Vaba eestlane , November 8, 1983

              \
Ii- ;
• Lk. 2 . EESTLANE teisipäeval, 8. jjovembrü 1983 — Tuesday, November 8,1983 Nr.- 82
tEBSSS
¥ABADEjEESTLAOT
O/ü Vaba EesÜane, 1955
Ont. M3B 2M3
. TOIMETAJA: Hamies Oja .
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: KarlArro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutusedp
^ ekspeditsioon) 444-4832
' TEtUMISfflNNAD Kanadas: aasta $51.—, poolaastas' $28.— •
\ . |a veerandaastas $15.~r,
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—, pool­aastas
$35 — ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 70 c. Üksiknumbri hind 70 €.
KUULUTU3TE HINNAD üks toU ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.»-, esiküljel $5.5©
F R i i iS
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Lfeslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Kommentaar
liilllillilililillilllllllllMlilillilllllllillllllllllillllllltllilllliiiiiiliiliürill
1974v aastal e'I afääri
pärast yõlmidt kõrvaldatud Ühend­riikide
endine president Richard
Nixon kerkis siin |a seal vahete^
vahel avalikkuses esqilaanile ja
elsitab ,jvanema riigimehena^^ oma
seisukohti nii sise- koi ka välispo­liitilistes
küsimustes. Kuna Nixou
oU koos oma väUsmiuistri Henry
Kissingeri^ Ida ja :Lääne vahelise
koostöö ja pingelõdvendnse ehk
11.11, detente poliitika rajajaks, mis
tõi i;aa!sa N . Liidu sõjalise tugevu­se
ja võimupiiride kiire kasvamise
globaalses ulatuses, siis peab N i -
2on oma prestüziü üleiš upitami­seks
seda poliitikat pidevalt kaitiš;
:ma ning näitama sÄ;ereÖas va!-'
:guses.^.-v ,
mulje, et tal on raskusS oma teoo­riate
rahvamassidele suupärase
serveerimlsegar ning oma mõtetele
loogilise seose andmisega. Nii väi­dab
Nixon, et ühendriigid p ^
olema sõjaliselt tugevad ja andma
otseist ja kaudset sõjalist abi rah­vastele,
keda N . Liit ähvardab.
Samal ajal fideb aga pidada vene­lastega
läbirääkimisi mõlemaid
pooli huvitavate probleemide ^
kiisimuste lahendamiseks. Ühtlasi
on vajalik garanteerida N . Liidule
majanduslikult soodus^ riigi
staatus mis venelasi eriti huvitab.
Selle analiiiisi kohaselt kujutab
Nlxoni kalnelt-k^Ätud detente
endast meelitamise ja MrmMtami^
Sealjuures ei yaM endine ;pre^-. • Nixoiii nuriseb, et president Car-,
sageli äbmõu# ning kasutab ter ei osanud xakendada kainelt-mna
analüüside ja vaatluste* tege- kaalutud detentet mng selle tule-nmsel
ainult selliseid elemente, mis mused olid hävitava^ kuna vene--
tema seisukohti mgustayad, 1^ mõjuvõimu
läheb vaäddes mööda kõigist nen- üle k < ^ Araabia poolsaare ning
(lest tagasilöökidest ja kaotustest, saavuts^d suuri edusamme Lõuna-mida
tema poliitika rakendamine Aasias, A a f r ^ ja Laduia Amee-läänemaaümale
kaaisa tõi ja mille rikas. Seevastu ülistab ta oma yä-järeldi^
ed simpoot raudeesriiet litisemise perioodi 1969. aastasi
veel praegugi l^hjutooyalt kurn- 1974. aastani, mü kainelt-kaahitnd
mitavad. Nixoni mõtteid ja tema detente tema arvates praktiliselt
teooriate puhtakspesemlše meeto^ heade tagajärgedega töötas, kuna
4ei4 selgitab võibolla kõige kuju- ühendriigid kasutasid Moskva eda-itamalt
ja tabavamalt :tema pikem situngi pidurdamiseks sõjalist |a
M k k e l ,,Kas rahu on võimaik survet
mis ihnus The New Vork T i - . . ^ V
Endme president ei a n ^
olukorra kohta Õiget hlnnan^t,
samuti läheb ta vaikides mööda
Nixon, kes oma poliitilise kar- kõigist nendest tag^öökidest,
|ääri algaastatel oli tuntud veendu- mida tõi Ühendriikidele kaasa
liud antikommnnistma, kiud võ^^ ehk n.n.
