Vaba eestlane , April 15, 1980

              . -\
Nr. 29 ¥ABÄ EESTLANE teisipäeval, 15. aprillil 1980 - Tuesday, April 15,1980
Ised Mnnitavad, et
|ke selgitada Eesti
rahva kannatusi
[akii-janduses. Lu-jäi
kontaktide ot-jtanud,
et ükski
ii tunne huvi mo,
Eestis toimunud
pdmuste vastu kui
)Unaarmee tanki-li
hävitati, kogu
Valitsus eesotsas
[ätsiga arreteeriti
innitööle või asu-
[eegi ei tunne hu-toimünudküüdi-l^
istu, mille raaml-lesed—
mehed,
—- viidi Siberisse
harva mainitakse^
lisaktsioon! 1949.;
lunistid viisid Ees-põllumehe
hävi-
Uude likvideerimi-tl
tuhanded põllu»
perekonnad Sihie-ajalehed
on oma
londentide kaudu
ptätud Eestis ela-
-ekäigust j a eesti
elustandardist ja
lipildist kõmmu-okupatsiöoni
all.
sageli kirjutatud
Iiling üsna tihti
|Mrjutistes interv-ommunistlike
te-aste
ajaloolaste-endale
elu üles-võltsimisega,
tõ-keeramisega
ja
da levitamisega.
|vam on nüüd lü­limas
laialdaselt
ikide populaarse
tional Geographic
ülikuu numbrit,
28-leheküljeILne
dega varustatud
st Eestist. Selle
itlane Priit Vesi­ses
iileskasvanud
siooni esindajana
iakirja toimetuse
ele tehti ülesan-vaegusest
Eestisfi
ilibis Eestis lige-ja
võimud tulid
maiuste muretse-
[, oUes nähtavas-
Vesilind kirjutab
se propaganda-asemel
ilmus Ve°
|{iiac ja tegelikele
iv ülevaade Eest!
vabaduse kaota-ištest>
kolhosee-iusest
elust. Priit
ega dramatisee-ib
sündmused ja
|nagu need tegeli-
![õik andmed ar-tUkult
läbi uuri-la
baseeruvad aja-e
ja tõsioludele.
;ud, et punatege-sülitavad
tulist
vad Prüt vesüin-ises
ja tõsiolude
ib Prüt VesÜinnra-
Jeographic Maga-ijale,
kes andis
oma ajakirjiss
|>ma juhtkirjas tä-ihva
kurvale saa-
[te suurele vastu-identsuse
ja rah-
•äüitamisel palju-fõimude
all. Selli" o
jine kinnitab üht­sed
on meie side-fnid
vabas maall-lusega
ja teiste
lihenditega meie
[niseks. Nooremal
siin täita suured
[il jääb ainult joo-
Ih ka teisi noore-jpnide
esindajaid,
Immuma Priit Ve-istrorTa
pole va°
diktatuuri päevil
ivat suppi sööma
riimaste päevade
innas on kummil-
[ägandaga hoolega
jusioonid paradiis­ist,
kuhu kommu-
|majandusliku jõu-elu.
(Järg lk. 3)
29. ja 20. apr. dr.
tel. 921-7777/-J;
\, ^26. ja 27,'.apr.:dr
»7231.
Ao Mae, tel.
„Health Science Review". ümu-des
Washingtoni ülikooli Warren C.
Magnuson Health Science Centeri
väljaandel, toob m.a. sügisnumbris
teate, et selle ülikooli arstide kool
on sõlminud 13,6-müjonüise lepin­gu
10 a. uurimistööl^s National Gan-cer
Instituudiga vähjaravi alal uu­te
ravimeetodite arendamiseks.
Uurimistööd toimuvad National
Neutron Therapy programmi raa­mes,
koostöös Kaliforhia ülikooliga
Los Angeleses, M. D. Andersoni
haiglaga Houstonis, Tex. Ja Univer-sity
of Pennsylvaniaga.
University of Washingtonis, Seat-ties,
on programmi direioriks dr.
