1978-01-26-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MM
IM
J.'
Nr. 7 VABA :^fenANE n ^ a ^ 0 v ^ , 26, jaanuaril 1878 i t e s ^, L k . ?
Nr. 7
'Saatekuia
0
j
35; . J.
8S
15
15
40
3õ
35
35
35
15
15
40
25
25
13
25
2Ö
20
85
40
40
20
2Ö
20
20
40
15
40
30
30
40
40
40
20
50
40-:
40
35
ivälju.^ Kogu
iseid rulle,
la asjatundja,
teha. Ilmselt
irtus mereas-as
need olid
iia unustatud
ega jätta p t -
läksin Katjasse
ja he-^
saatkonna
i : nimii/;oli
ua^tmelt kotas,
aitasin
raa
tulla
pärast ta oli
ndsime kõik
sõitis mine-'
et ed jätnud
iie. ametivõi-
:äsu saanuks
'une ju män-
|;5pül. Saksla-ähemal
ajal
^lastele võiks
^agu mitmel
ka seekord
b. Seekord ei
I midagi^ aga
>nas nimeta-reväeatäshee
sõjajõudu-lis
salak^rja-lalt
kaartide
'ii iseenesest:
^He tähtsust.
fidlastikuUe-jkus
Rootsi
p uurisid,
kereväel' või
lust kasu?
heidab pi
Kõige piivema nimega eesti selts väliseestlij ses asub Äustiraalias j a sealjuures osutub ta —
feoige \^siemaks eesti seltsiks võersil, kuS lehiteeda meie üle maailma laiaIS puistatud eesti seltside
siiinekirja. 1977. aastal, oktoobri kuul, piihitses ta oma 50 aasta sümiipäeva; Seltsi ntma on: Syd-
Hiey Eesti Selts Eesti Kodu Lindat Vaev^^
AustraaUasse saabusid, teavad senini, miUest selline imelik nimi on tekkinud, eriti nooremasse
põlvkonda kuuluvsi^.
Seoses seltsi juubeliga hakkab^ s:"adiisiiia)iSaabusSydneysse jär-nesnnddee
rriiddaaddee lM^rrjiuuttaajajlamlmäläes^t^u^s- -^f^^ jest eestlasi juurde.^
te lint lahti hargnemi. Sündmusi Sol aastal ilmnesid . seltsis
sedkeriävad silme ettevnä- s i i'
ka
esimesed iahklielid, nägu kirjutab
need toimusid viiskümmend aas-J A. L. Norrak. Põhjuseks olevat
. tat tagasi, kiii teekond maailmareisil
seda kirjameest viis Aust-
. raaliasse. Ta. peab -end ka stiüd-lasoks;
tunnistama, selle'- imeliku
; n i n ^ loos. :
olnud, et kodumaaltsaabunud
luied guurdetulejad ,olid enamuses
noored inimesed, kelle vaated
ja ideed tihtipeale' eiühtunud
. ,Eesti Kodu" ümber koondunud
;, Mind. ei imestanud sugiigi, kui kohapealsöte vanemate eestlaste
ma Sydneysse jõudes seal. eest\oiiiade.ga. Hüjem s a a bÄ
leidsin kaks eesti: seltsi. New; Y o r - '
gis. kus ma aastGypäevad^ olin pea
lased lõid vanast seltsist lahku ja
asutasid 1927. a. juunis uue ^ s t i
timud, olin leidnud eest vähemalt j seltsi „Linda". Kooskäimise vä-ppol
tosinat eesti seltsi:
\ Vahe näis olevat 'selles,-et need
olid kõik erineva iseloomuga; ja
erinevate silitldega koondised.
Kuid Sydney kahe 'eesti seltsi
vahel ei osanud ma kuidagi leida
erinevust.
Üks.'oli leidimd omale uluaiuse
vene seltsi kaasüümikunä selle
E I aidanud mingi vastuvaidle-'
mine, talle tehti selgeks, et lük-;
ka asi vaid käiku, küÜ pärast;
saame hakkama. ^ j
Ja nii siis juhtuski, et rninust.
sai Sydney; Sestl Seltsi ,,Eesti Ko- j
du Linda" esimene esimees. j
Selgus, et ei.olnudki^raske esi-1
mees olla. Koostioö vaimtistus;
liikmeskonnas õli suur, energiat;
kõigil üleliia; Või kuhu sa seda;
saidki kulutada üldises suures'
töö puudiises, mis siis Austraalias;
.—.jaüle maailma — valitses>
id kõvu ^sõhu, mis siis J . Lu- •
jadus oli tol ajal veel eriti suur
j a nii tegutsesid mõlemad seltsid
edukalt. Tavalised lüknied käisid
mõlemi seltsi pidudel ja olengutel.''
