Vaba eestlane , January 19, 1982

              Lk. 2 . VABA EESTLANE teisipäaval, 19. jaanuaril 1982 — Tuesday, January, 19, 1982
r
VABADE E;ESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄUAANDJA:^0/ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Toroatos
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, taütus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISfflNNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.—
ja veerandaastas $13.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.-— ja veemodaastas $15^
Aadressi muudatus 50 c. -—Üksiknumbri hind 50 c.
F R E E E S T O N IA
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.,
135 Tecumseth St., Toronto, Ont M6J 2H2
;Seed^- tabai df^lsff^
presifedi nSöandii^
oma kätte^iipšÄ^
taile isi&Mkiflii^aid^k^
i^hvale iiriÖnetil^ avaWavai
TsUdikultpidi ta^^^^o^
hait, kuigi puhlaJö pestnna^ tagasi
t 5 m b i i m a . ^ K ^ ^
presidendile aga ^ i n p o a n d j ^
me^ices v a Ä
Misjonis initteoma^saMe^^
guse! ei leitud olevat Maailma
geöpoüitika
ne ja võõras aine. Praegu kiisivad
maaüÄ
M nüüd sobib seUele tööle, loista^^M^^
les aasta tagasi leiti liõriio^^
Ühete #hjalikqmaks^^
öilTörtinto ajaleiies ,,St^^ aVsüda-^^^^^^^^^^
tud juiitkiri, mis täiesti õigustatult
liiišib: ^,KeS annab nõu nõuandja^
I M
võib mingit moraali leida, siis on
see^õpetüs, et üksla e^^^
ne ja läbikukkumine ei täherida se-nikaua
kui mehel on häid sõpru.
Clark I d i k t e lltbi ülifcwjl^^^ pl-
^steadust õppides. Aga kui .Rö-riald
Reagan oli lÄorniaknb^^^
her, ta määras Glarki osariigi
üiemköhtusse seMe peole
ta, et Clark polnud õpuiguid lõpe­tanud.
Clark oli varem töötanud
Mbernen kantseleis ja hakaniid
Reaganile meeldima. 2
JKui Reagan sai presid^ tõi
ta Clärki W^hingtpni K
Qark on tema valik välisministri
abi kohale, number kaks mees
1980. aastal ilmus kodumaal nõukogude ajaloolase Olaf Kuuli kirjutatud raamat Revolutsioon Eestis Älexander Haigile. Clarki esinemi-
"Kodumaine talvemaasiik.
B a B
Selliste meeste elu, nagu seda on nes põllumaJandiDses ebasoodsaks.
Eestimaa Kommunistliku Partei Käesoleva aasta suvi ja sügis olid
peasekretär ja Kremli asehaldur pingelised. Põlluharijatel tuli saa-
Eestis Karl Vaino, ei ole kerge, gi pärast võidelda sagedaste vih-
Nad peavad pidevalt Moskva poo- made käes jaheda ilmaga ja liig-le
kummardama, sealse diktaatori niiskete! põldudel. Maatöötajate
,,suurt tarkust" ja „riigimehelikke suurte jõupingutuste hinnaga jalin- f ^
võimeid" ülistama ning kõmmu- laste aktiivsel kaasabil saadi pal-nistliku
risžhiimi all vaesustunud j ^ judest raskustest jagu ja saak ko^
malga kannatava fene rahva huvi- ristati põldudelt, kuid teravilja ja
des eestlased mitmekordse energia- kartulit ei saadud siiski nii palju
ga ja suurte pingutustega^töölera- kui oli kavandatud." . ^ (Talliim, 1980, Eesti Maaffiat;225 lk., 145'pilti). Ajaloolasel on ilmseid raskusi olnud eestlaste osa ne Senati võõrrükide suhete komS-kendama.
Kari Vaino raskemateks Puudutades karjamajandust, vai- ' * ' .
