Vaba Eestlane, September 25, 1965

              I'
V
„VAiA ItSllkHF - Ilmub 2 frtWf nSitlas -
vabade eestlaite häälekandja kolmapäeval 0 aupõerof
KIREV MAAILM
Tl I
Bn IH bbbbbbLj
bHtI!
Los Angelesl kohtus tunnistas
end tulude varjamises süüdi 69-aasta- ne
filminäitleja George Itaft
(pildil) öeldes rabanduseks et
tegemist oli lihtsalt eksitusega
raamatupidamises"
MALMÖ -- Lõuna-Rootsis õnnista-ti
möödunud nädalal esmakordselt
pärast usupuhastust ametisse roo-makatoliku
preester Selleks oli
Poola päritoluga kirikuöpataja Ka-zimie- rz
Sz maia kes asub tegevus-se
ühes väikeasulas Malmö lähedal
kus elab umbes 500 katoliiklast
Kogu Rootsis on 7G miljoni luter-lase
kõrval ainult umbes 23 000 ka-toliiklast
STOKHOLM -- Stokholmis tahe-takse
luua eriline politseiüksus
milline hakkaks korda pidama lin-na
C3s allmaaraudteejaamas kuhu
koguneb liha rohkem noori huli-gaane
Noorukid on räpaselt riie-tatud
ja kannavad pikki juukseid
mistõttu on sageli võimatu poisse
tüdrukutest eraldada Tihti on nad
tunginud politseinikele kallale kui
need on püüdnud mõnda joodikut
väljamagamiscle viia või muidu
korda luua
HAVANNA -- Havannas toimuval
rahvusvahelisel maleturniiril juh-tis
möödunud nädalal jugoslaavla-ne
Borislav Ivakov kellele järgnes
venelane Smõslov ja kolmandal ko-hal
ameeriklane Bobby Fishcr Vii-mane
võistleb kaasa New Yorgist
telegraafi teel kuna USA võimud
ei annud talle luba Kuubasse sõi-duks
Turniir toimub suurmeister
Capablanca mälestuseks
COLORADO SPRINGS — USAs
Colorado Springsis toimus naha
haiguste eriteadlaste konverents
kus Raj lori ülikooli nahahaiguste
osakonna juhataja dr John Knox
juhtis tähelepanu sellele et päevi-tamine
võib võib soodustada naha-vähi
tekkimist ning seetõttu on
kasulikum hoiduda suvel terava
päikese eest eemale Ta lisas et
päike muudab naha liiga varakult
vanaks ja tekitab kortse „Kul val-ge
päevitamata nahk tuleb jälle
moodi tagasi on see tervislikult
suureks kasuks inimkonnale" üt-les
dr Knox
DALLAS — Maria Tippit kelle
politseinikust mees mõrvati 1963
aa-ta- l president Kennedy mõrvari
poolt on nüüd rikas naine kuna
talle on kaastundlikelt ameerik-lastelt
üle kogu riigi laekunud ko-gusummas
ligemale G50000 doll-arit
Pool sellest on pandud erifon-di
ta kolmele lapsele hariduse või-maldamiseks
STOKHOLM — Rootsis palus po
liitilise põgenikuna asüüli üks 23-aasta- ne
N Liidu üliõpilane kes
oli pääsenud vabasse maailma
parast 155-mii- li pikkust jalgsirän-naku- t
Nagu ajalehed kirjutavad
sõitis Vladimir Krõsanov rongiga
Moskvast Fetrozavodskisse ja alus-tas
siis 13 päeva kestnud jalgsi-rännak-ut
vabadusse läbides tihe-daid
metsaalasid Ta läki üle piiri
Soome ja jõudis 15 augustil Haa-parantas- sc
Ta keeldub avaldamast
üksikasju oma põgenemisteekonna
kohta põhjendades et tee peab
aama salajaieks nii et ka teised
uJcsid seda kasutada
TÄNA ON JUTTU
VABA £ESTLANE
septembril
9 miljoni! ostjat 400 automudelit
Jaapani autode invasioon Kanada turule — Kanada teedel sõidab
üle 5 miljoni auto
Nädala-paar- i pärast saab avalikuks läänemaailma kõige hoolikamalt ahatud saladus 1966
aasta automudelid Valikuvõimalus ei ole kunagi olnud suurem sest saadaval on 250 Kanadas val-mistatud
erhariatsiooni ja kui juurde anata teistest riikidest sissetoodavad autod tõuseb kogu-arv
