Vaba Eestlane, July 28, 1965

              rIIVnii i"r r
VABA EESTLANE kolmapäeval 28 juulil 1965 — Wednesday July 28 1965
t 'j
t
' I
liik 4
Reisikirju Ontariost
Uuskanadlased kohtuvad
pariskanadlastega
Kord mitu aastat tagasi külas
tasin üht tuttatat ta linnaserva
uues residentsis Ta tutvustas
mind värske omaniku entusiasmi'
ga oma krundina eluruumide ava-rusega
ja loetles uhkusega naab-rite
kõrgeid ameteid Kui aga
avaldasin sooti ka keldrikorraga
tutvumiseks kuhu tänapäeval
külaline tavaliselt kõige enne
viiakse hakkas ta järsku puikle-ma
ja leidis ettekäände selle käi-gu
vältimiseks Hiljem selgus et
ta uhkes uues majas oli vesi keld-ris
Vesi Kanada keldris
See seik meenus kui sõitsircv
Ontario valitsuse külalistena
ühet keskusest teise Meie taho
lepanu juhiti imposantsele too?
tushoonetele maalllistele maasti
kele moodsatele koolimajadele Ja
haiglatele Linnapeade tervitusko'
ned olid lahkesõnaliscd joogid
kanged ja toidud hõrgutavad Nii
pea aga kui viisime kuskil jutu
indiaanlastele tekkis hetkeks piin-lik
vaikus Ja tunne nagu oleksime
puudutanud oma võõrustajaile
kuidagi ebameeldivat teemat Na
gu aga selgus olid Just indiaan-lased
ja nende probleemid need
mis meie väga rahvusteklrevat
reisiseltskonda kõige enam huvi
tasid Uuskanadlastena tahtsime
tingimata kokku saada ka paris-kanadlastega
selle maa esimeste
elanikega ' fuskanaillascd ja päriskanadlased kohtusid Manitoulini saarel Ka- -
Esimesest indiaanlaste asulast u mjaanincUIra nn pildistatud toimetajad Ilmar Külvet Bruno
sõitsime läbi Sarnias kui tihedas Tlnmlncll ja eino Kohane
SÜSTJ ?uu1KdteSw5sSS ' mille Juures poleks vähemalt üks aega elama kohapeal ja võitma vhSrtnSkMf £m I koer Indiaanlased on maailma diaanlaste usalduse Oma ühepäe-°- ™
™?I ""SSiSS1 n„Z™ J suurimad koertesõbrad " Kui vasel peatusel salme indiaanlaste lv VcnnnHnhi voolavat sele-- ! S keegi meist kergitas üles arg- - eluga tutvuda vaid väga pealispin
tust Indiaanlaste osmikud moo-dustasid
suitsu Ja väävlit sülga-vall- e
toöstushliglastelc haletscva
kontrasti Ja meie juht lausus la-kooniliselt:
Siin elavad indiaan-lased
Nad on Jõudnud nüüd tubtl
sammu võrra edasi Ja elutsevad
majades Algul kui nad siia toodi
panid nad majadesse oma loomad
ja elasid ise edasi vlgvamltes
indiaanlastest
luk-susmotell- is
kauban-duskoja
püüdsime
mtngisugust tulevikuplaa-ni
SAARNIIT
cx pt nallselt
nuiaksime suvltamiseks puhkamiseks
püüaksime Manuowaningi kuiu
ajada
indiaanla-sed
ole võõrastega —
külalislahked"
Ka Soundi
Davidsonll
indiaanlastega kogemusi
rohkem sellest reservist ! Tal koguni Uks Indiaan- -
cl näinudki sest maja-lases- t reporter kes olnua vaga in- - __ j ii_ __ ' tplllrrntno a kohusetruu kah- -
pilguga
valitsuse
lOUUCUKUU juua aas- - - -
jäänud kauaks pai- - indiaanlaste asulasse mis
' näinud pintslit vär-- j
i eale sest teda valdas peatselt ta laheduses kus
VI UUlaU3 lill luvuoi'11 _" 1 'n wi„sihc rassile nii rahutu ajend igal
'
te tahate nii nendest ! uute Ja jahimaade otsi- -
küsis õh- - rniscKs
tusel vastuvõtul linnaserva
Uks kohaliku
tegelasi kui
Jutu Jälle vargsi sellele teemale
viia Nad on täiesti kasutud ei
püüagi elus edasi Jõuda Kas tea-te
ka et tüüpiline indiaanlane
elab ühest päevast teise te-gemata
ühe püevn tööd ja samal
duseviaa meeleldi
külalistele vesi"
siiski vaga
JOANN
mrtftP kuidas kui ko- - oli päev määratud
nunanaha ilu- -
kese uksele ja pisut sas
juttu meie
daam selle maha Ei
Jutukad
ega ka alati eriti
Owen ajalehe toime-tajal
George olnud
häid
Pällu me oli
luitunud
mis poinuu
_i ega Juks aga Ja korraldak- -
aastal
väga paremate
kõnelda?"
