Vaba eestlane , July 10, 1980

              m
VABA 10. juulü 1980 - Thursday, July 10, 1980 Nr.- 52
Nr.
VABADE EESTLASTE H M L E I
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135.Tecumssth m, Toronfeos.
PEATOIMETAJA; Karl Arr© '
I TOIMETAJA: Hames Oja
POS'|IAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toroito Oat. M6J 3M7
TELŽFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimM, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TEL1.IMISHINNAD Kanadas: aastas $35.-, poolaastas $19 50 ja
veeriidaastas $10.50, kiripostiga aastas $58.—, poolaastas $30.50
Ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-, poolaas-tas
$21.- ja veerandaastas $11.-. Kiripostiga USA-s; aastas
$61.--, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.™
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.—, poolaasts^
$36.— ja veerandaastas $19.—. V
i l i
ii
m
50 c. — üksiknumbri
Pubüshed by Free Estonian Publisher Ltd., 135
' Toronto Ont.M6J2H2
1^
mm
3sš
Lääne-Saksamaa kantsler Hei-
. mut Sclimldti. äsjane külaskäik
'Moskvasse ja nõupidamised Krem­l
i juhtkosmaga on pannad lääne­riikide
pealinnades riigimehed Ja
foliitilised eksperdid uusi plaane
tegema Euroopa relvastuse vähen­damiseks
ning sellega seoses ka
ietente uuesti jalule upitamiseks
ning N. -Liidu ja NATO^ riikide va-,
heliste vahekordade korraMami-seks.
Ehkki ühendriikide president
Carter ja tema poliitilised nõuand­jad
on esialgu Schmidti inforinat-siooni
ja lootuste suhtes skeptili­sed,
k^dub üldine arvamine siiski
liikuma venelastega kontaktide ot­simise
ja leidmise suunas.
President Carieri ja Ühendrii­kide
välispolütiliste ekspertide et­tevaatlikkus
Schmidti optimistlik­kudele
seisukohtadele lähenemisel
on mõistetav, kuna Läane-Saksa-maa
kantsler ei toonud Moskvast
koju konk2'eetseid ettepanekuid
ega seisukohti vaid Kremli poolt
lendu lastud üldsõnalise katsesar­vede
väljaajamise, mille sisu
peaks jselguma alles siiskui amee­riklased
koos venelastega läbirää-kimiste
laua taha istuvad.
Schmidti läldtušte sisu on liht-nerföemron
loobunud oma sehis-test
eeltingimustest Euroopas rel-
•• vastuse vähendamiseks-: läbirääki­miste
alustamiseks ning on valmis
arutama Lääne-Saksamaa ja teis­te
Euroopa riikide. territoriumide-le
paigutatavate rakettide problee­mi
seoses N. Ludus ülesseatud
Lääne-Euroopä pealinnadele suu­natud
keskmise lennukaugusega
rakettidega. Kui venelased seni
nõudsid, et selliste läbirääkimiste
alustamise eelmänguna peaksiö
: •ameeriklased kinnitama ' ŠALT".II
kokkuleppe strateegiliste tuumar
relvade vähendamiseks ja Euroo­pa
riigid peaksid tagasi lükkama
ameeriklaste ettepaneku keskmise
lennukaugusega .rakettide • paiguta­miseks
Lääne-Euroopasse, siis
Vnijüd: teab, Schmidt' .Mimitada, et
Kreml. on. 'loobunud - nendest, nõud­mistest;,
nmg see;,,on,loonud või-.
mai|!ise mõlemalt poolt" konstruk-
. tiivsete ja;uute- ettepanekute esita;.
••miseks.
Ehkki Schmidt oma nõupidamis­te
tulemused lääneriikide valitsus­tele
diplomaatiliselt meeldival ku-kistjadä
iga'Mniia eest;ÜheidrilM^.;
de keskmise lennukaugusega ra­kettide
piaigutamist Lääne-Euroopa
pinnale, kuna Lääne-iSaksamaa
omakorda ei taha katkestada talle
kasulikke majanduslikke tehinguid
N. Luduga, mis aitavad Lääne-Sak­samaa
majanduselu käigus hoida
ning kindlustavad sakslastele nen­de
praeguse kõrge elustandardi. -
' Ei> ole mõeldav,' et Schmidt ko­ja.
