Vaba eestlane , April 22, 1980

              , 31 V A B A E E S T L A N E teisipäeval, 22. aprillil 1930 - Tuesday, Aprü 22,1980
Nr. Sl
flta< • i
kõigi asjadega te-tinemaailmas
juhtu»
3-võl näiteks Osca-väljajagamine
pa-fUrnidele
ja näitle-cohta
avaldab oma
laögd ka N. Liidu
lagentuur Tass, kel-mdrükides
on agen-id
|Oma seisukohta»
;s peab vajalikuks
te levitada iile ko.
kohtumõistjaks
iide iile on Vjat-
•nõshevi nimeline
is tuleb avalikkuse
Oscarite väljaand-eksituse
kui naö
parimaks filmiks
la „Kramer vs.
olevat küll hästi
[eleb väga tavaliste
obleemidega.
oleks tulnud Tsher-anda
aatomi jõu-sele
prppagandafil-
^a Syndrome", mis
&ndrükide ettevõte»
Üitikä, mille ees-ulgeolekuabinõusid
iä iih^ suuremaid!
lõshev jagab Õpe»
ajakirjanikele,
see film paljastab
liväärse osa, mis
stiiste mahinatsioO"
k ole see venelaste
millisele filmile
eksperdid annavad
iiangu j a keda nad
itest kui k a näitle-
Oscaritega. Tassi
vene propaganda-
^iks on ühest kül-
[aatomi jõujaamade
lid teisest küljest
les filmis peaosa Sarima naisnäitleja
eerinud näitlejata-kes
Vietnami sõja
ndrükide valitsuse
seid pooldava hoia-itud
Hanoi Fonda
s praegu on suure
j a energiast pühen-jõüjaamade
vasta"
ale Ühendriikides,
tiina Syndrome" on
[skva tellimise pea­lsed
reserveerivad
tuumaenergia jõu­lise
vastasele pro-lemaaümäs
samal
palavlikuliselt uu-jõujaamu
püstita-
Jpaganda kaugem
|ge: õhutada lääne-amasse
tuumajõu-ttele
aktsioonidele,
lääaeriigid satu=
ahutu energiakriisi
lendab KremlÜ nen-imutaUiist
j a kom-jrialismi
levitamist.
fpiainängude «kaits-
;nt Carteri boikoti
laks argumendiks
.polütikat ei tohi
^'selles asjas peab
te vahel valitsema
;pe — kogu maail-javad
pidama äu-
Jke võistUisi Mõsk­ja
Kremli punaar-
?rdadamürkgaasi-
|ega Afganistani va-'
ja rahulikke ela-tmestele
on ammu
itt spordi ja polil-on
yenelaMe poolt
lopaganda; Kuidas
rdi ja poliitika mi-seganud
selle koh-to
„Sim" oma juht-iilü
ülevaate. See
neku*! on toodud
illustrated" järgi
lisi pikk:
teeris Ühendriikide
^ahelisi kergejõus-
5tlusi 1986, 1967 ja
kui ameeriklased
tnamis.
)teeris 1967. aastal
foolinoorte Mängu-kuna
ta ei nõustu-
(oi-eale antud nime-
)teeris 1974. aastal
iUma meistrivõist-asi,
kima need koF°
is.
(Järg lk. 3)
\1
:26.Ja 27.
493-7231.
apr, dr. Ä. Mae, M .
.3. ja 4.
S21-7777.
maE dr. l. Marley, tel.
ress
Kolmas Naisköngress eesti nais­tel
vabas mäaümas pärast Teist
maailmasõda toimub EST0-8D ajal
Stokholmis. Iseseisvas Eestis tulid
naised kongressideks omavahelis­teks
nõupidamisteks kokku alates
1919. aastast. Väljaspool kodu­maad
tehti seda esimest korda
Torontos 1972, siis Baltiiriore'is
1976 ja nüüd tahetakse kokku tul­la
ESTO-SÖ ajal Stokholmis, et
koos arutada kõigüe eesti naistele
olulisi küsimusi.
Naisköngress toimul)
vai, 9. juulü algusega kell 9.30 ja
peaks lõppenia umbes kell 16.00
paiku, et õhtut ESTÕ muudeks üri­tusteks
vabaks jätta.
Kongressi asukoht on Stokholmi
kesklinnast pisut väljaspool —
Saltsjöbana'ni rongiga sõita lõpp-peatusse
(Šaltsjöbadenisse), kus
üusas Vaf Gärdi hooned pargi kes­kel
(5 minuti tee jaamast)
kongressi saali suhtes ongi kokku
lepitud. \ '
Kolmanda Naisköngress! kava
esimeses osas kõneleb Hamburgi
ülikooli prof. Els Qksaar teemal
^Kakskeelsuse küsunus", E. Ok-saar
on rahvusvaheliselt tunnusta­tud
spetsialist sel alal.