päevadeks on alati Eestimaa Kom
munistliku Partei Keskkomitee
pleenumid ehk täiskogm istungid, maae normaame uieiaivepiuaaiiuc. . tada Lõuna-Aafrika
kus ta peab aru andma, kuidas Omatoodetud sööta on. vähem kui Vähe o.nsangaritöid, mis suii^dak- m võimuhaaret - - a j a l ; mil ulatus- ma karistusmäära kohta. E i ole ka - ^gj^^jj^^^ jjj^jgsij et ei teadnud
Nõukogude eesfIdJQiooIa§@rcaskusedBare^olutsi
millised plaanid ja etteWnntused geliseks. eepose taas jutustuses. Paljakäsi
on jäänud täitmata ja millistes Nagu eeltoodust nähtub, ajab j^^g^ Herakles kägištades Nemea
sektorites tuleks rahvast rohkem Vaino põllumajanduse allakäigus 25yjjjj^gj.gggj(p üheainsa päeva
pingutada ja pigistada. peasüü halbadele ilmastikuoludele, veretute meeleavaldustega võimu
„kMni 90 päeva" arreteerituUe Ja ^^^^ "^"''^ "'^^^^ ixuKi^uum^ poliitilisi tulipunkte
pärast 20. Juulit vallandatud Skandinaavias lakkas (lk. 43) ^oned asjad mida ta teadis
ametnikele ja paljudele muüe ko- ^^"^^^^ J""^^^' ^^^^ pärinesid Time ja Newsweek M a -
jlanikele- paljudes N. Liidu allikates antud gazine lugemisest. '
Kindral Laidoneri vaUandamine 'l^,.;:!Lt.'f.3.f^^^^ ^r^rviim. _ juhid olid kohku-^
Tavalikelt ei ^uda rahvas ku- ^^"^^ sellega toob ta esüe kümmet tuhandet sõdurit kamanda- Laidoneri yauanüamme on käibele ilmunud veelgi madalam nud, aga Senat määras Qarki seK
S n o , ^ l e ^ l l " o ^ m n Z- P ™ " " ! » " '^'"'•'^ vasätted on Kuuli teoses hoolikalt f''^'^^tZTTl S w ^ i s ^ ^ T e n l L ^ " 7 ^ SUBT. OE__eane. paigutatud kulisside talia. Miisrik- tult^PÜdi.-eUaielAud arvud
lidooaUe „ l klotannd Higi^oo- ^„:l^^tX:SS mainir^S " Le.endi p 6 h i « on haritud r^^kuSs" S e d a oU f e " I^olm neist .ängis) oli E K P raa.a- p^sidenfi «aaltaa o.okorn.s«. Jä-iiiriietanud
Clarki Richard Allani asendajaks
Paistab, et peale 1938. a.amnes- rahvusliku julgeoleku peanõuand-tiat
oli EKP-1 kõigest 105 liiget. Jana. Kui Reagan järgneb eelmiste
Hüjem naasis kuus lüget valis- presidehtide eeskujule, saab Clark
maalt ja 22 värvati Eestis. peamiseks välisasjade usaldusme-naakad.
tu väitel enda ümber koondanud reldades kui vähe ta tunneb maa- elaaike varustamisel Uha^, püma- p u b M e tuntud ega vaja koraa- „ev Pätsi pool-demokraatlik valit- ^^^^ ^ ^ . ^ ^ ^ ^^^^^
Eestimaa Kommmisfliko Partei ga, kartnlitega ,a koog.v.l]aga on mist. Huvi pakuvad seigad, mida sus. j^.^^. ^^.^^ ^^^^^^^ ^^^.^ ^^j^^ ^^^^
Keskkomitee pleennmitel peetod olnnd raskas^. Kasntedes Täna raamat lisab eetaevaüe tüih uldso- Fashsmist rabides - raam^u ^j. ^ .ghearvuline, et kohaükke President Reagan pole ise eriti
Karl Vaino kõnedest v5ib järelda- tnd võtet, ajab K. Vamo sim suu naUsde vanandele. Nu saab selgi- ülevaatlik sündmuste kroonika ..-teikomiteesid oli vaid neU kõik sümaoaistev välispoliitikas, sellepä-da;
et tema s5nav5tt teenib kahte vastavate ministeeriumide ja par- tust polütvangide erv erinevail i939_4o mainib Saksamaad 9 kor- ^^^^^^ Tlk' 461 C ornaJteTmutov 3 a ,
iUesannet - ühest küljest noomib tel allorganite kaela, märkides, et ajajärgel. Eesti Vabariigis paistis ^al, ja 8 juhul neist leidub lauses 1°!.^! /mn ^^^^^ iuS' ^ ta hatob «.amänsSTdeW
ta eesti rahvast ja kohalikke partei- „ministeerimnid ja ametkonnad neid a. 1937 olevat kuni 250. ,.Soov omadussõna „fashistlik" või „Mt- .ttH J neis asi^ m l l f kS t ^ H S
tegelasi plaani/äitmises esiievate peavad pShjaliknlt parandama vabastada vangis istuvad vapsid" jerfik" (lk. 195-197). Ainsaks eran- 'fl^^tv^lJlTt^^^^^^^ Xm
