Vaba eestlane , January 26, 1978

              EESTIxOTS neljapämi. 23. jaanuaril 1978
Tffiiniuiu Illil '
, Jaaiimy 26, W\%
»•••
. 1
VABADE EESTLASTE HMLE!
V Ä U A Ä M M A : O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsefcli St Torontos.
{ PEATOIMEI^A: Karl Arro: /
TOIMETAJA: Ham . . ..
POSTIAADEESS: P.O. Bos 70,^S^^^ Omi M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.~ poolaastas $16.- ja
veerandaastas |9.—, kifipostiga aastas $48.—, poolaastas $25.50
: ja veerandaastas $13.^.
TEIXIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas. $32.— poolaas­tas
|17.- ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15'— '
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—, poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50
• Aadressi muudatus 30 C; — Üksiknumbri hind 35 c„
Püblished by Free Estonian PubÜsher. Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont.M6J 2H2
Diskussioonid ja manöÖverdami-sed
jUieit poolt Kanada ühtsuse säi­litamiseks
ja teiselt poolt Quebeci
eraldamiseks Kanadast on võtnud
Juba sellised mõõtmed, et selle all
hakkab kamiatama kogu Kanada
rahvusvaheline reputatsioon. Seda
kriipsutas eriti alla Ühendriikide
nimekas pankur David Roekefeller,
kes Torontos peetud kõnes mainis,
et Quebeci separatism viib alla
kogu Kanada majanduselu; '
Probleem ei seisa mitte ainult
selles, et Kanada prestiizh Amee­rika
Ühendriikides ja teistes riiki­des
tunduvalt kannatab, vaid ar-:
vesse tuleb ka võtta Quebeci eral­damise
kampaania mõju kõigile
Kanada eluavaldustele ja majäm-
^ dusüke probleemide lahendamisele.
Kanada föderaalvalitsusel ja juhti­vatel
poliitikutel on nü palju tege­mist
Quebeci eraldamisega, et neil
ei ole aega küllaldast tähelepanu
pöörata suurele töbpuudusele, üha
' kasvavale inflatsioonile ja teistele
pakilistele küsimustele, millest ole­neb
riigi edu ja hea käekäik. Olu­kord
on seda masendavam, et Que­beci
separatistid ei mõtle Quebeci
eraldumise küsimust kiirelt ära
lahendada vaid on vaimud venita­mise
taktika, mille eesmärgiks ön
Kanada teisi provintse ja keskva-
I litsust väsitada ja vintsutada kuni
nad lõpuks kogu asjale käega löö­vad
ja Quebeci eraldumisega nõus-tivad.:
Selle olukorra taustal on selge,
et Kanada ühtsuse säUitamine on
jõudnud Kanada ajaloo kestel kõi­ge
kriitilisemasse faasi. Kui esita­da
küsimus, kes on selle olukorra
tekkimises süüdi, süs bn sellele
raske üldsõnaliselt ja definitiivselt
vastata. Tundub, et siin qn mängus
palju tegureid ning oma käsi ei
saa täielikult puhtaks pesta ka Ka
nada juhid ja poliitikud, kes ajaloo
kestel ei ole leidnud õiget vormelit
Kanada prantslaste ja inglaste
ühendamiseks ning nertde vahel po­sitiivse
koostöö loomiseks. Inglaste
Ja prantslaste vaheline ajalooline
vihavaen, võidetud ja kaotatud la­hingud
ning võitlus poliitüise hege­moonia
ja Kanada rikkuste pärast
on loonud olukorra, mida separa­tistid
praegu osavalt ära kasuta
vad eriti nooremate generatsioom
de mõjutamiseks.
Meile tundub, et Kanada ühtsuse
säilitamisel on seni peamme rõhk
pandud majanduslikele ja poliiti­listele
probleemidele, kuid selle
kõrval on unustatud hariduslikud,
kasvatuslikud ja sotsiaalsed küsi­mused.
