1977-03-10-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• r
2 tmk EESTLANE neljapäeval, lo. mäittsil mi — -ühursday, Rtaih 10.1977 Nr: B
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: 0/ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth StTorõutos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Haimes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sto. C, Toronto 3, Oöt M6J 3M7
TELEFOIOT: toimetus 364-7521, talitus (teUimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675 \
TmJMISHINNAD Kaaiadas: aastas $28.--, swdaastas $14.50 ja
veerandaastas $8.--, kiripostiga aastas $46.--, poolaastas $23.50
- . ja veerandaastas $12.50
liaiilMISHINNAD väljaspool Kanadat: a^tas $30.-, poolaastas
$15.50 ja- veerandaastas; ^.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$51.--j poolaastas $26.~ ja veerandaastas $14.--
LENNÜPOSTIGA iilemere-maadesse: aastas $60.-, poolaastas
$30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c.
;: f R i l f SToM M
PublisSB©d by Free Estonipin PubUgher, Ltd., 135 Teetmsetli St.,
TorM^3,Ont. M6J2^
Tundub mõistmatuna ja arusaar
matuna, et läänemaailm on alles
niiüd Ühendriikide uue presidendi
Jimmy Garteri algatusel ärganud
;^a avastanud, et N Liit ja teised
kommunistlikud rügid ei austsi pärast
Teist maailmasõda allakirjutatud
kokkuleppeid inimõiguste
tunnustamiseks ja respekteerimi-seks.
Teatavasti Liitunud Rahvaste
Organisatsiooni põhikiri ja Helsingi
kokkulepped moodustavad
nende kokkulepete tuumiku ja põhialused
kuid kommunistlikud riigid
ei ole neid kokkuleppeid kunagi
austanud vaid| on neid praktiliselt
pidevalt rikkunud Ja vägista-
Praegune dissidentide tagakiusamine
moodustab ainult ühe väikese
osa N. Liidus toimunud inimõiguste
rikkumisest ning tegelikialt
on dissidentide liikumine välja
kasvanud kommunistliku rezhümi
vägivallategude taimelaval. Süütute
inimeste ja teisitimõtlejate küü-
^itimised, arreteerimised, sunnitöölaagritesse
ja vaimuhaiglatesse
paigutamised ning teised tagakiusamise
meetodid on viinud uhe
osa N. Liidu aktiivsest elanikkonnast
nii kaugele, et nad on otsustanud
rezhümile vastu hakata ja
selle vägivallategusid paljastada,
kartamata sunnitöölaagreld ja
muid Järeldusi. -
Lääneriikide riigijuhid ja "poIü
tikud on teinud pikkade aastate
kestel suure vea, et nad on lasknud
N. Liidu ja teiste kommunistlikku
de riikide juhtkondi , inimõiguste
rikkumise alal vabalt ja takista
inatuit tegutseda ning pole jule-nud
ega söandanud sellele kunagi
tähelepanu juhtida ja selle vastu
protesteerida. See apaatsus on
kaasa toonud kummalise olukorra
Ja omamoodi rahvusvaheliste kokkulepete
tõlgendamise, kuna venelased
leiavad, et nad on õigustatud
rahvusvahelis! iepingtaidl mimõl-guste
alal rikkuma ning keegi ei
tohi sellele tähelepanu juhtida ning
N. Liidu kommunistlikku rezhiimi
kritiseerida.
Kui president Carter nüüd üles
on tõstnud inimõiguste rakendamise
küsimuse, siis on ta seetõttu seda
raskema ülesande ees, et vahepealne
mugav minnalaskmise poliitika
detente petlikus uimas ei
' ole mitte ainult soodustanud ja julgustanud
venelasi inimõiguste
kokkulepete rikkumisel, vaid see
on mõjutanud ka läänemaailma
elanikkonna polütilisi arusaamisi
ning õõnestanud tema moraal
printsiipide alustugesid. Ei ole
liialdus kui ütelda, et N. Liidule
suurte võimupiiride ja meelevalduse
kätteandmine inimõiguste
printsiipide rikkumiseks on aidanud
ruineerida kogu läänemaailma
vastupanu kommunismile ning õõ
nestada neid printsüpe, milledele
baseerub kogu läänemaailma jurisdiktsioon.
Ähvardavad hääled, mis kohtavad
Moskvast president Carteri
inimõiguste rakendamise deklarat
sioonide puhul, on arusaadavad Ja
endastmõistetavad, kuna Valge
Maja on hakanud ootamatult vähendama
venelastele Kissingeri,
Nixoni Ja Fordi poolt antud suura
rahvusvahelise õiguse vastaseid
privileege. Juba kostavad Kremlist
väited, et kui Garter mõtleb oma
inimõiguste poliitikat jätkata, siis
ei 0)6 N. Liit enam huvitatud tuumarelvade
piiramise kokkuleppe
sõlmimisest ja koostööst ühendrü-
Eesti Kaubalaeyastikii Juhtkonna Toronto Koondisse kuuluvad 25 meremehe ümber. Neil on olnud tavaks,
kord aastas kokku tulla ja tänavu oli nende kokkutulek mahutatud T i E . Meeskoori perekonnaõhtu raamidesse.
Pildil üks neljast meremeeste lauast, kus vasakult alates on meremehed kaptenid J . Luide, A.
Avandi, seisab. L. Wahtras, A.Lepm;Ja laevamehaanikud V. Tasa ja V. Saliraid. Foto: Vaba Eesüajas
p^fevaisv aatelisel foorymil
Eest aste Kesknõuko^ Kanadas poolt möödu niisd pühapäeval Toronto Eesti Maja suures saalis
korraldatud „SÕnasUIal kodumaale" anti mitme kõneleja poolt edasi pagulaseestlaste läkitused
kodumaale, serveeriti põgus ülevaade eestlaste tegevusest Kanada ning töötati Jätkata võitlust
kodumaa vabastamiseks võõrast ikkest. Sihidmusele elas k saalttäSs Mmesi kellede hM-gas
puui usid peaaegu täielikult noorema generatsioon!
