepolütMse kriisi täieHkiks likvideeri^^^^ ringkondades arvatakse, et N. Liit koos oma dra-
Ibatidega andis Foola kommunistMe parteUe mõned nädalad aega praegnse olukorra laliendamiseks ja
ttööMste vastupanu murdmiseks ja m partei seda võ^ koos
sisse:
Poola kommunistliku partei
on saanud ilmselt Moskvas toimu­nud
konverentsilt uut julgust töö­liste
vastu raudkinda poliitika ka­sutamiseks.
Nii deklareerisid Poo­l
a kommunistliku partei juhid pä­rast
Moskva konverentsi
ivad pärast maa okupeerimist tööliste vastupanu.
N.. Liidu punaarmee häälekandja
Kui ta oma Juhtkirjas sõbralikult
sünnitab, ,
ee •poola armee Ja. Poola'riik om.
sotsialiseeritud M. Liidu punaar­mee
et poola töölised, on
Ii^vasiooni ähyardus ning lääne-närvilisus
ja peataolek on
küleppe sõlmimist, kus jäetakse
kõrvale kõik niajandusÜkud ja
kaubanduslikud huvid ning koor­dineeritakse
vilja väljaveo kee­lustamine
N. Liitu, piiratakse
tehnilist eksporti ja külmutatakse
sõna tõsises mõttes suhtlemine
• W. Liiduga. .. "'^ ^ -
Bonnis mainitakse, et vene vägede
sissetungimisel Poolasse tühista­takse
tõenäoliselt ka kokkulepe,
mille alusel Lääne-Šaksamaa an-
Konsui
arüa, häirinud IPoola sotsiaalset J^n^selt mõjutanud ka poola töölis-
|a majanduselu ning looMt ^^^^^^^ hoiakut ning sundinud
k©ntrrevofctsiooniii§e--meeleMM. ^
: noidhkkusele^ Nii . on iseseisva , ^^^ ^ ,v •
Moskvas viibinud juhid eesotsas ametiühiagu Solidaarsuse juht f^' ^ ' 5,4 miljardi dollari
partei peasekretäri Stanislav Ka- LechWalesemanitsenud töölisi tä- "^^^"^^^ gaasijuhtmestiku
niaga toonitasid pärast Moskva gasihoidlikkusele ja avaidänud
konverentsi Varssavi televisiooiü' lootust, et esile kerkinud tülikiisi-saates
peetud kõnedes,
liini ;„otsustav
vajalik. ,
et
on
ehitamiseks Siberist Euroopasse.
Eriti huvitava dekläraitsiooni
Ühendriikide poliitika määritlemi-seks
Poola sündmuste puhul äVal-
Vümasel. KKKT. 25. juubelinäitusel
« k s Bemta y i m m i „Eva".
• g a " |a tStre-Mal Smegä.
musi partei ja valitsusega on või­malik
rahulikul teel lahendada.
Londoni diplomaatüistes ringkon- President Carteri välispoliitil^
dades mainitakse, et lääneriigid ei ^ nõuandja Zbigniew Brzezinski
lähe sõtta kui N. Lüt peaks Poplä mainis ajakirjanikele, et
okupeerima. Kuid lääs ahistab ti- ^^^^driigid on aktsepiteeritmd
heda koostöö raamides N. Liidu v,geograafUised jä ajalooUsed reali-
Pnoi« r^iirii K B i . . . i » i . . ^ o PolMst, majanduslikku j a kultuu- leedid" pärastsõjaaegses Euroopas
i ^ ^ ^ ^ elimineerimist läänemaaü- '^^^ ^^^^^^^ ära kasutada töö-voivad
Igal hetkel vajaduse teal . Uste rahutusi ^ ^^^^^
Ehkici Moskva konverentsÜ dek­lareeriti,
et Varssavi pakti
ei kavatse Poolasse sisse tun
on N.Lüdu Ja ta satelliitide väed
oma „Bva-
Foto: Vaba Eestlane
alustada sissemarssi Poolasse,
nelased loodavad ilmselt, et
armee ei avalda neile sissemarsi
puhul vastupanu, millele vihjat) fea
s6organlsatsiopm kuuluvad
taotlevad
rii-avaldas
lootust^ et mõlemad pooled
Poolas pooldavad mõõdukust ja ot­sustavad
minna kompromisside tee­le;
WASmNGTON ~ tttiendriiki-de
valitsus on katkestanud majan­dusliku
abi andmise Salvadori Valit­susele
ning saatnud Salvadori oma
erikomisjoni, et selgitada kolme
ameerika katoli^cu nunna ja ühe
usulisel ala^töötajä mõrvamist; Se­ni
on pahempoolsete ja kiriklike
ringkondade poolt levitatud infpr-matsioonij
et nunnad mõrvati va­litsuse
julgeolekuüksuste poolt, mil­lega
ihnselt tahetakse valitsusele
heita varju. Kiriklikud ringkonnad
on pidevalt toonitanud, et Salvado­ri
kaitsemimsteeriumi koosseisu
kuuluvad erilised üksused, kellede
ülesandeks on mõrvata pahem{
'seid'tegelasii::kuid need- väited bble
seni tõestamist leidnud. Salvadori
valitsus koosneb praegu mõõduka-
.test tsiviilisikutest ja sõjaväeiastest,
kollede eesmärgiks on äärmisi va­sak-
ja parei
Väos hoida.