400 piiridesse Arvestatakse et nende hulgast ostavad endile aasta jooksul uue sõiduki ümmar-guselt
700000 kanadlast Uued autod näevad välja luksuslikumad on pikemad võimsamate moo-toritega
ja isegi õnnetusekindlamad kui eelmise aasta mudelid Esmakordselt tulevad müügile au-tod
mis on varustatud hi-f- i raadioga
Üldiselt tulevad automudelid põh-jalikumal
kujul muutmisele iga
nelja aasta järele ja käesolev ei
ole selline pööranguaasta Sellest
hoolimata loodetakse et läbimüük
kerkib rekordile lähedale
Möödunud aastal müüdi ühend- -
riikides üheksa miljonit uut
autot kaasaarvatud umbes üks
miljon importeeritud masinat
Kanadas ulatus see müügiarv um-bes
645000-l-e Läbimüügist oleneb
tegelikult palju rohkem kui üksi-kute
autofirmade finantsiline ter-vis
See mõjutab kogu majandus-likku
kliimat kuna umbes üks
igast seitsmest Põhja-Ameerik- a
töötajast saab otseselt või kaud-selt
oma elatise autotööstusest
Kanadas annab autotööstus tööd
50000-l- e isikule ja Kanada teedel
liigub praegu ümmarguselt 5 070-00- 0
autot
Teiste tööstuste sõltumine auto-tööstusest
on aga veelgi aukartust-äratavani
Nii näiteks tarvitab
USA-- s ja umbes sama suures ula-tuses
ka Kanadas autotööstus 224
protsenti teraseproduktsioonist 22
protsenti rauast 13—14 protsenti
alumiiniumist vasest ja nikhst61
protsenti kummiproduktidest ja 43
protsenti raadioaparaatidest
Periood 1957—1961 tõi Ameeri-ka
mandril kaasa väikese majan-dusliku
tagasilöögi ja see kajastus
ka automudelites Järsku läksid
moodi nn kompaktautod ja Ame-rican
Motors'i Rambler mudelid
milliseid 1954 aastal müüdi läbi
vaevalt 100000 leidsid 1957 aas-tal
peaaegu pool miljonit ostjat
Tänatu on aga isegi kompakt
autod võrdlemisi pikad ja sale--
Salurday
neljandik
Muudatust
limusiinid vahendeid
lasevad müügile mudelid
stiilitun-- 1 varustuseks soo-luise- na voolujoonestatud lisatasu
tavad Tegelikult
OldsmobüVi Chrysleri võrdlemisi kõrgeks
viercury Kõige Kaumuu
on tänavu kujundatud juba täie-likult
luksusautoteks ehkki need
ametlikult jäävad endiselt
keskmisse hinnaklassi See ten-dents
põhjeneb asjaolule et 1965
aastal näitas luksusautode läbi-müük
märgatavat suurenemise
tendentsi
Kui eeloleval aastal suurimadki
i optimistid ennusta rohkem kui
9 miljoni uue auto läbimüüki siis
tulevikulootused on roosili-semad
Ja autovabrikandld inves-teerivad
juba praegu miljardeid
{dollareid et valmistuda Urniljoni
auto aastaks kuskil 1970 a piir-konnas
See tundub uskumatuna
'mandril kus iga perekond
'omab auto kuid mõningad majan
dusteadlased arvavad et ajad pole
MEXICO CITY — Mehhiko pre-side- nt
Diaz Ordaz teatas hiljuti et j
Mexico City mis suuruselt tei--1
ne linn Lääne-HcmlsfäS- ri hakkab j
peatselt rajama allmaaraudteed i
ehkki see kujuneb erakordselt ras-keks
ülesandeks Mexico City alus-pind
on äärmiselt
linnasüdamiku hooned on juba pi-kemat
aega pidavalt vajunud Sa-muti
asub Mexico City maavUrise- -
imiste tsoonis
I MOSKVA — Moskva raadio rün--1
das hiljuti teravalt Iowa malslfar-- t
jmerit Roswell Carsti kes võttis
'oma farmis vastu Nikita HrushU- -
hovl kui 1959 aastal sooritas I
külaskäigu Ühendriikidesse
süüdistatakse Garsti '
et annud Hrushthovile halba
põllumajanduslikku nõu soovi-tanud
talle põllupidamiseviise mis I
ci ole sobivad N Liidu oludes
Ilmselt on N Liidus tarvis uut
patuoinast kelle süüks veeretada
põllumajanduslik nurjumine sel- -