Kui mina Sydneysse jdudsin
ja mõlemis seltsis liikusin, hakkasin
uurima, mis on mõlem!
seltsi vahel valitseva lahkheli
ruumides peatänaval j a seal näi» j põhjus. : .
sid olevat- koondunud- vanemad [^^P^^; tundusid õ i^
Austraalia eestlased, kes olid üle seotud vaid .mõne.'juhtiva -tegelase
merede saabimud eime Esimest
maailmasõda. Teine koosnes, h i - :
lisemarast väi j ärandajatest j a oli
üürinud omale korteri tihe ;uue
Murnaja viiendal;;korral,- varustades
seda hädavajalise mööbliga,
•nü et istuniisvõimalus oli olemas.
Ainuke uhkusese oli automaatkla-ver;
muusikasõpradele..
Sorides oma arhüvis,; leidsin
omaaegses ;kodümaal /^ilmunud
ajakirjas ,,Välis-Eesti" 1937. aasta
oktoob.riku4; numbri, milles
^toUea^^ a^ar selt,si: esimees
L. A. Non'ak annab ka;|;ülevaate
sellest,, kuidas e^tlaskoiina orga-niseeriniine:
Sydneys: toime oli
.tulnud,-.'; ;•'•' ' ,, ;';:•
Esrm:ene eesti rahvusselts Austraalias
olevat loodud olnud juba
25 aastat tagasi (seq on nüüdsest
. aastast 75 aastat tagasi). Kuid
selle tegevuse katkestanud maailmasõda
jä oli .möödunud 13
pikka aastat enne,. kui oli asuta^.
tüd. järginine eesti selts „EeSti
Kodu" J . Liikatsi,; J . Sildeveri, A.
koolbergi, Av Goödbergi j . t. algatusel.
Selts kujun,enud elujõu-.
. liseks.
imelikkude ambitsioonidega. Peamine
vastuolu näis olevat ikkagi
juhtkonnas. „Eesti Kodu" kange
esimees oli vanaeestlane Smuul
(nii ta 'Vist oma nime kirjutas),
kiellega sai head juttu ajada ja
,,Linda" esimeheks oli E d . Jtir-gens,
Eesti Vabadussõjas oma
võinieid näidanud, mees, kellega
ka; oli hea ves/telda. Aga kui hea
jutuajamine puudutas seltside
lütmise.kasulikkust, siis ei olnud
asi enam nii hea. Saüi niõlemad
esimehed lõpuks nii kaugele, et
nad mõlemad niülle külla tulid
üheks heaks hõupidamiseks. Nõupidamine
lõppes; sellega, et mõlemad
mehed andsid teineteisele
kätt ja nõustusid liitmisega.
Nüüd tekkis aga pea ülepääsematuid
raskusi liidetava seltsi uue
• « ca
C3
w l
ta
C3
I
vi
1
a
Ui
u Vi
• w
O
©
© <1
katsi arvel, öeldi!). tjürisime
mumid^ kus hakkasime; talgute j
korras teostama iimberehitamisi.;
Tööjõudu ja talgulisi oli küllusesl j
Korraildasime pidevalt väljasõite;|
rohelisse, laulukoor esines; raa- j
dios, sest kohe oli; moodustatud
ka laulukoor A. R a i m l juhtimisel,
seltsi einelaud asus tööle; jne. jne.
Vaatan ülesvõtteid selles ,,Vä-lis-
Eesti'' Austraalia erinumbris |
Seal on „Eesti Kodu Linda'' esi- \
mene juhatus. Keskel nooruslik i
esimees, lähenemas alles .vaid |
30-dale eluaastale,: siis edasi kõik j
teised hästi mälus jäädvustatud
nimed juhatuslaua taga: A.