pnudnj^kide eest, knid teisest oma tööd ja täpsemalt koordinee- ergutas Kuuli arvates (lk. 36) va- äs,s on 23. augusti sissekanne: T ; / Selles küsimnses on sifeW
küljest annab, ta-edasi ka Moskva rima ametkondliko alluvusega or- «tsüst amnesteerima a. 1938 ligi „NSV Liidu ja Saksamaa vahel ^ f a v L f K o m i t e m i TiS s t e ^ S ' palju « e r i v a t , näidates Oarkl
partei keskkomitee ja poliitbüroo gamsatsioomde tegevust. Parte. ,a paarsada poliitvangi" kelledest ,51^10 ,„ittekallaletungi leping". "a^Ie, T " Lri väljavaateid kus täielik vSi-uusi
käske ja korraldusi, eriti nen- nõukogude organid on kohustatud enamus (104) vangi) o M kõmmu- gesti mittekallaletungileping aga aLmeT^e^^^^^^^ mU mete nundumine võib tõsta teda
des majandusalade sektorites, kus operatiivselt ja teravalt reageenma justid või nende poolehoidjad, üsna sõlmiti ,;fashistliku Saksamaaga". ,. f^^^^^u-^^se, m.i-
«.nre v™,™,, käd vä», h«l. vähimateled puudustele kauplemi- „arr kulude-kasude suhe, kui ajen- Täiesti õige: kui ainult üks pooltest ^«"'"^ ^'"> teostanuvat revo- nn " ^ ' ' y ^ . ™ * ^ ^ ^
diks oli vapside vabastamine! • on fashistJik, on mõtet seda ^ S f ^ : - ^ ^ , ^ ^ ^ ^ , ^
• Otse enne kommunistide võimu- ^^^^"'^ m"ia« .aga m"te- . . _ kui kommunistid ajasid Mõõdukad Aga^praegusel silmapilgul maaH-haaret
juunis 1940 oU vamgis M i d .^f °" ^^.^^S "'t','^"''^ juhid välja Tallinna^hise Haige- m p p o » vaadeldes ;on sageB
. 3 M . f , v , i . ™liiH.i.t ei olnud EKP-1.1938. a. alul üldsegi t , . ' , , , , < : ^ c f B7N U.. küsitud, mil
suure Venemaa käsi käib väga hai- vähimatelegi puudustele
vasö ja ta peab sageli kätt ka lää- ses toiduainetega."
nepoole sirutama, et oma surmale ^_ ^. ütle oma sigri-migri
mõistetud susfeemde elupäevade ^g^^^ ^^^^^ ^^Ija, et Eestis va-pikendamiseks
toetust ja armuan- toiduainete nappus,
deid valja nuruda. ^.^ ^^^^^ toitlustamise oln-
Viunane Eestimaa Kommunisfli- korda iseloomustades mitmel kor-kn
Partei KesWcomitee pleenum rai s8na «pingeline". See väljendus
peeti Tallhmas möödunud aasta tähendab tegelikult nii suurt toidu-lõpul
— 30. novembrü. PrakfOišelt ainete puudust, et eesti rahvas on
oli see varem Moskvas peetud N. praegu näljaohn piiril. Saabunud
Xiidn Koinmunistlikn Partei Kesk- andmete põhjal on Eestis isegi nii Needki olid nii väiksed vennad, et
komitee pleenumi otsuste ja par- suur kartulite puudus, et maismaa kaks neist (Kristjan Seaver ja Alf-fei
keskkomitee peasekretäri teo- inmieseö käivad Hüumaalt kartu^ red Sein) ei esine ENE registris
uid Brezhnevi kõne vastukajaks leid otsinjas. -ega ka vaadeldava teose,edaspidi- sügisel 1939 tõusis E K P aktiivsus
ning kõigi Moskvas «ehrtd otsus- ^ ^g^^
te truualamlikuks heakskiitmiseks, ^n^v *Av.^«t4si:..« j.«««,*o«,5«.i — . . . . . ^ ^^
Ehkki Tallinna pleenumil esitatud ^ " v M ^ .X"!""^^^^^^^ Nikolai Trankman (n) (lk. 107),
Kari Vaino kõne oli koostatud ^^ ^^^l ^
veel 43 väidetavalt polütilist van- ^'V""'"" "'"•'"•..t-'7 T"''^' kassa juhatusest (lk. 67) just sa- röpJuMde kõh-gi:
30 vabastati võimuhaarde juhtivat keskust ja uhendi^^^^ täi,^^,^,^ ^õu- «adel nii palju vaga väheste võime-ajal
Talltonas ja 13 mujal Eestis, ' « " " S * '^''^«'"«J _ kogude väekoondised" saabusid 1»?* " « f l™"
ent huvitaval kombel kuulus ai­nult
kolm neist EKP-sse (lk,, 80
ja 47).
Mõned a. -1938 amnesteeritud Leedu territooriumile (lk. 69) raa-vangid
asutasid „I!legaalseBü- matus täpsustamata arvul. N. Lii-roo."