Hüdlaste Seltsi juhatus pidas oma koosolekut Tallinn Festivali ajal Eesti Maja kohvikus. Pi hiidla­sed!
meremotüvilise maali ees, vasakult L.Wahtras, Helme Kaju, Edhaüik^ E. Kaju, Ehm Kunglä,. L .
Pihlberg ja E. Liik. Juhatus, tegi äsjase jaaniõhtu aruandeid, " Foto: .Vaba Eestlane.
Äsja toimunud Seedrioru 25. aastapäeva juÄbelipidustustel esines aktusekõnega prof. Kari Aun, kel-
:ie.kõne-anname alljärgnevalt edasi kokkuvõe^ • ;\.;
võrdlemisi kahtlasena Ja lõhnab
ühelt poolt N. Lüdu ja teiselt poolt
Lääne.-Saksämaa.; huvide Järel^.
-Moskva suurimaks sooviks on ta^
ei tunneks ega teaks alustatava
mängu tagapõhja ja venelaste soo­ve,
eriti kui N. Liidu kaitseminis­ter
Dimitri Ustinov talle kinnitas,
et N. Lüt ei ole valmis oma Euroo­pa
suurlinnadele suunatud rakette
vähendama kui ta selle eest irtidagi
vastu ei saa. See hind võib kuju­neda
aga väga kõrgeks, kuna selle
arvel võivad venelased nõuda, et
keskmise lennuraadiusega tuuma-rakette
tildše Euroopa pinnale ei
asetata ning; et läbirääkimiste raaT-midesse
paigutatakse ka Euroopas
asuvad Ühendrükide kerged pom­mi-
ja võitluslennukid, mis on va­rustatud
tuumapommidega. Kuid
nähtavasti olid venelaste pakku­mised
kantslerile väga meelitavad,
kuna ta sõhnis Kremliga kokku­lepped
saksa tehnolppgiä ändnid-seks
venelastele automatiseerimi­se,
elektronarvutite, aatomienergia
ja õliväljade ekspluateerimise äia­del.
Kõigele krooniks Oli aga 13,3
miljardi dollarile kalkuleeritud
gaasijuhtmestiku rajamine Sibe­rist
Lääne-Säksamaale. -
Kuid nende uute katsearvede väl­jaajamisel
ning Lääne-Saksamaa-ga
kombineerimisel on Kremlil
veel teine eesmärk ^ Euroopa kü­simuste
tulipunkti tõstmisega loo­detakse
Afganistani probleemi ma­nööverdada
teisejärgulisele koha­le.
Kui Euroopa rakettide küsimus
kuidagi lahendatakse, mis on näh­tavasti
kantsler Schmidti praegu­seks
suuremaks välispoliitiliseks
eesmärgiks, siis toob see parata­matult
kaasa ka uue detente elus­tamise
laine, mis matab Afganis­tani
küsimuse täielikult oma alla.
Näib, et Moskva on pannud
kantsler Schmidti kaudu jälle suu­red
asjad käiku ning asub läänerii­kide,
vahe! . Oma' .meeHtuštega .Ja
ähvardustega manööverdama. Mi­nevikus
on need tehingud venelas­tele
soovitavat v i Ja kandnud ja
Jääb ainult küsida — miks ei peaks
see ka.. seekord .õnnestima? ^.
Seedrioru sünd algas sellest kui
nelja Lõuna-Ontario • eesti seltsi
eestlased leidsid, et nende lastele
oli vaja suvekodu ja siinseile eest­lastele
oli vaja kohta, kus ühis'elt
kokku tulla ja ühisüritusi läbi viia,
eriti suvepäevi. Nõnda algas Seed­rioru
ajalugu veerandsada aastat
tagasi sellest momendist kui kahe
esimese eestlase jalg astus sellele
siinsele pinnale.
STÖKHOLM (EPL) — Hiljuti
moodustati ajutine komitee, et
olümpiaadi eel Eesti kohta mater­jali
levitada. Komiteesse kuuluvad
noored eesti pölütilaid Andres
Eüng, Peeter Luksep, Anneli Kop­pel,
Ülo Ignats ja.Andres Käärik.