ainult
Kantiemaia mnapaeva in-diaanlased
käinud võrreldes
nende kuulsate esivanematega"
Mr Davidson Ma olen tih-ti
endamisi pead murdnud mis
võib olla selle põhjuseks Kas
seisne ehk kõik väär-tuslikumate
omadustega Indiaan-lased
langesid võitlustes Ja sällu-sl- d
vald viletsamad" Võibolla
Ahhi wicu vrhn nmn mion I leidub ka terake tõtt selle heataht- -
Nil pÄSse nad kunagi kuhugi-i"- " Provintsilehe toimetaja
" tlskelus
Jah indiaanlased on vesi Ka- - _ tmda elumaja keldris ilu' indiaani —
mida ei taheta
näidata See ei
mõne maja- -
loaznis
laitis lahke
on
kord
on
selles
mõ-l- e
uhke saarel
"kA Csximj4fct eAitcim wia&4
ole küll ühelgi maaral alusmüüri c rimal mnresaarele
ohustav nagu näiteks ühendriiki _ Mamtoulinile mis on juba sa
des kuid siiski japrotsendiliselt indiaani
pisut tülikas tendite maailm sest siin elanud
kord indiaanlaste suurim juma-- IndiaanlastC paremik _ The Gitchi Manitou Kolm- -
lanqCS Võitlustes d viiskümmend aastat tagasi
kui Samuel de Champlain ja
Aga kui järgmisel päeval sõit Etienne Brule" esmakordselt jõud
siine piki Uurom järve kallast ' sid oma kanuudega French Riveri
läbi Kettle Pointi indiaanlaste kü- - suudmes Huroni järve kaldale
la oli uuel reisijuhil ütelda Kohtasid nad seal indiaanlasi
nii mõndagi head sealsete elanike 0m tulnud Manitoulini saarelt la
kohta keskealine daam kuivatasid talviseks tarvitamiseks
tass lutus meiega Foresti vaike mustikaid Ka tänapäeval on saa
SMulas ja tõi kaasa bushelitaie ' re ijOOfrst elanikust 2900 indiaan
magusaid õunu ning bussitäie [ fos&x kes elutsevad enamuses nei
rõõmsat meeleolu Indiaanlased ' e varutud reservaladel ja iäävad
ei ole sugugi kõik ühesugused" 5€tõttu suures osas turistidele
kinnitas ta nende hulgas leidub märkamatuks Nende mineviku
hiki halbu ja keskmisi nagu me kajastus tootemite ja muude säile- -
TOUlgl pvrrs urnini mujaaimttjj- - ppg on jjga väliSKUiailSieie SUU
sed on koolis väga andekad kuid rekS tõmbejõuks ja nende legen
üldiselt on enne lõpe' amist välia-langel- e
arv suur
Vaadak- - te ci riie fk t-- a-a v -- rm m m KunsTiSTuaio
— —
--v t ea
T
oleks i õieti
ei
alla
asi
ius
Soe oli
did mis varem rändasid suustsu
hu nüüd Jäädvustatud trüki
kirjas
Kuidas elavad indiaanlased oma
asulates? Mis nende tähtsamad
probleemid? Kuidas nad rahul
oma eluga isade maal millest on
nüüd neile Jäetud vaid viletsad
- J
Suur Manitou kes valitseb
likke loodusjõude vaadanud
ilmselt kuigi heatahtliku
kulu ja kirjadega koha-le
toodud uudishimulikele lehe-meestele
Ja manas välja jaheda
tuule koos vihmasajuga Nii
tulnud päevitamisest midagi väl-ja
Ja me palusime oma reisijuhti
