Vaba Eestlane, May 15, 1968

              UKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKfAltt fi Miili IIMM jfa-- i- _ 1 T1- '- Mi' :i rsei
Lk 2 VABA EESTLANE kolmapäeval 15 rr-a-il 1563 — Wednesday May 13 19M
TERE TULEMAST!
Käes on pidupäevad Ootuse aretus valdab meeli Tuhanded
eestUsed Kanadast ja Põhja-Ameeri-ka ühendriidest tuletad kokku
suurde maailmalinna New Yorki ja selle lähistel asulasse kaunisse
White Plainsl
Päevade Peakomitee nimel tenitan tegelasperet ja peokülallsl
Koguneme oma rahvuslikule suurüritusele kindlas teadmises et
sellel maal seisab tänase ja homse tuultepõõrises kindlana sabaduse
kants mille poole tohivad orjastuses taetletad rahtad taadata jul-üe- lt ja lootusrikkalt
Ses mõttes tenitame siit kaugelt oma sendi ja õdesid kes Kodu-Kesti- s ootavad Kaleti tagasitulekut ja saadame oma südamelaulud
ning paltetl Kõigekõrgema poole et meie kodumaa tabaneks raske
tanue ait mis teda ule kahekümne aasta on rõhunud
Tõotagem täsimatus isamaaarmastuses minna oma edaspidist
teed täiramatu tõe ja õigluse tähiseil
Kinnitagem endid usu et kord süüdatakse Tallinna Toompeal
taas põlema võidutuled et neid siia üle maa ja Tartu Toomemäelt
kostab Vanemuise kandlehelin — nii nagu muistsel aal — tõitlustor-mide- s karastatud taba rahta hingesse
Tere tulemasti
Aleksander Abel
Põhja-Ameerik- a IV Eesti Päevade
Peakomitee esimees
New York
Maikuus 1968
TRUDEAU JA QUEBEC
TrKudaenaaudapublpietsaemeriinsister Pire Trudeau tabas naelapea pihta 75-lehekül- ie
lise broshüüri milles ta mõistis
hukka Quebeci separatistlikucl
taotlused tälispoliitika ajamiseks
ning kinnitas ajakirjandusele et
ta teeb Quebeci protintsi praegu-sest
poliitilisest liinist eelolevatel
parlamendivalimistel probleemi
ja nõuab rahtalt mandaati Kana-da
konföderatsiooni säilitamiseks
ja Quebeci provintsi korrale kut
ümiseks Deklaratsioonist tõib Quebeci erltaotluste
järeldada Pierre Trudeau f ajanud kahepaikset
asunud sõjateele Quebeci provint
sile eriõiguste taotlejatega ning
hakkab energiliselt sõitlema üht-se
Kanada säilitamise eest
Quebeci protintsi separatistli-ku- d
taotlused iseseista välispolii-tika
ajamiseks kerkisid akuutselt
päevakorrale Pearsoni valitsuse
võimuloleku viimastel kuudel
Väike prantsuse keelt kõnelev
Aafrika tabariik Canon möödus
ebadelikaatselt hariduselu küsi-muste
rahvusvahelise konverentsi
korraldamisel Ottawa keskvalit-susest
ja saatis kutse Quebeci
provintsi valitsusele kes selle akt-septeeris
Ja oma esindaja kohale
saatis Asja toimus samalaadne
konverents Pariisis ja Prantsus-maa
valitsus talitas Gaboni valit-suse
eeskujul saates kutse otse
Quebeci protintslvalitsusele Que-bec
aktsepteeris jällegi kutse ja
saatis konverentsile Quebeci hari-dusministri
keda koheldi konve-rentsil
kui suveräänse riigi esin-dajat
Ottawa reageeris Gaboni
väljakutsuvale käitumisele jär
suhted Aafrika jue
Prantsusmaaga ta-l- 0 litati siiski ettevaatlikumalt ning
läkitati Pariisi tagasihoidlikult