Komitee on nüüd hakanud mater­jali
valmistama olümpiaaadi eel
levitamiseks. Ainult osa materja­list
on siiani valmis, aga allpool
toome ära materjali nimeldrjas ka
.esemeid, mis veel pole valminud,
vaid saadetakse kätte alles siis, kui
on valminud.
Kuna eestlased on toetanud komi­teed
nii hästi, on nüüd võimalik
levitada mitmesugust materjali ta­suta.
Aga piõhiniõtteks on, et ma­terjali
igale tellijale anda igast
sordist ülimalt 10 eksemplari. Sel
m'oel on võimalik materjalile anda
laiem levik. Erand on Eesti Päeva­lehe
lisa, mida ka komitee kaudu
saab tellida ja mis on tegelikult
kõige ulatuslikum selgitusmaterjal.
Siiani on.kavandatud järgmine ma­terjal:
— TDmtoosid tekstiga- „Sovjet
ut ur Estland".
— tMishsh Eesti lipuga ja teks­tiga
„Sovjet ut ur Estland" (va­rem
on seda leidunud müügil pak-sid
paberil, nüüd saadame välja
õhukesel paberil).
See maa oli mahajäetud talu
põllud, künkad ja jõeäärne vesi­ne
soo koos seedrisaluga, koht,
kus praegu seisame.
Veerandsaja kestel pn see maa­tükk
saanud palju tööd ja hoolt,
mis tema ilmet on 'tundmatuseni
muutnud, ka seda kohta, kus sei­same,
mis ei ole mitte enam vesi­ne
soo. Võibolla, et sellele, kes se­da
metamorfoosi ise ei ole näinud
või ka sellele mõelnud, ei tule et­tegi,
et kõik mis siin praegu pn, ei
ole mitte olnud juba Aadamast Ja
tema paradiisi ajast peale.
• Veerandsaja jooksul on siin suve­kodust
läbi käinud üle pooletuhan-d^^
eesti noore, sajad eestlased on
siin jaganud ühiseid muresid ja
rõõme, mitmed kümned tuhanded
külastajad on igaüks siit kaasa vii­nud
midagi, ka kaugele ja vägagi
kaugele. Seedrioru on andnud kor­damineku
rahuldust ja rahvusliku­le
uhkusele ning iseteadvusele kin­nitust.;
See võibolla olekski lühidalt öel­des
kogu Seedrioru ajalugu il^a
üksikasju puudutamata. Aga sellli-sena
see Seedrioru ajalugu on ka
osa eesti rahva ajaloost.
Veel eriti, Seedrioru om olnud ühe
erüiše jä ainulaadse ajajärgu vili.
õige oleks isegi Öelda, et see erili­ne
ajajärk eesti rahva elus ongi
Seedrioru loonud. Kes iganes kuna­gi
kord võõrsil asetleidnud eesti
rahva ajalugu kirja peaks panema,
see ei saa ka vaikides Seedriorust
mööda minna.
Vaatleksime seda ajajärku lähe­malt.
Sellino meeldetuletus oleks
kasuks kõigile, kuid eriti vajalik
neUe kes ise ei ole seda täies ulatu­ses
läbi elanud ega sügavamalt
tunnetanud,
Oma aastatuhandeisse ulatuva
eluea kestel on eesti rahval tulnud
kanda raskusi ja kannatusi, aga
jälle ja jälle on' olnud ka uuesti
tõusmisi. See on toimunud sellel
Läänemere idakaldal, kus •tuuli ja
torme on puhunud idast, lõunast ja
läänest. Alati-pole need tuuled too­nud;
ainult halba, ka maaüma ärk­samad
kultuurilained on uhtunud
seda kodumaa kallast ja on mitmel­gi,
korral ning mitmelgi viisil vii­nud
sinna suuri varandusi.
'• Mitte 'alati pole see rahvas olnud
ainult alasiks võõraile häamrei-le,
vaid rahvas, kes on olnud
vaimselt tugev ja kultuurselt ri­kas
on amuid ni2ig i^ahetanud ka
teistele, Juba yükingite ajast pea-
Aga kõik need kaomsjsd ja või­dud,
mured ja rõõmud, saamised
Ja andmised pn olnud rahva enese
kpdumaäl, sellel tuulisel Lääneme­re
kaid ai. Teis e m a aUm a s õ j a tuu­led
ja tormid, esimest korda kogu
selles pikas ajaloos, lõhkusid rah­va
kaheks, hermeetiliselt sulguva
raudrimbaga nende kahe osa va­hel.