Ähvardus on lendu lastud ja sellel
on ka tulemusi. Ühendriikides
võib kuulda Juba hääli, et Carter
oma inimõiguste poliitika pealesurumisega
rikub täielikult ära N.
Lüdu ja Ühendriikide vahekorrad,
millede jalule seadmiseks eelmine
administratsioon tegi suuri Jõupingutusi.
Mõned endise detente poliitika
pooldajad lähevad isegi nii
kaugele, et nende arvates ohustab
Carter oma poUitikaga N. Lüdu
dissidente, kes satuvad Kremli
veelgi suurema surve alla
Kuid Carteri polütika kaitsjail
on ka omad tugevad argumendid.
Nad kinnitavad, et Brezhnev on
esitanud Ühendriikidele väljakuts©
vastastikuste ideede vahetamiseks
ja president Carteril ön ka oma
ideed. Ja kui tuumarelvade piiramise
kokkulepe sõlmimine oleneb
sellest, kas president Carter võtab
Valges Majas vastu vene dissidendi
Bukovsky või mitte, siis ei ole
ühe Carteri nõuandja arvates sellisel
kokkuleppel mingit väärtust.
Tandiib,. et meie oleme jõudnud
välispoliiüliselt väga huvitavasse
ajajärku.'
•. •K.A, •
Kuhy jäid aktys@
JäiHegi saabus Vabariigi aastapäev.
Coaivocation Hall oli aktus©
jaoks varutud. Meeskoor ja Estonia
Orkester olid kohal meile
mitmeid ilusaid palasid mängimas
ja laiümas. Gaidid ning
skaudid olid k o M lippudega ja
kJõnekooriga ja ika aktuse kõnele»
jad olid k o t o tulnud meile rää.
Kui tuleb Vabariigi aastapäev,
mis on õieti meie raiiva kõige
täbtsam püha — feuhu jäävad
kõik need suured, eestlased?
Kui noorte vanemad ei vütsi
veeta ainult kahite tundi kord
aastas .Vabariigi aastapäeva aktusel,
süs noored ioomulMaiüt
mõtlevad: „Miks meiegi sinna
peame minema?*v Niimoodi eestlaste
read harvenevad, vanemaibe
hoolimatusest.
Mäletan, kui olin .üsna väike,
peeti aiktus Massey Hallis Ja saal
oli peaaegu puupüsti täis. Siis oli
kima. Selle päeva jaoks oli mitu i see suuröks süntouseüss ja ini-
,ySõnasilla" sõnalises osas esinesid
seitse «kõnelejat, keliede sõ-navõitu
®ög oli piiratud viiele minutile.
Kavalise osa avas EKN-u
ralivuskulituurüise komisjoni esimees
S. Ehvert, kes oli ühtlasi
kogu programmi kestel teadustajaks.
Pai vase kodumaale pidas
Toronto Peetri koguduse õpetaja
O. Puhm, Ikes mainis, et võitluse
kandija on alati elav inimene niiig
tema vaimsest hoiakust bieneb
võit või kaotus. Õpetaja itõi püb-iist
näite Taavötisit ja Koljatist,
kus vaimselt tugevam ja targfem
kuid füüsiliselt nõrgem võitis
suure ja tugeva Koljati, v
Kõneleja kinnitas, et Eesti Vabariigi
aastapäev ei ole'leina-
_päev vaid sel päeval meenuta-
, me oma mmi minevikku ja-^-
gume Jõudu tulevikuks,
ühiskond, kellel puuduö tahe
võihlüseks, ei püsi vaid variseb,
kimiitas õpetaja.
Aupeakonsul I. Heinsoo oma
tervituses m_ainis, et eesüüše rah-
\aislilcu ja kultuurilise püsimise
kõige raskem võitlus toimub kodupinnal.
Vabaö eestlased saavad
nii, individuaalselt kui ka oma organisatsioonide
kaudu ipakkuda
tõhusat abi meie ühisele rahvuslikule
võitlusele selgitustööga ja
õige informatsiooni levitamisega
rahvusvahelistel foorumitel Eesti
saatuse kohta.
Tänu sellele selgitustööle, mis
meie võitlusorganisatsioonid ja
välisesindused teevad, on Balti
probleem püsinud rahvusvahelisel
foorumil õiges valguses.
Kogu maailma tähelepanu iköidab
hetkel inimõiguste rakendamise
nõudluse liili5Jimiine Vene koloni-aaHmpeeriumis.
Seies ' näeme
võibolla iootusiliiiri meie paljukannatanud
rahvale, kuid meie
silmade ees olgu alati vana ja
proovitud tõesõna, mis .manitseb
mjeid ise oma huvide eest võitlemisele.
,
„Vaba Eestlase" peatoimetaja
K. Arro andis koklcuvõüiku. ülevaate
Ülemaailmsetest Eesti Päevadest,
kirjeldades lühidalt 1972.
ja 1976. aasta pidustusi, ta mainis,
et nendelpidustustel on kaks
eesmärki, miledest üks on meie
sisemiste vajaduste rahuldamiseks,
itaotledes meie rahvusgrupi
koondamist, meie rahvustunde
süvendamist ja noorte köitmist
eestlusega,
kuna teine eesmärk on suunatud
väljaspoöle, tutvustades
eiestlasi Ja eesti kultuuri teistele
rahvastele ning toetades meie
vabadusvõitlust.
Toronto Eesti Seltsi Täiendus-kooli
koalikomitee esimees H.
Lupp andis põgusa .ülevaate Toronto
täienduskoolide, eesti ke^e
kursuste ja kooliraamatute kirjastamise
tegevusest. Ta anainis,
et eesti keele õpetamise ja rah-vuslikTi
kasvatuse selsukohalit
vaadatuna on Toröistp eesti ühis^
kond võrreldes teiste eestlaste
keskustega eriti soodsas olukorras.