sõnastatud diplomaatiline pro- test Kõrvaltvaatajaile jäi mulje
uus peaminister Trudeau ta-h- a Prantsusmaa käitumisest
suurt tüliküsimust
sündmuste arengu
ning
Ja arsoni
probleemide lahendamise suhtes
lihtsalt äranotatale seisukohale
Peaministri äsjane broshüür ja
otelmetaadadeklaraOtsttiaowonas loasnevQaduebaegcai
voetud erakord-se
tõsidusega ning Trudeau
asub Quebeci lahenda-misele
drastilisemalt ja julgemalt
kui seda on söandanud teha Ka-nada
teised juhtisad
Tema eelkäija Pearson oli Quebe-ci
separatistliku poliitika suhtes
erakordselt leebe ja Isegi aland-lik
see nähtub avalda
tud kirjadest Pearson saatis
Quebeci peaminister Johnsonile
Kes jättis külmalt kahele esime-rhiesleallkeisrjakloelmtaanstdaamleatkairjjaale
reKaginede-- lat arvamist Quebeci erUaatuse
suhtes ole ka konsertatiitide
partei Juhil Robert
kelle seisukohad on kõhkletad ja
ebamäärased ning kes katsub
ilmselt otsestest vaatustest kõr-vale
põigelda '
1rsi2föH%lVlfl7~li2MirR7I#AI 4
kui ta kinnitas Quebeci eri
staatuse probleemid tuletad siia
föderaalse parlamendi valimis-kampaania
kestel rahva ette Ja
Kanada valijaskond peab otsusta-- 1 ma kas ta annab Trudeaulc oma
toetuse nende pakiliste küsimuv
te lahendamiseks Quebeci prob-leemide
valijate ette viimine oli
ilmselt halvaks üllatuseks Quebe-ci
peaminister Johnsonile kes
et on seni snuohltieistikaotn
äsia
mis
Torontos ja O-ttawas toimunu—d
konstitutsiooni konverentsidel
mis olid nõupldava ja informa-tiivse
iseloomuga oli Johnson
võrdlemisi leplik ja koostõotah-telin- e kuid samal ajal ajas ta
vaikselt separatistlikku poliitikat
katsudes luua pretsedente mis
kindlustavad Quebeci provintsile
iseseistuse rahvusvahelisel elu
foorumil ja teistes sektorites Kü- - simuse valijate ette viimisega on
aga Trudeau asunud Quebeci
probleeme lahendama uuest v aa-tes
inklist lähtudes ning on hävi-tanud
Johnsoni strateegilised ja
taktikalised plaanid Quebecile järkjärgult eriõiguste ja eristaa-tüs- e väljakauplemiseks
Trudeau samm laseb oletada
et Quebeci küsimuse lahendami-ne
liigub kiirelt otsustavasse faa-si
kus Kanada rahval tuleb näi-data
selget pilku ja kindlat meelt
oma tuleviku määritlemisel Tm-dea- u väljakutse Quebeci separa-tistidel- e kinnitab Kanada uus
sult katkemades ' m °" oltrja J
kääbusriigiga ei pooda Probem'- -
et ei
probleemi
poliitikud
IA äm
de eest kõrvale põiklemist vaid
astun otse neile vastu ja katsub
neid lahendada Selles suhtes eri-ne- b tunduvalt oma eelkäijast
endisest peaminister Pearsonist
kes katsus kompromissidega ja
teha jääbC°C1aplomat"M Quebeci kor- - hiebecfli 'r ndnud '""d poliitik tulemusi j
et
manöfiterdamlst
et
nagu
ei
Mantleid
et
et
ta
ebaõnnestus Trudeau on oma ise- loomu ja tõeksnidamUtP Lntw talinud teise taktika Lähemad
uuu peaKsia meile näitama te- ma polilUka resultaate ja selgita- ma ka Kanada on võimeline
oma ühtsust säilitama või langeb
a järk-järguolis-he triks murenemisprot-sess- i
Kosteofe et
Asjatundjate väitel on
vastu seetõttu ntf riro a
delda et nad on elanud m™v~!
