Vaba eestlane , December 13, 1978

              Nr.
mu
)/Ü Vaba Eesüasie^ 135
PEATOIMETAJA: Eari Äm>
POSTIAAPBEŠS: P.O. Bos 70, Sfca. C, Töroato 3, (Mt Mš3 8M7
PÄsüisäl by Free Estoiüsii Publiäier; Ltd., 135 Ts st., e! vaatagi meie poolel"
Äsja läbisid !|äanemasi9m
kirjandust teated, 'H
gis peetud maaüma
du noored nalsvoimlejad saa^c^
erilisi arstirohttii^d^ n ^^
vad nende yäijaarenemistnoorr
leks naisteks. Süüdistuse põlijäi
l&oitakse noored tippMas^ kuulu­jad
tiidrukudarstitobude abil 12—'
13 aastaste kerges kebakaalus kui­gi
nad tegelikult on juba 16—11
aastased ning 1 oleksid pidanud
oma vanust arvestades olema tun­duvalt
raskemad ja kaotanud
oma suure paindlSikkuse. Venela­sed
eitasjd kategoorilselt neid
süüdistusi, Imld kahtlustused on
Jäänud püsima lüng selleks on ka
oma kaaluvad põ
Kahtlustused on
põhjusel, et N . Liidus on sport
kujunenud ü ^ ^ küljest omar
MOocU tulutoovaks ja veetlevad
idiuni^ oma va<
on jtiba plnuii
id on võlpielised ost­ma
igas kuus uiie ülikonna^. Tu­handed
neädest nõdrtest sportlas­test
veedamS oma isuved niltte-tc^
hes suvituskohtades, lm
parimates hotellides
selle eest
kuuekümnendate aastofte alguses EesM maiaiaes l ä ä n t e l e ^maap-d^
le, siis praegu on ta sovjeüseeritud. SelBne on ŠVenska Pagbladeti endise MoskyarMrjäsaaitja
lindmarkisr! mislje, kes Mlast&s Eestit tookord ja nüüd jäle, viisteist aastat hiljem.
elukutseks kuld teisest küljest ka
kommunistliku rezhilmiiiheks
suureks propagandarelvaks ja
üheks osaks nõukogude e l u f a s^
dist. N. Liidu sportlased, kes esi­nevad
olümpiamängudel ja teistel
j^vusvaheliste! võistlust^ pea­vad
kujutama I endist nõukogude
inimese prototüüpe
päevitanud ja võitmati
mehi Ja naisi kelledele on tehtud
ülesandeks tutvustada kogii maa­ilmale
nõukogude inimeso üeleole-kut
kapital^tükui maailma inime­ne
üle. Iga uus rekord ja iga uus
võit peab kinnitama, et nõukogu­de
inimene on maailma tugevaim,
maaüma kiireim j a maailma graat-
• silisim.:,
N. iilidu juhtkond on juba am­mu
aru saanud, et sport on iiks
iparemaid ja tõhusamaid propa­gandavahendeid,
niida tuleb täies
ulatuses ära kasutada. Raske oh geie, U
mõõta, kes on maaüma parim ^ j^iiduje
teadlane, Mrjahils või kunstnik.
Kuid spordis on peaaegu
ja ei
krossigi. Nad saavad rahvusvahe­liste,
võitude eest suuri auhindu, ja
boonuseid ning kui nad saabuvad
välismaalt salakaubaga N. Liitu,
s i s pigistavad tolliametnUmd nen­de
konterbandi ees sibnad kinni.
See N. Liidu atleetide jumalda­mine
on kestnud; juba 25 aastat,
kuna see sai alguse 1952. aastal
Helsingis peetud olümpiamängu­del,
kus venelased startisid esma­kordselt
oma sportlastega ja kus
neüe selgus, millised suured; pro-pagandavõimalused
avanevad nei­le
spordi abil. See propaganda on
muutunud as&sta-aastalt iiha tuge­vamaks
ja nüüd on kogu maailm
jõudnud sinna punkti, kus järg­mised
oIüMpismiängud on antud
juba Moskva korraldada. Paljud
tunnusmärgid vihjavad sellele, et
venelased kasutavad 1980. aasta
olümpiamängud veelgi suuremas
ulatuses oma rezhiimile reldäaml
tegemiseks kui'tegi seda;. Hitler
1936. aasta Berliini olümpianün-
Ingmar
IJadmarkeri rapprdl ära püha­päeval,
,26. noiOTibnl tervet M e -
fcülge täitava Ä i M t o aut(>-
asendit näitava 'kaardiga.