Väga lühikeses avasõnas
oli praost. 0. Puhmi
usu ja
Toronto Eesti Nais selts ja selle kultuuritoimkond korraMasM koos Peet-väga
kauni detsembrikuu ilma tõttu oli kogunenud ligi 70 liiget ja külalist.
Laaiisoo tervitas külalisi ja andis seletust järgneva kava üle, kus esimeseks
VatmuliM kõne. Vaimulik osa algas jõulukoraaliga, misjärel praost 0. Puhm
!. Ilguses oimud sõna tähendust, mida inimesed o i otsinud ja saanud selle
• • "1
tes 'tämasesž,
Jeheikül|el joone aü llmniiia Ijes-ti
Vabariigi
New, Yorgis
|[arl KuDsikiB i^esi fi
„Pääs põrgust". See ön tõesä-sündinnd
lugu N . Llidö punaar­mee
poolt okupeentud Eestist
1940. aastel, kus uued võlmii-mehed
hakkasid .^Ühendriikidest
.Tallinna vällsmoMlsteeriiBMl tee­nistusesse
Torontos Civie Garden Centre
ruumides, 777 Lawrence Ave.,
East avati möödunud laupäeval lij-lemaalide
näitus, kus esinevad selw
lemotiiviliste töödega kanada päri-mad
kunstnikud. Näitusele on kut­sutud
ka eesti liUemaalija Tüü K a -
dak, kes esineb seal nelja tööga.
Näitus on avatud igal' päeval k l .
9.30-4, laupäeval 4—10 ja pü-päeval
k l . 1-.10.
distades teda salakuulamises^
Põnev ptastos viib tolleaegsesse
hirmust |a terrorist tolvS Eesti
pealinna, kus uue kommunistli-:
ku . valitsuse afal võimutses
NKVD..Kari KuusItaH jpääsemi-
' ne Icommums|fikiist Eestist kee-:
mllstel asjaoludel on põnevam
kuR /mõne Mmiui
.sündmuste tullpunktS
EarS Kuusik (Charles i « x « , a « * ,5
kes' on abielos ameeirlMaMiiaga,.
on juba mmm enrn
elab praegp
kides. -
Eesti Kontsertbüroo, koostöös
Mart House muusikakomiteega kor­raldas
möödunud pühapäeva pä-rasüõunal
Tüna:Mitti^^M
•Osavõtt; oli :vägžiga arvukas j a ^täi­tis
suurema osa Hart House kont­sertsaalist.-
Mitt. esitas ,kava esimesel
Ingrid Heinma deklameeris Sal­me
Ekbaumi luuletuse „Nõnda sain
tuisiigä tuttavaks" ja Malle Laan-soo
luges katke 1866. a. ilmunud
„pieviku i i s a s f ' kirjelduse jõuhi-kömmete
kohta, m i l l e puhul juba
siis alla kirjutati, et niiviisi tegid
eestlased vanasti.
õhtu peamine kavaline osa seis­nes
kolm6 naise jõulumalestusis:
Aurelie Soo mälestas oma jõule
enne iseseisvust, sajandi alguses,
Ellen Irs iseseisva Eesti aegseid ja
Endla Kannel praeguse kommu­nistliku
okupatsiooni all kannatava
rahva: rahupühi.