Talveperioodi hinnad kehtivaä - -'• ' • - - • -, ' -• ' . • •
13. 9.—31. 5. (wljaarvatod APEX) A P E X talveperiooiii hiimafl 1. 9.-31. S. ,
Msisfrešsf•;. ; ; $811;; $403' mi-' $S2f^: :$453 :
T © r ® i i t 9 : : ; ; - Sf^^^^ .:si4^ 5S3 V4? 7 : ; : ; 4 4 Q;
¥asje©uv®r; • 11141 138;;^^^^^ 530;;
Sadbary ; ; f Ö ! ; ; 4 6 4 : : ' S S Š ;M1 ; 565; . 52&
TkandšpBay;.• --m:: m^:- • §83 ^ :m m
SeKlf Sfs.;Möri© f3^;:r^ 841 ' BSS ; SOi;: :470:;
APEX: ekskursioöaietteostuMnö kehtiv i4--45 päefü,i. 10. 77 — 31. 3. 78
o na
Strandberg, E. Muuga, pr. F. Pa-ramonov,
L. Viru, A. Nipman, J;
Pikkur, L.; Kaevats. . Kas neist
peale esimehe on. veel keegi elavate
kirjas? Vaevalt; :
Mõne kuu pärast lahkusin
Sydneyst j a panin maha oma
esimehe ameti.
Keegi hiljem kodumaalt tulnud
oli:saanud esimeheks. Vanad esimehed
olid sürdunud juba teistele
seltskondliku tegevuse aladele,
sest. kellel Seltskondlik .; tegevus
istub veres, see sellest ei pääse, j
.Erinumbris esineb; ka Sydney;
Ekstra jõultdemiüdMentrealist Helsingi 21. ja 26. detsembril,
lendudele õigei ajal, kuna kohti on ainult püratult saadaval.
Reserveerige endale koht APEX-'
; ; K Ü S I G E SõmUÄEGXJ REISSBÜROOLT; VÕI 'OTSE FINNÄIR'üt
M O N T R E A L
625 President
TORONTO •;";•.
8Kmg.Št.E.
.M5C1B5 .
^ -H3A1KS .,
Tel/(416) 362-1511 . : T d . ;m 2824173
Reserveerimiseks s Reserveerimiseks:
Tel. (416) 869-1053 Tel. (514) 879-1752
Eesti Kaupmeeste ühisuse juha-nimega.
Kumbki esimees ei ohiud 'tus, kus esimehena figureerib en-
1927. aastal, kui väljarändamine
Austraaliasse hoogu võt-nõus
loobuma oma seltsi nimest.
Tegin siis kõiksugu ilusate väide-tege
salomonliku ettepaneku: liir
dame mõlemad nimed — vanemal
seltsil eespool, . noopeoml taga
pool, nn siis „Eesti Kodu Linda".
Kõlas imelikult küll, aga õnneks
ei. huvitanud; seniseid- esimehi
keelelised küsimused. Ma ei oleks
siis kunagi uskunud, et soe nimi
püsima jääb. Aga nüüd on see ni-tis
(eriti maaihnarahduri J. m i juba ilusa pika seltsi
Lukatsi Ohutusel, kes vahepeal
oli kodumaale jõudnud ja
Austraaliat kujutas tõelise - pa-seotud.-
Aga veelgi; ei ohiudä^ad; täiesti
iihel pool. Kumbagi endise
;eesti. seltsi; juhtkond ei olnud
[nõus sellega, et mõni teise seltsi
mees'saaks esimeheks uues liidetud
seltsis. Jah — jiüiatuse -liüi-meks
fcüll, aga mitte esimeheks.
Aga ainus erapoofetu isik oli l i i t r
mise koosoleku juhataja. See aga
sõdis vastu,; et itema on tegelikult
Austraalias vaid läbisõidul.
dirie „Linda" esimees Ed. Jür-gens.
Nüüd olevat temagi juba
ammugi müMä all.
Austraalia eestlaste ajalehe
,,Meie Kodu'' iihes vanas numbris
leian oma kirjutise seltsi neljakümne
aasta tähistamise puhul,
mis lõpeb järgmiselt:
,,Iseseisvuse ajal arendasime
hoogsalt Välis-Eesti. liikumist, ©t
luua tugevat silda Kodu-Eesti ja
Välis-Eesti vahel. Nüüd on jää-
;n;ud vaid vaba Välis-Eesti, mis on
organiseerunud nii rahvuslikuks
kultuuritööks kui välisvõitluse
ülesanneteks, ^ee on jõud, mis vajadusel
võib asuda aktiivselt tegCr
vusse, kui ^kodumaa jälle abi
vajab. Loodame ja oleme valmis!"