Jüri Eenmaa,,kes 1 töötab seal uu­rimisala
assistant professorina,
meditsimüise radiatsiooni füüsika
Vähjahaiguse neutroonse ravi ala
OQ selles ülikoolis uuritud alates
1973. aastast, katsetades ravimise­ga
vähja paljude eriliikide juures.
Seoses uurimisalaga, miileks üli­kool
sõlmis lepingu, tuleb ehitada
MUsi hooneid, esijoones erihaigla.
Dr. Jüri Eenmaa, kellele langeb
suure teadusliku programmi juhti­mine,
asus Seattlesse Los Ängele-sest,
kus ta lõpetas University of
Southern California, saavutades hil­jem
doktorikraadi tuumafüüsikas
University of Washingtonis, Seatt-les..
' '
Ihsuranc©
Ägency
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Opt.^ M^V 3Y7-. :
Tel. 745-4622 >
(Algi2s!ik. 2)
©maiyleviku
Kanada ajakirja „Chatelaine" (märts 1980) avaldas kirjutus©
„Women of Tomorrow", kus Vaadeldakse neid tütarlapsi, kes lõpe­tasid
Torontos sem poistele määratud keskkooli. Möödunud novemlb"
ris lõpetas esimene grupp selle kuueaastase programmi, mis sem!
oli ainult võimaldatud poistele. Tütarlapsed t ^ sügisel mitmel
poolt iilikõolidest kokku, et koos poistega tseremooiu vastu võtta
lõputunnistused, stipendiumid ja auMmnad.
). märtsil toimus Eesti Majas Invaliidetoetava Naisringi käsitööde müük ja lpterii,^^^^m^^
väga elavat tähelepanu leidis Ja võimaldab invaliididele toetuse saatmist. Pildil vaade väljapandud kä­sitöödele,
ees istuvad vasakult Marta Tüdo, laua kohal õie Türk, kuna koorijuht Uno Kook oma abi-
Ees kaks korraldajat tegeviises laekumiste kokku ar-
Foto: Vaba Eestlane
. Metsaülikooli ühe osakoimana, mis katseliselt tegutses Juba möö-:
dnnud aastal, rakesidatakse tänavu Laste MÜ See OH eriprogramm
metsatudengite lastele, mis annab vanematele võimaluse rahulikult
ikursuse tegevusest osa võtta ning samal ajal pakub lastele oma­suguste
seltskonnas arendavat mängu ja tööd. Laste MÜ juhata­jaks
on Marga Raudsepp, kes kujundab
vastavalt laste arvule ja vaMuseastmetele.
Metsaülücooli tänavune kursuSp
arvult neljateistkümnes, toimub
Kotkajärvel 16.—24.: augustini. Ju­hatus
koostab praegu uue kursuse
programmi ja Mt^ nädalaga ühen­duses
olevaid üritusi. Üks nendest
on laste hooldamine loengute ajal
ja eritegevuse korraldamine laste­le.;;
MÜ on suvepuhkuse veetmise ja
akadeemÜisel tasemel toimuva õp­petöö
kõrval ka lüks seltskondliku
kokkusaamise ja tegevuse paik.
Suur osa metsaüliõpüastest pn abi-ellumis^
ealised vallalised. See on
enamasti aeg, millal inimese selts­kondlik
aktiivsus elukaaslase otsi-on
kõige elavam.
Kui Peruu
kesele maa-aiale Havannas
nes pärast kuuba valvesõdurite
eemaldamist 1Ö.000 inimest, kes
soovivad iga hinma eest välja räiEiv
raata mõnele teisele maale, siis
Jäid vistis^gi Kuuba kõige vintske­matel
kommunistidel Ja marksis­mist
läbikeedetud
meestel suurest imestusest!;
lahti. Nad teadsid,','; et. rahvas ei
salli neile pealesurutud valedest
Ja pettusest läbiimbutatud kommu-raistlikku
riigikorda, kuid nad ei
kujutanud ette, et inimesed võivad
olla vallutatud sellisest
test, mis sunnib neid eluga riskee­rides
Ja kõike malm Jättes
ma põgeneda vabadusesse.
10.000 inimest
Peruu saatkonna maaalal kõige
primitiivsemates tingimustes^ kus
puuduvad kõige algelisemad hü­gieenilised
eeltingimused ja toidu­ained.