Autor xsÄasis liiljuti kolmesnädar
Iffiselt reipk^^ N. Lütu.
Esimest korda: läks Lindmarkef
N . M t u 1960 kui ei^ene root­si
mittekommunlstliku ajalehe
ja loli SvD teoiiTesiptmdendBcs M
1964-nda aastaini, teülastades te
Eestit ja iklrjutadies ©sijalBdke ar-
Omal ajal õippis
maiiker jkoos mõaiede eesti füo-ioogidega
Stokliokni Ülikoolis TÖ-ne
taeelt. AilalkirjutanA ütl^ta
tagiasiihoidllkult mõni aeg läji.
et tema teadmised fcüll tähesfiist
Icaugemale A iküüni, mis m#ugi
ei vasta tõele. Pärast Äskväaas.
taid määrati ta Svenslka Dagbfede-ti
kirjasaatjaiks USA.«S8. Pnegu
on ta sama lehe .Üks, tipp-storben-meetritega
ja sentimeetritega, mi­nutitega
ja sekunditega iiing vä-rayate
arvuga mõõdetav ja kel-legil
fei saa olla enam kahtlust,
kes ön teisest parem. Sellest tu­lenevalt
on ka loomulik, et kogu
N. l i i d u spordiliikumine kuulub
®risektorina ka kommunistliku
partei keskkomitee agitaslooni ja
propagandaosakonna
ma,
Läänemaailm oma
kuses Aja naüvsuses aktsepteerib
N. Liidu sportlasi asja-armastaja-tena
kuigi on üldiselt teada, et
nad on kõige puhtakujulisemad
elukutselised. Kui keskmine 20^
25 iaästane nõukogude rioor ini­mene
JHoskva orjarezMimile alistatud
rahvastele ei oSe selge, miks and­sid
lääneriigid olümpiamängude
korraldamise N. Ludule ja miks
lähevad kogu maalima amatöör-sportlJused
Moskvasse võistlema
N. Liidu elukutseliste atleetidega.
Sealjuures minnakse isegi nü kau
vaba maailm ehitab N .
olümpiamängudeks suu
re osa oliimpiahponeid ja hotelle^
N. Lüdwle ei anta mitte ainult
plaane, raha ja materjale nende
ehituste teostamiseks vaid Mosk­vasse
on toodud teistest riikidest
isegi sadu oškustöölisi. Seda kõik
s i m r ^ ,>sõprusest^ ja
N ; Liidu vastu. : ,
Vanas Kreekas-mängud
rahu. ja . ausa võitluse
sümbolina. See rezhüm, kes kor­raldab
Moskva olümpiamängud,
ei austa neid printsüpe. Sellel rez-hümil
jätkub isegi häbematust ja
jultumust korraldada Osa nendest
rahvusvahelistest spordipidüstus-i
test olmpeeiltud msaralai Kas ei
ole juba aeg seda farssi ja-pette-
Esimest ikorda
des leidis rootslane, et meie lodu-maa
sarnanes lääsienikides —
niMid nendib ta laga, et Eesli on
sovjetjseeritud.
Ta kiiiastas /Tallinna ja Tirtut,
kohtas tavalisi inimesi, pklik-ke,
Tartu ülikopli rektori ja
õppejõude ning Eesti-Kir^nlke
Mdu-liikmeid.
Suurt© pealkirjadega artiklis „Ve-helaistei
on Eestis rasitee** ^ „I%
vad ootama (kõrtsis" —„Keeleline
boikott" kirjeldab Ädimaiter as-j
alikiult, ent teatud südöifeu-tundega
eestlaste suhtes olukordi
Talliims ja Tartus. Ta leiab, et
võitlus M i b praegu teestliise säil^
tamise eest valitsusvõitnu ikiuste.
