Vaba eestlane , April 15, 1980

              Nr. 29 Nr. 29 ¥ Ä B A E E S T L A N E teisipäeval, 15. aprillil 1980 - Tuesday, A p r i l l S , 1980
M I H n i l l U l
a lapsed
AULIIGE
JA JAHI-J
A
A E I M A S T
mälestavad
F E L I X ALLIK
MIHKEL HANSEN
• ENDEL OTT
• ALEKSANDER PEEL-JÜRI
R E ML
EVALD TIKENBERG
abikaasadega i
ARMAST ASUTAJALIIGET
mälestab
EESTI ÕIGUSTEADLASTE
ÜHING KANADAS
Palmipuude pühal, 30. märtsil,
Mmus J^eetri kirikus vaimulik
kontsert Lembit Avessoni juhatu­sel,
milles olid kaastegevad Musi-ca
Divina koor, Musiea Viva prkes-
Her, solistid ja oreL
Torontos toimus 11. märtsil pidulikult Ontario
mentl, mil leitnant-kubenaer PauMne M .
mendi koosölekutesäalL
uue istungjärgu avamine. Pildil näeme mo-saabub
peamisMster, William Davlse saatel parla-yitmeknltyyri
mliiisfer Jem Flesning
wiibis Torontos
Kanada föderaalvalitsuse mitmeknltunri mims&er Jim Fkmifflg
korraldas möödunud laupäeval Torontos Harbonr Castle hotellis
vastuvõtu etnilisele meediale — ajalehtede ning raadio- ja tele-visioonisaatejaamade
esindajatele. Minister Fleming esines tm-metajatele
lühikese sõnavõtuga, millele Järgnes küsimustö-vastus-
• te.periood. • ..
Oma sõnavõtus mainis minister,
et endise ajakirjanikuna on ta hästi
teadlik kuivõrd olulise tähtsusega
tegur Kanada ühtluse säilitamisel
ja erigruppide kultuuride viljele­misel
on etniline ajakirjandus.
Ta kinnitas, et Toronto moodus­tab
Kanadas etnilise ajakirjandu­se
tsentrumi, kuna siia on koon­datud
kõige suuremal arvul etni­liste
gruppide ajalehti ja teisi pe­rioodilisi
Peetri koguduses kiijunes meeldejäävaks sündmu seks soomepoiste lipu Õnnistamise jumalateenistiHs
ja sellele järgnev koosviibinMneMrikin alumises sa a^^ mus lipp on täpne koopia sellest l i ­pust,
mis iibe eiesti ema algatusel kodumaa! sõja ajal tehti j a saadeti Soome seal võitlevaile eesti va­batahtlike
rügemendile. Lipp Offi ettenähtud Soomepoiste klubi lipuks.
Jumalateenistusest ja lipuõnnis-ar Selle niõtte -ja meele — [need poisid võitlesid inimkonna ja
Minister Fleming lubas pidada" et­nilise
ajakirjandusega kõige tiheda­mat
kontakti j a anda etnilistele
publikatsioonidele föderaalvalitsuse
kuulutusi, mis aitaksid etnilisi aja­lehti
kanda majanduslikke raskusi.
Küsimuste osas küsiti minister
Flemingult, kaš t a kavatseb inim­õiguste
osas hakata etendama sa­ma
aktüvset rolli nagu seda tegi
tema eelkäija liberaalide valitsuses
Norman Cafik, kes võttis Kanada
delegatsiooni juhina osa Belgradis
toiniunud Helsingi konverentsi jä-relkonverntsist.
Minister Fleming vastas, et
ei ole veel selge, kas temal
mingit erilist osa eeloleval
rudi konverentsil kuna delegatsi­ooni
koosseis on veel määramata.
Küsimusele, kas Kanada kavatseb
Moskva olümpiat boikoteerida, vas­tas
minister, et ta pooldab isiklikult
boikoteerimise küsimust ning Kana­da
seisukoht peaks selguma peat­selt
koostöös teiste läänerükidega.