see viiks meid Wikwemikongl
ta asub
iimmi samas
UHU llllllt omane ise suurejoonelised
Miks
Ja
Teeb
Ja
leiab
ei
et
uh
ei
i_xÄ
moiim- -
neegriprobleem muis- -
meie ke
on
on
on
koha
ei
ei
et
ei
Põhja-Ameerlk- a indiaanlaste pi-dustused
Meie soovile tuldi vastu
ehkki sellist käiku poldud ette-nähtud
ametlikus relslkavas Sõit-sime
mööda päris korralikku auto-teed
küllamis koosnes väikestest
kohati rohtukasvanud ja korras-tamata
majadest Harva nägime
kuskil llllepeenart kuld kõikjal
paistis silma mängivaid lapsi
ning sõbralikke koeri Ka mõni
täiskasvanud naine istus siinseal
ukselävel ent ei ühtki täiskasva-nud
meest Kuulsime et tegemist
oli sel hooajal naiste ja laste kü-laga
kuna kõik mehed viibisid
miseks peaks samblit esitamas oma
väljas hooajatöödel — mõned ise-g- i
sadade miilide kaugusel Põhja-Ontari- o
metsades Külas oli kirik
päris moodne koolimaja ja nagu
hiljem kuulsime isegi kino Üld-mulje
jäi kuidagi troostitu ehkki
mitte otseselt masendav
„Me ei iaha muutuda
punanahkseteks
valgeteks"
Autojuht peatas teel ühe nooru-ki
ja küsis teed Rosemary Fisheri
maja Juurde Meil soovitati sõita
külast läbi üles mäkke ja pöörata
siis pisut paremale Kohale jõu-des
oli kontrast üllatav Rosema
ry Fisher elas oma vile lapsega
nägusas rohelises üheperekonna-elamu- s
kuhu meid paluti lahkelt
sisse Avar elutuba oli puhas ja
varustatud korraliku mööbliga
Söögitoa seinal rippus õlimaal j
Kujutades ratsu seljast langevat
indiaanlast See pidi olema viima-ne
mohikaanlane Peatselt selgus j
pt Rosemary oli korraliku hari-duse
saanud naine suuresti erinev i
teistest samuti na-- j
:na oli tundmatuseni erinev ka ta
moodne elamu
Enamus on vä
ga vaesed kuid meie perekond on
õnnelikus olukorras" jutustas ta1
lahkelt „Mu mees sõidab laeva-mehaanikun- a
järvel ja teenib ilu-- '
sa palga Paljud ei ole aga õppi- - j
mid endile mingit elukutset la
nende olukord on raske"
„Kas selles vaesuses on süüdi
valitsus või ise?"
„Süüd on mõlemil" arvab pere-naine
kes kuulub Ottawa indiaan-laste
suguharru Paljud indiaan-lased
võiksid olla edasipüüdliku-mad
kuid valitsus peaks olema
oma toetusega heldekäeliseni"
„Kas elaksite meelsamini val-gete
inimeste hulgas kui oma su-letud
asulas?"
Sellele oli Rosemary vastus vä-ga
kindel Elamine üheskoos on
ainus moodus kuldas saame säi-litada
oma kultuuri ja omapära
Me ei taha valguda laiali ega muu-tuda
punanahkseteks valgeteks
inimesteks"
See veenev vastus aitas meid
kuidagi nagu Üksteisele lähenda-da
— meid oma rahvuskultuuri
kalliks pidavaid ja
intelligentset päriskanadlast kel-lel
nagu mingi saatuse iroonia tõt-tu
on samasugune siht Ja
Tõde või liialdus?
