1985-10-17-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE vai, 17; oktoobril 1985— Thursday, October 17,1985 Nr. 7T
Oslo staadionil peetud Gand
Frix sarja võistlustel nägid 19.000
pealtvaatajat kolme maailmarekordi
sündi. Kokku on Norra pealinna
staadionil kergejõustiku maailmarekordeid
uuendatud nüüd juba
45 korda.
Esimesena jooksis norralanna
29-aastane Ingrid Kristiansen esimese
naisena 10.000 m alla 31 minutit
— 30.59,42. Tema nimel on
veel kaks maailmarekordi: 5000 m
— 14.58,89, maraton — 2:21.06.
Senine 10.000 m rekord kuulus venelannale
Olga Bondarenkole,
jookstud miöödunud aastal —
31.13,78.
Häid tulemusi said ka järgnenud
jooksjad: Aurora Günha 31.35,45,
mis on uus Portugali rekord ja
kõigi aegade seitsmes tulemus; kolmas
ameeriklanna Lynn Jennings
32.03,37 ja neljas kanadalanna
Liza Martini 32.17,86.
Järgmise maailmarekordi jooksis
marokolane Said Aouita, jookstes,
5000 m ajaga 13.00,40. Senine rekord
oli kuulunud kolm aastat ing-laisele
David Moorcraftile ja oli
13.00,41. Sydney Maree 13.01,15
on USA rekord ja kõigi aegade
kolmas tulemus. Kolmandaks jäänud
itaallane Alberto Cova parandas
rohkem kui kohne sekundiga
oma maa rekordit: 13.10,05.
Miili jooksu maailmarekord
3.47,33 oli neli aastat kuulunud
inglase Sebastin Goe'Ie.. Nüüd
jooksis 24-aastane inglane Stephen;
paevagcs
CMAA juhatuseliige Michel* Ca-reau
(44 a.) Quebecist võitis mas-terite
24-tunnise jooksu Ottawas,
kattes 181 km 351 m, millega jäi
üldklassis viiendaks. Üldvõitjaks oli
Al Howie (37 a.), kes jooksis päevaga
223 km 361 j n .
Gram uueks rekordiks 3.46,31, teiseks
jäi hispaanlane Jose-Luis
Gonzaleze ajaga 3.47,79, mis on
uus Hispaania rekord ja kõigi aegade
neljas parim maaihnas. Kolmandaks
tuli senine maailmarekordi
mees Sebastm Coe ajaga
3.49,22.
Odaviskes saavutas inglanna Fa-tima
Whitbread 69.42, meestest
sai esikoha inglane Roald Brad-stock
90.58.
Wemmetsweileris oli Christoph
Sähner'i vasaraheite tulemus 80.18,
mis jääb tema tänavusele parimale
tulemusele alla 1.38 m võrra.
> -
Oberhofis tehiskattega suusahüp-petrampliinil
peetud võistlusel saavutas
idasakslane Jens Weissflog
uueks rekordiks 121,5 m,
- ^
Klaipedas heitis 24-aastane Ben-jaminas
Viluckis vasarat 80.42, mis
on uueks Leedu rekordiks. Tänavuses
maailma edetabelis oli see
kuues koht.
TOETAGE POUim
Vaba Eestlase talituses on
£es^ TastnpanulükUMise n kSide» ^
tiksikköite^^ W^^^ $20.00, ««tekota$L
I M Nikluse jä Jüri knk® m&lestB^
kes ei alistunud" $34.00,
M&rt Nikluse ja Jüri Kuke mSiestusmaigid
34 marki poognas, poogna l&ind $3.00,
Mart Nikluse kiiiiümbrikud
tema snnnitööyangla «idressisa/
Mart Nikluse, Enn Tarto, Lagle PareEd, TO
IVItdksoni, Heiki Ahoneni^^^ Pesti
vabastamisenõudega postkaardid saatmiseks
ENSV asehaldurile Karl Vainole Tallinnasse ja
NSVL ülcmvalitsejale Mihhail Gorbatshovüe
•••••Moskvasse- .
Tasuta teilimistele
$0.50
ILMIJS SUIJRTEOS
91E ESTI VABADUSRISTI KAVALERID•0
Põjkreads 1. Kaugel, eemal, 5.
Muusikariist, 9. 1943^-44. aastail
Soomes ihnunud eesti ajaleht, 11.