Eesti algkooli on Torontos
lõpetanud kogusummas 1039 ja
Ikeskkooli 212 õpilast. Praegu õpib
täienduskoolis ja keelte kursustel
umbes 500 õpilast.
Ettekande muusika Kohta Kanadas
oli koostanud R. Toi, kuid
selle ikandis ette H. Toi. Ettekan-des
anti huvitav ülevaade meie
muusiliainterpreetide ja heliloojate
tegevusest Kanadas. R. Toi.
peatus pikemalt ka äsja korraldatud
Nooitökooride Laulupäeva
juures ning siirdus siis meie
muusikainimeste tegevuse IkirjeL
damisele, loetledes 'üles ika kõik
silmapaisitvad noored, kes
siin ainult professionaalset©
spoMaste esinemistele kaasaelamisega.
Lõpuiks kõneles EKN-u esimees
muusika alal siinsel mandril silmapaistvaid
edusamme teinud.
Ettekaime käsitas ka meie kooride
tegevust Kanadas ning nagu
sellest nähtub, on laulukoorid
kõige elujõulisemad Torontos.
\ .
Dr. J. Roosi referaadi eesti
spordist 'kandis eitte S. Ehvert.
Dr. Roos andis ülevaate kõigist
spordialadest, kus eestlased on
silmapaistvaid tulemusi saavutanud
ning tõstis eriti esile meie
naisvõimiej aid. Ta kriipsutas ka
älla, et eesti sportlased on toonud
Kanadasse orienteerimisjooksu
ning see ala on muutunud nüüd
väga populaarseks. Suuri teeneid
on eestlastel ka murdmaasuusatamise
massidesse viimisel ning
kehalise Icasvatüse üldisel popu^
läriseeriniisel kuna varem lepiti
U. Petersoo 'teemal „Meie võitlus
kestab", mainides, et möödunud
33 aastat on olnud eesti rahvale
rasiked aastad, kuid' need poüe
suutnud murda eestlaste vabaduse
tahet.
Meie võitlus jätkub ja
liselt paremate tulemustega kui
varematel aastatel, kuna läänemaailm
mõistab hukka inimõiguste
luuramise kommunistlikkudes
riikides. '
Kanadas ja USA-s . ikorjatakse
andmeid inimõiguste rikkumiste
juhtude registiiieerimiseks ,ning
ipresidejut Jimmy Carter astub
iija teisitimõtlejate kaitseks.
Kõneleja mainis ika Baliti õhtut
kui kontaktide vcffemise võimalust
Kanada parlaimendilükmetega
ning kinnitas, et meie võitlus jätkub
kuni 'saavüitame taas vabaduse
kogu imaal okupatsiooni all elavale
eesti rahvale.
„S'õnasilla" muusikalises osas,
esinesid Toronto Eesti Meeskoor
Harri Toi juhatusel kandes ette
neli laulu — F. Pacius'e „KUuie:
kuidas hääli elab", Paul EIkenj
„Koju sõites", Juhan Simmi
„Mülgiimaaie" ja sama autori
„Oma saar", ;kus sooloosa laulis
R.' Pohlak ning Nora-Mall Ker-son,
kes esitas klaveril Juhan Aaviku
,;Kiaverisonaat I osa -7 Allegro
Vigoroso" ja Mart Saare
|N. Ludus ei tule keUegil tööpua-duse
all kannatada, kinmtaTa«l pidevalt
nõukogude propagandaorga-nid.
Õigus tööle on nõukogude inimese
suiu*emakš eeliseks võrreldes
kapitalistliku maaUniaga, väidavad
Kremli Juhid oma sõnavõt-tudes.
Ning samal ajal naeruvääristatakse
ja alavääristatakse kapitalistlikku
maaüma, kus üks ma- '
janduskrüs Järgneb teisele ning
valitsejad Ja majandusmehed ei
suuda likvideerida tööpnudosdv
tonti.-- • /
Kuid nagu meie teame, ei Mapi
nõukogude riigi Juhtide sõhad kaugeltki
nende tegudega ning Venemaalt
saabuvad andmed kinnitavad,
et N. Liidus valitseb mõnes
piirkonnas tõsine tööpuudus. Näiteks
Kaspia mere ääres Aserbaid-zhaanis
OÜ kohalik partei peasekretär
hiljuti sunnitud läbi lillede
teatama, et tema osariigis on suur
sm töövõimelisi inimesi, kes ei
tööta. Samasugune iugu pn Kasahstanis,
kus töötute arv oh pai-sinud
50i)00-e ja Usbekistanis on
maal elavatele inimestele väga
raske tööd leida. Isegi „Pravda*'
on sunnitud kirjutama, et Tadzhi-kistanis
on palju tööta käsi niiig
nende arv kasvab iga. aastaga".
Moskvast inspireeritud uurimine
näitab, et N. Lüdu Kesk-Äasia piirkondades
on tööpuudus kõige teravam
ning mõnedes linnades Ja kii
lades on 15—20 protsenti töövõime
liši inimesi üma tööta. Ning olu
korra leevendamiseks ei saa nÕu-kogude
' töötatööline valitsuse
käest mingisugust toetust ega abiraha.
N. Liidus valitsev sotsialist
Hk ideoloogia on töö ja tööpuuduse
probleemid väga lihtsalt ja selge
sõnaliselt ära korraldanud. Partei
koodeiksis väidetakse, et igaühel on
õigus tööle kuid partei Jätab mainimata,
mis Juhtub siis; kui tööd ei
ole Ja paljud töölised satuvad
suurtesse majanduslikesse raskustesse
nagu seda praegu näha yõih
Kesk^Asslös,
„SõnasiHa" lõpuosa ütles Sven
EhveiTt, kes.'täna^ kõiki esinejaid
ja mainis, et kuigi paljud vanema
. generatsiooni inimesed meie
hulgast varisevad, jätkavad nooremad
pooleliolevat tööd. „Sõna-šild"
lõppes ühise Eesti hümniga.
kuud ette valmistatud; aga kuhu
jäid meie kaasmaalased Kuhu
Jäid meie noorte vanemad, kes
nü truult meid isaadavad eesti
koolidesse; gaidide, skautide ja
teistesse eesti organisatsioonidesse?