Edith Kotka-Nyman kõneleb
„Eesti keele õpetusest Rootsis"
praktüisešt lähtekohast. Mõlem^
ettekande järel on läbhrääkünised.
Kongress jätkub pärast vaheaega
kel 14.00. pagulastele olulise küsi­musega
— „Eestluse säilitamuie
ja järelkasvijiküsimus*', selle koh­ta
on rida ettekandjaid mitmes
vanuses: Asta Lepik, Katrin Härm-
Sepp ja Helga Nõu. Oodatakse ka
rohkesti sõnavõtte.
Peaaegu kõik Stokholmi eesti
naisorganisatsioonid on seotud
kongressi ettevahnistustöödega,
eesotsas naiste ajakkja y/Trünu"
peatoimetalja Veera PoskarGrünt-haliga.
Kitsam tõötoimkond, kuhu
kuuluvad Hella Raid, Kilüla Vellis-to
j a Asta Lepik l^ooš Ijülletääni
toimetaja Rutt EliasWiga, koonda­vad
osavõtvate organisatsioonide
teatamised j a ootavad uusi asjast
huvitatuid.
R.E.
B n •
Kodumaal on viimasel ajal rohkem hakati^d rääkima lambasi
Lambaliha kokkuostuhinda tõsteti 50 rubla tonnOt. Samuti saab tu­rul
villase lõnga e^st head hinda Ja kolmandaks saab lambanahast
veel kasuka. Ja lammast olevat kogimi kergem toita kui lehma.
Nii oli möödunud aastal Haapsalu rajoonis leitud, et lammaste
jaoks kasutatud söötühik andis 2,7 korda rohkem kasumit, kui pii­matootmiseks
kulunud söötühik ja 1,3 korda enam kui veiseliha saa­miseks
kasutatud söötühife.
Haapsalu i-ajoonis oli olnud 1.
jaan. 1979. a. 8937 lammast, neist
723 nõukogude majandusettevõtteis
kolhoosides ja sovhoosides, ülejää­nud
8214 looma individuaalsektoris.
Uute plaanide kohaselt peab 1985.
Haapsalu rajoonis olema 28.000
lammast.
„Rajaieidj^te" gaidlipkomial oli laupäeval, 12o aprillil Juubelipidustus. PiWil vaade praegusele lipkonna
juhtkonnale, vasakilt lipkonna sekretär ngdr KatrMii Kütti, lipkonma Juht Bgör Rita Valter, lipkonna va-
.Ene Ringe J a laekur. Bigdrnme P a a n • : M
On öeldud, et Haapsalu rajooms
elab praegu 7200 perekonda, mil­lega
igale perele tuleb 1,14
heirtari heinamaad talvise sööda
varumiseks, Karjamaa aiaga pü-ramiseks
on vaja 8 kera traati ja
130 korralUdcu aiäposti, kuna aga
praegused karjamaad olevat ' võ­sastunud
süs kuluvat nende kor­rashoiuks
aastas 4—5 päeva.
Nü on kokkuvõttes olukord seii"
ne, et väike individuaalmajapida»
ja peab oma kapsapeerna Juurest
uleminema riigipopsniknks
3 hektari maakohaga.
- Kahe kuu pärast avab Vikerkaare maailmalaager Rootsis väravad mu. J
eesti skaütlikule noorusele kogu maailmast — Aistraaliast, Kanadast, tJhendrUkidest ja Euroopa maa
dest. Eeltööd OE kestnud poolteisi aastat, mil- laagra juhtkond on üksikasjaliseit suurüritust. ettevalmtS'
Niipea, kui laagri elanikud on Perenaiste peamiseks ja suureks
laagri maa-ala vaUütanüd ja 600— ülesandieks on söögi kiire väljaja-
700 osavõtjat mõne tunni jooksul gamine, sest elektroonahju abU on
püstitanud 300^00 telki aMäagri-tes
ja mugavalt sisustanud oma
laagrikodud, algab laagerrügis nor-maalelu.
Mitmekülgne lüldtegevus,
mida programmitoimkond eeltööde
ajal kavandanud, haarab suurema
osa laagripäevast. Üldtegevusperi-oodide
vahel, mil laagris on ka
söögiajad^ koonduvad laagrielani-kud
laagri administratiivsesse kes­kusesse,
laagerrügi südamikku.