Vaeslaps, 13. Naisenimi, 15. Muust
rahvusest isik, 16. . . . -sak, 18.
USA osariik, 19. Küsimus, 20. Kohanimi
Virumaal, 22. kuritegu, 24.
Sinna lootsid jõuda paljud põgenikud
1944. a. sügisel (2 sõna), 25.
Strateegilise tähtsusega väike saar
Vaikses ookeanis, 27* Milvi Laidi
kodaüik nimi, 29. Temas, 30. Veo-ja
sõiduloom, 31. Mäng -—rootsi
keeles, 33. Võlu, hurm, 34.^ Filmitähe
Rina eesnimi, 36. Omaaegne
eesti teadete" agentuur, 37. Saar
Soome lahes, 38. Veelindude perekonda
kuuluv lind, 39. Silt.
Füsfread: 1. Jäme köis, 2. Endisaegne
laskeriist, 3. Kelle^ alla
kuuhima, 4. Artikkel prantsuse
keeles, 5. Kaks kõryutiasuvat tähte,
6. "üks Vimi valsikunmgatest,
7. Vedelik, käändevormis, 8. Paguluses
surnud nimekas eestlane, 10.
Valitsuse liige,' 12. Tekstiiltoode,
14. Supp, 17. KevadÜll, 19. Auaste
sõjaväes, 21. Pealinn Euroopas,
•23. Eesti Sotsialistliku partei liidreid.
25. Linn Ontarios, 26. Mitte
naiste, 27, Esimene sõna populaarse
muusikapala mmes, 28. Kinnitus-
ja sidumisvahend, 29. Loodusnähtus,
32. Kuju eesti niütoioo-gias,
35. Mehe hüüdnimi, 36.
K<»-dustrUkk samanimelisest teosest, mis ilmm Talliofias aastil
1S>35 Vabadusristi Vendade Ühenduse Kcskjuhatiisc väljaandel'
Suures formaadis, eeskujulikus tiükitcihnlkas, nfigusas köites,
405 lehekülge. Eesti Vabadusristide originaaümjulused VÄrvf-trükis.
Teos sisaldab elulood koos pUtidega kdigc vapramatest
kangelastest ja poliitikutest, kes Idid iseseisva Eesti Vabariigi,
samuti välismaiste ajalooliste isikute nimed, kes rahvusvaheliselt
kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele, Teos on t^
likult E^ti iseseisvuse sUnnüugu, müle (miamine ikestatud
Eestis on ppUitilinekuritcg^^^
Kirjastus Välls-Eestl&EMP St
Tdtknlne saata YAJ^A EESTLASE taütoide Ummga $50.-^
RAAMAT SAADETAV
HANS MERET-i
Bariton Andres Raudsepp tekitas üldise peomeeleolu, kui
ta laiilis kergeniaid laule Volli Gustavsoni orkestri saatel.
Foto: Vaba Eestlane
Kanada Mästerite Ühingu (CMAA)
peakoosolekul 5.; oktoobril
Ontario Spordikeskuses, Torontos
valiti Ermo Kuhnar nelj andat korda
juhatuse koosseisu. Esmäkofd-selt
valiti dr. Jaan Roos „Estonia"
mästerite klubi esindajana. CMAA
presidendiks sai Norman Baüm,
endme „The CMAA Masterpiece"
ajakirja toimetaja ja kanada mästerite
400 m rekordi omamk M60
vanuseklassis.
RISTSÕNA m 1258
LAHENDtfŠy,
Põikread: 4. Kadri, 7. Manon,
9. Adelei 11. Rong, 12. Neli, 13.
Kood, 14. Edelas, 16. - Vello, 17.
Isak, 18. Ragin, 20. Lipp, 23.
Uraan, 26. Kiiker, 27. Rähn, 30.
Imal, 31. Kuiv, 32. Aseri, 33. Am^
med, 34. Pinna.
Püstread: 1. Lang, ,2. Erand, 3.
Carol, 4. Kondor, 5. Üee, 6. Alias,
8. Nooly 10. EUi, 13. Kesik, 14.
egar, 15/ Sagan, 19. Nuruma, 21.