.•
Kui 'ühel või .teisel kohal on pi-mesed
ei olnud veel nü mugavaks
jõudnud muutuda. Selle aasta aktuse
pealtvaatajaskond oli nü
väike; et oleks peaaegu Eesti Maja
suurde saali mahtunud. Kuhu
on meie Eesiti vaim jäänud?
Järgmisel aastal pühitseme
Eesti Vabariigi kuuekümnendat
du, siis tulevad kõik välja, et näi- aastapäeva. Ma loodan, et teie
data, kui suured eestlased nad on. eestlased, kes .mõtlete ka oma
rahva tulevikule, peaksite tegema
endale südameasjaks, veeta
kaks lühikest .tundi, mälestades
möödunud vabadust ja kogudes
lootusit tuüevilvUl^.
ms TEIE NOORTEST
SILVI TERTS
STOKHOLM — Pühapäeval, 20. yeebniarü, toünus Stokholmi kont-sertmaja
suures saalis Eesti Vabarügi aastapäeva aktus, mis oli
kokku toonud saalitäie eestlasi, nende hulgas paljir noori, kes täitsid
ka suure osa eeskavast. Aktuse peakõnelejaks oli samuti noorema
generatsiooni esindaja tuntud publitsist Andres Küng.
Aktuse avas Eesti üliõpllaskon- ta eestlaste kadumist vene sulatus-na
esindaja Maria Kiisk-Rükkel,
kelle kõne kestel mälestati leinaseisakuga
ka langenuid. Kõneleja
nõudis reetliku Ribbenitrop-Molo-itovi
pakti tühistamist, iseseisvuse
taastamist ning kõigi poliitiliste
vangide vabastamist.
Aktusekõne oli Andres Küngüt,
kelle sõnavõtt oli ilma igasuguse
isamaaliku paatoseta
ne vaatlus.
ahju.
Muusikalises osas äratasid tähelepanu
metsosopran Eva Tamule-nas.
Taanist, noor flöödisolist ,Jaah
Seim ning Stokholmi Eesti Meeskoor
ja Stokholmi.Eesti Naiskoor
oma andekate dirigentide Toomas
Tuulse ja Rein Tubma juhatusel.
Ameerika Ühendriikides on vii
masel ajal hakanud ilmuiha raamatuid
ja televisioonisaateid, miV
ledes kritiseeritakse senaator io«
McCarthy 1950-ndate aastate uurimistööd
Ühendriikide kommimistt
de ja nende sümpatisööride pai
Jastamiseks. Üks tolleaegsetest
kahtlusalustest LUIian Hellman on
kirjutanud nüüd pika Ja paksu
raamatu sellest, kuidas tema Ja tc
ma kaaslased senaatori tagakiusa-miste
all kannatasid Ja kuidas tema
nime olevat mustatud.
Kahtlemata läks Joe McCarthy
Ühendriikide kommunistide Jälita-ibises
äärmusteni Ja tema kahtlus-tjiiste
võrku sattus ka mõni süütii
kannataja, kuid see ei anna tolleaegsetele
Stalini sümpatisööridele
|a kommunistlUsu partei liikmetele
põhjust endid vaesteks kannatajateks
tembeldada, ühendriikide
ajakirjanik Ja tuntud kommentaator
William F . Buckeley mainib sel
puhul irooniliselt, et kui kommunistidele
sümpatiseerinud gnipp,
kes on tuntud Hollywoodi Kümne
nimetuse all, mõisteti vangi valitsuse
Uurimiskohtu korralduste mit^
tetäitmise pärast, siis ei olnud see
mingi ebatavaline akt vaid loomulik
ja seaduslik talitusviis. Ühendriikide
kohtunik Siriica mõistis samasuguse
kätumise pärast Water-gate'i
afääriga seotud Gordon
Liddy vangi 20^neks aastaks ning
selle otsuse vastu ei tõstnud keegi
häält.- :
WilUamF^ Buckeley läheb veelgi
kaugemale Ja mainib, et kui
keegi kurjutaks praegu näidendi
nende õppejouduäe, intellektuaalide
ja kirjanike kohta, kes sõimasid
fashistiteks Ja sõjaõhutajateks kõiki
.Josef Stalini Ja Hitler-Stallni
pakti kritiseerijaid, Moskva puhastusprotsesside
ohvrite kaitsjaid ja
16 miljoni Ida-Euroopa elaniku N.
Liidu orjalaagritesse vnmise vastu
protesteerijaid, süs selline näidend,
ei tuleks kunagi lavastamisele.
,
@ Pikemale ringreisile läbi
Ameerikamandri asub märtsikuu
A. Küiig käsitas eestlaste vastupa- algul dr. Aksel Puström koos abi-nu
venestamisele ja kinnitas, et • ^^sa, kunstailj: ArviUe Puštrömi-oesti
rahvas kodumaal on küllalt. ^a. Puströmide reis on seotud te-arvukas.
ta rahvuslik kultuur nü Inor Naan Põllu kontsertreisiga,
kõrgele arenenud ja rahvuslik vas- M ikiü oma kunagisele kooli-tupanu
venestamissurvele nii tu- veomale on dr. A. Puström könt-gev,
et ..ettenähtavas ajas pole kar-. isertmatka mänedzheriks. •
woOdi Kümne endaunitami-ne
ja oma mineviku puhtakspese-mine
laseb oletada, et ÜhendtüM-des
eksisteerivad veel praegugi
suured telgitagüssed Jõud, kes sümpatiseerivad
radikaalsele liberalismile
ning selle tagatipus kummitavale
kommunismile.
• j;
Nr.A9
13. ja
tiks dr.
Baiti
Toronibo
Buffelo
kutsel Bi
Bi
rik: Hal5
üfeg
maitest
ootasid J4
duse
guduse
teiste
mm
lõui^
guduae
doviga.