Nendest küsimustest üle
vaatamine ei ole mõjutanud mitte
amult änglo-sakside ja prantslaste
vahekordi vaid on aidanud kaasa
kogu Kanada disharmooniale. Ku­na
hariduspoliitika korraldamine
allub Kanada põhiseaduse kohaselt
provintside haridusministeeriumi­dele,
süs valitseb Kanadas Õppe­raamatute
ja õppekavade osas
suur ebaühtlus ning puuduvaid
õpperaamatuid täiendatakse sageli
Ühendi-iiMdest importeeritud raa­matutega,
mis sageli käsitavad
eriprobleeme ühendrükide seisuko­hast
lähtudes. Sellme lõhestatud
hariduspoliitika on tekitanud olu­korra,
kus Kanada algkoolides pal­jud
lapsed isegi ei tea, mis on Ka­nada
pealinn ja mitmest provint­sist
koosneb Kanada, rääkimata
šüs veel ajalooliste sündmuste üht­lustamisest
prantsuse ja inglise
keelsetes õpperaamatutes.
Oleks aeg, kus Kanada juhtivad
isikud hakkaksid mõtlema sirguva­tele
generatsiponidele ja teeksid
plaane ja kavasid, kuidas neid kas­vatada
tõelisteks ja rahvuslikult
mõtlevateks kanadalasteks, kes
tunnevad põhjalikult oma maad,
selle ajalugu ja probleeme. Ehkki
hariduselu korraldamine allub pro­vintsidele,
on provintside haridus­ministeeriumide
vahel võimalik
arendada tõhusat koostööd vastas­tikuste
nõupidamiste ja konverent­side
korraldamisega, mis võimal­daksid
õppekavade ühtlustamist,
ja seda eriti rahvusliku kasvatuse
alal. Seni on korraldatud selliseid
provintside vahelisi nõupidamisi
majanduslike probleemide ja kak-sikkeelsuse
küsimuste lahendami­seks,
kuid muud pakilised ja oluli^
sed küsimused, millele bašeenib
väga suurel määral Kanada tule­vik,
on jäetud lahendamata.
Küsimus seisab ainult selles, lias
sellise programmiga ei ole jäädud
juba hiljaks ja kaš Kanada lagu­nemise
protsess pole võtnud juba
selliseid mõõtmeid, et seda on ras­ke
pidurdada.
K.Ä.':
Ukraina ühiskond Torontos tähistas möödunud laupäeval Ukraina
iseseisvuse väljakuulutamise 60. aastapäeva piduliku õhtusöögiga
Royal York'i hotellis. Ukrama^Kanada Komitee Toronto osakonna
poolt korraldatud banketil oli külaliskõnelejaks endine
John G;; DiefenbakCF.
J. G. Diefenbaker oma sõnavõ-tus
suhtus väga kriitiliselt Kanada
Ja tedste' lääneriikide hoia'^
Nõukogude Liidu ;suhtes. Tä mär­kis,
et ta oii vümane, kes UN-is
nõudis vabadust Nõukogude Liidu
poolt ikestatud rahvastele. Miks ei
ole Kanada esindajad hiljem, välja
a&tunud kommunistlike rezhiimide
• poolt ijikestatüd rahvaste kaitseks?
On viimane aeg, et läänemaail­ma
rahvad ärkaks ja näeks kom­munistliku
.Venemaa, hä.daohtu.:
Vene sõjajõud on mitmel alal, eri­ti
mereväe osas, tugevamad lääne­riikidest
ja hädaohuks läänemaail­male.
UN-ist ei ole praegu midagi
head loota. V
Ukrainlasi tervitas nende aasta­päeva
puhul ka Ontario liberaalide;
juht dr S. Smith.
Ukraina iseseisvuse väijakuulu-tamise
60. aastapäeva banketil vii­bisid
külalistena ka teiste rahvus-i
gruppide keskorgani^atsiooilide
Nr. 7
N. Lüdu Ja Hina-vahel on tekkinud vägikaikavedamine Eambodzas.'
Kuld rahana idatub kaugemale tagasi kui kirjutatud ajalugu. Paratamatult osutub vajalikuks
küsida, kuidas see tuli, et kuld muutuks rahaks? Kaks küsimust oleksid siinjuures bluuse täht­susega
rahvusvahelise rahaturu arendamiseL Esiteks, miks oli raha tarvEik? Teiseks, miks kuld
rahuMas • seda vajadust kõige paremini lm! kõik^ t^^ : .
RaJia puudumisel meie ei'saaks
rääkida kaubandusest kui niisu­gusest
rahvusvahelisel tasapinnal.