V ;.••
: ;Nende sõnadega võime lõpetada
ka sel puhul. '
T ED. RIISNA
AOV
RooiG 1512, Uoyai
T-NOTAR .;
Trupt^Tdwer
Toronto Domiüion Ceatt e
P')Stiaaüress: F.'0. 326, Toron
' (M- (Bay ^ King) M5K .1K7
Telefon: 869-1777 ;
24-tundi telefoni valveteenistus
HETHERINGTON, FALLI8
• • ; . ; : : - :} •;\-;•-;-
• P A R K , • - / ; -.
Advokaadid-notarid '
565 ;Bay :St.,;Sufte 401. EM..;3-4451
õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425
<Am>
V
Chartcred AccountanU
55 University Ave!, Ste; 600
. ;Toronto,:Ont M5J 2H7 :
' Tel. 862-7115 '
Harbourfront (xallery, 235 iktsepteeris ainult ühekolmandi-
^, Queen's Qüay West, Jaanuar ku esitatud töödest. 48 mitmesu-
10. — 29, 1978.
,,Colour and Foon" kunstiühing
on oma organiseerimisest
peale olnud etnilise orientatsiooniga,
õhutades alles Kanadasse
saabunud, mitmesse rahvusse
kuuluvaid kunstnildie organisee-rituina
esitama oma loomingut.
Vastavalt uustulnukate liikuvusele
ning elu orientatsioonile on
Yiikmeüne koosseis aastate jpokr
sul olnud väga muutuv. Origi-naalseist
asutajaliikmeist on
praeguses nimekirjas alles ainult
kaks: poola päritoluga Mary
Schneider ja eestlane Abel Lee.
Asutajaliikmeist lahkus surma
läbi möödunud suvel nimekas l a ti
skulptor Augustus Kopmanis
ning alles hiljuti, kui Juba „Co-lour
and FormT* aastanäitus oli
kokloi Seatud, suri suurte võimetega
leedu graafik Telesföbas
Valius.; ;.••
Seekordne näitus ruumikas
Toronto Harbourfronti galeriis
on suureämiline,.;kuigi zhürii
guses tehnikas maali ning 11
kohnedimehsioonilist skulptuuri
j ja objekti esitavad läbiiõike praegu
aktuaalseist kunstistiilidest
ning otsingusuundadest. Üldmuljelt
on näitus siiski enam traditsiooniline,
kui uusi otsinguid tegev,
nii lahendustelt kui ka-teh-nikailt..^
•-. ; \' V -•^v ,
Eesti kunstnikest esinevad viis
järgnevate töödega. Kai Käärid,
esitab spontaanselt voolavate, ak-vareH-
selt valguvate vormidega
segatehnikas tehtud .abstraktse
maali „Three Horsemah*' (Kolm
ratsanikku); esmakordselt zhürii-näitusel
esinev Margus Lee, kes
signeerib -MÄLEE (M. A. Lee) ja
kellelt on läbitöödeldud pinna-tekstuuriga
; suuremõõtmeline
abstraktsioon „Proo£" (Proov,
katse); Abel Lee esitab vitriograa-filise
joonistuse „Springtime 2"
IKevade. 2;) Evald. .Timusk ekspressiivselt
jiügetõmbelise ala^a-relli
„Souashes (Kõrvitsad) ja
Karl Kaiing õhiikese ©liga maai-
Reservatsioonid väljastpoolt Torontot jä Montreali teha järgmistel kohtadel: Edmonton, Guelph,
Hamilton, Kitchener, London, Ottawa, Sanlt Ste. Marie, St. Catharines, Sudbury, Thunder Bay,
Waterlöo & Windsor.-Küsige ©ma telmsest alloleval numbril, mis dn tekile tasuta. ZENITH 1-3720.
STOKHOLM {EPL) - Rootsi
kõrgeimas kohtus oli arutusel eestlase
Rudolf Leisbergi pärandi küsimus,
kes suri 1974 tema suvemaja
põlemisel Huddinges saadud tu-lehaavadesse
81 aasta vanuses.