KeH 3
irialat
tsya J.
lis Uno
pidigi
Obi „Oie
kü „HoK
vin
üleG",
lis SOI
sool<
,,Lafifee
EoaU
tman
P. 1 ü
mes
dušsal.
mai
S0 aja
S6S ja 16
akitusel'
M. BIü
pu .
nuta
heim
"Fknoisoaiil
mi(ies
ni9 laüs
tiitasodiel
Uusp
SnnisI
ijus pi
märtsi
hoilmi
:'ma pldi|
kop
Tteda
piisSooipI
Smk
PWulj
Hl
Teil
18
tnin
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 10, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-03-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770310 |
Description
| Title | 1977-03-10-02 |
| OCR text | • r 2 tmk EESTLANE neljapäeval, lo. mäittsil mi — -ühursday, Rtaih 10.1977 Nr: B VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VÄLJAANDJA: 0/ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth StTorõutos. PEATOIMETAJA: Karl Arro TOIMETAJA: Haimes Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sto. C, Toronto 3, Oöt M6J 3M7 TELEFOIOT: toimetus 364-7521, talitus (teUimised, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675 \ TmJMISHINNAD Kaaiadas: aastas $28.--, swdaastas $14.50 ja veerandaastas $8.--, kiripostiga aastas $46.--, poolaastas $23.50 - . ja veerandaastas $12.50 liaiilMISHINNAD väljaspool Kanadat: a^tas $30.-, poolaastas $15.50 ja- veerandaastas; ^.50. Kiripostiga USA-s: aastas $51.--j poolaastas $26.~ ja veerandaastas $14.-- LENNÜPOSTIGA iilemere-maadesse: aastas $60.-, poolaastas $30.50 ja veerandaastas $15.50 Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c. ;: f R i l f SToM M PublisSB©d by Free Estonipin PubUgher, Ltd., 135 Teetmsetli St., TorM^3,Ont. M6J2^ Tundub mõistmatuna ja arusaar matuna, et läänemaailm on alles niiüd Ühendriikide uue presidendi Jimmy Garteri algatusel ärganud ;^a avastanud, et N Liit ja teised kommunistlikud rügid ei austsi pärast Teist maailmasõda allakirjutatud kokkuleppeid inimõiguste tunnustamiseks ja respekteerimi-seks. Teatavasti Liitunud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ja Helsingi kokkulepped moodustavad nende kokkulepete tuumiku ja põhialused kuid kommunistlikud riigid ei ole neid kokkuleppeid kunagi austanud vaid| on neid praktiliselt pidevalt rikkunud Ja vägista- Praegune dissidentide tagakiusamine moodustab ainult ühe väikese osa N. Liidus toimunud inimõiguste rikkumisest ning tegelikialt on dissidentide liikumine välja kasvanud kommunistliku rezhümi vägivallategude taimelaval. Süütute inimeste ja teisitimõtlejate küü- ^itimised, arreteerimised, sunnitöölaagritesse ja vaimuhaiglatesse paigutamised ning teised tagakiusamise meetodid on viinud uhe osa N. Liidu aktiivsest elanikkonnast nii kaugele, et nad on otsustanud rezhümile vastu hakata ja selle vägivallategusid paljastada, kartamata sunnitöölaagreld ja muid Järeldusi. - Lääneriikide riigijuhid ja "poIü tikud on teinud pikkade aastate kestel suure vea, et nad on lasknud N. Liidu ja teiste kommunistlikku de riikide juhtkondi , inimõiguste rikkumise alal vabalt ja takista inatuit tegutseda ning pole jule-nud ega söandanud sellele kunagi tähelepanu juhtida ja selle vastu protesteerida. See apaatsus on kaasa toonud kummalise olukorra Ja omamoodi rahvusvaheliste kokkulepete tõlgendamise, kuna venelased leiavad, et nad on õigustatud rahvusvahelis! iepingtaidl mimõl-guste alal rikkuma ning keegi ei tohi sellele tähelepanu juhtida ning N. Liidu kommunistlikku rezhiimi kritiseerida. Kui president Carter nüüd üles on tõstnud inimõiguste rakendamise küsimuse, siis on ta seetõttu seda raskema ülesande ees, et vahepealne mugav minnalaskmise poliitika detente petlikus uimas ei ' ole mitte ainult soodustanud ja julgustanud venelasi inimõiguste kokkulepete rikkumisel, vaid see on mõjutanud ka läänemaailma elanikkonna polütilisi arusaamisi ning õõnestanud tema moraal printsiipide alustugesid. Ei ole liialdus kui ütelda, et N. Liidule suurte võimupiiride ja meelevalduse kätteandmine inimõiguste printsiipide rikkumiseks on aidanud ruineerida kogu läänemaailma vastupanu kommunismile ning õõ nestada neid printsüpe, milledele baseerub kogu läänemaailma jurisdiktsioon. Ähvardavad hääled, mis kohtavad Moskvast president Carteri inimõiguste rakendamise deklarat sioonide puhul, on arusaadavad Ja endastmõistetavad, kuna Valge Maja on hakanud ootamatult vähendama venelastele Kissingeri, Nixoni Ja Fordi poolt antud suura rahvusvahelise õiguse vastaseid privileege. Juba kostavad Kremlist väited, et kui Garter mõtleb oma inimõiguste poliitikat jätkata, siis ei 0)6 N. Liit enam huvitatud tuumarelvade piiramise kokkuleppe sõlmimisest ja koostööst ühendrü- Eesti Kaubalaeyastikii Juhtkonna Toronto Koondisse kuuluvad 25 meremehe ümber. Neil on olnud tavaks, kord aastas kokku tulla ja tänavu oli nende kokkutulek