venelaste Iguhtes märgatavalt lepli- pingel^dvenduse polütika 1969.
kumad toonid presidendiks ^aami- aastast 1974. aastani. Nixon ja
§e puhid, lähfnb oma artiMis sei-^^^^^^K^
pkohast, et maailmas ei saa tek- gelõdyenduse polütikaga Moskvat
Mda tõelist rahu enne kui ühend- mõjutada^ et ta lõpetanuks oma
riikide ja N.IJidu vahel on raja- toetuse andmise põhja-^etnamlle,
W uus vahekord. S e a l j i^ Ühendriikidele isõja
ta kohe selgeks, et ta e i mõtle ra- kaotamise Vietnamis. Öetente põ­im
all perfektset rahu v m d r e ^ Nixoni jär^ane
iriisetus
Jpiesti Vabariigi aupeakonsul I l ­mar
Heinsoo kasutas oma EKN
äsjase üldkoosoleku tervituskõnes
mõistet «tegevusetus". Selle mõis­te
alia kuuluvad need organisat­sioonid,
respi. E KN komisjonid, kus
juhatused püsivad omal kohal, aga
ei mõtlegi: rutiinipärast tegevust
edasi vüa. Had külmutavad endise
tegevuse,
ih Hemsoo kõne oli kõige suuna-andvam
sõnavõtt EKN üldkoosole­kul,
kus võeti mõned seisukohad ja
väga kaudselt vihjati sellele, kui­das
saaks ja peaks tulemusrikkai­malt
tegutsema, nende eesmärkide
suunas, mida orgaiüsat^^iooni põhi­kirjas
on märgitud.
EkN tegevusaruandes oli väga
vähe rahvuspolitiilises komisjonis,
veelgi vähem rahvuskultumilises
ja informatsiooni alal tehtud, kuna
koolikomisjonil polnud üldse mida­gi
aru anda. Aastakoosolek tingib,
et kõik valitud komisjoiiide juha­tajad
annaksid oma aruande, kui
neil pole võimalik koosolekule tul­la.
Aruande mitteandmine tähen­dab
TEGEVUSETUST.
Vaadates rähvuskultuurikomisjo-ni
tuleva aasta tegevuskava, on
antud väga abstraktne mõiste:
^Koostöös teiste organisatsioonide­ga
ja iseseisvalt aidata kaasa eest­luse
säiUtamisele ja eesti kultuuri
viljelemisele". Konkreetsem on
„Sõnasilla" korraldämme. MiUal
oli vümane ,,Sõnasüd", mida pike­ma
aja jooksul pidevalt igal aas­tal
korraldati? Miks pole neid rah-vuskultuurUisi
ja kodumaa eestlas­tele
jõuduandvaid tervitusi saat­vaid
üritusi vümastel aastatel kor­raldatud?
Seda pole ka mUlegi uue-
Mis puutub tnkrainass^ ühendriikide esmdajja Gershman gas, et Moskval oh lihtne moodus ga asendatud, süs on sellele koha-
Gershman öma kõnes muuhulgas, omapoolses esimeses vastulauses tegeleda asjadega, mida ta ei soo- le jäänud TEGEVUSETUS,
et suur Stalini poolt tekitatud näi- ütles, et see on võõrastav ja näo- v i diskuteerida — ajalugu kirjuta-jaaeg
tulenes otseselt nõukogude tu, kui U k r a ^ rää- takse lihtsalt ümber. Tõel ei ole
rezhiimi püüdest kolhoseerida seal- gib enesemääramisest kuna ukrai- seal mingit tähendust. Trotski kus-set
põllumajandust ja hävitada ha rahvas on vallutatud rahvas, tutati fotodelt, suurpuhastused ei
rahvusliicult meelestatud Ukraina Ukraina rahvale on ^itatud võimu- leidnudki aset, samuti mitte natsi-talupoegkond.