Tules. hä\dnes testament, mis oli
tehtud ühe Rootsis asuva kadunu
lähedase inimese kasuks. Selle tunnista
jäist oli ainult üks veel elus.
kõrgeimas astmes leidis kohus,;
et põlenud testamenti ei saa arves-;
se võtta ja pärand läheb sellega
Eestisse, kus elavad kadunu venna
kelm last, kes on järelejäänud lä-;
himad sugulased ja keda kohtus;
esindas N. Liidu saatkonna ülesän-!
del tegutsev rootsi advokaat.
Rudolf Leisberg oli pärit Hiiu-1
maalt. Rootsis asus ta alul elama
Värmlandi Storforski, kus ta omandas
kinnisvara, hüjem muretses ta
kinnisvara ka . Huddingesse, kus
maja 1974. aasta 21. juuhl selgitamata
põhjusil ära põles.
tud peaaegu monokroomse „01ii-vipuu
Kreekas". Skulptuuridega
eesti soost kunstnikud e i esine.
r
Pensionäride koosviibimisel esines ettekannetega viiulil Karl K a ruks,..
keda saatis klaveril Julie .Herma. Foto: J . Säägi
,.aupiuaarne objekt" loominguna
on näituse võibolla, originaalseima
väljapanektina Furey
Gonradl „Dress shirt on lianger"
(Särk riidepuul), Riis loijutab
hiigelmõõtmelist särki rippumas
vastava suurusega riidepuul. Ta-sapimiallstest
tehnikatest on in-divicluaalselt
omapäraseim
George Rackuse anoniseeritud
almnüniummsal „Directional
Eestlaste poolt organiseeritud
,,Colour and Form" - kunstiühing
oniileelanud tõusu ning mõõna
ajad ning täisealiseks saanuna
jätkab ihnselt elujõulisena oma
tegenist. Harbourfront Gallerj'
asub C:N torni tagalning on avatud
seitse päeva nädalas kuni kella^
^^ni õhtul. .
Toronto Eesti Pensionäride Klubi esimene kokkutulek uue!
aastal toimus möödmiud neljapäeval Toronto Eest! Maja suures
saalis rohkearvulise klubi pere ja nende külaliste osavõtul. Koos-oleloil
selgus, ei Mubi korraldab ka oma kokkutuleku Eesti Vabariigi
60. aastapäeva tähistamiseks, milleks ori ettevalmistused
käimas.- .--i -i
Koosviibünise avas esinaise F.
Tertsi eemalvübimise tcittu abi-!
esinaine S. Loosberg, kes soovis
kõigile uuit aastat;ja mainis,; : •
et klubi tähistab Eesti Vabariigi
juubeliaastapäeva oma kol^
kutulekuga 16. veebruaril.
Kõneleja teatas, ka, et Mubi tra-ditsiconiline
loterü korraldatakse
16;.aprillilning palus loterüle annetada;
esemeid. • - . -
Eesikayalises osas esines viiulü
Karl Karuks, keda saatis klaveril
Hiljem lauldi J . Herma klaverisaatel
ühisiaitle ning tunti rõõmu
tuttavatega ja sõpradega
koiitimüsest.
Koosvübimisel esinejaid tänati
lilledega ja ölavate Miduavaldüs-tega.-
.•' -
A B E L X E E
Talliniia 2. ^Tütarlaste Gümnaasiumi
endiste õpüaste kokkutulek^
•Jiilte Höima. Perenaised pakku- toimub pühapäeval^ 12. veebruaril
^ sid kehvi ning lauad c^Iid Išlubise-! kell 3 p.l. Toronto Eesti Majas,
niste traditsioonide kohaselt rik- j Klubi ruumis. Helistada 698-6689
kalifcult kaetud. ; - ivõi 534-4641. ; '
(Brgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 26, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-01-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780126 |
Description
| Title | 1978-01-26-07 |
| OCR text |
MM
IM
J.'
Nr. 7 VABA :^fenANE n ^ a ^ 0 v ^ , 26, jaanuaril 1878 i t e s ^, L k . ?
Nr. 7
'Saatekuia
0
j
35; . J.