30 miljonit aastat Ja õppinud põh- -
Tv-- Uiek rmiitide-- uskeoslaomoniaiamd isPehmHkun„s~ti
j 20 Jalga oma toiduallika all Ja selleks on tihti elumaja puu-materj- al nad tunneliSdelliea JIupuhrdei„vehiitavad laiune pragu laseb nad läbi
NIMED MARMOR
TAUVTII SEPDQtODüL 1MI JLdLJLrf 2011 !ti VII IOAA
kok SMUMaASfD mums
fÄj
Sigffl
r nr —— ~— -
— ~~~ ~ — ' 'i
--3FB' n £&& v ilm
—mMMBjgf Wbw——" ' ' """" "' " " "
%Šmmmmmmmmmw 'Vm
'-- ümmmmmmmmK
' WUkmWKi' 'v'' B_ H
ICatlafla IllfC I19mtnlsia Dtu Tvtlrlailll AM XMMt Mäa-nt- ! 4Fl_lal lHtn12capA rAwn4ls4 — fnaiuuiUHI luurM IV9IUUU plUll4IC 14UCUCU JJIU HIISI UII9U9C flai13- - ) — püüded rahvusvaheliste sõlmimiseks ning ähvardab eelolevatel °! n'nud '
menditalimistel rahta ette Telegram'1 foto nä darud °= t
Kui Saksamaa dikteeris Venemaale rahu
50 aastat Brest Litovski rahulepingu allakirjutamisest
W äri aüill aaiI lotsvailit I#n1a tl nn il Hvc4f !4#cLrf e ea4iadlla#f nfciicofl mii PiiPAnni - rv mh-- s lui Mi£i -- ui linnas vsk-&i- u sw%ma saaiusunuu uisuU uiu bui uujj maakaarti paiguti tundmatuseni muutsid eriti idas Kommunistlikuks muutunud Venemaa ar-meed
ei sõdinud enam ja nõudsid Leninilt vaid rahu Separaatrahu läbirääkimised bolshevike Ve-nemaa
ja keskriikide (Saksamaa Austria-Ungar- i Türgi Bulgaaria) esindajate vahel algasid Bres-ti- s
juba detsembris 1917 a ja seal saavutati kokkulepe ka vaherahuks Veebruaris 1918 sõlmiti
rahu keskriikide poolt iseseisvaks tunnustatud Ukrainaga kuna Venemaaga suudeti rahu alla kir-jutada
alles märtsis Bresti vaherahu Ukraina tunnustamine iseseisvaks riigiks ja rahu Venemaaga
mõjutasid otsustavalt ka Baltimaade ja seega ka Eesti saatust ja sündmuste hilisemat arengut
lirest-Lltovsk- i rahulabiraakl-- kontseptsioonist kuigi suurel pandina kohe asendada punane
mistel oli keskriikide poolt kõige määral loobunud Muidugi poi- - Venemaa samade meeste Juhtimi
tugevamaks meheks saksa kind nud enam juttu kuning- - ja hert- - sel kes Bresti leppele alla kirju
rai Hoffmann siis AustriaUngari sogiriikidest Ka tuleb 1919 a
Czernin ja Türgi Talat-pash- a Ve- - saksa vabakorpuste tegevust vaa-n- e
bolshevike esindajaks olid Ka-- delda kui Weimari-vabariig- i „tun-mpnn-v
Jnffi Isnma kes hillem ei itta" et kompenseerida kantn- -
Tartu rahulepingule Eestiga alla sl Saksamaa läänes Ja leida saks-kirhita- s)
siis Bitsenko lätlane lastele uut eluruumi idas SpIIps
--- --J — —— ' W — --- — _--—- --- — ______ ____ Stutshka Lipski Karahann Ja vii- - valguses tuleb nüüd vaadelda ka
mases iroisKi „ise saxsa vaoaxorpuse tvon aer
Trotski jõudis Bresti Uoltz) Ja baltisakslaste maakait-t- a
olukorra ees et tal midagi se (Landeswehr) tungimist põh- -
muud üle ei jää kui mitte-kom- - Ja Poole — Eestisse
munistliku ja iseseisva Ukraina