Inimesed on väikesel maa­alal
nii tiliedalt kokku surutud, et
puudub täielikidt liikumise võima­lus.
Peruus vaütsus on otsustanud
neid abistada Ja peab läbirääkimi­si
teiste Ladina-Ameerika riikide­ga
nende õnnetute .abistamiseks
ning neile põgenikustaatus© and­miseks
ja elamisvõimaluste soeta»
miseks.
Vene Potjomkiiii Icülade eesku­jul
Kuubal üles ehitatud kulissid
on järsku kokku varisenud! Nem-dele
müjonitele põgenikkudele, kes
on põgenenud paljudest teistest
kommunistlikkudest riikidest* OIB
Msandulind nüüd 10.Ä) õnnetut
kuubalast. Jääb ainult küsida^
miks eksisteerib veel selline oma
põhialusecl Ja,( moraaliprmtsiibid
hülganud sustituut nagu seda on
LJitmiud Rahvaste Organisatsiooffi,
kust ei kosta ühtegi sõna ininikon-
..dla tebanuä pEöase W k u vasta?
\ Nii pole imestada, et; metsatU"
dengitest on saanud terve rida
eiesti abielupaare, kellel juba öm
; lapsed, kuid kes siiski op MÜ te­gevusest
huvitatud.
Korduvalt ön juttu olnud MÜ
jlasteaiast" ja mõnedel aastatel
on emad koldoileppel moodustanud
lastevalve toimkondi. Möödunud
aastal toimus laste tegevuse korral­damine
katseliselt erüiäridusega
isiku poolt. Informatsioon algatu­sest
hümes ja laste arv oli selle
tõttu väike.
Täiskasvanute MÜ jookseb ühi­se
programmiga, ku^ Laste MÜ
tuleb paratamatult jagada eriva-nusega
riihmadeks, kusjuures rüh­mad
on: lasteaia-ealised ja kaks
vanemat gruppi.
• Kotkajärvel ®n looduslikud Ja or-gamsatoorsed
eeldused kÕIHde
• rühmade tegeVuseiks..:: •
Esialgsete kavade kohaselt on
lapsed söögiäegadel ja magades
koos vanematega nende hoole all.
Ilmastikust olenevalt võib tulla va­jadus
korraldada erimajutust hoo­netes
lastele, kuid laste programmi
siht ei ole neid vanematest võõru­tada.
Hoopis vastupidi — laste ole­masolu
MÜ-s loob n.n. harjutuskoo­li
või eksperimentaalrühma, kus
saab katseliselt psühholoogilisi, pe-dagoogüisi
ja eestiainelisi momente
vaadelda või kontrollida. Harjutus­koolid
teatavasti tegutsesid Eestis
pedagoolüiste 'õppeašutušte-semina-ride
ja pedagoogiumide juures.
Helistada pärast kella « 5.
tel. 494-3147
iiniiiiSiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHin
MAALTOMtmGIL suures v&Eta.
Helistage ©tt© 225-5S95.
390 Princesš Ave.j WÖlow&le
üiiiiiiisiiiiniiiiiiiiiiigsniiiiHiiiiiiiiHinii^
University of Toronto Schools
(UTS) on osalt ülikooli, osalt õpe­tajate
treening-kool, mis on alati
andnud kõrgeima arvu Ontario
Scholars'e.
Möödunud aastal Oli 70% lõpu­klassist
õppetulemud 80% ja kõr-
Kooli iMseb kõrgete hinnetega ja
senine õppemaks tõusis käesole­vaks
aastaks $550-le, tuleval aastal
aga tõuseb $800-le. Igal aastal ori
Tuumi 70-le uuele õpilasele, kuid
võistlueksameist võtavad tavaliselt
osa 700 ringis. i '
Autor küsitleb lõpetajaid tütar­lapsi,
annab nende vanemate pärit­olu
ja rahvuse, Idrjeldab nende hu­visid
ja tulevikukavatsusi Need on
süski väga kontsentreeritud and­med
paaritunmlisest vestlusest, mis
eriti nende tülevücuplaane ei selgi-tagi..
• : .