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ # de-sovjetide pakt, mis vallandas
. J . _ ..suurte inimmasside hukkumise Teise maaümasõja. N. Liit alustas
^ I ^ u e^^ 3ust nagu on amet- Ida^Euroopa ülevõtmisega selle
Kolmandas Komitees Dimitn Bo- j^^ust nõukogude ajalookäsitiusest pakti kehtimise perioodil. Ja ta on
kov uues oma vastulauses muuhul- j^^^
Kaugemalt tuhiudlükmeid EKN ffldkoosolekul. Pudil esireas vasakult Walter Pent Ottawast, prof. Mar-tm
Pühvel Mpntrealist,E. V. aupeakonsul ^n^^ Peeter Möldre Montrealist, Hans Lupp, August
Jurs Hamiltonist, seisavad endine peasekretär Enn Salurand, õp. Hem® Laaneots Montrealist, E K N esi­mees
La^s Leivatja Endel Undaja Hamiitonist Foto-Vaba Eestiane
USA i<i N. Mid^^^
Ühendrjükide esindaja Kohnahdaš Komitees Gershman puudutas oma sõnavõtus suhteliselt rõhutatult
ükrama saatust, eriti suurtyStaHni juhtimise aD nõukogude rezhiimi poolt kunstlikult tekitatud näljaaega
Ukramas, mille haritipust on tänavuseks möödunud 50 aä^ tagajärjel hutos Gershmani sõna­de
kohaselt 5 kuni 7 miljonit inimest. Gershmani kommentaarid Balti riikidest ja Ukramast kutsusid esi­le
kaks raundi vihaseid vastulauseid N. Lüdu, Ukraina NSV ja Valgevene NSV eshidajate Vpoolt, ^ millele
Gershman omakorda vastas kahel korral.
Nüüd on TEGEVUSETUSE,. oU
veelgi suurem, kuna rahvuskultuu­ri
komüsjon jäi iildkoosolekul juha­tajata.
Eelmisel aastal oli vähe­malt
juhataja, kuigi aasta jooksul
ei suudetud komisjonile liikmeskon­da
komplekteerida.
gas,;
et Gersmani poolt tehtud Vhs)^
riikide avalduse peaosa koosies
katsest Õigistada oma väüjpo-
V llitikat-ülejäänu
olevat olnud šegi jä­medast
ajaloo võltsimisest ja skan­daalsetest
kallaletungidest N. liidu
aädressü.
puhastustele.
Ukraina oli kunagi ölmä terve
rügi viljaaidaks, kuid sumiivüsi-üne
põllumajandussaaduste väi-maailma
rahule.
Aastatega omaseks saanud TE­GEVUSETUST
on raske aktivisee­rida;
kergem on mõni koht siiski
vastu võtta ka süs, kui ei mõelda­gi
selleiilesandeid täitma asuda.
Kuld TEGEVUSETUS pole ainult
Ukraina NSV esindaja Khmil yõt-tis
veel kord sõna, öeldes, et
ameerika delegaat oli jällegi tema
javedu, range siseriikliku passi- rügüe källaletunginud, kõneldes seotud EKN mõne komisjoniga,
süsteemi pealesurumme ja nende nagu mingi Göbbelsi õpilane. Tä TEGEVUSETUS on amus tegevuse
Inimeste mahalaskmine, keda tä- oli rääkinud jõududest, mis püüd- yorm veel teisteski organisatsioo-bati
vUja- ja aedvüja k^^ levad enesemääramise poole. uides, kus juhatus ei pea vajali-põldudelt,
niis enne kuulusid nei­le,
olid Ukrainast tookord
tühermaa.
nnesUi' i
oktoobril.
tvases väljaanies 2.
Ukraina NSV esindaja 'Ivan
Khinü deklareeris, et ühendriikide
delegaat oli teinud tooreid kallale- Sunnivüsüiselt tekitatud nälg Ük-tuiige
tema kodumaale ning seUe rainas on võrreMav Iwige suurte-hoiakule
teiste nõukogude liiduva-niate kuritegudega, mida on käes-bariikide
suunas. Need kallaletun- oleva sajandi jooksul toüne pan-gid
on alatud ja laimavad ning väi- dud, üttes Gershman. Asjaohi, et
Ukraina rahva enesemääramine
olevat asetleidnud tema sotsiaal-kuks
aästakoosolekutki kokku kut-suda,
rääkimata et ise jätkaks se-
^ ^ , , v - i ni omaseks saanud tegevust. T E -
se vabastamise ajal, kooskõlas ( J E V U S E T U S on see mugav min-tööliste
ja talupoegade tahte ja ^alaskmise vorm, mis sobib hästi
huvidega.