Piisk, 22^ Pune, 24. Räim, 25. Ahven,
27. Karp, 28. EUit, 31. Kana.
Istohia mässust, sõjast, Berliinist^
i(Z-laagrist ja muust
272 ik. (koites
Ssadaval^^,^^
Him> $25^ plnss saafteknla $1.50
MAIliE NEUMANN'Q
mälestused
SIBERI TEELT PÄÄSENUD
ImA $10^00, pluss saatekolu $2.00
ODsa
iiiiinsutiiiiiiiisiiisiisiisiiiiiiiisiiiiiiiniiiiiissiiD^^
kele paigutatud karjalaste toodud, tusprotsessi samal viisil kui Rootsi ei moodustanud Oma poliitilist par^ neid rohkesti '^aasa karjalaste or-
Ka karjalased oiu aldid vastu võt-asunuile. Ühel viisil see oli prob- teid, vaid püüdsid saavutada ma- ganisatsioonidesse. Teiselt poolt
mä endiste elanike tööviise. Nii leemiks praeguse Karjala s.o.Põh- jandusHkku ja õiguslikku edu ju- pole võidud osutada, et need oma
võidakse rääkida sobituse protsessi ja- ja Lõuna-Karjala elanikkonna- ba Olemasolevates parteides teg,ut- juuri otsides oinüksid nõrgemas
arengust igapäevases argielus. le, te on teostunud inuneste asu- sevatö karjalaste esindajate hing positsioonis kui teised, kuigi ei või-ümberasunud
karjalased, eriti mine maalt linna, väikekohä pida- oma otstarbeks organiseeritud Kar- nud ankrupaigana omada esiisade
vanad, kes on karjalasust sellisena miselt tööstustesse. jala Liidu (Karjälan Liitto) abil. Ja sünnikohta,
isiklikult kogenud, jäävad loovuta- Helsingisse asunute elu, selle ilmselt nii-hästi kui see oli võima- Kuid ei pääse sellest tõsiasjast,
tud Karjala füüsilise ja sotsiaalse ilu ja karmust on uuritud täpse- lik. Oma huvide kaitsemine vajas et vanemate karjalaste sugupõlve-olemüse,
ümbruskonna ja kõigest mait ja ühenduses Helsingi ümb- aktiivset grupiteadlikku ja kui vaja de, kellele Karjala tähendas isikli-mügandumisest
hoolimata, jonna- ruskonnaga. Enam-vähepa näidata- võitlevatki karjalasust, vähemalt kult kogetud elamust, elu unehnat,
kaiks säilitajaiks ja ilmselt püsi- va õnnelikkuse müüri taga on oi- sõjajärgseil aastail, muutudes hil- osa karjalaste ümberasunuist vähe-vad
selliseina. nud palju juurtetust, eraldatust ja jem rõhutatult kultuurikeskseks te- neb. Ja nooremate karjalaste gene^
Tänapäeva Soomes sündinud üksindust Üks uurija (P. Roos) on gevuseks. : J ratsioonide osa, kellele Karjala on
evaküeeritute lapsed ja lapselapsed toonud pilte kuidas tavaline soom- Tehtud uurimuse kohaselt on kar- suurima huvi aineks muiTde ühis-on
eriti kerged ümbruskonnaga su- lane on asunud Helsingisse ja saa- jalaste sobitumine ja sulamine tä- kondlike ja maaümaprobleemide
lamiseks. Seda üldist ilmingut ei nüd põlluharijast tööliseks ning napaeva Soomes jätkunud. Kui hulgas, on suurenemas. •
muuda ka see, et uuritavad on öel- kirjeldanud sellega ühenduses ole- uurimuste tegija küsis evakueeri- Sg^a muudatuste protsessi ise-nud,
et nad on huvitatud ka oma vaid probleeme, kus eriti v^^^ karjalaselt ja uurimiskohtäde loomustavad teatud määral rahva-karjala
juurtest. Nii nad on osäli- olnud korteriküsimus. elanikelt:„Kui kaua usute karja- loenduse arvud. Nende kohaselt
Tähelepanekuid karjalaste saatusest
järelsSja aastais
sed 1961- ja 1970-ndate aastate
suurtest muudatustest^ mü Soome
lõplikult sai tööstusmaaks ja mis
tähendas ennekogematut laiaulatuslikku
ja kiiret maalt lahkumist,
lastena püsivat enne kui olete su- kahelkümnel aastal, 1940-1960
lanud muude soomlastega?", siis lähenes selliste asujate arv, keUe
^ saadi mitmesuguseid vastuseid. ^ elupaik oli 1940 loovutatud alal,
Sobitumise kõrval on püüdlus konna vastused on üllatavalt ühe- 28% ehkl21.000 inimest. Aastal