Rosemary mängis meile helilin-dilt
indiaani muusikat mis oli sin-na
jäädvustatud möödunud suur-pidustus- te
ajal ja näitas fotot
kus ta oli koos pea-minister
Lester Pearsoniga Ei
Rosemary ei ole mingi tavaline
indiaanlane Tema ei ole „vest
keldris"
Viidates oma varakult halline-ma
kalduvaile juustele küsisin
veel kas on õigus et
indiaanlaste peres on hallid juuk-sed
tundmatud?
„Meil olid just täna ühe vana
pealiku matused Ta oli üle 80-aas- ta
vana ja süda ütles üles Aga
juustes ei olnud tal ühtki halli
!v ffiiV!i -- fSal 'liii '
: m M IIÄ ii
r vtuht fc_ mul " ÄlTNt?- - ~- -~ "" " " - ~ ~ — -- II i ajjm___J J — iiBlit Tiiu HJ n'l MUUaiflliflffN " siilukesed valge mehe rikkas ja:: Kunagine inaiaaniaste romantika peegeldun nüüd veel vaid põnevu ÜVT1 ' " KUIIUUilUKS maailmas? "™ on romaanidest ja filmidest kuid „___ _„„ ning rahv
567 ROEHAMrTüN '"'"" tiit mmv4alA rochiu t(H riided on sülitanud nmi miainfca Pildil näeme InHi-iinlic- t 5n
ajakirjanik pikemat vihnutantsu
külaelanikest
indiaanlastest
indiaanlased
uustulnukaid
sama-sugused
probleemid
pildistatud
Rosemarylt
Mälestame valusas leinas armastatud direktorit
JAAN ROOS
sündinud 21 juunil 1888 Palamusel
surnud 5 juulil 1965 Põltsamaal
TTTT
131 BLOOR ST WEST
TEL 927-066- 2
AL4M
TEIE
PUHKUS
ON
TAIELIK
MEIE
MAIUSTUSTEGA
£ m mtet roM
i
}AMJARir8 numiintrfunvmrm!
J££STLASE&
immmmmEii
Canberras korraldati kuudita- -
mispaeva leinaaktus kus päeva-kohase
kõne pidas leedu ajakir
janik pr Zyzis Melbourne'ist
Eestlastest esitas Pia Pärn klae-ripalasi- d
ning deklamatsioonide
ga esines Kersti Netliv
USA ajakiri Architectural Me-tals"
märgib oma juunikuu
numbris et eestlane Eneri Laasi-Tooma- s
kes äsja lõpetas Ohio
riikliku ülikooli Columbuscs BA
kraadiga arhitektuuri alal on
saanud esimese auhinna oma töö
eest Ameerika Arhitektide Liiga
poolt korraldatud oistlusel
karva ja ka hambad olid veel al-les"
ütles Rosemary Fisher kuid
lisas et selliselt säiluvat vald pu-hastverd
indiaanlased segaverel-ised
ci kuulu sellesse kategoorias-se
sest veresegamine nõrgestab"
Perenaine andis igale külalisele
kaasa väikese mälestuseseme ja
kui pakkusime selle eest tasu var-jutas
hetkeks solvumise vari ta
laia jumekat nägu Kingituse
eest cl tohi kunagi pakkuda raha
vähemalt mitte indiaanlastele"
„Aga kas ma tohiksin saata
teile vastukingitusena ühe tõu-koer- a
kutsika?" küsis ungarlan-nast
ajalehetoimetaja kes kõrval-harrastusena
kasvatab bokser-koer- i
Oh I would be delighted!"