mahutatud T i E . Meeskoori perekonnaõhtu raamidesse. Pildil üks neljast meremeeste lauast, kus vasakult alates on meremehed kaptenid J . Luide, A. Avandi, seisab. L. Wahtras, A.Lepm;Ja laevamehaanikud V. Tasa ja V. Saliraid. Foto: Vaba Eesüajas p^fevaisv aatelisel foorymil Eest aste Kesknõuko^ Kanadas poolt möödu niisd pühapäeval Toronto Eesti Maja suures saalis korraldatud „SÕnasUIal kodumaale" anti mitme kõneleja poolt edasi pagulaseestlaste läkitused kodumaale, serveeriti põgus ülevaade eestlaste tegevusest Kanada ning töötati Jätkata võitlust kodumaa vabastamiseks võõrast ikkest. Sihidmusele elas k saalttäSs Mmesi kellede hM-gas puui usid peaaegu täielikult noorema generatsioon! Ähvardus on lendu lastud ja sellel on ka tulemusi. Ühendriikides võib kuulda Juba hääli, et Carter oma inimõiguste poliitika pealesurumisega rikub täielikult ära N. Lüdu ja Ühendriikide vahekorrad, millede jalule seadmiseks eelmine administratsioon tegi suuri Jõupingutusi. Mõned endise detente poliitika pooldajad lähevad isegi nii kaugele, et nende arvates ohustab Carter oma poUitikaga N. Lüdu dissidente, kes satuvad Kremli veelgi suurema surve alla Kuid Carteri polütika kaitsjail on ka omad tugevad argumendid. Nad kinnitavad, et Brezhnev on esitanud Ühendriikidele väljakuts© vastastikuste ideede vahetamiseks ja president Carteril ön ka oma ideed. Ja kui tuumarelvade piiramise kokkulepe sõlmimine oleneb sellest, kas president Carter võtab Valges Majas vastu vene dissidendi Bukovsky või mitte, siis ei ole ühe Carteri nõuandja arvates sellisel kokkuleppel mingit väärtust. Tandiib,. et meie oleme jõudnud välispoliiüliselt väga huvitavasse ajajärku.' •. •K.A, • Kuhy jäid aktys@ JäiHegi saabus Vabariigi aastapäev. Coaivocation Hall oli aktus© jaoks varutud. Meeskoor ja Estonia Orkester olid kohal meile mitmeid ilusaid palasid mängimas ja laiümas. Gaidid ning skaudid olid k o M lippudega ja kJõnekooriga ja ika aktuse kõnele» jad olid k o t o tulnud meile rää. Kui tuleb Vabariigi aastapäev, mis on õieti meie raiiva kõige täbtsam püha — feuhu jäävad kõik need suured, eestlased? Kui noorte vanemad ei vütsi veeta ainult kahite tundi kord aastas .Vabariigi aastapäeva aktusel, süs noored ioomulMaiüt mõtlevad: „Miks meiegi sinna peame minema?*v Niimoodi eestlaste read harvenevad, vanemaibe hoolimatusest. Mäletan, kui olin .üsna väike, peeti aiktus Massey Hallis Ja saal oli peaaegu puupüsti täis. Siis oli kima. Selle päeva jaoks oli mitu i see suuröks süntouseüss ja ini- ,ySõnasilla" sõnalises osas esinesid seitse «kõnelejat, keliede sõ-navõitu ®ög oli piiratud viiele minutile. Kavalise osa avas EKN-u ralivuskulituurüise komisjoni esimees S. Ehvert, kes oli ühtlasi kogu programmi kestel teadustajaks. Pai vase kodumaale pidas Toronto Peetri koguduse õpetaja O. Puhm, Ikes mainis, et võitluse kandija on alati elav inimene niiig tema vaimsest hoiakust bieneb võit või kaotus. Õpetaja itõi püb-iist näite Taavötisit ja Koljatist, kus vaimselt tugevam ja targfem kuid füüsiliselt nõrgem võitis suure ja tugeva Koljati, v Kõneleja kinnitas, et Eesti Vabariigi aastapäev ei ole'leina- _päev vaid sel päeval meenuta- , me oma mmi minevikku ja-^- gume Jõudu tulevikuks, ühiskond, kellel puuduö tahe võihlüseks, ei püsi vaid variseb, kimiitas õpetaja. Aupeakonsul I. Heinsoo oma tervituses m_ainis, et eesüüše rah- \aislilcu ja kultuurilise püsimise kõige raskem võitlus toimub kodupinnal. Vabaö eestlased saavad nii, individuaalselt kui ka oma organisatsioonide kaudu ipakkuda tõhusat abi meie ühisele rahvuslikule võitlusele selgitustööga ja õige informatsiooni levitamisega rahvusvahelistel foorumitel Eesti saatuse kohta. Tänu sellele selgitustööle, mis meie võitlusorganisatsioonid ja välisesindused teevad, on Balti probleem püsinud rahvusvahelisel foorumil õiges valguses. Kogu maailma tähelepanu iköidab hetkel inimõiguste rakendamise nõudluse liili5Jimiine Vene koloni-aaHmpeeriumis. Seies ' näeme võibolla iootusiliiiri meie paljukannatanud rahvale, kuid meie silmade ees olgu alati vana ja proovitud tõesõna, mis .manitseb mjeid ise oma huvide eest võitlemisele. , „Vaba Eestlase" peatoimetaja K. Arro andis koklcuvõüiku. ülevaate Ülemaailmsetest Eesti Päevadest, kirjeldades lühidalt 1972. ja 1976. aasta pidustusi, ta mainis, et nendelpidustustel on kaks eesmärki, miledest üks on meie sisemiste vajaduste rahuldamiseks, itaotledes meie rahvusgrupi koondamist, meie rahvustunde süvendamist ja noorte köitmist eestlusega, kuna teine eesmärk on suunatud väljaspoöle, tutvustades eiestlasi Ja eesti kultuuri teistele rahvastele ning toetades meie vabadusvõitlust. Toronto Eesti Seltsi Täiendus-kooli koalikomitee esimees H. Lupp andis põgusa .