8S
15
15
40
3õ
35
35
35
15
15
40
25
25
13
25
2Ö
20
85
40
40
20
2Ö
20
20
40
15
40
30
30
40
40
40
20
50
40-:
40
35
ivälju.^ Kogu
iseid rulle,
la asjatundja,
teha. Ilmselt
irtus mereas-as
need olid
iia unustatud
ega jätta p t -
läksin Katjasse
ja he-^
saatkonna
i : nimii/;oli
ua^tmelt kotas,
aitasin
raa
tulla
pärast ta oli
ndsime kõik
sõitis mine-'
et ed jätnud
iie. ametivõi-
:äsu saanuks
'une ju män-
|;5pül. Saksla-ähemal
ajal
^lastele võiks
^agu mitmel
ka seekord
b. Seekord ei
I midagi^ aga
>nas nimeta-reväeatäshee
sõjajõudu-lis
salak^rja-lalt
kaartide
'ii iseenesest:
^He tähtsust.
fidlastikuUe-jkus
Rootsi
p uurisid,
kereväel' või
lust kasu?
heidab pi
Kõige piivema nimega eesti selts väliseestlij ses asub Äustiraalias j a sealjuures osutub ta —
feoige \^siemaks eesti seltsiks võersil, kuS lehiteeda meie üle maailma laiaIS puistatud eesti seltside
siiinekirja. 1977. aastal, oktoobri kuul, piihitses ta oma 50 aasta sümiipäeva; Seltsi ntma on: Syd-
Hiey Eesti Selts Eesti Kodu Lindat Vaev^^
AustraaUasse saabusid, teavad senini, miUest selline imelik nimi on tekkinud, eriti nooremasse
põlvkonda kuuluvsi^.
Seoses seltsi juubeliga hakkab^ s:"adiisiiia)iSaabusSydneysse jär-nesnnddee
rriiddaaddee lM^rrjiuuttaajajlamlmäläes^t^u^s- -^f^^ jest eestlasi juurde.^
te lint lahti hargnemi. Sündmusi Sol aastal ilmnesid . seltsis
sedkeriävad silme ettevnä- s i i'
ka
esimesed iahklielid, nägu kirjutab
need toimusid viiskümmend aas-J A. L. Norrak. Põhjuseks olevat
. tat tagasi, kiii teekond maailmareisil
seda kirjameest viis Aust-
. raaliasse. Ta. peab -end ka stiüd-lasoks;
tunnistama, selle'- imeliku
; n i n ^ loos. :
olnud, et kodumaaltsaabunud
luied guurdetulejad ,olid enamuses
noored inimesed, kelle vaated
ja ideed tihtipeale' eiühtunud
. ,Eesti Kodu" ümber koondunud
;, Mind. ei imestanud sugiigi, kui kohapealsöte vanemate eestlaste
ma Sydneysse jõudes seal. eest\oiiiade.ga. Hüjem s a a bÄ
leidsin kaks eesti: seltsi. New; Y o r - '
gis. kus ma aastGypäevad^ olin pea
lased lõid vanast seltsist lahku ja
asutasid 1927. a. juunis uue ^ s t i
timud, olin leidnud eest vähemalt j seltsi „Linda". Kooskäimise vä-ppol
tosinat eesti seltsi:
\ Vahe näis olevat 'selles,-et need
olid kõik erineva iseloomuga; ja
erinevate silitldega koondised.
Kuid Sydney kahe 'eesti seltsi
vahel ei osanud ma kuidagi leida
erinevust.
Üks.'oli leidimd omale uluaiuse
vene seltsi kaasüümikunä selle
E I aidanud mingi vastuvaidle-'
mine, talle tehti selgeks, et lük-;
ka asi vaid käiku, küÜ pärast;
saame hakkama. ^ j
Ja nii siis juhtuski, et rninust.
sai Sydney; Sestl Seltsi ,,Eesti Ko- j
du Linda" esimene esimees. j
Selgus, et ei.olnudki^raske esi-1
mees olla. Koostioö vaimtistus;
liikmeskonnas õli suur, energiat;
kõigil üleliia; Või kuhu sa seda;
saidki kulutada üldises suures'
töö puudiises, mis siis Austraalias;
.—.jaüle maailma — valitses>
id kõvu ^sõhu, mis siis J . Lu- •
jadus oli tol ajal veel eriti suur
j a nii tegutsesid mõlemad seltsid
edukalt. Tavalised lüknied käisid
mõlemi seltsi pidudel ja olengutel.''
Kui mina Sydneysse jdudsin
ja mõlemis seltsis liikusin, hakkasin
uurima, mis on mõlem!
seltsi vahel valitseva lahkheli
ruumides peatänaval j a seal näi» j põhjus. : .
sid olevat- koondunud- vanemad [^^P^^; tundusid õ i^
Austraalia eestlased, kes olid üle seotud vaid .mõne.'juhtiva -tegelase
merede saabimud eime Esimest
maailmasõda. Teine koosnes, h i - :
lisemarast väi j ärandajatest j a oli
üürinud omale korteri tihe ;uue
Murnaja viiendal;;korral,- varustades
seda hädavajalise mööbliga,
•nü et istuniisvõimalus oli olemas.