Ukraina saavutused näitavat sot­sialistliku
süsteemi elujõudu ja se-vananevale
eestlaskonnale, kus po­le
enam küllädaselt indu nende va­jaduste
täistmiseks, milleks orga­nisatsioon
loodi.
Tänavu on olnud eesti kultuuri­elus
suuri kultnurüsikute tähtpäe­vi,
mida teiste eestlaste kesldkus-jendavad
ühendriikide adnmüst- seda on võimalik dementeerida da sõprust, mis eksisteerivat tema
ratsiooni ristisõda kommunismi nõukogude võimude poolt, ütieb vä- ^ ^ ^ ^
vastu ja selle püüdeid õigu^ ga palju rezhümi reaalsuse taju
imperiilismi,ü4sKhmü;Lt -^..^ ^ -^-^-^
nagu ühendriücide imperialistid on looduskatastroofide ja lennuõnne- ^ ^ ^ ^ süabioo^ arvuUselt on palju Väikse-häirimas
rahvaste enesemääramist tuste asetieidmist.N. Lü Tf?pn^^ oktoobril toi- j^^d, tähistatud. Kirjandusõh-tänapäeval,
OÜd nad teinud seda ka ja on halvustanud rahvahääletusi «funua UKU 1'eaassamDiee bot- tuid on korraldatud Arvo Mägi, Va^
pärast suurt Öktoobrirevdutsiooni, Mikroneesias. Miss siaaiseie, iiumanitaars^e ]a i^v Uibopuu jt. sünnipäevade pu-siis
kui 14 lääneriiki üritasid pu- semääramist on pakutud rahvaste- tuurmsie liusimuste Komitee is- j^^^ . ^ ^ ^ päevadl lask-rustädä
nõukogude võimu. Khmü le kõigu neü territooriumeü, mida j™^ ^^^^ käesoleval TEGEVUSETA mööda minna,
lükkas tagasi Gershmani väited N.^U^ istogjargul 86-nda ^PeaassamWee ^ on hoopis lüitsam vüs
setrahu.
on defensüvis
ja nende iilimakis sooviks on jrahii
ss^ütainihe, siis^^^ N^
ofensüvis ja taotleb kõigi vahendi­tega
kogu maailma v
ises piukorr^ ei saa oUa ideaal­set
rahu, kuid mõlemal Isuurriigi
huvid võimaldavad siiski pragmaä-jölise
ja reaalse rahu saavutami^.
Androppv ei ole rumal ning on
teadlik, et NT. Liidu maandus üi-giib
pidevalt allamäge nuig vajab
elustavat süsti. Samuti on faile sel­ge,
et temalt oodatakse välispolii-
Jlist imtaatiiv^^
tegutsema.
president Ford pidi leppima selle
ga, et 1975. aastal tulid Angoolas
N. Lüdu toetusel võimule kommu°
nistid, samuti jatkalsid venelaseä
kuuba kaudu ja kaasabU kommu­nistlike
rakkude organiseerimist
Nikaraaguas ja teistes Ladina-
Attieerika rükides. NixOni detente
poliitika suuremaks fiaskoks olid
Helsingi kokkulepped^ miilega an­ti
kaudne tunnustus Venemaa val­lutustele
Teises maaümasõjats, kuid
miUe eest vastutasuks saadi amult
tühiseid lubadusi, mida Moskva
kunagi ei kavatse täita. Eriti suu­re
hüvituJse osahseks sai N . Vene­maa
detente polütika raamides an­tud
majandusliku soodustamisega
ja kaubavahetpše elustamise]ga,
mille tulemusena varustati Venelasi
strateegiliselt oluliste kaupadega
ning kõrgeklassilise tehndlopgiaga,
mis aitas tunduvalt tugevdada ve­ne
^sõjamasmat;-;
Betente poliitika üheks suuFe-siis
tuleb endme
välja oma pingelõdvenduseteoorm-tega.