kas linnadesse või ennekõike Root- samal ajal pinud oma kultuüritege-suuriaUsed, samm ja keskuste ipgojäjgi olriud üldarv nooremad
si. See tähendas ka elukutselist vusega siiski eraldumiseks. Esile elanike vastused. Karjala ümber- kaasaarvatud 21-aastased oli
muudatust, ennekõike aga evakuee- toodi kodukoha mälestused, rahva- asujad oleksid sellekohaselt juba 310.OOO. Kui noorimad Karjalas
ritute poliitika kokkuvarisemist, pärandi elustamine, sünnikohtade lakanud olemast erigrupina Soo- sündinud olid 1981 aastal 41-aas-kunä
nende paigutusü plaane tehes ajaloo selgitamine ja mälesituspi- mes. Seda arvamust on peetud pes- j^sed, siis võis evaküeeritute "üld-oli
võetud eesmärgiks piirkonna dustuste pidanüne, n^^^^ neist karialasi
terviklikku säilitamise võimaius^^^^
pikaajalises perspektiivis, kuna nii sile noortele. . võinud 1970. aasta lõpupoolel teh- * * .
Toidu ja söögikombeid vaadeldi (lotina). Ka on vähendatud toidu- arvati võivat säilitada loovutatud t)ks selgemaid uurimistuk uurimuses osutada tulemusile,
selletõttu, et karjalased olevat kombeid kahele tugevale söögi- aladelt to<^üdeluvii
eriti huvitatud toidust. Nad on ku- ajale. randeid elavana, millega takistuks muutmatus. Paljudest sotsiaalseist majanduskeskused. ja kodud veel
lütanud toidu valmistamisele palju Toiduvaliku sobitamine on oi- sulamine päriselanikesse. probleemidest hoolimata karjalased edaspidigi üldiselt eralduvad oma
aega ja näinud vaeva. Selletõttu nüd vastastikune, karjalased on Kes kannab hoolt karjalaste üm- ise^ mitte raskemaüaastaü ei Ümbruskonna savolasistja^^^^^^^
söödi Karjalas sageli ja tugevasti, teistele andnud pirukaid ja saanud berasujate aktiivi suhete ^s^^^ tdasist. Mis sulamisse või samas-mõnel
pool oli obiud tavaks süüa vastutasuks heermgasalati ja tan- ja areneniisest enamuses kodanlaštena, nagu tumisse puutub, see oli ohud mõ-kohn
tugevat sööki päevas. Soom- guvorstid. sest seda võiks vaevalt jätta ainult olid okiud kodukohtadeski. See lemapoohie. Tähtsaim säilmud
laste ke^el on karjalaste toiduse- Vastastikused kommete ja oskus- loovutatud aladel veedetud lapse- erines muude soomlasje poliitilisest karjalaste omapära ošundaja on
del muutunud palju pikemaks, esi- te vahetämised on tomiunud ka kä- põlve ja noorusmälestuste säiUta- käitumisest sõjajärgseil a^^^^ kus loomulikult karjala murre,
kohal on kartulid (andmed a. 1949 sitöös, tari3eriistade ja sõidukite misele. oli selgesti nähtaval radikaalistu- Etnoloogid ^ on omalt poolt või- iMnWlIst
Ja a. 1973). Pirukate ja karjala jm. dal.t3hedon^ a^ teistele Loomulikult suur muudatus puu- mine vasakule. Karjalaste poliitilist nud tähele panna, et tugevasti suu- if j l U X iSilJiv. A#B«ii!
prae osa on vähenenud, kuid ase- kalastamise, kangakudumise vüseja dutas ka nooremaid evakueeritud kujunemist võidakse pidada vana- renenud oma juurte otsimine on V A B A » S T L A S E S S
imele on tulnud kartulid ja kaste palju muud, mis on soomlaste kes- karjalasi, kellele see tähendas sobi- meelseks ka sellest küljest, et aad haaranuä karjala noori ja toonud <t«wM«i#«^^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 17, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-10-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851017 |
Description
| Title | 1985-10-17-06 |
| OCR text |
VABA EESTLANE vai, 17; oktoobril 1985— Thursday, October 17,1985 Nr. 7T
Oslo staadionil peetud Gand
Frix sarja võistlustel nägid 19.000
pealtvaatajat kolme maailmarekordi
sündi. Kokku on Norra pealinna
staadionil kergejõustiku maailmarekordeid
uuendatud nüüd juba
45 korda.