Ainuke uhkusese oli automaatkla-ver;
muusikasõpradele..
Sorides oma arhüvis,; leidsin
omaaegses ;kodümaal /^ilmunud
ajakirjas ,,Välis-Eesti" 1937. aasta
oktoob.riku4; numbri, milles
^toUea^^ a^ar selt,si: esimees
L. A. Non'ak annab ka;|;ülevaate
sellest,, kuidas e^tlaskoiina orga-niseeriniine:
Sydneys: toime oli
.tulnud,-.'; ;•'•' ' ,, ;';:•
Esrm:ene eesti rahvusselts Austraalias
olevat loodud olnud juba
25 aastat tagasi (seq on nüüdsest
. aastast 75 aastat tagasi). Kuid
selle tegevuse katkestanud maailmasõda
jä oli .möödunud 13
pikka aastat enne,. kui oli asuta^.
tüd. järginine eesti selts „EeSti
Kodu" J . Liikatsi,; J . Sildeveri, A.
koolbergi, Av Goödbergi j . t. algatusel.
Selts kujun,enud elujõu-.
. liseks.
imelikkude ambitsioonidega. Peamine
vastuolu näis olevat ikkagi
juhtkonnas. „Eesti Kodu" kange
esimees oli vanaeestlane Smuul
(nii ta 'Vist oma nime kirjutas),
kiellega sai head juttu ajada ja
,,Linda" esimeheks oli E d . Jtir-gens,
Eesti Vabadussõjas oma
võinieid näidanud, mees, kellega
ka; oli hea ves/telda. Aga kui hea
jutuajamine puudutas seltside
lütmise.kasulikkust, siis ei olnud
asi enam nii hea. Saüi niõlemad
esimehed lõpuks nii kaugele, et
nad mõlemad niülle külla tulid
üheks heaks hõupidamiseks. Nõupidamine
lõppes; sellega, et mõlemad
mehed andsid teineteisele
kätt ja nõustusid liitmisega.
Nüüd tekkis aga pea ülepääsematuid
raskusi liidetava seltsi uue
• « ca
C3
w l
ta
C3
I
vi
1
a
Ui
u Vi
• w
O
©
© <1
katsi arvel, öeldi!). tjürisime
mumid^ kus hakkasime; talgute j
korras teostama iimberehitamisi.;
Tööjõudu ja talgulisi oli küllusesl j
Korraildasime pidevalt väljasõite;|
rohelisse, laulukoor esines; raa- j
dios, sest kohe oli; moodustatud
ka laulukoor A. R a i m l juhtimisel,
seltsi einelaud asus tööle; jne. jne.
Vaatan ülesvõtteid selles ,,Vä-lis-
Eesti'' Austraalia erinumbris |
Seal on „Eesti Kodu Linda'' esi- \
mene juhatus. Keskel nooruslik i
esimees, lähenemas alles .vaid |
30-dale eluaastale,: siis edasi kõik j
teised hästi mälus jäädvustatud
nimed juhatuslaua taga: A.
Talveperioodi hinnad kehtivaä - -'• ' • - - • -, ' -• ' . • •
13. 9.—31. 5. (wljaarvatod APEX) A P E X talveperiooiii hiimafl 1. 9.-31. S. ,
Msisfrešsf•;. ; ; $811;; $403' mi-' $S2f^: :$453 :
T © r ® i i t 9 : : ; ; - Sf^^^^ .:si4^ 5S3 V4? 7 : ; : ; 4 4 Q;
¥asje©uv®r; • 11141 138;;^^^^^ 530;;
Sadbary ; ; f Ö ! ; ; 4 6 4 : : ' S S Š ;M1 ; 565; . 52&
TkandšpBay;.• --m:: m^:- • §83 ^ :m m
SeKlf Sfs.;Möri© f3^;:r^ 841 ' BSS ; SOi;: :470:;
APEX: ekskursioöaietteostuMnö kehtiv i4--45 päefü,i. 10. 77 — 31. 3. 78
o na
Strandberg, E. Muuga, pr. F. Pa-ramonov,
L. Viru, A. Nipman, J;
Pikkur, L.; Kaevats. . Kas neist
peale esimehe on. veel keegi elavate
kirjas? Vaevalt; :
Mõne kuu pärast lahkusin
Sydneyst j a panin maha oma
esimehe ameti.