leks on valitud kapitalist Garst '
kes omal ajal oh vaga uhke oma
soprussidemeteJe Hrushtshcvga
Laupäeval 23 1%5 — Sept 25 19€5
—
kaugel millal üks pere- - nult vastava seaduse maksma pa-kondad- est
omab vähemalt kaks j nekuga
autot Ja võibolla rohkemgi Selle I Canadian Motor Industries hak-saavutamise- ks ' on autotööstuses kab Uha rohkem mUUma Kanadas
omandanud kõize tähtsama nmlt
'sioonl just müügiagendid kellede
ideaaliks on varustada iga Dere- -
kond nelja autoga — üks soliidne
kinnine auto perekonnapeale üks
stationwagon" väljasõitudeks
maale üks väiksem masin perenai-sele
ja sportauto teismelisele pere-konnavõu- le
Sportmasinad hakka-vad
eriti Kanadas muutuma üha
populaarsemaks ja autode võidu-sõidud
on siin spordialaks mis
kokku kõige suuremad
rahvahulgad
Automootorid muudetakse võim-samaks
sellest hoolimata et auto-õnnetus- te
arv suureneb pidevalt
ja sageli on süüdi just liigne
kihutamine
Rootsi autofirma Volvo Kanada
president Karl Kohler teatab uh-kelt
et tema produktide mootorid
lähevad uute mudelite juures tuge-vamaks
kuid lisab olgu kehitades:
„Kanadalastele meeldivad kiired
autod kuid ma ei mõista — miks?
See on maa kus kõikjal kehtivad
maksimaalkiiruse määrused ja ena-masti
kuskil pole kiirem kui
C0 miili tunnis" Ta ise pärineb
Rootsist kus väljaspool linnapiire
ei kehti mingisugust maksimaal-kiiru- st
Pidevalt on autotööstustele pan-dud
ametlikest ringkondadest sü-damele
et need võtaksid uute mu-delite
juures tarvitusele kõik või
malikud vahendid sõitjate maksi- -
maalse julgeoleku kindlustamiseks
Selles osas on nüüd leiutatud mit
auiocie varustamine koigi voima- -
like julgestusvahenditega saaks
teostuda ainult siis kui firmad ra-kendaksid
üksmeelselt selle moo-duse
Seda ci ole aga oodata sest ko-gemused
näitavad et inimene
ostab autot ilusa välimuse muga-vuse
ja tugeva mootori pärast
kuid mitte seetõttu et selle li-sandid
võivad päästa ta elu
saaks siin teostada ai- -
dad ja mitmed firmad mesuguseid uusi kuid
s need ei ole uutel autodel standard-autoker- e omab uudse vaid ainuld ostja
küü- - vj korral eest juurdelisa-ru- "
ajaks see autode
Buicki ja hinna ja kõigi "w
nn
ei
palju
juba
on
nimelt mure ja
see
Raa-diosaadetes
see
ja
ja
toovad
see
vatused bensiin mis valgus välja
Jaapani autosid ja firma president
D V Samuel teatas hiljuti et
firma ehitab Nõva Scotias Cape
Bretonis 4 miljonit dollarit maks1
va vabriku kus hakatakse kokku-monteeri- ma
Jaapani autosid 40-aasta- ne
uus-meremaalas- est Samuel
on importeeritud autode müügi
„imelaps" kes leiutas Ottawas Vol
vo müügiesinduse presidendiks oi-i
„„„ n?wnWmii ion nti
pani Diefenbakeri valitsus välis-maa
autodele erilise tollimaksu
mis tõstis nende hinnad kõrge-maks
ja vähendas läbimüüki —
varem oli see olnud 28 protsenti
üldturust Selle erimaksu alla ei
käinud aga autod mis monteeriti
kokku Kanadas ja omasid 40-prot-sen- di
ulatuses commonwealthisi-su- "
Selle alla kuulusid kohapeal
valmistatudosajatöölistele maks-tav
palk Samuel kasutas kohe ju-hust
ja hakkas Rootsi autosid Ka-nadas
kokku monteerima Volvo
oli siin pioneeriks ja sellele järg-nesid
hiljem ka Prantsuse firmad
Renault ja Peugeot
Erilisi lootusi omistab aga Sa-muel
jaapani autodele millised
nüüd alustavad tõsist invasioo-ni
Põhja-Ameerik- a turule
Jaapani autod on hea kvaliteedi-ga