Kõneldes inimestega, leidis ta,
et nende (pilgus, sõnade rõhutami-seis
ja ütluste nüianssideis märkas,
et trots elab edasi, see jannakas
kitidlameetoeotsusy mille tulemu-seiks
on, et Eesti, tema raiivas ja
keel, on üle elanud kui i^vas,
vaatamata .rootslastele,, sakslaste­le
ja venelastele. ^
Lindmarker nendib, et t u i ta
Mosifcviast 60-ndate aastate algul
sõits Tallinna, siis näis talle, ei oli
tulnud lä^eriiki, ,.See ei olnud"
enam Nõukogude Liiti
see oli vana ringmüüriga Han-salnn,
blondide naistega, kes
istusid kohvikus ja härradega,
Ritasid
Tasapisi kustutatakse omapära.
Pikk ja raske mõjuavaldus jä­tab
h Ä jäljed tänavapilti
Fassaadid, südid, inimesed nivtel-leeritaikse
nõukogude üfatlusv^^
TaMimm on 50 p r o t e i t i elani­kest
venelasedi jätkab Lindrnar-ker
ja nendib, et eestlastel Ön har­jumuseks
nimetada kõiki teisi
seal esinevaid Nõukogude Lüdu
raihvusi venelasteifcš" olgu need
süs ameenlased grusiinlased või
eestlased ise
kibedusega sellele,
kui yälismaalasied juiituvad nime­tama
iieid ,;vtanela4eks". Ta üt­leb,
et päris kalhju haMcab vene
keele rääkijatest, (keda n o n sM
ritaikse restoranides ja ärides.
Valitsöva süst^mi tõttu oiii ju
iikstapuhä (kui niõnda kaotataikse
miõni kunde. Eestlased jutustasid
Lindmarkeriie, et just noorem
sugupõlv 'aivalžkult pilkab venelar
sl, eesti keeles! 75 protsenti siögar
abielude 4astest nimetavad endid
eestlasteks; -
tjtoes Talluma^^^^to
üks tööline rootslasele, et enne
sõda, oli eestlastel topelt nii kõrge
elustandard teui soomlastel.
„Nüüd vJõite Ise näha, kuidas olu­kord
cm. Kui ime vaid saaiks caiia-le
jätta oma tööstussaadusi."
Tööline mõtles sellega itta mim-duvald
transpprte, mis koosne­vad
Eestis toodetud masinatest
j a muudest kaupadest
Eestit peetaikse nõukogude rik-kaimakis
vabariigiks. Tööstus on
suure! mää-ral sõltuv imporditud
vene tööjõust, lisab reporter.
Lindmarker jätkab, et inimesed
nüüd on oma väljenduste palju
julgemad 'kui tema eelmisel külas­käigul,
mil rootsi ajajkirjadkku
jälitati Pirita metsades autodega
ja Tallinnas nende ifcannul käisid
KGB-amatööragendid...
,Võibolla kasutatakse tänapäe-gugi
mitte, nagu ei oleks enaipi
politseiriiki-** Lisab Lindmarker.
Petliku raliuliildaj^pealispi^
all jälgitaifcse ifcõiki avalikke! teisiti-nüõtlejaid,
neid Ävardataikse j ä
saadietaifcse välja^^
Yabakijikute pastorid on root^
sl ajaMrjanIkule rääkinud usu­lisest
ärkamisest noorte hui*
gas vaatamata välisele survele.
Lindmariker külastas Oleviste k i ­riku
kooribabelis tolmunud juma­lateenistust,
mü sadakond noort
seisid ligistikku palvetad®? ja laiil-des
koraale pisarate voolates
mööda helendavaid põsiki.
tflies teises (koguduses jutustas
talle üks naine oma vüetšas sak­sa
keeles kiriku tsoleedtud vtõitlü-sest
võimudega. AteisinipQSündar
taks& kõvasti, usklikud peavad
olema vait. Usu ^ a l aktüvseid
isiikuid tabab karistus. Teona oma
mess kajotas juihtiva koha. ,^e
peame olema tänulikud kõige
eest," ütles vaikselt nuttev naine.