Esimesena jooksis norralanna
29-aastane Ingrid Kristiansen esimese
naisena 10.000 m alla 31 minutit
— 30.59,42. Tema nimel on
veel kaks maailmarekordi: 5000 m
— 14.58,89, maraton — 2:21.06.
Senine 10.000 m rekord kuulus venelannale
Olga Bondarenkole,
jookstud miöödunud aastal —
31.13,78.
Häid tulemusi said ka järgnenud
jooksjad: Aurora Günha 31.35,45,
mis on uus Portugali rekord ja
kõigi aegade seitsmes tulemus; kolmas
ameeriklanna Lynn Jennings
32.03,37 ja neljas kanadalanna
Liza Martini 32.17,86.
Järgmise maailmarekordi jooksis
marokolane Said Aouita, jookstes,
5000 m ajaga 13.00,40. Senine rekord
oli kuulunud kolm aastat ing-laisele
David Moorcraftile ja oli
13.00,41. Sydney Maree 13.01,15
on USA rekord ja kõigi aegade
kolmas tulemus. Kolmandaks jäänud
itaallane Alberto Cova parandas
rohkem kui kohne sekundiga
oma maa rekordit: 13.10,05.
Miili jooksu maailmarekord
3.47,33 oli neli aastat kuulunud
inglase Sebastin Goe'Ie.. Nüüd
jooksis 24-aastane inglane Stephen;
paevagcs
CMAA juhatuseliige Michel* Ca-reau
(44 a.) Quebecist võitis mas-terite
24-tunnise jooksu Ottawas,
kattes 181 km 351 m, millega jäi
üldklassis viiendaks. Üldvõitjaks oli
Al Howie (37 a.), kes jooksis päevaga
223 km 361 j n .
Gram uueks rekordiks 3.46,31, teiseks
jäi hispaanlane Jose-Luis
Gonzaleze ajaga 3.47,79, mis on
uus Hispaania rekord ja kõigi aegade
neljas parim maaihnas. Kolmandaks
tuli senine maailmarekordi
mees Sebastm Coe ajaga
3.49,22.
Odaviskes saavutas inglanna Fa-tima
Whitbread 69.42, meestest
sai esikoha inglane Roald Brad-stock
90.58.
Wemmetsweileris oli Christoph
Sähner'i vasaraheite tulemus 80.18,
mis jääb tema tänavusele parimale
tulemusele alla 1.38 m võrra.
> -
Oberhofis tehiskattega suusahüp-petrampliinil
peetud võistlusel saavutas
idasakslane Jens Weissflog
uueks rekordiks 121,5 m,
- ^
Klaipedas heitis 24-aastane Ben-jaminas
Viluckis vasarat 80.42, mis
on uueks Leedu rekordiks. Tänavuses
maailma edetabelis oli see
kuues koht.
TOETAGE POUim
Vaba Eestlase talituses on
£es^ TastnpanulükUMise n kSide» ^
tiksikköite^^ W^^^ $20.00, ««tekota$L
I M Nikluse jä Jüri knk® m&lestB^
kes ei alistunud" $34.00,
M&rt Nikluse ja Jüri Kuke mSiestusmaigid
34 marki poognas, poogna l&ind $3.00,
Mart Nikluse kiiiiümbrikud
tema snnnitööyangla «idressisa/
Mart Nikluse, Enn Tarto, Lagle PareEd, TO
IVItdksoni, Heiki Ahoneni^^^ Pesti
vabastamisenõudega postkaardid saatmiseks
ENSV asehaldurile Karl Vainole Tallinnasse ja
NSVL ülcmvalitsejale Mihhail Gorbatshovüe
•••••Moskvasse- .
Tasuta teilimistele
$0.50
ILMIJS SUIJRTEOS
91E ESTI VABADUSRISTI KAVALERID•0
Põjkreads 1. Kaugel, eemal, 5.