ülevaate Toronto täienduskoolide, eesti ke^e kursuste ja kooliraamatute kirjastamise tegevusest. Ta anainis, et eesti keele õpetamise ja rah-vuslikTi kasvatuse selsukohalit vaadatuna on Toröistp eesti ühis^ kond võrreldes teiste eestlaste keskustega eriti soodsas olukorras. Eesti algkooli on Torontos lõpetanud kogusummas 1039 ja Ikeskkooli 212 õpilast. Praegu õpib täienduskoolis ja keelte kursustel umbes 500 õpilast. Ettekande muusika Kohta Kanadas oli koostanud R. Toi, kuid selle ikandis ette H. Toi. Ettekan-des anti huvitav ülevaade meie muusiliainterpreetide ja heliloojate tegevusest Kanadas. R. Toi. peatus pikemalt ka äsja korraldatud Nooitökooride Laulupäeva juures ning siirdus siis meie muusikainimeste tegevuse IkirjeL damisele, loetledes 'üles ika kõik silmapaisitvad noored, kes siin ainult professionaalset© spoMaste esinemistele kaasaelamisega. Lõpuiks kõneles EKN-u esimees muusika alal siinsel mandril silmapaistvaid edusamme teinud. Ettekaime käsitas ka meie kooride tegevust Kanadas ning nagu sellest nähtub, on laulukoorid kõige elujõulisemad Torontos. \ . Dr. J. Roosi referaadi eesti spordist 'kandis eitte S. Ehvert. Dr. Roos andis ülevaate kõigist spordialadest, kus eestlased on silmapaistvaid tulemusi saavutanud ning tõstis eriti esile meie naisvõimiej aid. Ta kriipsutas ka älla, et eesti sportlased on toonud Kanadasse orienteerimisjooksu ning see ala on muutunud nüüd väga populaarseks. Suuri teeneid on eestlastel ka murdmaasuusatamise massidesse viimisel ning kehalise Icasvatüse üldisel popu^ läriseeriniisel kuna varem lepiti U. Petersoo 'teemal „Meie võitlus kestab", mainides, et möödunud 33 aastat on olnud eesti rahvale rasiked aastad, kuid' need poüe suutnud murda eestlaste vabaduse tahet. Meie võitlus jätkub ja liselt paremate tulemustega kui varematel aastatel, kuna läänemaailm mõistab hukka inimõiguste luuramise kommunistlikkudes riikides. ' Kanadas ja USA-s . ikorjatakse andmeid inimõiguste rikkumiste juhtude registiiieerimiseks ,ning ipresidejut Jimmy Carter astub iija teisitimõtlejate kaitseks. Kõneleja mainis ika Baliti õhtut kui kontaktide vcffemise võimalust Kanada parlaimendilükmetega ning kinnitas, et meie võitlus jätkub kuni 'saavüitame taas vabaduse kogu imaal okupatsiooni all elavale eesti rahvale. „S'õnasilla" muusikalises osas, esinesid Toronto Eesti Meeskoor Harri Toi juhatusel kandes ette neli laulu — F. Pacius'e „KUuie: kuidas hääli elab", Paul EIkenj „Koju sõites", Juhan Simmi „Mülgiimaaie" ja sama autori „Oma saar", ;kus sooloosa laulis R.' Pohlak ning Nora-Mall Ker-son, kes esitas klaveril Juhan Aaviku ,;Kiaverisonaat I osa -7 Allegro Vigoroso" ja Mart Saare |N. Ludus ei tule keUegil tööpua-duse all kannatada, kinmtaTa«l pidevalt nõukogude propagandaorga-nid. Õigus tööle on nõukogude inimese suiu*emakš eeliseks võrreldes kapitalistliku maaUniaga, väidavad Kremli Juhid oma sõnavõt-tudes. Ning samal ajal naeruvääristatakse ja alavääristatakse kapitalistlikku maaüma, kus üks ma- ' janduskrüs Järgneb teisele ning valitsejad Ja majandusmehed ei suuda likvideerida tööpnudosdv tonti.-- • / Kuid nagu meie teame, ei Mapi nõukogude riigi Juhtide sõhad kaugeltki nende tegudega ning Venemaalt saabuvad andmed kinnitavad, et N. Liidus valitseb mõnes piirkonnas tõsine tööpuudus. Näiteks Kaspia mere ääres Aserbaid-zhaanis OÜ kohalik partei peasekretär hiljuti sunnitud läbi lillede teatama, et tema osariigis on suur sm töövõimelisi inimesi, kes ei tööta. Samasugune iugu pn Kasahstanis, kus töötute arv oh pai-sinud 50i)00-e ja Usbekistanis on maal elavatele inimestele väga raske tööd leida. Isegi „Pravda*' on sunnitud kirjutama, et Tadzhi-kistanis on palju tööta käsi niiig nende arv kasvab iga. aastaga". Moskvast inspireeritud uurimine näitab, et N. Lüdu Kesk-Äasia piirkondades on tööpuudus kõige teravam ning mõnedes linnades Ja kii lades on 15—20 protsenti töövõime liši inimesi üma tööta. Ning olu korra leevendamiseks ei saa nÕu-kogude ' töötatööline valitsuse käest mingisugust toetust ega abiraha. N. Liidus valitsev sotsialist Hk ideoloogia on töö ja tööpuuduse probleemid väga lihtsalt ja selge sõnaliselt ära korraldanud. Partei koodeiksis väidetakse, et igaühel on õigus tööle kuid partei Jätab mainimata, mis Juhtub siis; kui tööd ei ole Ja paljud töölised satuvad suurtesse majanduslikesse raskustesse nagu seda praegu näha yõih Kesk^Asslös, „SõnasiHa" lõpuosa ütles Sven EhveiTt, kes.'täna^ kõiki esinejaid ja mainis, et kuigi paljud vanema . generatsiooni inimesed meie hulgast varisevad, jätkavad nooremad pooleliolevat tööd. „Sõna-šild" lõppes ühise Eesti hümniga. kuud ette valmistatud; aga kuhu jäid meie kaasmaalased Kuhu Jäid meie noorte vanemad, kes nü truult meid isaadavad eesti koolidesse; gaidide, skautide ja teistesse eesti organisatsioonidesse? .