Koosviibimisel vübis ka Toron­tost
föderaalparlamenti valitud
Trudeau valitsuse kohtuminister
Bob Kaplan.
VANCOÜVER---, Seoses
vangide aastaga toimub Vancouve-ris
26. aprillU kell 7 õhtul j,Meie
Kodu" aulas iihine koosvübimine,
kuhu peakõnelejaks on palutud
ÜSA Eesti PoMitvängide Abistamis­komitee
esimees Olaf Tammark
Wisconsinist. Kokkutulek toimub
kõikide Vancouveri orgamsatsioo-nide
ja koguduste lühisüritusenä.
Kõik tulu läheb vangide abistami­seks.
• '•
tämisest võtsid osa ka . Toronto iseseisva rahva j a riikliku iseseis-
See kontsert oli kui saipmuks Soome Relvavendade Klubi liik-vaiksesse
nädalasse. Kuülsimd he- med oma lipuga. Mõlemate 'kuna-lindeid
täis kannatuseaja sügavat giste relvavendade lipud toodi sis-tõsidust
aga ka eeloleva iilestõus- se „Finlandia" helide saatel, mis-mise
helendavat rõõmu. järel Kaul Kadak süütas mälestus­tahvli
ees küünla j a soomepoisi tü­tar
Linda Tüdo asetas monumen­dile
pomaseid roose. /
Ävesson on omapärane,
iuvitav isiksus. Ta kõneleb vaik­selt,
Higub vaikselt, tegeleb vaik­selt.
Tundu^ nagu iningi te­gev
seesmine jõud olek ta šuhdl"
jaks. See on muusika. Helilooja,
muusikaõpetaja, koori-orkestri
Juht, organist, See suur jõud
vist täidab tema öö ja päeva. Sel­lest
vaiksest tegelemisest tekib aga
Jälle uus helitöö või järjekordne
koori Ja orkestri kontkert. ^ ^
Püsiva järjekindlusega 01 L .
Avesson töötanud oma kooriga-orkeštriga
Juba 15 aasta ümber,
selle asutamisest saadik. Musica
Divina lauljad — kanadalased ja
eestlased — on enamikus noodist
lugejad, nii et jääb ära üksikutele
hääleriihmadele nende osade õpe­tamine.
Une pala õppimine algab
kohe koos kõikide hääle^rüppidega.
Repertuaar on laialdame: vanad
kirikumuusika helimeistrid, — sa­muti
hilisemad ning kaasaegsed,
kaasa arvatud L . Avessoni enda hi­lisem
loosung, võimas >,Jubilate
Deo", mis kanti ette eelmisel aas-
^ Endine :rügemendi haricäusoii^!
vitser K- Kadak pidas kÕne rää-
Möes mitmesugustest lippudest
erieesmär-
: Kontsert, algas T.
Ssonia" esitamisega' Musica ¥iva
kammerorkestrilt, kus viiulid, vi­oolad,
-tshellod j a kontrabass kõla­sid
sulavalt kauni muusikalise ter*
viknna. Järgnes varajase barokk^
ajastu Carissimi oratoorium „Je-
£ia"koorOt oreli saatel. See on õie­ti
esimene oratoorium üldse; ehk
küll ajaliselt lühike, on temas ole­mas
kõik oratooriumile vajalikud
elemehdid: aariad, retsitatiivid ja
koorid. Meeshäälte vähesus andis
end pisut tunda „Jefia" esitaisiisel,
aga kuna koori naishääled -7- sop-ranid-
aldid, laulavad imekaunilt ja
]kindlaIt,oU seda hea kuulataj, isegi
selle tumeda dramaatilisuse tõttu.
Oratooriumis esinevatest solistidest
Irene Loosberg nagu tavaliselt oma
mahlaka, jõulise aldiga võlus kuu-lajapere.