Ingmar Lindmariker kohtas ise­gi
Eesti Kirjanike Lüdu lükaneid
Talinnas. Talle öeldi seal, et eesti
lugejad soovivad eelkõige dõku-meaitaalseid
kirjeldusi.
Nad tahavad teada nii täpselt
kui võimalUc, mis on juhtunud
nende ajaloo kestel sõdade ja
vallutamiste alal.
„Fantaasia ja tõelisuse võltsi
mine on vähem populajsrsed**.
Lindmariker küsib irooniaga, kes
siis kirjeldaiks täna/päeval kõike
õiglaselt, ilma et tsensuur vaihele
ei asfesiks... V
Vilim oli (üle jäänud, kui Lind­marker
õhtupimeduses laeval Tal­linnast
välja siõitis;
,3elvastatud siõdurid passikont­rollis
on laMotmistervituseks, ja
need pole mitte ^stlased, vaid
venelased. Soome lahe lainetus
paneb laeva liikuma. Pärast kol-wie
nädalat lahkume Nõukogude
Ludust. Seda on kuidagi vast^^^
va rafineeritumaid meetodeid, ent j meelt ütelda. Lahikume Eestist",
tõeinäolik on, et isiklik järelvalve Iqpetab Svenska Dagbladeti re^
on lõpetatud. See ei tähenda sü- porter.
Nõukogude Liidus, kaasMrvs^
tud okupeeritud Eesti, tähistati
pikkade kõnedega, p ^ ' a ^ d^
ja monumentidele pärgade ase-tamis^
a Eesti Töörabva Kom­muuni
60. aastapäeva.! Selle nime
aü kuulutas Eesti Revolutsiöonl-Üne
Konütee, kui ta oli alanud sõ­da
Eesti Demokraatliku Vabariigi­ga,
Eestimaa 29. novembiü 1918. s^.
sotsialistlikuks nõukogude yaba-rügiks.
Selle kõrgemaks valitsus-asutiseks
kujundati nõukogu Jaam
Anvelti juhatuse|[. Nõukogu asus
alul Narvas, aga kui see Eesti vä­gede
poolt jälle vallutati, taganes
Vene territooriumile, kus fa Hk-videeriti
päriMst Eesti Vabadussõ­ja
lõppu. Üheks likvideerimiss
ajaks on märgitud 5< juuni 1919.
a., teise versiooni kohaselt Tartia
rahulepingu jõustiuniseL
Eesti ajaloos väga lühikest ossi
mänginud venelaste soovide ra­kendajana,
on hellest nüüd kom­munistlike
ajalooteadlaste fantaa­sias
loodud tohutu suure ulatuse­ga
sündmus, mida väga suurejoo­neliselt
pühitseti. Eesti Töörahva
ICommuuni loomine olevat 60 aas­tat
tagasi olnu^ nii tähtis ajaloo­line
sündmus, et eesti punased tõ­tanud
sellest viivitamatult Lenini­le
teatama. Eesti Töörahva Kom­muun
eksisteeris kokku 188 päe­va
ja see olevat olnud kangelasM-kemaid
etappe eesti töötajate
klassivõitlusest Nende päevade
jooksul surusid Eesti demol^raat-
|Um riigi sõdurid kommunaarid
Venemaale, kuhu nad vaimselt
nägurdi kuulusid, jättes Ida^Eesti
valdades ja linnades oma lühike­se
võimutsemise aja jooksul soo­ritatud
terroritegudega sellise hir-mu
rahva südameisse, et seda po­le
kunagi unustatud.
Väga pika, mõnetunnlMsie kõne
pidas hiljuti Eesti Kommunistli­ku
Partei juhiks saanud K. Vaino,
rääldmata mitte niipalja kom­muun!
suurtest tegudest kui sar­jates
scile hävitajat^ Eesti Vaba­riiki,
elles eriti kuri, et „detente
Imperialistid, kes käsitasid Bal­tikumi
pBatsdarmin^ sõjaks Nõu­kogudemaa
vastu, hakkasid koon­dama
siia kontrrevolutsioonüisl
jõude. 12. detsenibril sõitis Tal­linna
lahte Inglise eskaader, 1918.
aasta lõpul ja 1919. aasta algul
paisati Eestissk üle 4000 palgasõ­duri
Soomest. Rootsist ja .-Taa­nis."