delegatsiooni tunnustada
Vastukaaluks tahtis ta leida tun-nustust
Poola Läti ja Leedu (pu-nastele)
delegatsioonidele mis
aga keskriikide poolt tagasi lüka
ti On huvitav et Trotskil polnud
delegaadina' kaasas ühtki eesti
punast tegelast Poola delegaa- -
diks taheti ülendada Poolas sün
dinud juudiusuline bolshevik
Karl Radek Stutshka oli muidugi
iseseisva" Läti esindaja kuna
Leedut esindas" enamlane Micke-vlcius-Kapsuk- as
Saksa allikad — nii monarhist-likud
kui ka liberaalsed — on
Bresti rahudiktaati punasele Ve-nemaale
tahtnud näidata ja näi-tavad
ka tänapäeval veel kui Sak- -
jsamaa püüet anda Venemaa rah-vastele
vabadust ja enesemäära-mise
õigust Saksa Ja teiste kesk-riikide
delegaadid Brestis kasuta- -
[sid selleks relvana bolshevike
eneste rahvaste enesemääramise
Ja nii suutis Saksamaa tõesti
kiskuda Venemaa küljest järg-mised
alad: Ukraina Venemaa
küljes olnud ajaloolised Poola
osad Eesti Läti ja Leedu alad
nende etnilistes ja ajaloolistes
piirides: siis veel tunnustuse
Soome iseseisvusele ning Bessa-raabl- a Rumeenia külge liitmise
Türgi sai Venemaalt maa alad Ba- -
tuuia uiiiuiusn jne
Ajalooliselt on õige et tollane
(
Saksamaa tahtis Venemaa vastu
luua oma cordon sanitalre'i" ja
tunnustada iseseisvate rükidena
Soomet Poolat ning Leedut
Kolm Balti ajaloolist kuberman-gu
pidid aga muutuma saksa ad-ministratsiooni
all olevaks hert-soglrilgi- ks Ka Soome Poola Ja Leedu pidid saama saksasoost va- litsejakojad Kuipalju selles keis- -
riaegses saksa kavas oli tõelist
põhja arvamisele et Venemaa alt [vabastatud rahvad võivad kasuta-da
cnpwmtjnmlts A~ — „mc vibust ji-a-nautida
vabadust — on küsi-tav
ja vaieldav Igal juhul on tea-d- a et pärast keisri kukutamist
Ja sõjalist kokkuvarisemist ei ol- nud sotsiaaldemokraatide Juhti-mL- el olev Saksamaa oma ida- -
Võnnu lahing sütel 1919 oli ka
praktiliselt tollase Berliini var-ja
tud-agressiit- se idapoliitika
lõpuks
On üsna huvitav stuudium kui
võrrelda Euroopa maakaarti aas-tast
1914 ja aastast 1922 Euroopa
ida- - kesk-- ja paiguti ka lõunaosa
on tundmatuseni muutunud ku
na põhjaosa muudatust doku-menteerib
ainult Soome tekkimi-ne
maakaardile
ükskõik millise tagamõttega
või missuguste kujutelmade na-jal
Saksamaa tollal Brestis dik-teeris
Venemaale rahu see pole
oluline Oluline on aga see et Just
Saksamaa nõudel „pandl kivid
veerema" Ja anti rahvastele —
ehkki mitte sakslaste soovide ko-haselt
— tegelik võimalus endid
venemaa rahvaste va
bastada
3 märtsil 1918 allakiriutattiri
rahulepingu Saksamaaga suutis
Lenin keskkomitees vaid suuri
vaevu mõnehäalelise enamusega lasta ratifitseerida Tollal — tule
tarne meelde? — olid saksa väed
okupeerinud Baltimaad Ja isegi
Pihkva Minski Ja Kiievi Auster-lase- d okupeerisid Odessa Vene-maa
oli kaotanud 18 oma kuber
mangu!