Üks kümnendik sellest rahvast
valis võprad rajad kodumaa koha­le
vajuva pilkase öö asemel. Kui­gi
ainult - Mimnendik,.See osa oli
kaaluvam itui arvud näitavad, see
tihti peaaegu ammendas . juhtiva
või silmapaistva osa mitmeltki
:alalt..'- '..-v
Sõjajärgseü aastail kühveldati
seda rahyaosa veel maast maasse
kuni lõpuks igaüks neist sai võima­luse
oma isiklikku elu uuesti otsast
alati uuel asukohamaal. Kinnitati
pnia; jalgealune uuesti nii majan­duslikult
kui muude vajaduste ko­haselt,
kuid mitte ilma raskusteta
ja mitte ilma pettumuse ja kibes­tuse
tundeta rahvale tehtud ülekoh­tu
pärast. Juured olid jäänud Lää­nemere
kaldale. Kodumaalt äratul-les
olid vähesed ette aimanud, et
see äratiüek võis saada eluks ajaks
mitte ainult enestele vaid ka lastele
ja lastelastele.
Kuiga tekkisid uuesti majad Ja
varaödusedy vähemalt oma mõt­tes
oldi tagasiminekuks valmis
kui kodumaa saab uuesti vabaks,
.' ;;n|ida ka .loodeti. /
See lootus pohiüd sugugi mitte alu­seta,
sest tuletame meelde külma
s-5ja meeleolusid ja; sündmusi; Un­garis
ning müjal^
, Mõnda kus iganes neid pagulasi
kogunes, oma ühiskond seal tek­kis
ja oma kultuurikolle loodi,
siit Kanadast kuni Austraaliani
ja Kootslst kuni Ameerika Vaikse
ookeani kaldani.
Neid kultuurikoldeid oli sõna õiges
mõttes sadasid, paljud küU väike­sed
kuid teised; suuremad ja mõ­ned
päris suured nagu Stokholm,
New York ja Toronto. Neid ei hoid^
nud koos mitte väline võim voi va­litsus,
nende valitsuseks Pii igaühe
enese sisemine kutsumus ja kohu­setunne.
Aga elame muutuvates aegades
ja muutume kä ise koos ajaga.
Uus ajastu on juba saabunud, väga
erinev sellest mis oli veerandsada
aastat tagasi. Sellel ajastiil puudu­vad
veel kindlad piirjooned^ kuid
vähemalt kolme olulist, otse dras­tilist
alust sellele võiksime süski
kindlaks teha. Esiteks, kogu maa­ilma
on vahepeal jäänud palju väik­semaks.
Teiseks, mitmed laias
maaümas loodud eesti kultuurikol­ded
on hakanud näitama väsimuse
või yananeinise märke. Jä kolman­daks,
eestlusele on juurde tulnud
uus jõutegur, mida varem ei ole
kunagi veel ohiud.
(Järg lk. 7)
— Afishh olümpiaregati kohta
Tallinna siluetiga.
• — Lendleht polütvangidest.
— Kleepmärgid . mitmesuguste
tekstidega.
— Postkaardid mitmesuguste
tekstidega.
Siiani on komitee postzhiiro ar­vele
laekunud ligemale 5000 kroo­ni.
Selle summaga kaetakse suu­rem
oma materjali ladudest. Kui
rohkem raha laekub, on võimalik
materjali valmistada suuremas li­ra
azhis.- _
, '
Eestlaste sümpaatia ühendriiki­de
presidendivalimistel on alati
kaldunud konservatüvse vabaiük-laste
partei kandidaatidele. Meie
rahvusgrupi liikmed on arvamisel,
et vabariiklased kaitsevad tõhu­samalt
ikestatud rahvaste huvisid
jä aitavad nende vabanemisele
kommunistlikust ikkest tõhusa­malt
kaasa kui demokraadid.