Keegi hiljem kodumaalt tulnud
oli:saanud esimeheks. Vanad esimehed
olid sürdunud juba teistele
seltskondliku tegevuse aladele,
sest. kellel Seltskondlik .; tegevus
istub veres, see sellest ei pääse, j
.Erinumbris esineb; ka Sydney;
Ekstra jõultdemiüdMentrealist Helsingi 21. ja 26. detsembril,
lendudele õigei ajal, kuna kohti on ainult püratult saadaval.
Reserveerige endale koht APEX-'
; ; K Ü S I G E SõmUÄEGXJ REISSBÜROOLT; VÕI 'OTSE FINNÄIR'üt
M O N T R E A L
625 President
TORONTO •;";•.
8Kmg.Št.E.
.M5C1B5 .
^ -H3A1KS .,
Tel/(416) 362-1511 . : T d . ;m 2824173
Reserveerimiseks s Reserveerimiseks:
Tel. (416) 869-1053 Tel. (514) 879-1752
Eesti Kaupmeeste ühisuse juha-nimega.
Kumbki esimees ei ohiud 'tus, kus esimehena figureerib en-
1927. aastal, kui väljarändamine
Austraaliasse hoogu võt-nõus
loobuma oma seltsi nimest.
Tegin siis kõiksugu ilusate väide-tege
salomonliku ettepaneku: liir
dame mõlemad nimed — vanemal
seltsil eespool, . noopeoml taga
pool, nn siis „Eesti Kodu Linda".
Kõlas imelikult küll, aga õnneks
ei. huvitanud; seniseid- esimehi
keelelised küsimused. Ma ei oleks
siis kunagi uskunud, et soe nimi
püsima jääb. Aga nüüd on see ni-tis
(eriti maaihnarahduri J. m i juba ilusa pika seltsi
Lukatsi Ohutusel, kes vahepeal
oli kodumaale jõudnud ja
Austraaliat kujutas tõelise - pa-seotud.-
Aga veelgi; ei ohiudä^ad; täiesti
iihel pool. Kumbagi endise
;eesti. seltsi; juhtkond ei olnud
[nõus sellega, et mõni teise seltsi
mees'saaks esimeheks uues liidetud
seltsis. Jah — jiüiatuse -liüi-meks
fcüll, aga mitte esimeheks.
Aga ainus erapoofetu isik oli l i i t r
mise koosoleku juhataja. See aga
sõdis vastu,; et itema on tegelikult
Austraalias vaid läbisõidul.
dirie „Linda" esimees Ed. Jür-gens.
Nüüd olevat temagi juba
ammugi müMä all.
Austraalia eestlaste ajalehe
,,Meie Kodu'' iihes vanas numbris
leian oma kirjutise seltsi neljakümne
aasta tähistamise puhul,
mis lõpeb järgmiselt:
,,Iseseisvuse ajal arendasime
hoogsalt Välis-Eesti. liikumist, ©t
luua tugevat silda Kodu-Eesti ja
Välis-Eesti vahel. Nüüd on jää-
;n;ud vaid vaba Välis-Eesti, mis on
organiseerunud nii rahvuslikuks
kultuuritööks kui välisvõitluse
ülesanneteks, ^ee on jõud, mis vajadusel
võib asuda aktiivselt tegCr
vusse, kui ^kodumaa jälle abi
vajab. Loodame ja oleme valmis!"
V ;.••
: ;Nende sõnadega võime lõpetada
ka sel puhul. '
T ED. RIISNA
AOV
RooiG 1512, Uoyai
T-NOTAR .;
Trupt^Tdwer
Toronto Domiüion Ceatt e
P')Stiaaüress: F.'0. 326, Toron
' (M- (Bay ^ King) M5K .1K7
Telefon: 869-1777 ;
24-tundi telefoni valveteenistus
HETHERINGTON, FALLI8
• • ; . ; : : - :} •;\-;•-;-
• P A R K , • - / ; -.
Advokaadid-notarid '
565 ;Bay :St.,;Sufte 401. EM..;3-4451
õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-01-26-07