Siin pakutakse laagrielamikele
kõikvõimalikku teenindust, mis
täiesti võrreldav teeniadusega
.meie Ilmiades või asulates.
(Algus lk. 2)
^ N. Liit boikoteeris 1975. asstal
Hispa.aniaskorralda^d moodsa
rütmilise võimleniise meistri-
Laagri söökla njahutab oma ka­tuse
alla mitusada laagrielanikku.
Aastat? jooksul on ka toiduvalmis­tamine
märgatavalt mutituhud.
napäeVal ei oleks suurlaagrites
mõeldav traditsioomline, laagriela-nike
poolt loitvatel lõketel ja tah­mastes
pannides-ja pottides valmis­tatud
laagritoit, kus kokkade ja
pealtvaatajate sumad olid punased
ja jooksid suitsu tõttu vett. Seda
laadi toidu tegemine kuulub õppe­laagrite
valdkonda, suurlaagrites
Valmib toit • ühisköögis kõikidele
korraga..;
kus soendatakse valmis toidu
portsjonid. Isegi ka^rtuleid
enam vaja koorida, ffleed
v a i laagrisse
võimalik tunni aja jooksul varus­tada
ligi 700 immest lõunasöögiga;
Et vältida aegavütvat nõudepesu,
võetakse kasutusele plastnõud ja
söögiriistad ühekordseks kasütami-seks.^\
Söögiaegadel saadab laagriraadio
ajaviitemuusikat, vahendab laagri-uudiseid,
teeb kokkuvõtteid uudis­test
laias maaümäš ning usutleb
laägrielanikke lühikestes jutuaja­mistes.
Kui iga süurmajand hakkaks pida­ma
500 lammast, teeks see kokku
ainult 7000, mUlega j ä ^ s individu-aalperedele
21.000 lammast, mis
teeb aga praeguste perede arvule
jagatuna 2,9 lammast. Kõigist ei
olevat siiski lammaste pidajaid,
sest ei taha lisatööd teha, niistõttu
ülejäänud peaksid vähemalt 6 lam­mast
pidama. See ei olevatki hak­ka
jaüe eesti inimestele ülelügne,
1, kui ei ole iildtegevust k^üd probleem on kust saada põhi-mis
oleks kohustuslik, toimub harjaks uttesid ja jääri. Kuigi iga
dSscotants ning need kes sellest
100 lamba kohta süiüub aast
85—90 talle jä neist võivat elaina
40 ütMälleV Praegu on suu-remad
rügimajandite lambakarjad
Karusel ja Vormsis, kuid nende
arv on süski nii madal, et plaanis
oleva 28.000 lamba saamiseks tuleb
vaja 11—12 aastat.
Et vajalikku normi saada, pea
vad ka eramajandite pidajac
oma nte-talled põhikarjale looyu
tarna.
serti Kanada esindusüksuse
Noloremäd laagrielanikud ihalda­vad
peale head sööki kindlasti
maiustusi. Tee sööklast kaubaaita
pole pikk, ning seal on peale maius­tuste
ja karastavate jookide müJü-gü
hulk mälestusesemeid ja tarbe­asju.
Vanemad laagrielanikud pea­vad
aga enam lugu tassi kohvist,
maitsvate kondiitrisäädustega. Sel­le
nõude täitmiseks on laagris kaks
kohvikut, üks Metsakodu peamajas
ja teine vähe eemal Luige järve
kaldal. Laagris on oma pank, mis
asub va^unmajas administratiivse
keskuse ääremaü. Siin saab vahe­tada
välisvaluutat rootsi raha vas­tu
ja on ka võimalik välja yõtta
hoiule antud raha.
laagri kilo.
Laagril on oma telefoni keskjaam
ja tihedalt'väljaehitatud telefoni­võrk.
Kui laagris peaks juhtuma
õnnetusi, või keegi haigestub, on
laagril oma haigla elukutseliste
arstidega, kes siis vajalikku abi an­navad.
Igaks juhuks on laagris ka
ambulantsauto elukutselise kiirabi
autojuhiga. , , . , .