Juba tollane Venemaa tarvitas
pette-Ioosung- it et igal rahval
on õigus iseseisvusele ja et Ve-nemaa
rahtad võivad" endid
täielikult lahku lüüa ja iseseis-vat
elu nautida
See oli üks Lenini Dettemanftrtv
reid Ja Stalin oli ta tähemusrah- - vaste komissar" Sakslasi t
tasid
Esimesena neelati poolenisti
pettusena poolenisti agressioo-niga
iseseisev Ukraina siis hä-vitati
ja jagati Saksamaaga
Poola siis võeti Rumeenialt
Bessaraabia siis tungiti Balti-kumi
ja Soome kallale
Eesti Läti ja Leedu okupeeriti
sõjaliselt
Vaatame tänapäeva Euroopa
maakaarti ja võrdleme seda oma-korda
kahe maailmasõja vaheaeg-seg- a
Näeme et ainus riik kellest
oli Juttu Brestis on Soome kes
on oma peaaegu-iseselsvus- e suut-nud
säilitada Selle hinnaks
on aga kolm verist sõda Ja sadu i tuhandeid inimohvreid rääkima-ta
territoriaalsetest kaotustest
Me ei tohi ennast petta lasta tõsi
asjast et ka Poola on kaartidel
Iseseisvana näidatud Temalt on
venelane kiskunud ära suure osa
neid maaalasid mis Brestis Poo-lale
kuuluvaks arvati tema nin-- nai on punase Vene koloniaalim
peeriumi okupatsiooni diviisid ja
rezhllm ideoloogiliselt vene boi-shevlsmi- ga
sama nimetaja alla
viidud
(Võitleja)
Mikojan Stalini
käsilasena
Tshehhid on kindlaks teinud et
nende kommunistliku nartei n
dine peasekretär Rudolf Slanskv
a 1951 kõrvaldati reeturina Ja
rahvavaenlasena" ametist
ning hukati Järgmisel aastal nt
selt Stalini enda käsul kelle täi-turin- a" Prahas asju käis korral-damas
Mikojan mees keda lää-nes
On kujutletud osava
lemisväärse Jäaneliku" poliitiku- - na Slansky rehabiliteeriti mõni
aeg tagasi kuld keepi ei 1 talle elu tagasi anda Niisamuti
kui Tshehhoslovakkla riigilooja
pojale Jan Masarvkil vc cfon„i — Kasul visati aknast-- — "v- -älja lawvatosAtai-u tud enesetapus" Kommunisti
keskrllkidel oli kerce TrouM i ania7nsKy mõrvamine on kõmmu
vene delegaatide välteid gTsüuTem toK ff£Ä tnaednadeJaounkurainlulabsatdeulestegDa ookulkmamfui- - Masarykl L? Te' ~ien?e Ju ta
leedulastele eestlastefe lätlane ÜkÄSSlS S" JaJasomomislasotneleJäävnaubdadunsiüüdnõ_udaw ' mihasld- - _„rc KUl 5urma- - hiljem - sellest Sak™ ' "'"ua KOrnmistid
nõudmisest Ja Venemaa lubamis- - tiitlid
SneSaf Ä£ ~25 Ä"ÄÄSjSS?