hüüatas Rosemary varjamatu vai
mustusega See on vist kõige mee-lepärasem
kingitus ühele indiaan-lasele
kes kõik armastavad koeri
Lahkusime indiaanlaste külast
pisut segaste tunnetega Me olime
näinud lõigukese sealsest elust
sest küljest Meenusid varem kuul-dud
sõnad mis Uks indiaanlaste
pealik oli ütelnud mingisugusel
konverentsil: Valge mees on
j võtnud meilt kanuud ja teinud
meid jõe ääres Jalameesteks"
Tõde või liialdus? Sellele ci ole
meie oma põgusa pilguheitmisega
j ühte indiaanlaste musterelamisse
loomulikult võimelised vastama
Ilmar Külvet
Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi
endised õpilased ja õpetajad
RAAMATUD LASTELE
„TVuattbsaabEaesjtalasVe"utttsaalhuascshlnrd$-u-i
Kalevipoeg Iifad $lm
Saatekuludeks n - ' ' lii"i 10 centl
Tellida aadre:: p -
g-- T Toronto 3 Ont
! Tel: 361:675
TAKSOAUTOD
kiireks Ida T ir r
teenindan-- - -
HOWARn TXI
nONLWDS TAX1
ho l-- nii HO 3-11- 11 HO 6-11- 11
Võistlus oli kuulutatud äi ja ko-lmel
alal milledest üks oli kavand
metalltrepiks ühe muuseumi r
leriissc kusjuures trepp pidi ole
ma selles galeriis huvi keskpunk
tiks Ajakiri tõi ära ka Eneri lai
si-Toom-ase
kavandi
Iicigh ülikoolis Iletlehemis
(Pennsylvanias) kaitses doktori
väitekirja ning saavutas doktori
kraadi keemias Rein Virkhau
IL Virkhaus sündis 24 sept 1931
Tartus helilooja ja muusikameht
Leo Virkhausi pojana Oma hiri-duskäik- u
alustas ta põgenüopõJ- -
ves Saksamaal Hiddeseni laam'
eesti koolis Jõudnud koos van-ematega
1919 a USVsse jätkas ü
siin õpinguid Maldenis Mass
Liiklejaid läbi
raudkardina
Ikestatud Eestit külastanud
ühele eestlaste grupile Rootsist
USAst Kanadast ia AustraaUS
on tehtud erilinr roodus" --
neile võimaldati ka Tartus ka
Tavaliselt lubatakse rini liit--ü
vaid Tallinna piirides
Soodustuste osaliseks said t
Koppel Evi Karsna Oskar Naat
Aamara Kreuks Maria Vartst
Ella Loo Harri Orav vennad Hei
no ja Roland Tiitsma õed Es
Kurvi ja Aasa Valdar Satae K'-L-eida
Orupõld Ellen Kivioja :
Aita Ahlström Nagu okupats:
propaganda märgib on kuX
avaldanud suurt vaimustust l
ge nähtu üle
Rootsist on rrpa-'™r- d
tatud kodumaale Eda Rarsüt"
on asunud elama Tartu a H--i
gard Uusjärv ke- - a- - is Ar- -
' r' '' I Külaskäigule
teatel saabunud J-- irrr3 i -
Heikki Viitala -- ' s'"'"
Miralda Reeds ia Hi3 K-
-
jrega Rootsist ES Arai
I dast Erika ja V' t ~J ~- -
I puu Kanad- -' ri'-'1'- -' "' '--
J ' '
Poolast
Snmul aifti "n dZ'"' -- 3?
-- _ 1MltniCtl( IH1T£ v
51S Oe KUIBSM'"- -' — — r
hof ning tütre küas'affiaeJ -
teborgls JUiie aau--e- ma
külastama iubaU so: a --
Gordonil Tallinnas Tagad
tatud kodumaale s--Kan-adast
Margarita rusx
viibis seal üle 9 k:- -
Väljamüük
KLSKUBAD PORTSELVN LIUALINID KLV5t°n
TARBED SOOMEPUSSID RAAMATUD JE--
Väljamüük kestab 16— 31 juulini
SUOMI-AITT- A
Eksklusiivne Import Soor f --g
20:9 VnnrP S Tel Hl
S5