ja ainult vähesed ennustavad
et läbimüüki vähendab Jaapani
suhteliselt hiljutine vaenlasriigi
staatus Palju rohkem kaheldi
SPärast Volkswagen! suhtes ja
nuuu uu see inuugui importauto-de
hulgas esikohal Müügiagendid
väidavad et rahvuslik kuuluvus
mängib autode läbimüügi osas
küllaltki tähtsat rolli Nii näiteks
on tähele pandud et sisserända-jad
Inglismaalt ostavad esimese
õhinaga endile suuremad ameeri-ka
autod kuid lähevad seejärele
tagasi väiksemate inglise mudeli-te
juurde Saksa immigrant ostab
algul Volkswagenl Borsche või
Mercedes Benzi kuid itaallase
unistuseks on saada enesele nii
suur ja uhke ameerika limusiin
kui võimalik — tavaliselt pruugi-tud
— ja lasta end siis selle Juu-res
kodumaale saatmiseks pildis-tada
kui üks bensünlauto ümber läks
"2 ~t J
A W r - -- vH Ivar --i=-
aalaBBnSMBWBBKt 17
% biiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHI i - -
Montrealis tekkis ühel tänaval seeria salapäraseid plahvatusi mis
tekitasid ühele inimesele vigatu$L Politsei andmetel põhjustas plah--
VEIDER PAAR
Ameerika ja tõenäoli-selt
kogu maailma
tunnustatumaks ja pa-rimi- ni makstud veste-kirjaniku- ks
on praegu
Art Buchwald Esita-me
tema võimete tut-vustamiseks
alljärgne-valt
eestikeelses tõl-kes
följetoni Veider
paar"
Teadaanded Ameerika maailma- -
ruumilendudest võetakse alati
vastu segaste tunnetega sest pal-jud
meie hulgast suhtuvad nen-desse
murega Praegu tundub et
astronaudid saavad omavahel
hästi läbi kuid kord võib saabu-da
aeg millal nad hakkavad üks-teisele
närvide peale käima Seda
muidugi siis kui kaks meest sõi-davad
orbiiti ühesainsas väikses
kapslis
Ma ennustan et esimene selline
konflikt tekib umbes Gemini 11
1 f"? astronauti ma
Jop komandör Beta on oi
nud üheskoos orbiidis juba 12
päeva
Järsku ütleb Alfa Betale: „Sa
unustasid toidupastatuubil nöpsli
otsa tagasikeeramata"
„IIea küll ma unustasin" vas-tab
Beta „Sul pole sugugi tarvis
sellisest tühjast asjast nii suurt
numbrit teha Igal juhul võta
teatavaks et sa hakkad käima
mulle närvidele Puhastad ja tol-muta- d
siin kapslis kogu päev rin-gi
nagu koristajanaine"
„Mlna olen puhtusega harju-nud"
ütleb Alfa „Ja mulle ei
meeldi sugugi et ma pean kogu
aja sinu järelt koristama Eile
jätsid sa oma sokid kütteplaadi-le- "
„Mu sokid olid märjad ja mul
oli vaja neid kuivatada Selles
neetud pesas ei ole kuigi palju
kohti kus saaks sokke kuivatada
Ma võtsin selle reisi siia ette sel-leks
et pääseda eemale oma nai-se
näägutamisest aga nüüd sel-gub
et sina oled palju hullem"
„Või nii? Võta teatavaks et mi-na
ci tulnud kaasa selleks et olla
sinu teenijatüdruk Mul on muid-ki
asju mille pärast enesele halle
juukseid kasvatada"
Kas teate et
Esimene avalik filmietendus aja-loos
toimus 28 detsembril 1895
ühes Pariisi kohvikus kus 33
pealtvaatajat lunastasid 1-fran-gised
piletid ja nägid filmi „Uhe rongi
saabumine"
1961 aastal valmistati kõige roh-kem
filme Jaapanis — 536 Järg-nes
India 324 täiepikkuselise fil-miga
ja alles kolmandal kohal
USA 254 uue filmiga 1928 aastal
valmistati Jaapanis 1000 filmi
Hõng Kongis käiakse rohkem
kinos kui kuskil mujal maailmas-keskmise- lt 228 korda aastas 1961
aasta cndmetel oli kõige rohkem
kinosid N Liidus — 90 500 Suhte-liselt
elanike arvule on kõige roh-kem
kinosid Austraalias ja Uus-Merema- al
— üks iste iga 75 ela-niku
kohta
Maailma suurim vabaõhukino