idas lõpetanud: teda 'SSSST h
Kanada diplomaati
poolda Venemaa
tükeldamist"
Briti riikideunlc:r_ monwealthi peasekreü v c lane Arnold Smitb esises jZ
nnghäälingu Interv oa v"1
res usutleja juhtu 'e £
mseast moliudkaortraasat rvakbuna ~r trLv
a 1939 viibis dipiomaad
tust eestlaste saamistele k
vuse ajal Ja kui sellepeale -- v Jueerija küsis kas ee rahTis
vaariks taas isesem iS _!
peasekretär et rerru -- jo-t N Liidu tükeldama- - &?"
vai siiski 2'
iseseisev 700 aasta
On arusaadav
vapustas
-- "at c
Pussul
c see spivv-w- 1
xngiismaj-eestias- j kutsus esile Inglisn V
I Ühingu ametliku pteu i-- C
[ riikideliidu peasekretär aj
kleoanunvaasi oein iepmalajudoma "egerT --ahvadV-i-seseisvuse
saanud ei i-ä- mT nud 700 ja rohkem aastate jv"
--—- —— llCIir UH likud suhete selle küsimuse viia -- _1 pl
I™ „„„ a
KIC KI wa
_W_VW
oisas
Kui sekis
saa- vad
vanglast
veel
oma
lo lm
teiste
aastat v
Eesti
ei
ainult
sust iseseisvuseks Kas m n
gust iseseisvusele ka näit tv
hoslovakklal Jt KeskP- -
i--iiuhuui jeii Keneae iseseisvus "n""-r vanem Eesti omast" Mis p
--v uitu muie tükeldamist" -
Smith ei soovi süs on see niis
sama vana kui Eests ia see u on alati rõhutanud e tal w t tsaaride koloniaalrunea va
pisimisi auks see uit on iWi
tatud kolonialismiks samal i kui Commonwealth peab asuni
võtma liikmeiks vabade tlter
na või koguni kogema nende tu
likku eemalejäämist Suur-Brji- - niast? Miks mr Smitb on raL
Suur-Britanni- a tükeldaajsep
eni on vastu Suur-Venema- a fch
damlsele?
Lätlanna selgitab
kulla küsimust
LONDON (EPL) —Alaleheim
ly Telegraph vastas lätlanna A tra Liepinsh Balti kulla fcaü
res Inglasele O Conorile rten
des et Briti kaotused Balti rcb
des ei ole mingil määral tekfcsJ
iseseisva Läti Eesti Ja Leedu „ Kaudu vaid ainult N Vene Tir
valdse Ja illegaalse anrektee-- ji
se tõttu natsi Saksamaa va±n
nõusolekuga
Mida ütleks Mr O Conor r
iema panga manedzher arjaa
tema deposüdid üle sissetungi-le
kes lõi segamini teira =ii
tappis poole tema perekonnast Ji
lõpuks viskas ta välja Eajis
Ma olen kindel ta protesteeris
tugevasti — nagu nüüd balti rii
vad teevad seoses häbistava i:lt
kuleppega tööerakonna vaütta
ja Kremli vahel
VABA EESTLAHt
TOIMETUS JA TALITUS
Ttud esmaspäevast ree
denlkeU 9--4
Telefonid: toimetus 364-752- 1
Ulltus 364-7f- S
Toimetajad kodus vilju
pool tOöaega
Karl Arro 766-20J-7
Hmar KUlvet 425-980- 5
Heino Jõe 766-51- 0:
Talitu? väljaspool ttf
aefa:
Helmi Uivandi :51- -
KUULUTAMINE
VABA EESTT-ASE- S
oa tumr ajalehe Isialdi
Irriku tõttu
Kuulu tuste hinnad:
Ute tou ühel veenil
kuulutused tekstis K:i
esiküljel V
Korteikuulutused ai
mäir $1 jM Kirikute crps
aaUloonide ja isikute tesdi
anded 1100 tollilt
KUULUTUSI VÕTA V ID
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Sts- - C
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marlej
149 Bishop Ave
Wlllowdale Ont
Tel 223-00S- 0