; ^A. Soo mäletas, ®t alles .enne
a. revolutsiooni hakati kuus
Jasliku :„<Goldberg Väriations'*, mis
on ligemale Sp-mlnutnline vahepea­tuseta
helitöö ja m fc
tas päheõpitult. Eolmekümnest va­riatsioonist
harpsikordile kirjutatud
helitöö oli algselt loodud I.G.
Goldbergi unetuse ravimiks, koos-nedes
kahest kokkuliidetud m e te
diast.,^ .
Teisel poolel^ mängis Tiin^ Mitt
Kaljo Raidi värvika „Capricci®",
F. Chopini helindid „BarcardlIe" Ja
„Sclserzo b-moUi". Siis palju lill!
ja väike lisapala. (Peeter Tamme­aru
arvustus Ilmub meie ajalehe
järgmises numbris).
Tema lapsepõlvekodu oli kitsas ja
toodi ainult kuuseoksi tuppa. Ta ei
mäleta, et kingitusi ohiuks. Aga
süüa sai hästi. Sel ajal elasid noo­red
nagu M a , ainult oma perekon­na
ringis ja jõuluaegsed külaskäi­gud
olid perekondlikud, uudishi­mutsedes,
et mis tädi see ja see
jõidutoiduks pakub, kas ikka sült
on laual. iSsimest korda sõitis ta
maale, kui oli kihlatud ja küsides
tulevase mehe kodutalus, et kas
kuusk on tuppa toodud, küsis mehe
vend, et mis kuusk? Keegi ei tead­nud
veel mis sellega teha.
ti kuumad vorstid, liha ja pruunid
kartulid keriselt. Esimese jõulupuu
korraldas ta kooliõpetajana Kaale­pi
külakoolis, kus oli lauluandelisj
lapsi ja mängiti väike lastenäidend.
Kuid uus aeg tuli peale ja Vanad
kombed kadusid.
Ellen Irs ütles, et tema elas oma
noorusaja sellel kaunimal ajal, mü
oldi iseseisvad ja jõulud piid uskli­ke
rahupühad. Ta esitas värsivor­mis
pikema loo oma jõulumälestu-sist,
kus lõpuks pääsis valitsema
siinne rahämaaüma mentaliteet,
„et jõuluvana ei teeks kära / talt
vitsakimbu ostaks ära!"
Evi Valge laulis kaks laulu, „Ma-ria
laühi" jä ,;TeelPetlemma", ku­na
Margit Vüa saatis klaveril;
koos klaverisaatjaga aga laulis du­eti
„Tasa libiseb lund".
Viimaseks mälestuste esitajaks
oli Endla Kannel. Ta rääkis oma
jõulumälestusist Sangaste kirUcus
okupatsiooniaastal 1946 või 1947.
Saugaste Mrlkus ©H kuusk, kirik
küiinaldest valge ja palju hobu­seid
oli kirikuväravas lasila kül-
Inimesed olid hakanud olukorraga
harjuma. Endla taotles luba Kana­dasse
saamiseks. Ta oli kooliõpeta­ja
ja mõtles kutsuda pühadeks
oma õed jä ema Tartusse. Maal
olid siis juba kolhoosid, hobused
olid talunikelt ära võetud ja sel õh­tul
ei lubatud ainsatki hobust kiri­kusse
sõiduks. Bussid olid rahvast
tungü. Ta läks omastega Tartu
Peetri kirikusse; see oli puupüsti
rahvas täis, kooripealne sinetas
üliõpilaste j a Eesti Põllumajandus­akadeemia
vormimütsidest. Kõik
laulsid koraalidele kaasa.
Endla ema ütles: „Lats, ära lau­la,
nad panevad su k i n n i ! " End­la
laulis siiski.
Möödunud reedel saabus
New Yprgist kurb tfeade, et
neljapäeval on surnud New
Yorgis maksavähja tagajär­jel
Eesti Vabarügi konsul Ak­sel
Linkhorst, kes töötas New
Yorgis Eesti Vabariigi esin­daja
peakonsul"E. Jaaksoni
kõrval konsulina, kellele
Ühendriikide valitsus oU and­nud
oma tunnustuse. ^
Aksel Linkhorst oli sündi­nud
1, veebruaril 1912 Järva­maal
ärimehe ja põllumehe
pojana. Lõpetas Tartu ülikoo­li
majandusteaduskonna 1936.
aastal kuid oli juba 1935.
aastast alates välismiiüstee-riumi
teenistuses, Määrati
1937. aastal Pariisi Eesti
saatkonna juurde atasheeks
ning sealt 1939v aastal atas­heeks
Eesti saatkonda Stok-holmis.