' Kuid karja suurendamme toovat
Nagu igas linnas ja riigis, nü on kaasa ka söödatootmise problee
ka Vikerkaare maailmalaagriskor- mid, kus looduslike karjamaade
ravalve. Selle ülesandeks on ees- osatähtsus olevat jäänud väikeseks
kätt hoolitseda laagri julgeoleku Lammastele on süski ettenähtud v i -
eest, et väljaspoolt tulevad võõrad letsamad toidumaad. Üks karja
isikud ei pääseks laagrisse. Laa- maa hektar toitvat 5—6 lammas
gexrügü on oma lastepark, ku3 juh- suvel, talvel aga söövat lammas
tidemudüased vilunud juhatajate koorma (400 kg) hemu. Mülega sus
eestvedamisel päeviti mängivad, plaanis olevai(J 28.000 lammas
on oma reisibüroo, mis vahendab sööta? Kui aga mdividuaalplats
vajalikke transporte ja on k a valis- pidaja peab kasvatama 5—6 lam
saatkonnad, kus võib köhata valis- mast, oleks tal vaja üks hektar su-maalt
tulnud esindusüksuste juht- viseks söödamaaks ja lisaks paar
kondi. Sama kähku kui laagerrügis
hakkas elu pulbitsema, sama kii­relt
lakkab ka laagerrügi tegevus.
Kui 9 päeva pärast starti võetakse
maha vümane telk on Vikerkaare
maailmalaager ja selle tihe ja mit­mekesine
laagerrügi elu vaid aja­lugu
ja hea mälestus. i
• SVEN TILLU: mNSON:
Nü on plaanide täitmisega
palju lisapunkte, mis nagu Vastu
räägivad kömmuhismi maksmapa­neku
kõrgeile ideaalidele. Esialgu
ei ole üldse teada kui palju perer
sid on lambakasvatusest huvitatud,
juigi on arvestatud kahekolmandi-kuga.
•/ •. '
Kuid muinasjutt on alati lõnneliku
lõpuga: ,,Kui meie rajoonis (s.o.
Haapsalu rajoonis) on 1985. aastal
28.000 lammast, saame igal järgmi­sel
aastal sama palju lambaid ka
müüa. Võtame keskmiseks elus­kaaluks
50 kilogrammi. See teeb
1400 tonni ehk tapakaalus 700 ton­ni
lambaliha aastas^ 21 kilogrammi
iga rajooni elaniku kohta. 28.000
nahast saaks 5600 kasukat." •
Siia jääks veel lisada, et oleks
tädil rattad ali; oleks auto...
Aga eesti rahvatarkus ütleb, et
oleks on halb mees. Kuid seda mui­nasjuttu
peab praeguse liha- ja
muude toiduamete puuduse ajal
inimestele räiäkima, kes oma mõt­ted
lihafcüllastele unistuste
dele tõstaksid.
Vaüy
Helistada pärast kella 6
tel. 494-3147'
võistlusi baski terroristide
kamise pärast. I
-jtr N. Liit boikoteeris 1976; aasta
maleolümpiat, kuna see peeti
, Iisraelis. / :
i^N. Liit boikoteeris 1978. aastal
toimunud maailma meistrivõist­lusi
laskmises ja 1979. aastal
korraldatud maailma meistri­võistlusi
korvpallis naistele
jusel, et nende asukohaks
Lõnna-Korea. 1
^ N. Liit boikoteeris Davis
tei^Sf võistlusi Tshnli vastu.
Kuid see ei ole veel kÕik. Vene­lased
on korduvalt keeldunud polii-tüistel
põhjuste! võistlemast Lää-ne-
Berliinis. 1988. aastal älivarda-sid
nad boikoteerida Me^iico Citys
toimunud olümpiat kui LÕuna-
Aafrikale võimaidatakse olümpiast
osavõtt. Rahvusvaheline Olümpia­komitee
anxiis järele Moskva nõud­mistele
Ja lülitas Lõuna-Äafrikä
mängudelt välja. Ja lõppude-lõ-puks:
N. Liit boikoteeris olümpia-;
mängurid 1952. aastaiu kui„ko^
danlist olümpialükumist".
Kui nüüd suured moraalilugejad
Ja sportliku^ liik^miise idealistid tu­levad
rääkima, et Moskva olümnia
boikoteerimine tähendab olümpia,
'mängude lõppu, siis ei ole sellel
jutul eeltoodud andmete taustal
mingit kaalu. Olümpiamängusid
peeti ilma venelasteta 34 aastat,
süs võib seda ka tulevikus teha.
Kõik neid fakte peaks tundvalt
arvesse võtma ka Kanöda valitsus,
kes asub olümpia boikoteerimise
küsimuses ikka veel.kõhkleval šei-ÄM5
• STOEHOLM — Norra vaHtsus. ei lase .Nõukogude
sioonivahendite tugevale kampaaniale vaatamata mingisugusel vii
sü mõjutada kavatsusi NATO raskete relvade toomiseks Norra ter
ritoormmUe, ütles Norra välisminister Kuut Frydealund. Samal
päevaleht Äftenposten nõudis, et valitsus alustaks nõ
ameeriklastega vastuseks N. Liidu surveavaldustele.
ei ole veel alustatud. VSlisminister
Frydenlundi üteluse kohaselt ei
lase Norra end N . Liidu kritiseeri­misest
mõjutada. Vaütsus on hoo­pis
vastupidi mõista andnud^ et N.