Kiiid nüüd ei räägi ta «nam
tavalisest detentest) vaid nimetab
seda popikat kainelt-kaahiti^^ miinusele öU läänemaailma
tenteks. See kujutab endast pidiioi- magama umutamine ja võltsi jul-tega
detentet, mis võimaldab eri- geoleku tekitamine, mida Kremlis
arvamiste rahwilikm lahendamise ja osavalt ära teutati oma tunma^
koošdu vaatamata ^ ja sellel
ned eriärvamised jaaväd lahenda- alal Ühendriikidest möödumiseks,
mata. Kained
kirjeldamisel mim
sidendi mott^ ajalüüsid pai- aasta jõokisul maapmnale paigufa-ningluge
Eesti, Läti ja Leedu kohta ning
mida ta nimetas laimavateks süü­distusteks
Ukrainas asetleidnud
npjaaja suhtes. Viimati nimeta
lugu olevat kokku sepitsetud uk­raina
kodanlike natsionalistide
poolt, kes olid olnud Hitleri teenis­tuses
ja maandunud lõpuks ühend­riikides,
kus nad olevat hakanud
seda valet levitama.
Gershman.
Sõnasõda 19. oktoobrü ÜRO
Peaassamblee Kolmandas Komi­tees
jätkus. Vastates teisele N. Lii­du
esindajale, Mihhaü Kharla-movile,
ütles Gershman muuhul-päevakorra
pimlrti all, mis tegeleb Hrjandusorganisatsioontoa tegutse-rassismi
]a enesemääramise kusi-mustega.
Tänu Ühendriikide esin- • .
däja Carl Gershmanile oli kolman- Neid tähelepanekuid poleks ras-dat
aastat Järgemööda tõstatatud ke veelgi enam leida, kus TEGE-selles
seoses ka Balti rahvaste õi- VUSETUSEGA täidetakse aasta-gus
enesemääramisele.
le ette jõudnud nmg on nüüd
võimeline andma Ühendriüddele
esimest hävitavat lööki. Ta jätab
aga targu mdnimata, «t see tuu­marelvastuse
ülesehitamine algas M O S K V A — N . Liit oa
aruandeid, kui vümaseidki valmis
tehakse.
TEGEVUSETUS pole süski mm-gi
ideaalne positsioon, enam võiks
seUele vaadata kiii parandamist
vajavale olukorrale. ESTO-84 aas­ta
eel peaks TEGEVUSETUS meie
ühiskonnast hoopis kaduma, kuna
ESTO-84 peakomitee on kutsunud
kõiki kaasa töötama suurürituse
igakülgseks õnnestunüseks. Tege­vust
ja tööd on eeltöödega palju,
^õiki neid tegureid arj^esse võf
ies on aeg Idips tegutsemiseks, re
soneeribNixon. • : n:
dünhig jätkus tema järglaste seekord öeldes, et ühelgi end respeläeerivrf kanda d * ^^^Sf^^'^ ^^^^ '^^^^
kes ajasid hoolega edasi pi^^^^^ VUSETULT oUa. ffl
vendušt kuni Äfganistani^ konmn^ A^^ on osa pidevast propar
nmme nad snagavast umia^^ ajaleht Pravda, et gandaprogrammist, mis baseerub
paljud N. Lüdu noored võtavad kompartei ^^^te
NISiiM teeks ^ ^ t ^ ^ asja Läänest arvamise- l u ^ millega anti noortele
katsuks oma ebaõnnestunud poiii. ga, et k « cm hea väljakutse, et nad areneksid ja
tikat sellele uue maski ettetõmba-s^^^^n^^^^ i - . - . x r T
iina
tsivniYalitsuse
misega kaitsta ja oma ajaloolisi
vigu maha salata. Temataolisel
,,vanemal riigimehel", kelle ppiii-tikä
hävitavad tulemused annavad
läänemaailms veel praegugi tunda,
ori õigem vaikselt niurga taha hoi^
da ning Duaailma polütiliselt u^te-igayeseks
kaduda. • •;
Pravda ölõudis, et inimestel
pöai^s olema tsiviilisiku autunne,
mis ei lubaks enesest lugu pida­vat
iiymest kanda dzhiine USA
riigilipuga tagunukul
voi kus on lat
il
, , , .... BUENOR AIRES —\Argentii"
kasvaksid uhkustundega N . Ludus, nat valitsev sõjaväeline hunta
Teised probleemid, millest aja- plaanitseb peatset võimu üleand-lehes
raagiti, puudutavad plas^ mist presidendiks vaütud Raul A l -
ostukotte, jfonsüe, kelle partei võitis ülekaa-mis
reWameerivad välišriiMde P^^^^^^ parteid. Uus
sigarette või kaupade dekoratsi- soovinud, et yoim an-oonina„
lõbüsat jänkut" ^^^^ i"^^ järgmisel kuul,
- > • • Hunta liikmed olid nõudmist kaa-e
„UiS|A Ar- niis on ameerika seksiaiakirja lutienud ja on - arvamisel, etl seda
võidakse teha juba '5. detsembril.