Ka kooriliikmed so­listid
sopranid Louis Bradley ja
MargaretSmith esitasid omad osad
Jiseeldlvalt.. .- ' - '^ , Vv:
J.S. Sachi eelkäija M a n n Kuh-siau
kantaat „Gott> sei mir gnädig*',
loodud Taaveti laulu 51 alusel osu­tus
kontserdi kulminatsiooniks,
kus lauljad, orkester ja orel iihine-sid
sulavalt võimsaks palveks ja
küduavalduseks Loojale. ^
Kontserdi lõpupalais on iPergole-si
„Concertino iri D'S mille orkester
esitas sellele omase särava voola-
.••ke.- . ^•
Küsides, milline on tänase lipu
eesmärk ta seletas, et kui Ü maail­masõda
oli, juba kaunas, siis pre­sident
K. Päts ütles, et Eesti riik
ja rahvas tuleb sõjast läbi viia nii
väiieste kaotustega kui yõunajil^.
Praegu on palju neid, kes näe­vad,
et ei ole kaugeil m maaümar
sõja puiikemme. K a nüüd maksab
meie riigijuhi hoiatus, et eesti
rahvas ka seUest tuleks läbi juh­tida
võimalikult väikeste kaotus­tega./;
E i (president, ega keegi muu ei
osariüd aimata millise metsalisega
oli tegemist, k ^ tungides väike­rahvale
kaJlaJe, võttis nende va­randused
j a elu. Polnud ime, et
teise totalitaarse võimu tulekul
nähti neid 'Päästjaina j a eesti me­hed
lütusid nendega. : ,
Kui aga^^^M^
iseseisvusega, siis öelda, et seda
näeb:pära§i sõda. • , - v ;
Kuid kuuldused lükusid, et eesti
rahvas ei olegi õiges kohas, vaid
tuleb asustada Peipsi taha, sest
Hitleri arvates oli Baltimaa Saksa­maa
osa. Kui need kuuldused said
teatavaks, ei ohiud enam vaba­tahtlikke.
Tulid mobiiisatsioonid.
vuse sümboliks on meie lipp. See
lipp on iseseisva rahva lipp, sest
siia alla talume kõik, kes üks-kõik
kus Võitlesid Eesti eest.
1) See on iseseisvuse lipp.
2) Eesti j a (Soome, vendluse lipp.
Kahe rahva suhted ei õle fraasi­del
vaid i^õhmevad tegudel. Ta
meenutas kooliipoisinä pilti TaJlm-nast,
kui nägi pikka rivi soome
langenuid vüdavat Tallmna sada­masse
kangelaste vanemate kätte.
3) See on J R 200 lipp. Eestlaste
osa Soome sõjaväes ei olnud ker­ge,
tuli teha läbi pingutavad õp­pused,
kaotused rindel polnud
väiksed. See lipip meenutab meile
•kadunud rügemendi ülemat evers-tiKuuselat,
kapten Talpakut, Vol­demar
Pärlinity ICarl Pärnoja.
Peame tagasi mõtlema ka nea-dele
meestele, kes läksid Eestis­se
ega pääsenud tagasi. K a nei­le
peame täna mõtlema, See
on vapjrate meeste sümbol.
iH^. Kadak andis edasi fea Tönm-tost
ära olnud soomepoišist Eesti
Vabariigi äupeakonsul I. Heinsoo
õnnesoovid tänaseks päevaks.
ta soomekeelses
kõnes soome relvavendade poole,
tänades neid feüU eest ja
lootis, et meie rahvastel oleks pär
rem tulevik.
Pärast flteõnet d^ameeris Hilja
Viirlaid oma abikaasa Arved Viir­laid!
poolt selleks puhuks kirjuta^
tud luuletuse ,;Eesti auks -^tule­viku
pandiks!", misjärel, endine
rügemendi pastor ja nüüdne
praost 0. Puhm õnnistas lipu.
Järgnevas jutluses koguduse õpe­taja
rõhutas ennastohverdavate
võitlejate vaimsuse surematust,
Eesti mehed iitlesid, et me võitle- mis on suurem kaotusest. Lipud
me 'küll, aga iseseisva Eesti eest.