Üheks kooli lõpetajaks oK eest-
18-aastane TÜna Pajos.
Küsimusele kuidas ta vaatab abi­elule,
vastab Tiina, et abielu . pn
institutsioon ja sellesse ei ole tal
usku: Kui ta siiski abiellub, siis ta
loodab, et ta teeb seda abiellumise
pärast, aga mitte* selleks, et end
kellegiga siduda. Ja küsimusele
lastest vastab ta, et sellisesse'niaa-üma
nagu see praegu on^ tä ei soo-
:Vi"lapsi.-;
Üldise ellusuhtumise kohta vas­tab
tä pärijale, et ta usub vabamat
organisatsiooni aga mitte sunnitud
juhtimist. Ja ta lõpetabki sooviga,"
talle meeldiks elada talus grupi
inimestega, kes maal töötavad või
sns müüa maale, batikuid ja graa­filisi
p b k k e . -
MÜ juhatus sai kirja Austriast
Strassburgist prof. dr. Hmar Tam-melo
käest, milles tänati austava
kutse eest ja dr; Tammelo teatas
oma saabumisest Metsaülikooli '80.
Narva-JÕesaiu kõige külmem
korter olevat Sepa tänavas nr. 14,
ühes korteris näitas kraadiklaas
jaanuaris 12 kraadi, kuid parem
polevat olukord ka suure maja
teistes korterites, kus elab palju
pensibnänäre ja sõjaiavaliide. E a
kaiies teises majas ei ole rohkem
soojust. Neid elamuid köetakse
lähedal asuva kooli katlamajast,
mis on vana ja mille- võimsusest
ei jätku. Uut katlamaja aga ehi­tatakse
juba kuuendat aastat.
Narva ajaleht on sellest mitmel
korral kirjutanud, müle järel iga
kord on moodustatud komisjonid
asja uurimiseks, mis ajga katla-maja
valmimist pole edutanud.
Eestis on talvel peetud hundij ab­ti.
Kuue nädala jooksul oli lastud
12 hunti ja 7 üvest. Lisaks lasksid
koihtia-Järve jahisektsioöni lük-med
oma ringkomias 6 hunti.
andmisel. Jaaniiaris
elanüdkormale „võlgu" 26.(XK) nib-la
eest naiste puuvillast pesu.
,,Marat" oli küll täitnud oma ko-liustuste
ülc^umma, asendada
vajaliku pesu džhemperitegä.
õliinaa Saudi Araabia ingliskeel­ne
ajaleht „Saudi Gazette" avaldas
kolmel veerul kirjutuse koos'Balti
rükide maakaardiga seoses Mosk­va
olümpiamängudega. Saudi
Araabia on Moskva olümpiamängu­dest
osavlötraise vastu.
Suurem osa „Saudi Gazette" kür-jutistešt
on pühendatud Eestüe, kur
na avaldatakse USA ajalehe
„Christian Science Monitori'* esin­da
ja pikem kirjutis Eesti vabadus-võitiejatest,
Tartus toimunud mee­leavaldustest
jm. Ka märgitakse
nimeliselt praegu okupeeritud Ees­tis
tegutsevaid dissidente Niklust,
Udärnit, Tartot, Ratast, Kukke jt.
••'(EPL)-
Foto juures öeldakse, et tema mõ­lemad
vanemad on esimese p*õlve
eestlastest immigrandidj isa pen-šioneeritud
maaler, ema kontoritee-nistuja.
Tiina väljaspooL õppetööd
olev tegevus kooli ajal oli osavõtt
eesti ühiskonna tegevusest, kaasar
arvatud moodne võimlemme.; tuna
õpib praegu Toronto Ülikoolis geo­graafiat
koos vähesel määral kuju-tavkunstiga.
. Küsimusele-oma karjäärist vas­tab
Tiina, et talle meeldiks knns-tikarjäär;
ta oleks huvitatud kar­tograafiast
või fotoanalüüsist,
aga mitte just kella 9-st vüeiü
toimuvast rutiinitööst.