Põhüiselt on selles arvamises
kindlasti oma tõetera, biid elu
näitab ja kogemused kinnitavad,
•et vabariiklaste parteisse laiulu-vad
presidendid ei ole alati kõige
ägedamad kommunismivastased
poliitikud ja on valmis isegi roh­kem
kompromisse sõlmima kui
demoki-aatlikud riigipead. Meil
tarvitseb sim ainult meenutada
suuri lootusi eestlaste hulgas ära­tanud
Richard Nixoni, kellest aga
nõukogude vastase järjekindla ja
tõhusa poliitika viljeleja asemel
sai hoopis venelastega koostööta-ja
ja detente poliitika raamides
kompromisside tegija, millega anti
Moskvale tõhusat majanduslikku
ja tehnoloogilist abi ning lünutati
läänemaaUm Õndsasse unistuste
maailma.
Kuid kuidas on lood praeguse va^
bariiklaste partei presidendikandi­daadiga
Ronald Reaganiga, kes
täies purjes Valge Maja poole
tüürib ning kellel asjatimdjate ar­vates
on isegi suured väljavaated
demokraatide kandidaadi praegu­se
presidendi Jünmy Cai'teri löö­miseks?
Paljud Reagani sõnavõtud
venelaste arvel ja Ühendriikide
sõjalise tugevuse tõstmiseks on
julgustavad, kuid samal ajal esi­neb
Reagani sõnavõttudes ja sei­sukohtades
ka lünkasid, mis teda
Moskva vastasena eriti jõulises
valguses ei lase paista. Kriitikud,
kes Reagani sõnavõtte jälgivad,
mainivad, et vabariiklaste kandi­daat
määgib üldistes fraasides,
kuid tema seisukohtades puudub
läbipaistev selgus ja kindlus, mis
lasevad paista teda ebamäärases
valguses.
Kuivõrd kõikuv on Keagani an­tikommunistlik
poliitika, selgub
tema äsjasest väitest, et presi­dendiks
saamisel tühistab tä pre­sident
Carteri keelu ameerika te­ravilja
eksportimiseks N. Liitu.
Reagani põhjendus selle sammu
ti^ostamisel oh väga lihtne: venela­sed
ei kannata selle karistusabi-hõu
rakendamisel, kuna nad saa­vad
terayü ja teistest riikidest ning
tegelikuks kannatajaks on Ühend­rükide
farmerid, kes jäävad ilma
suurtest rahadest.
Reagani seisukoh tundub auWi-kirna,
kuna Ühendriikidesse saabu­nud
andmeü kaimatab N. Liit
praegu suure toidunappuse all, mis
on tingitud suurelt osalt Ühendrii­kide
teravilja ekspordi pürami-sest
N. Lütu. Seda auku ei suuda
täita teiste maade viljaekspordi
koguste suurendamine, kuna koi-hoosünajanduse
tõttu ei ole vene
toiduainete kotü põhja all ning
sinna kaob jäljetult iga välis­maalt
saabunud viljatera.
Ühendriikide valitsus; maksab
viljaekspordi piü-amise tõttu far­meritele
kompensatsiooniks 1 mp-jard
dollarit. Reagan ütleb, et see
on mahavisatud raha ja ta oleks
selle summa ära kasutanud ühend­rükide
relvastuse tõhustamiseks.
See väide tundub pealiskaudse pro-pagandafraasina,
kuna N. Liidui
praegune tugevus baseerub pea­asjalikult
sellel tehnoloogilisel ja
majanduslikul abü, mis ta on saa­nud
kapitalistlikust maaUmäst. Ja
kui seda abi ei pinata, süs on Rea­gani
ühe müjardüine relvastuse
suurendamine amult naljanumb­riks,
mülele Kremlis iiieolevalt
muiatakse.
Keegi ei tea enam, mis juhtub
Iisraelis. Begini õigeusklik ja
konservatiivne valitsus läheb Iis­raeli
võimupiiride laiendamisega
Ja uute asunduste rajamisega Jor-dani
jõe okupeeritud läänekaldal
isegi nü kaugele, et Ühendrükide
juudid on hakanud Begmi operat­sioonidele
altkulmu vaatamata ja
manitsevad teda tagasihoidlikku-sc|
le. • •
Begini uueks häirivaks plaaniks
on nsraelütide asula rajamine Je-nmsalemma
põjbijaosas, mülihe ala
vallutati araablastelt 1967. aasta
751
92i
ma
01
AUN (Järg lk. 3)
vm