Kuna seda ei arvestatud, algas pa-gemme
Soome j a lütumine Soome
vusega Lembit AvessoM : kindla
taktikepi all,;/.
Hea vaimuliku muusika arihas-tajäüe
see kontsert õli meeltülen­davaks
sündmuseks. Loodame ja
palume, et Lembit Ävessonü ikka
ja alati jätkuks entusiasmi oma rik­kaliku
vaimMlöomingut ka meiega
võivad olla võitluses rebitud, aga
on; ikka veel auväärsed. T a pöör­dus
noorte ipoole öeldes: „Noored
vaadake neid lippe ja teadke, et
oma maa vabaduse eest".
Jumalateenistusel laulis kogu­duse
segakoor Caritate Domino
Charles Kipperi juhatusel, lau-lusoli^
tiks oli Erich Rämmeld,
keda orelil saatis Inga Korjus.
I. Korjus mängis orelil ka E . Sta-fenau
„In memoriam — langenud
eesti relvavendadele" j a ofertoo-riumiiks
Stäfenau soomepoiste lau-lü^
jnebodia.
Jumalateenistus lõppes hümni­ga,
misjärel lipud viidi Mrilcust
„Eesti lipu" meloodia saatel.
All saalis järgneva koosvübimise
avas praost Ö.Puhxn lühikese söö­gipalvega
misij ärel lauldi soome^
poiste hümni „Teid me tervitanie
kodumaa metsad". Karen Vima-mäe
esitas klaveril Ohopini „Fan-tasie
impromptu", H. Oja andis
pikema ülevaate lipu saamisloost
1944. a a ^ Eestis prof. K. Auaa-pooit
kogutud andmete põhjal ja
E. Rämmeld laulis soome rahva­laulu,
klaveril saatis K. Viinamäe.
Tervitusi tõid T E . Võitlejate
ühingu eshnees H. K i v i , kes rõhu­tas
momendi üllust j a märkis, et
ta ise võitles Tartu a l l soomepois­te
pataljoni alla kuuluvas üksuses.
Teisena tervitas Toronto Soome
Relvavendade Klubi esimees Y r -
jö Tapanäinen j a soovis, et eest­lastele
tuleks aeg, mü nad võik­sid
jälle minna ko^äupinnale.
Klubi abieshnees E. Marten
avaldas tänu soomlastele osavõtu
eest, pr. Kuusile ulatati kimp roo­se
lipu valmistamise eest, samuti
jagati ropse sündmusele kaasar
aitajaile. Kõigile soomlasist rel­vavendadele
kingiti soomepoiste
ajalugu kbjeldav raamat „Fw
Freedom Only".
Llqppsõnas klubi abiesimees aval­das
tänu veel ikõigüe kaasaaitajal
le j a perenaistele^ kelle abi tõttu
see päev nii meeldejäävaks ja
soojaks Osutus.
SiuiüP valik PÄRIS UUSI Ite müüakse
50*' "
Pasige tähelepanu ka Soomest just saabunud Nanso T-särkSdele
ja top-särlddde <2(H^ hinnaalandiis).
723 MT. PLEÄSAOT R O m
• 1.
55 BLOOR Sf. W., TEL. 923-1551 MANULff^ CENTRE
Oldsmobil©
id.
321 Lakeshore Rci. W.
Esmajärgnlised tiikpau-mööbU kavandaja ja valmistajad
OTSE VABRIKUST 25 L E PAGE CQURT
Ä . Jehsen & S©ll ^ t « « U k ^ telelon 836-9811
Syief ekid |p f^^^
: esmasp.,Jeisip., idjap.r reedel^^^9^ kolmap.,
ringi!
1
;id ja rent!
Helistage meie esindajale: BILL
KÜNNAS. telefon kontoris: 416-
278-3365, kodus: 416^21-5091
•«JAXllUlliUI.WUIl
<<
OCNiSON
• • •
>• l
>
c
Ave* (Vz müü põhjapool Steeles'i)