Pärast kommunistide
võimuletulekut Eestis tegut­ses
Stokholmis aktiivselt pal­judes
eesti organisatsiooni-des.
Alates 1967.. aasta 1. maist
nimetati ta Ameerika ühend-rükidesse
Eesti Vabariigi
konsulaati konsuli kohale.
Aksel LinkhorstI jäid lähema^
test omaksetest leinama abi­kaasa
ja poeg perekonnaga
Rootsis.
Konsul Aksel Linkhorsti
surmaga sai Eesti vabadus­võitlus
suure kaotuse osali­seks
kuna võimalused tema
asendamiseks kogenud ^plo-maadiga
on minimaalsed.
Tema positsiooni täitmine
Eesti Vabariigi konsulaadis
peaks siiski olema nüüd liht­sam
seetõttu, et ühendriiki­de
valitsuse uue korraldusi
kohaselt on Balti riikide esin­dustel
ühendrükides võima­lik
oma diplomaadikohti täi­ta
ka seUiste isikutega, kes ei
olnud Eesti iseseisvuse ajal
Eesti Välisministeeriumi tee­nistuses.
sast" kuusk, seda ehiti ja kuü
Kuid kaunis oli Mrikusõit Järva
Madise kirikusse. Koju Jõudes võe-
Talumehed olid hobustele pannud
paremad rakmed. Kui ta kirikust
tagasi sõitis ja oma koolimajast
möödus, olid seal ruumid valged.
Pärast selgus, et tema kirikust tu­leku
ajal oli emakeele õpetaja ära
vüdud, raamatukogu läbi otsitud
ja õpetaja vana ema üksinda jäe­tud
nälgima.
Teise pildi ta esitas aastast 1972.
ta ema viia Kuper^
janovi hauale, kutsudes ema surnu­aiale.
See oli mõeldud vastutasuks,
et ema kord Valgast tulles näitas
kohta, kus Kuperjanov langes.
Hauaplatsi ümbrus oli täis üliõpi­lasi
ja teisi noori, haual põlesid
küünlad. Nüüd on see koht valve
all, ega lubata enam sinna. Pärast
veedeti kodus jõuluõhtu, ema oli
maalt toitu toonud. Seekord sattu­sid
pühad nädalalõpule ja polnud
probleemi, aga kui sattusid nädala
sisse, sus kaeti aknad ja peeti ik­kagi
jõule. K a koolidesse toodi väi­ke
kuusk ja mõned küünlad ja lasti
neid lühikest aega põleda. 18 aas­ta
jooksul ei juhtunud pahandusi
kuigi neid võinuks olla.
1973. a. jõuludeks sõitis ta üle
Otepää Sangaste kirikusse bussiga.
Tal olid juba lahkurnispaberid käes
j a see oli nägu jumalagajätmine
noorusmaaga.; Pimenemisel jõuti
kohale. Mõni lasila oli alles, aga ei
ühtki jälge. Ta pani haudadele
küünlaid põlema ja läks koju. Va-naaasta
õhtul kordus sama.
Ta tahtis veel kord minna sama
teed, kust kunagi koolis käis,
kuid see oli ülesküntud. Majad
olid kas varemeis, tühjad VÕD
mõnes veel vanakeste paar.
Kõikjal oli pimedus ja vaikus.
Eestimaa inimene peab mõtlema,
kust ta kuuse saab, kuused on kal­lid,
neid ei tohi ise metsast tuua,
Tartu lähedal kontrolliti veoautosid
j a kui sel olid kuused, aga mitte
nende võtmiseks luba, saadeti need
tagasi. Kuuski võis osta ainult tu­rult.
^ Viimane jõulukirjeldus oma ha­lastamatus
karmuses sundis kõiki
meeleliigutusest sUmi pühkima,
kaasaelades sellele kui parimale
jõulüjutlusele, kus ilmnes kannata­va
rahva püüdlus tõelise jõuluval­guse
Lõppsõnas H. Novek tänas tege­lasi
j a M. Laanšoo andis igale tänu­täheks
lüleõie; misjärel asuti oota­va
kohvi ning küpsiste juurde.
I ;