Muusikariist, 9. 1943^-44. aastail
Soomes ihnunud eesti ajaleht, 11.
Vaeslaps, 13. Naisenimi, 15. Muust
rahvusest isik, 16. . . . -sak, 18.
USA osariik, 19. Küsimus, 20. Kohanimi
Virumaal, 22. kuritegu, 24.
Sinna lootsid jõuda paljud põgenikud
1944. a. sügisel (2 sõna), 25.
Strateegilise tähtsusega väike saar
Vaikses ookeanis, 27* Milvi Laidi
kodaüik nimi, 29. Temas, 30. Veo-ja
sõiduloom, 31. Mäng -—rootsi
keeles, 33. Võlu, hurm, 34.^ Filmitähe
Rina eesnimi, 36. Omaaegne
eesti teadete" agentuur, 37. Saar
Soome lahes, 38. Veelindude perekonda
kuuluv lind, 39. Silt.
Füsfread: 1. Jäme köis, 2. Endisaegne
laskeriist, 3. Kelle^ alla
kuuhima, 4. Artikkel prantsuse
keeles, 5. Kaks kõryutiasuvat tähte,
6. "üks Vimi valsikunmgatest,
7. Vedelik, käändevormis, 8. Paguluses
surnud nimekas eestlane, 10.
Valitsuse liige,' 12. Tekstiiltoode,
14. Supp, 17. KevadÜll, 19. Auaste
sõjaväes, 21. Pealinn Euroopas,
•23. Eesti Sotsialistliku partei liidreid.
25. Linn Ontarios, 26. Mitte
naiste, 27, Esimene sõna populaarse
muusikapala mmes, 28. Kinnitus-
ja sidumisvahend, 29. Loodusnähtus,
32. Kuju eesti niütoioo-gias,
35. Mehe hüüdnimi, 36.
K<»-dustrUkk samanimelisest teosest, mis ilmm Talliofias aastil
1S>35 Vabadusristi Vendade Ühenduse Kcskjuhatiisc väljaandel'
Suures formaadis, eeskujulikus tiükitcihnlkas, nfigusas köites,
405 lehekülge. Eesti Vabadusristide originaaümjulused VÄrvf-trükis.
Teos sisaldab elulood koos pUtidega kdigc vapramatest
kangelastest ja poliitikutest, kes Idid iseseisva Eesti Vabariigi,
samuti välismaiste ajalooliste isikute nimed, kes rahvusvaheliselt
kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele, Teos on t^
likult E^ti iseseisvuse sUnnüugu, müle (miamine ikestatud
Eestis on ppUitilinekuritcg^^^
Kirjastus Välls-Eestl&EMP St
Tdtknlne saata YAJ^A EESTLASE taütoide Ummga $50.-^
RAAMAT SAADETAV
HANS MERET-i
Bariton Andres Raudsepp tekitas üldise peomeeleolu, kui
ta laiilis kergeniaid laule Volli Gustavsoni orkestri saatel.
Foto: Vaba Eestlane
Kanada Mästerite Ühingu (CMAA)
peakoosolekul 5.; oktoobril
Ontario Spordikeskuses, Torontos
valiti Ermo Kuhnar nelj andat korda
juhatuse koosseisu. Esmäkofd-selt
valiti dr. Jaan Roos „Estonia"
mästerite klubi esindajana. CMAA
presidendiks sai Norman Baüm,
endme „The CMAA Masterpiece"
ajakirja toimetaja ja kanada mästerite
400 m rekordi omamk M60
vanuseklassis.
RISTSÕNA m 1258
LAHENDtfŠy,
Põikread: 4. Kadri, 7. Manon,
9. Adelei 11. Rong, 12. Neli, 13.
Kood, 14. Edelas, 16. - Vello, 17.
Isak, 18. Ragin, 20. Lipp, 23.
Uraan, 26. Kiiker, 27. Rähn, 30.
Imal, 31. Kuiv, 32. Aseri, 33. Am^
med, 34. Pinna.
Püstread: 1. Lang, ,2. Erand, 3.
Carol, 4. Kondor, 5. Üee, 6. Alias,
8. Nooly 10. EUi, 13. Kesik, 14.
egar, 15/ Sagan, 19. Nuruma, 21.