• Kui 'ühel või .teisel kohal on pi-mesed ei olnud veel nü mugavaks jõudnud muutuda. Selle aasta aktuse pealtvaatajaskond oli nü väike; et oleks peaaegu Eesti Maja suurde saali mahtunud. Kuhu on meie Eesiti vaim jäänud? Järgmisel aastal pühitseme Eesti Vabariigi kuuekümnendat du, siis tulevad kõik välja, et näi- aastapäeva. Ma loodan, et teie data, kui suured eestlased nad on. eestlased, kes .mõtlete ka oma rahva tulevikule, peaksite tegema endale südameasjaks, veeta kaks lühikest .tundi, mälestades möödunud vabadust ja kogudes lootusit tuüevilvUl^. ms TEIE NOORTEST SILVI TERTS STOKHOLM — Pühapäeval, 20. yeebniarü, toünus Stokholmi kont-sertmaja suures saalis Eesti Vabarügi aastapäeva aktus, mis oli kokku toonud saalitäie eestlasi, nende hulgas paljir noori, kes täitsid ka suure osa eeskavast. Aktuse peakõnelejaks oli samuti noorema generatsiooni esindaja tuntud publitsist Andres Küng. Aktuse avas Eesti üliõpllaskon- ta eestlaste kadumist vene sulatus-na esindaja Maria Kiisk-Rükkel, kelle kõne kestel mälestati leinaseisakuga ka langenuid. Kõneleja nõudis reetliku Ribbenitrop-Molo-itovi pakti tühistamist, iseseisvuse taastamist ning kõigi poliitiliste vangide vabastamist. Aktusekõne oli Andres Küngüt, kelle sõnavõtt oli ilma igasuguse isamaaliku paatoseta ne vaatlus. ahju. Muusikalises osas äratasid tähelepanu metsosopran Eva Tamule-nas. Taanist, noor flöödisolist ,Jaah Seim ning Stokholmi Eesti Meeskoor ja Stokholmi.Eesti Naiskoor oma andekate dirigentide Toomas Tuulse ja Rein Tubma juhatusel. Ameerika Ühendriikides on vii masel ajal hakanud ilmuiha raamatuid ja televisioonisaateid, miV ledes kritiseeritakse senaator io« McCarthy 1950-ndate aastate uurimistööd Ühendriikide kommimistt de ja nende sümpatisööride pai Jastamiseks. Üks tolleaegsetest kahtlusalustest LUIian Hellman on kirjutanud nüüd pika Ja paksu raamatu sellest, kuidas tema Ja tc ma kaaslased senaatori tagakiusa-miste all kannatasid Ja kuidas tema nime olevat mustatud. Kahtlemata läks Joe McCarthy Ühendriikide kommunistide Jälita-ibises äärmusteni Ja tema kahtlus-tjiiste võrku sattus ka mõni süütii kannataja, kuid see ei anna tolleaegsetele Stalini sümpatisööridele |a kommunistlUsu partei liikmetele põhjust endid vaesteks kannatajateks tembeldada, ühendriikide ajakirjanik Ja tuntud kommentaator William F . Buckeley mainib sel puhul irooniliselt, et kui kommunistidele sümpatiseerinud gnipp, kes on tuntud Hollywoodi Kümne nimetuse all, mõisteti vangi valitsuse Uurimiskohtu korralduste mit^ tetäitmise pärast, siis ei olnud see mingi ebatavaline akt vaid loomulik ja seaduslik talitusviis. Ühendriikide kohtunik Siriica mõistis samasuguse kätumise pärast Water-gate'i afääriga seotud Gordon Liddy vangi 20^neks aastaks ning selle otsuse vastu ei tõstnud keegi häält.- : WilUamF^ Buckeley läheb veelgi kaugemale Ja mainib, et kui keegi kurjutaks praegu näidendi nende õppejouduäe, intellektuaalide ja kirjanike kohta, kes sõimasid fashistiteks Ja sõjaõhutajateks kõiki .Josef Stalini Ja Hitler-Stallni pakti kritiseerijaid, Moskva puhastusprotsesside ohvrite kaitsjaid ja 16 miljoni Ida-Euroopa elaniku N. Liidu orjalaagritesse vnmise vastu protesteerijaid, süs selline näidend, ei tuleks kunagi lavastamisele. , @ Pikemale ringreisile läbi Ameerikamandri asub märtsikuu A. Küiig käsitas eestlaste vastupa- algul dr. Aksel Puström koos abi-nu venestamisele ja kinnitas, et • ^^sa, kunstailj: ArviUe Puštrömi-oesti rahvas kodumaal on küllalt. ^a. Puströmide reis on seotud te-arvukas. ta rahvuslik kultuur nü Inor Naan Põllu kontsertreisiga, kõrgele arenenud ja rahvuslik vas- M ikiü oma kunagisele kooli-tupanu venestamissurvele nii tu- veomale on dr. A. Puström könt-gev, et ..ettenähtavas ajas pole kar-. isertmatka mänedzheriks. • woOdi Kümne endaunitami-ne ja oma mineviku puhtakspese-mine laseb oletada, et ÜhendtüM-des eksisteerivad veel praegugi suured telgitagüssed Jõud, kes sümpatiseerivad radikaalsele liberalismile ning selle tagatipus kummitavale kommunismile. • j; Nr.A9 13. ja tiks dr. Baiti Toronibo Buffelo kutsel Bi Bi rik: Hal5 üfeg maitest ootasid J4 duse guduse teiste mm lõui^ guduae doviga. KeH 3 irialat tsya J. lis Uno pidigi Obi „Oie kü „HoK vin üleG", lis SOI sool< ,,Lafifee EoaU tman P. 1 ü mes dušsal. mai S0 aja S6S ja 16 akitusel' M. BIü pu . nuta heim "Fknoisoaiil mi(ies ni9 laüs tiitasodiel Uusp SnnisI ijus pi märtsi hoilmi :'ma pldi| kop Tteda piisSooipI Smk PWulj Hl Teil 18 tnin |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-03-10-02