Nr, 82
VALVIAR
NÄDALALõI
12. ja 13. nov.
dr, R. Pahapill, tej
19. ja 20. nov.
dr. T, Kuutan, teil
Jj
eSTO-84 rahvi
jo võiinlemisld^
,ree$tipärast€is|
nime
ESTO-84 rahvatantsu]
lavastuse nimeks on
Visioon" ja mitte enairl
sion". See „eestipärasta|
ti ette, et vahet teha if
ühe teise ettevõtte
(Estovision, videosalvei
ne tegutseb Ühendrükidl
Lavastuse ettevalmisi
täies käigus, sest esu
veel ainult — (selle
momendU) 259 päeva!
Rahvatantsijatel toij
päev Torontos 17. septc
line õnnestus hästi. Koh|
le Toronto „Kungla" ti
juhtide V. K. Lindaja,
ja V. Novekl ka Buffalc
ves koosseisus Rein Kii
sel. Toivo Siitam ja
Columbus/Ohio'st, „Tarl
mast. Washingtoni rüh|
sealne juht Anu Omas.
hai TETK ja TETKlC
juht Anne-Liis Tüll.
Härnald Toomsalu ja
ja, muusika eesti hoolij
la" pillimees Peeter jJ
Järgmised ralivatant|
vad toimuvad Baltimi
vembril, Baltimore ja |
ni rahvatantsijate ühis
kulm aga loodetakse
ümberkaudsetest kesl
võtjaid. See õppepäev
lõpetada peoõhtuga. 25J
on Chicagos terve päe]
kokkutulekust pühendJ
Visiooni" tantsukavaga
seks. Selleks sõidab sl
Visiooni" rahvatantsu üf
naid Toomsalu.
Evelyn Koopllt, võii
üldjuhilt kuuldub, et kaj
ja liikumise osa on vali
lest on tehtud instrukti
film, mis on juba rüh^
ja saadetud. Lähemas
kavatsus korraldada v(
va õppepäev kusagil
idaranniku piirkonnas,
on veel lahtine, oleneb
konnas tegutsevate või|
made omavahelisest kc
Paljud sarnased asjad
takse omavaheliste sid]
gä, ega pääse alati avalil
, alla. Asjale tuleks mui("
ti kasuks, kui see kõik
ma aja peale ette plaj
ka ajalehtede veergude]
tud. Kindlasti oleks osa]
suurem. Kahjuks pole
biviidav, kauguste ja
keskustest kokku tulevj
.1 jäte tõttu. Ometi aga
see, et E.STO-84 voetakj
dusega ja ettevalmistuj
kõigil „rinnetel" täie "
eelpool mainitud, ainult
on järele jäänud esinei
TO-84 alguseni — 254 pS
0 h t poliitiliseks
v ä g i v a l l a ks Pai
PANAMA — Pani
dent Ricardo de la Espl
endisele USA välisminil
ry Kissingerile, et poliij
vald võiks puhkeda Pa
neile ei anta suuremat
likku abi. Pansma on e
tis USA-le oma kanali
kannatab raske majandi
si ja kõrge töötuse tõttu
on erakomisjoni lükmj
Ameerikas kogumas and
sident Ronald Reagani
jundada sellekohast VSJ
sealses piirkonnas.