Piisk, 22^ Pune, 24. Räim, 25. Ahven,
27. Karp, 28. EUit, 31. Kana.
Istohia mässust, sõjast, Berliinist^
i(Z-laagrist ja muust
272 ik. (koites
Ssadaval^^,^^
Him> $25^ plnss saafteknla $1.50
MAIliE NEUMANN'Q
mälestused
SIBERI TEELT PÄÄSENUD
ImA $10^00, pluss saatekolu $2.00
ODsa
iiiiinsutiiiiiiiisiiisiisiisiiiiiiiisiiiiiiiniiiiiissiiD^^
kele paigutatud karjalaste toodud, tusprotsessi samal viisil kui Rootsi ei moodustanud Oma poliitilist par^ neid rohkesti '^aasa karjalaste or-
Ka karjalased oiu aldid vastu võt-asunuile. Ühel viisil see oli prob- teid, vaid püüdsid saavutada ma- ganisatsioonidesse. Teiselt poolt
mä endiste elanike tööviise. Nii leemiks praeguse Karjala s.o.Põh- jandusHkku ja õiguslikku edu ju- pole võidud osutada, et need oma
võidakse rääkida sobituse protsessi ja- ja Lõuna-Karjala elanikkonna- ba Olemasolevates parteides teg,ut- juuri otsides oinüksid nõrgemas
arengust igapäevases argielus. le, te on teostunud inuneste asu- sevatö karjalaste esindajate hing positsioonis kui teised, kuigi ei või-ümberasunud
karjalased, eriti mine maalt linna, väikekohä pida- oma otstarbeks organiseeritud Kar- nud ankrupaigana omada esiisade
vanad, kes on karjalasust sellisena miselt tööstustesse. jala Liidu (Karjälan Liitto) abil. Ja sünnikohta,
isiklikult kogenud, jäävad loovuta- Helsingisse asunute elu, selle ilmselt nii-hästi kui see oli võima- Kuid ei pääse sellest tõsiasjast,
tud Karjala füüsilise ja sotsiaalse ilu ja karmust on uuritud täpse- lik. Oma huvide kaitsemine vajas et vanemate karjalaste sugupõlve-olemüse,
ümbruskonna ja kõigest mait ja ühenduses Helsingi ümb- aktiivset grupiteadlikku ja kui vaja de, kellele Karjala tähendas isikli-mügandumisest
hoolimata, jonna- ruskonnaga. Enam-vähepa näidata- võitlevatki karjalasust, vähemalt kult kogetud elamust, elu unehnat,
kaiks säilitajaiks ja ilmselt püsi- va õnnelikkuse müüri taga on oi- sõjajärgseil aastail, muutudes hil- osa karjalaste ümberasunuist vähe-vad
selliseina. nud palju juurtetust, eraldatust ja jem rõhutatult kultuurikeskseks te- neb. Ja nooremate karjalaste gene^
Tänapäeva Soomes sündinud üksindust Üks uurija (P. Roos) on gevuseks. : J ratsioonide osa, kellele Karjala on
evaküeeritute lapsed ja lapselapsed toonud pilte kuidas tavaline soom- Tehtud uurimuse kohaselt on kar- suurima huvi aineks muiTde ühis-on
eriti kerged ümbruskonnaga su- lane on asunud Helsingisse ja saa- jalaste sobitumine ja sulamine tä- kondlike ja maaümaprobleemide
lamiseks. Seda üldist ilmingut ei nüd põlluharijast tööliseks ning napaeva Soomes jätkunud. Kui hulgas, on suurenemas. •
muuda ka see, et uuritavad on öel- kirjeldanud sellega ühenduses ole- uurimuste tegija küsis evakueeri- Sg^a muudatuste protsessi ise-nud,
et nad on huvitatud ka oma vaid probleeme, kus eriti v^^^ karjalaselt ja uurimiskohtäde loomustavad teatud määral rahva-karjala
juurtest. Nii nad on osäli- olnud korteriküsimus. elanikelt:„Kui kaua usute karja- loenduse arvud. Nende kohaselt
Tähelepanekuid karjalaste saatusest
järelsSja aastais
sed 1961- ja 1970-ndate aastate
suurtest muudatustest^ mü Soome
lõplikult sai tööstusmaaks ja mis
tähendas ennekogematut laiaulatuslikku
ja kiiret maalt lahkumist,
lastena püsivat enne kui olete su- kahelkümnel aastal, 1940-1960
lanud muude soomlastega?", siis lähenes selliste asujate arv, keUe