Tä ütles, et ta Oli oma karjääri kü­simuse
otsustamise edasi lükanud
järgmisele aastale, see on kui ta
peaks end täielikult kUnstüe pühen­dama;
Tiina Pajos, esimesi tütarlastest
lõpetajaid seni ainult meesÕpUasUe
kuulunud Toronto ÜlikooU koolis.
,!0
le saaaiime on
olnud nõukogude ühiskonna nõr­gemaid
külgi. Sel talvel oli jälle
Eoduihaai pole õnne olnud ro­maanivõistluste
'korraldamisega.
Pikajalise tsensuuris oleku tõttu
on võistlused kaotanud igasuguse
tähelejpanu. Ometi on veel peetud
ajakirja „Loomingu" orgaaiseeri-misel
novellivoistlusi ja aastalõpul
kuulutati uus võistlus välja. Uue
võistluse eesmärgiks olevat „meie
lühiproosa ideeline ja kunstiÜne
sügavdamine ja uute annete avas­tamine".
Võistlusele oodatavat
,,eelkõige teoseid tänapäevast, sel­le
põhiprobleemidest, iiiunese ku-jünmisest
ja revolutsioonUisest
minevikust". Vimiast eriti selle­tõttu,
et täitub 40. aastat Eesti ise­seisvuse
hävitamisest
Lätlastel tegutseb New Yorgis ja
selle piirkonna luteriusuliste teeni-miseks
üks kogudus. Teenistusi
peetakse kahes kohas, BrooMynis
ja Yonkersis. Vümases omaVad nad
oma kiriku. Kogudust teenib kolm
õpetajat. Nüüd valis kogudus Ühe
Õpetaja vakantsele kohale uuekis
õpetajaks noore naisusuteadlase
Lauma Lagzdina, kes ülikooli usu­teaduse
alal iõpetanud USA-s. Uus
õpetaja, asendades augustis surnud
senist õpetajat, on sündinud üSA^s
1954. aastal.
Maksab Kanadas:
PodfiiCisfciS:
35.
Väljaspool
$38.
$21.
K I R I P O S T I GÄ
$32.50
$17.
LENNUPOSTIGA ülemere-msa^esse:
Aastas $72^/ poolaastas $36^, veerandaastas $10^
Üksiknumbri hüid 45 c ®A
lukalt Karuse rahvas, ainult mälu­mängus
olid Emmaste raiiyas ol­nud
nupukamad-
Hüdlased Emmastest Ja läänla­sed
Karuselt on juba mitu aastat
p^justanud ebameeldivust maal; pidasiud omavahelisi võistlusi, küll
elavaile ostjaile asjaolu, et „Ma- töö alal, küll proovitaikse jõudu
rat" pde täitnud lubadusi meeste j spordis. Seekordne võistlus peeti
puuvülase uhutud pesu valmistar'Karusel, kus võistelda
pesu lispordialal. Võitjaks tuli ülekaali
, Jliiu Kalur" nii^ieline kolhoos
on oma klubiruumidest eraldanud
ruumid ffiiumaa 1 keskkooli õpi­laste
klubile .JJoornieremees".
Hüissügisel ja talvel tegelesid vi­lunud
jahisõitjad õpüastega selle
klubi sektsiooaides„Puri" ja ,,Bri-gantiin".
õpil^tele jutustati olüm­piamängudest
ja purjespordi aja­loost.
Klassiruumid olid •kujunda­tud
kajutiteks, kus õpetati laevar
juiithnise oskusi^ õipetati kindlaks
määrama laeva asupaika ja orien­teeruma
kaartides ja navigatsioon
nimärkides. Kevade poolel peetak­se
. noorte hulgas eksamid, kus
,.eesrmdlased võivat suvel merele
I sõita" ja osa võtta ^miniolümpia"
Aadressi mmidatus 50 centi.
Eana^ aadressidele palume märMda
ÜSA aadressidele ,.ZIP
Fangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Eštoniasi Pnblishers nimele.
Ja
Telfimine
Posfal Stn. C,
Pa3«n mulle s a Ä V A M EESTLANE aastaks /
veerandaasÄ—- tavalise / kiripostiga alates „ "
— 1 9 . TteDiniise katteks lisan %
I WMg& I rah^aardiga. (Rafina %mU aiislt