asub Berliinis Briti sektoris Seal
on üks osa Berliini olümpiastaa-dionist
muudetud amfiteatriks
mis mahutab 22000 inimest
Maailma kõigi aegade kallimaks
filmiks on Cleopatra" Elizabeth
Tayloriga peaosas See maksis 42
miljonit dollarit ja filmimiseks ku-lus
10 kuud Elizabeth Tavlor tee-nis
sellega 1 miljon dollarit pluss
10 protsenti tulust Lisaks sellele
sai ta 52 nädala vältel 3500 dolla-rit
nädalas elamisekuludeks ja 12
nädala vältel 50 000 dollarit näda-las
„ületundide" eest Kogusum-mas
arvestatakse et ta teenib
„Cleopatraga" vähemalt 7 miljonit
dollarit
Kõige suuremat tulu on toonud
film Tuulest viidud" (Gone with tie Wind) mida on vaadanud um-bes
120 miljonit inimest ja mis
on teeninud 75—125 miljonit dol- - larit
Mul on su nää?utanusest U
he~aMksa aervi atde"a Söö millal sa uy
ilu„sHtieakinknüillpaVneadatakuietJt "1°
hed Ma alles pesin põranda iui
hnuhtaks Ja miiu jV-- Ä _„„ „a „„„„ Kaasa %Guk
mtua„JIalgähahkeonmrudlsokokunuitammdiadsaanvämljsauelUlejealuprtäa 6uiiiii naasa
naMutõnBi ettauntdagahsiiljem tuleb astr&
da„Kus sa käisid?" tahab Ufa tea
Ma ju ütlesin suil iv
jalutama" ' uca
Kuidas ma peaksin sim „
magada saama kui sa mõõda nua-- umaruunu ringi luusid?"
„Kas keegi helistas muil
peal?" küsib Beta
„Su naine helistas"
„Mis ta tahtis?"
„Kus mina seda tean' Mi -
lesin et sind pole siin"
„Kuidas sa võisid nii mmti ütelda Miks sa ei võinud tal] teatada et läksin ainult laim
ma?"
„See pole minu ülesanne vii
pole mingit kavatsust sind adv-okaadina
kaitsma hakata irakord
kui sa laevast välja lähed"
„Kas keegi veel helistas""
„Jah president"
„Mis temal asja oli'
„Ta tahtis teada kas me wam
nädalalõpuks talle ta ränWd Iffl
la minna"
„Kas sa lähed?"
„Vist küll"
„Siis mina küll ei lähe iiwi
kui me maa atmosfääri tajaM
jõuame ei lähe ma sinusa seltsis
enam kuhugile"
„Samad sõnad minu Dooll h
kahekordselt Ma loodan et ma
ei näe enam kunagi su varju"
„Sa tegid mu voodi üles'
„Jah ma tegin su voodi üles
Kuule Alfa Kui ma tahan t
mu voodi oleks ülestehtud siis
teen ma seda ise Kas see on ar-usaadav?"
„Ma leian et me peaksime a-stuma
viivuks välja ja õUndama
oma arved lõplikult"
Minugi poolest"
Art Bucnuald
Lasteaias algab
õppetöö
Toronto Eesti Seltsi Ustega
õppeaasta e ck-toobr- il algab teisipäe M
kell 930 el Ee2 Mi a
väikeses saalis Laupäevased gr-pl- d
tulevad esimest korda kuKcu
16 oktoobril samuti k& 'J e
Informatsiooniks pa:u'j!cs f--
e --'
tada sekretärile tel H: " I
Anto)
EUT sügisball 2 okt
Eesti üliõpilaskond T -s-ügis-
ball mis a-end- a") s-tradits-loonllise
uv aas
mub 2 oktoobril a s- -i - "
õhtul Murray Hous 3 ' s =
Ave West Ballil on iric ' f
kava Ja baar ning tanfs " ±-- eest
hoolitseb Ants Su
ter Laudade reserveeri -
fonldel 694-222- 3 ja 781 EtT
liikmed ja uued Uhõp—S" ---
sevad peole tasuta
Eesti üliõpilaskond — '
ballid tõmbasid kokku s- -r rah-vahulki
kes nautisid bo ie va-litsevat
nooruslikku meee J
head tuju Palace Pier j~~ sa
mahapõlemlsega katkes — = '£'
ballide traditsioon ku:d ' '
asendavad selle nüüd sügist—
ga mis kõigi eelduste k tase'
peaks kujunema sama pp -ää- rseks
Ja rahvarohkeks n-- x -
aasta ballid Eesti Üllõp-- £ 'j
Torontos on veendunud e ees
laskond külastab balli rohke-ise- lt
seda enam et peo sisse"J
läheb majanduslikku abt vaau-tel- e
eesti üliõpilastele '--
-e
andmiseks