^ saadi mitmesuguseid vastuseid. ^ elupaik oli 1940 loovutatud alal,
Sobitumise kõrval on püüdlus konna vastused on üllatavalt ühe- 28% ehkl21.000 inimest. Aastal
kas linnadesse või ennekõike Root- samal ajal pinud oma kultuüritege-suuriaUsed, samm ja keskuste ipgojäjgi olriud üldarv nooremad
si. See tähendas ka elukutselist vusega siiski eraldumiseks. Esile elanike vastused. Karjala ümber- kaasaarvatud 21-aastased oli
muudatust, ennekõike aga evakuee- toodi kodukoha mälestused, rahva- asujad oleksid sellekohaselt juba 310.OOO. Kui noorimad Karjalas
ritute poliitika kokkuvarisemist, pärandi elustamine, sünnikohtade lakanud olemast erigrupina Soo- sündinud olid 1981 aastal 41-aas-kunä
nende paigutusü plaane tehes ajaloo selgitamine ja mälesituspi- mes. Seda arvamust on peetud pes- j^sed, siis võis evaküeeritute "üld-oli
võetud eesmärgiks piirkonna dustuste pidanüne, n^^^^ neist karialasi
terviklikku säilitamise võimaius^^^^
pikaajalises perspektiivis, kuna nii sile noortele. . võinud 1970. aasta lõpupoolel teh- * * .
Toidu ja söögikombeid vaadeldi (lotina). Ka on vähendatud toidu- arvati võivat säilitada loovutatud t)ks selgemaid uurimistuk uurimuses osutada tulemusile,
selletõttu, et karjalased olevat kombeid kahele tugevale söögi- aladelt to<^üdeluvii
eriti huvitatud toidust. Nad on ku- ajale. randeid elavana, millega takistuks muutmatus. Paljudest sotsiaalseist majanduskeskused. ja kodud veel
lütanud toidu valmistamisele palju Toiduvaliku sobitamine on oi- sulamine päriselanikesse. probleemidest hoolimata karjalased edaspidigi üldiselt eralduvad oma
aega ja näinud vaeva. Selletõttu nüd vastastikune, karjalased on Kes kannab hoolt karjalaste üm- ise^ mitte raskemaüaastaü ei Ümbruskonna savolasistja^^^^^^^
söödi Karjalas sageli ja tugevasti, teistele andnud pirukaid ja saanud berasujate aktiivi suhete ^s^^^ tdasist. Mis sulamisse või samas-mõnel
pool oli obiud tavaks süüa vastutasuks heermgasalati ja tan- ja areneniisest enamuses kodanlaštena, nagu tumisse puutub, see oli ohud mõ-kohn
tugevat sööki päevas. Soom- guvorstid. sest seda võiks vaevalt jätta ainult olid okiud kodukohtadeski. See lemapoohie. Tähtsaim säilmud
laste ke^el on karjalaste toiduse- Vastastikused kommete ja oskus- loovutatud aladel veedetud lapse- erines muude soomlasje poliitilisest karjalaste omapära ošundaja on
del muutunud palju pikemaks, esi- te vahetämised on tomiunud ka kä- põlve ja noorusmälestuste säiUta- käitumisest sõjajärgseil a^^^^ kus loomulikult karjala murre,
kohal on kartulid (andmed a. 1949 sitöös, tari3eriistade ja sõidukite misele. oli selgesti nähtaval radikaalistu- Etnoloogid ^ on omalt poolt või- iMnWlIst
Ja a. 1973). Pirukate ja karjala jm. dal.t3hedon^ a^ teistele Loomulikult suur muudatus puu- mine vasakule. Karjalaste poliitilist nud tähele panna, et tugevasti suu- if j l U X iSilJiv. A#B«ii!
prae osa on vähenenud, kuid ase- kalastamise, kangakudumise vüseja dutas ka nooremaid evakueeritud kujunemist võidakse pidada vana- renenud oma juurte otsimine on V A B A » S T L A S E S S
imele on tulnud kartulid ja kaste palju muud, mis on soomlaste kes- karjalasi, kellele see tähendas sobi- meelseks ka sellest küljest, et aad haaranuä karjala noori ja toonud |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-10-17-06