Nimetades pidevalt Punaar­mee
suurt tähendust Eesti Kom­muuni
sõjalise jõmia, heidab vei­di
halba pilku punaarmee tugevu­sele
see nelja tuhande nimetami­ne.
„;Ja sife 1919. a, suv€l Eesti
Töörahva Kommuun ~ esimene
Eesti nõukogude yabariilc — lan­ges
rahvusvaheliste karistusük-suste
j a sisemise kontrrevolutsi^
ooni ülekaalukate jõudude sur­v
e l t
paajpitunnilises kõnes
ei tegcleta enam kommuuniga,
vaid paljude teiste küsimustega,
korduvalt ikka avaldades tänu
vennaUku abi eest N. Ludule ja
teistele vennasvabariikidele. Hma
seHe abita poleks tõesti olnud
praegust okupeeritud Eestit.
LAHTI — N. Liidu Soome suur^
saatkonna' esimene sekretär' Leo­nid
Ignatc^ käsitle Šoome-r-N. Lii­du
Seltsi ;fe)ytutulekui informat­siooni
andtoistlgnatovi arvates oa
vältimatu, et tuleb luua üldised
meeleolu vormivad põhimõtted ja
informätsioonivahendite tegevust
puudutavad normid. Selle järel ta
osutas president Kekkoneni möö­dunud
aastase reisi järel antud in-formatsjconile/
'kus', öeldi:
meedia ülesanne on vastutustund­likult
ja objktiivselt teeaidä; täht­sat
sõprust 1 ja usalduse tugevnda-mist
Soome ja N , Liidu rahvaste
keskel haavamata rükide vahelis­te
sõprussuhete soodsat arene-
;mist.*r-;, J -
Esimest korda see väljendus ü-mus
1973. a. feülaskäigu kommen­taarides."
Kontrast
Uku Moskvaga o l i terav. Mõnel
määral oli ireaiktsioon nüüdki sa­ma.
Tallinn on ainulaadne Nõukogu­de
Ludus, seal leidub veidi Slcan-dinaaviat,
veidi Soomet ning elu­laadi,
mis suurelt erineb v^elas-te
omast Ja Inimesi kes jäfeuvalt
kaitsevad eridid välise vahelesega-ignatov
ütles ka, et Kekkonem|mlsevasfe
väljendus toetab tema po<
Kuid asjal on veel teine külg.
Eesti Töörahva Kommuuni esime­heks
valiti Jaan Änvelt. Kodu^
maal ilmunud teatmeteteöstes
märgitakse, et ta hukkus ebasea*
duslikult represseerituna, kuid on
posthumnselt süsid rehabüiteeri-tiid,
surmapäeva aga keegi ei tea,
ainult 1937 on aastaarvuna antud.
Isegi mälestussammas on talle
Tallinnas püstitatud, mille jala­mile
väädi nüüdse juubeli puhuS
pärg.-;"
STOKHOLM (EPL) -^.Tass. Nõukogude telegraafiaegntuur,
andis edasi ühe Riia lehe artikli, miHe järele Laimoiis Niedre,
Eootsi kodanik, kes kümneks aastate spioonhia sunnitööle mõis­teti,
olevat spioneerinud ÜSA-le ja Suur-Britanniale.
datud Rahvaste Organisaftsioom
allorgani TOESGO üldkogus arut­lusel
olnud informatsiooni and­mise
Ühen-[ LindsmarköT, et 15
aastat mijem sinna tagasi tulles,
pole kahtlust selles, et Tallinn ja
E ^ t i Goi venesteud, õ i g e^
Mitte otse, vaid StoMiolnüs te­gutseva
Läti Rahvusfondi kaudu,
miHe juhte dr. Gintrsit ja Egütist
nimepidi süüdistatakse ,;kontaIkti-meestena".