Selle sekretäri Hendrik Al- du ultimaatumid Lätile ja Eestile
likut iseloomustab teos „halas- esitati 16. juunil,
tamatult sallimatuna" ja „komp-elu
edasi. Küllap ka Valges Majas.
jromissitu vihaga" (lk. 37).
seil leheküljil. Raamat loeb poliit- (lk. 39), ilma et teos sidet näeks
vangide hulka ka ostetavad hinged N . Liidu sõjaväebaaside rajämise-
Kõigistmajandustikus kitsiks
olijaist kurdavad ; oma raskusi
kuuldavamalt nii U S A kiii ka K a -
17. juuni varahommikul saabu- nada autotöölised. Rohked vallau­sid
Eestisse täiendavad Punaar- damised ja müükide vähendamine
mee väekoondised^ (lk. 70) ja on põhjustanud murelikke tuleviku
kohe pärast seda sündmust asus väljavaateid. Alanud uute ameti-
EKP vapralt korraldama koos-y^^hingute kollektiivlepingute sõlmi-olekuid.
misel on murelikud nii tööandjad
oma kindla standardi järele—^ es-mnajoones
'suured
Rr«»yhnpvi ia teiste Moskva tecelas- — — v-/ -^u./, ga Eestis. Nonde „piiratud vae- ^
Jörezhnevi ja ^^'^^^ kes müüs venelastele Narva kind- kontingentide" (lk. 32) arvu ei täp- . ^ , t ^ ^ ' » ^ ^ ^ '«e, otsides võima
omeü leidus seal ^^^f -e.^,,^A,.,,J^ _ 19. Juunil saabus N. Ludu polut- i„si sisemaise autötoodangu elusta.
tabas otse naela ^^^^^ süstata. Udune väljend on just sa- büroo liige Zhdanov Tallinna,, et miseks.
dnselu vaafh.se alla võtmine - ^fSf^^Mt o ^ e ' ' t o ' S a 5 « 0^., 80). Autor väidab, et .,esime- vaks, et jagasid välja tervelt tuhat 'T.~\r.JZT'"''''r tn' ™P«™"™ ^ " ™ ' e e i m . se
kostsid sellest sõnavõtus, siiski Sepanu , S ^«"'«^d kodanlike te- eksemplari põrandaalust „Kommu- märkmeks (Uc. 79) AUes palju hd- aasta n9.713.ga. Importautode
.ähi kurvad J a murelikud toonid ^SSmTsr ^ e n S s': eelaste ulatuslU^umaid arreteeri- „isti", mis sisaldas ühe 'üleskutse ^ u " Ttts edmTs t l i ^ M H T C t a MLTÄ'' ^
Bmg m.ed noudmBed eesti rahva t ,,b,„, misi" ( I t 119) aga ta dokumentat- ja kaks artikUt (lk. 39 ja 4 3 - 4 5 ) . 3a'e\S^ E 1 terrU ICe^^lLaerÄ"
veelgi suurema toooanuse valia ni- dnnn iääh liinklikiik.<?- ainult 97 i d - -D^orr^o+ncf V6-6V. «KocnitroVc miirc vaeosaae vuoimme ii.esu xerriioo- ru, saKsiasic voiKswagen, BiYiw,
Mercedes-Benz, inglaste Jaguar,
Rover ja triumph, itaallaste Fiat,
90 päeva") või elukohast väljasaat- ^Voldemar Jaanus ja neli muud ^^r^f."/"^""* IITITLIZTI TTI'
dusega Moskva suuremaks mure- pinud pikki aastaid oma marksist- ^^isega, 28. juunist kuni 20. juulmi.' äärmus-vasaklast valiti isegi Riigi- T":^ ""'^"''^^ mntmgutel ka Saab ja ^^n^^^^ Ud^^^^ Nf«st esi-lapseks,
Jike teooriate põhjatus soos ja tu- v« i i . . . . f n i i n p - nHih kritv.f .^.tiif . . ; , - T . . I . I . „ -IO Nõukogude armee esmdajad", on kohal on Honda 63.483 sõidukiga,
. . « . , , nad likvideerisid põllumeeste seisu- arvu. * „u ; v^^„r.^^« +
po tagamine selles majandusharus hävitamisega ooaJaamtes ^""^ elukohast välja­saanud
paküiseks vajaduseks. Se- »*^«smisega orsaiiaagmes. j^^^ ..^^^ hoolikalt jutust saatmisega (lk. 67), ent raamat ei
da enam, et vüsaastiakiH algus kujm-- K. A . välja esimese nädala pärast 21 juu- anna eraldi arve leebema ja range-armee
esindajad tulid miitingule S^" n>^^"g» poolest vüendal ko-soomusautodes.
^^l, kuid ka see müük on suurene­nud.
(Järg lk. 7) (Järg lk. 3)