Liidu ajalehtete kampaania võib
mõjutada valitsuse pingutusi jätka
ta aktiivset leevenduspolüt&at N.
Liidu suunas.
Üldine arvamine OH muutunud
üha ebausaldavamaks N. Liidu
kavatsustesse • sühtumis
Norra mõjuvõimsam ajaleht Äf­tenposten
nõudis oma juhtkirgas,
et valitsus teeks Moskvale täiesti
selgeks, et ta ei nõustu survega ni­metatud
küsimusis, kuna need puu­dutavad
rngile olulist 'julgeolekut.
Ajalehe arvates on Norral vältima­tu
koostöö NATO-liitlastega, mis
tingib ka raskerelvastuse toomise
Norra pinnale. Pikad ja aeglased
nõupidamisel liitlaste vahel võivad
* Ühesõnaga — väikerahvas, võis­teldes
oma suuremate kaaslastega,
peab rohkem tööd tegema, peab
visam ja kokkuhoidlikum olema kui
tema suuremad kaaslased, vasta­sel
korral jõuab ta võitlusväljalt
vaevalt sinnamaale, et ta iseene­sest
võib lugupidamisega mõelda.
, A.H. Tammsaare
35.— $38.
19.50
idk H JBl 10.50
Välisminister Frydenlundi teatel
ründavad N. Lüdu ajalehed peägü
päeviti Norra NATO-poliitikat, mis
on tugevdanud Norra rahva seisu­kohta
veelgi usalduslikum alt NATO­le
toetumiseks. Samal ajal on need
tekitanud Norras ebakindlust Mosk­va
tõeliste kavatsuste suhtes. See
selgub kä Rootsi televisiooni uudis­test
ja ka Svenska Dagbladetist,
' kes on vestelnud Norra välisminis­teeriumi
ja teiste kõrgete Norra
ametivõimudega.
N. Liidu
did on vümastel nädalatel harva
Jätnud päeva Vahele kritiseeri-
• mast teravalt Norra NÄTÖ-poMi-
. tikat
ia eriti kavatsust raskete relvade­ga-
Varustatud ^meerika merejala-väebrigaadi
asetamiseks
territoriumiie.
Hiljuti ilmunud ameerika ajalehe-
E I E I P O S T I G A
USA-ss
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr.y Süite 200
Kexdaie, Ont. M9y 3Y7
Tel. 7454622
LENNUPOSTIGA ülemere-maadess©!
Aastas $72^, poolaastas $36^, veerandaastas $19--
Aadressi muudatus 50 centi. üksiknuin>)ri Wnd 45 a
.;lasiada :sadressidele:palume märkida „P.OSTÄL
ÜSA aadressidele„ZIP CÕDE"
Pangatshekk või rahakaart ku-jutads
Free Estomän Publishers n to
aadi ülem brigaadikindral
Ernest Cheatham mõtte,
et Norra asemel võib^ brigaad!
relvastuse asetada näiteks Shotl
rannikule või mujale Norra ran-
. niku lähedusse. . ^ : •
,Küsimus on 14—16.000 mehelise
brigaadi relvastusest, mille aseta^
mine kaugele Norrast võiks kriisi­olukorras
olla Uiga aeganõudvaks
operatsiooniks.
jätta mulje, et N. Liidul on õnnes- Norra ei ole sidunud end ühe-teadete
kohaselt olid nõuDidami- tunud kõigest hoolimata pidurdada poolselt sellega, et ta territoorumi-sed
relvastumiseks juba jõudnud lääneliitlaste kavatsusi. Vaütsusel; le ei asetataks rahu ajal võõraid
^õpujärku. Norra ametivõimude tuleb näidata suuremat otsustus: i väeüksusi ja tuumareivi. N. Liidu
andmetel on küsimus siiski alles võimet. noolt aga nähakse NATO kavatsusi
selgitamisel enne lõpliku otsuse te- Viimaseü nädalaü esitas Norra märgina selle tugikohapoliitika
gemist ja suuremaid nõupidamisi jaoks määratud ameerika mereja- laiendamiseks. -
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / Mripostiga alates -
19 ' . Tellimise katteks lisan $ sünjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata ainult
Nimi- '
Aadress-^ •___„___________„::-_,__L:_,..