^.
Tema reisid Baltikumi tolmu­nud
nende ülesandel.
Niedre oleva teo pealt kanni
võetud, kui temaga koos l2-ks
aastaiks vangi mõistetud lätlane
Skudra olevat talle üle andn.ud
„spionaa.2hifilme".
Niedre spionaazh
Nagu vütest Läti Raüvusfondüe
mülme oli väljaandjaks
pildiraaanatule prajegus^t Lätist,
mh. Niedre piltidega, seisneski ko­gu
Niedre „spionaaÄh" tavalistes
pütldes, millistest osa, näit. puru­nenud
ja lagunenud kirikuehitu-sed
j a hooned loomulikult prae­gusele
rezhiimüe ei meeldinud.
. Katse Läti Rahvusfondi, milline
nagu Eesti RaEvusföndiki tegeleb
vaid selgitustööga, tembeldada
hiid nii Lätit kui ka teisi Balti \ mingiks kardetavates spianaazhi-riike'
ja kogimisti tervel: IM- örg^nišatsk juba ise
•Äiaeest,
muuni osatähtsuse eriti kõrgele
viimisega on ajaloos uue koha
saanud ka need punaarmees i ol­nud
eestlased, kes Venemaa poolt
29. nov. asusid Eesthnaad «vabas­tama".
Neist gruppidest, kes alul
jõudsid edasi Saksa okupatsiooni­vägede
äratõmbamise ja eesti sõ­durite
orgairiseeririiatuse tõttu, on
nüüd saanud Icuulsusrikkad Eesti
punased kütlpolgud. K a neile on
monumente püstitatud, kuid rah­vasuus
pole nad mi^e kütid, vaid
.kutid. \ :
Jälle näidatakse kuldas ajalugu
on nagu pehme savi, mülf le saab
just sellise vormi anda nagu vor­mija
tallab VÕI mida teda kastak-
S8
VALVEAR!
Ifi. I» n . dets. dr. M.|
m.: 481-6834.
24., 25. ja 26. dets.
I©y, tei 921-7777.
Tojiyani leht
. Biahvusliku Hiina pej
peis ilmijw ,,Chitia
okt. nimibris AP am
okup. Eestist. Selles
et eestlasist ajaloolase
lased püüavad põ
elavana Eesti iseseis
Vene survel ja venest
järjel h^vib järgmist
sioouid^raln^üš^
Andmed artiklist pärii
dumid aasta lõpust,
on olniid i^upuuteid
lasega, kes temale
keeldudes enda niine
et neid olevat 30, kes
ette materjale levitai
misel aastal (1978) EJ
M i puhul. Sama kirjut)
amearika lehtedes.
Austraalid kiili
linas
Buenos Airesis, Ärge
mus 5.—12. okt. kahet
ülemaaiknoe vähktõve
mülest võttis osa üle 7(1
ja arsti. Nende hulgas
mag. SÜvia Salasoo
kes on Sydney NSW väi
mise projekti juhiks,
külastas Buenos Aire
pidades eesti kunkus
lateenistust referaadi |
üle.
Samal koosviibimisell
rios Airesi; eestlastegi
kujur Rudolf Saaring,
ma Kanadasse. Ta kin(
gudusele seUe esim€
Karl laantee pea skul
diendus;
Teie lehe 86. nurnbi
all ,,Pedagoogid..."
portaaahis (eelviü
guses) on ümne viga,
Õiendada. See lõik al^
Tartu seminari on \\
Peab olema: Valga (Z|
n a r i . . . Nüsüs Tartu
ku Valga (Zimse).
ENNALFI
ADVOKAATNi
Umm 1912, Röyal Ti
Toronto Domudoi
Pestiaadress: P.O.
Oat. (Bay & Ktog)l
Telefon: 869-^
24-tiindi telefoni va]
JOHNE.SOI
CA.
Chartered Acco
55 University Ave
Torouto, Oht. M|
Tel. 862-71]
KlNDLUSTl
23 WESTMORE Dr.
Rexdale, Ont.
I Tel. 745-462