Sellises olukorras äriline tegevus
leiab aset ainuilt siis kui „kaup
on-koos".
uiks geniaalne mees tuli välja
suurepärase mõttega, et kergem
oleks ^kaubitseda kui oleks üks
vaihepealne kaupaiiees,'kes ostaks
ära tootjate kaubad, ilma et neil
endil oleks vaja otsida nende kau­pade
lõplikku tarvitajat.
Eelnõuetavaks tinginmseks aga
oli, et. sarnane kaup pidi olema
jagatav väiksematesse ühilmtes-se,
sest oli vajalik, et need ühi-
. knd vastaksid-asja-hinnale.
Ennem kui samast kaupa sai ka­sutada
raiiaiia pidi ta rahuldama
samaaegselt järgmisi tingimusi:
olema vahetuskaubaks mida sai
kauemat' aega alal hoida ja tal
pidi endal ka olema tootmisväär-tus,
sest kaubatehiriguid ei teh­tud
sellistel seaduslikel alustel
kui t/äna$>äeval.
Kulla mitmed erilised välispi­dised
omadused aitasid kaasa:
selleks, et seda .hakati kasutama
sarnase otsitava vahepealse kau­bana.
Esiteks kuld ei kulu ja on
võimeline säilitama oma öriginaaii-se
„silmailu".
Ta oniihtlase väärtusega ja
tema transporteerimine ja alal­hoidmine
võrreldes teiste kau­padega
on tunduvalt odavam..
Kuna kulla kaevamine oli. seotud
suurte kuludega ja riskiga, siis ka
kulla väärtus ei olnud . päevast
päeva kõikuv. Nüsiis kuld muutus
rahaks. .,'
Koos ajaga ja rahvusriikide
tekkimisega telakisid aga ka prob­leemid/.
eriti raha transpordi suh­tes.
Jõuti kokkuleppele, et riigi'
piirides hakatakse välja andma
nn.- kuHa tõendeid, milledest tä­napäeval
räägime ikui rahast. Ku­na
puudusid kiired sidepidamise
vahendid, siis tekkis kartus, et
pabe. --aha trükitakse rohkem kui
va,sta- ad kulla tagavarad seda
lubavad, mille otseseks, tagajär­j
ed . €leks tarbekaupade hinna
tõus. Et ileida usaldust rahva hul­gas,,
^idid valitsused .nõustuma,
etnac. igal aijal on valmis vaheta­ma
paberraha kulla vastu kind­laks
määratud hinnaga. Nüüd
aga teklus olukord, kus.valitsus­tel
ei olnud enam võimalik trük­kida
-paberraha sellises ulatuses
nagu, seda oleks vaja oMd siss-kaubanduslikuks
tegevuseks. •
v Kui seati sis§e teatud rahvusva­heline
vailuutasüsteem,. siis iiim-nes,
et seal oli suur vähe nõudmi­ses
raha järele sise- ja. välistur-gude
kaubanduslikes tehinguis.
Raha hulik, mis leidis kasutamist
omajiigi piirides, vabastati kulla
vastu vahetamise kohustustest, et
anda valitsusele võimalusi ope­reerida
raha hulgaga, milline pee­ti
vajaliikuks sisemajanduse tege­vuse
stabiilsuse hoidmiseks.
Suurim muudatus selles suhtes
leidis aset 1930-nendate aastate
kestel, kuna siis hakkasid ilm­nema
esimesed sümptomid, et
kulla tagavarade kasv ei, jõua
sammu pidada maaihna kau­banduse
kasvuga.
Tänapäeval on kuld vaid mõnes
üksikus Araabia riigis veel raha
aluseks kuna ' mujal maäümas
kula hind oleneb nõudmise suu­rusest
vabal ituruL
Rahvusvahelises kaubanduses
on aga kuld ikkagi veel vahendiks
kuidas mõõta väliskaubanduse bi­lanssi.
Rahvusriikide riigipangad
ostavad ikulda lootuses, et nad
tulevikus; saavad seda müüa, teis­tele
. riigipankadele. Ilmselt . on
see analüüs ring jooneline, aga see
ringkäik ongi see usaldus, mis
paneb ahise igale.-- raihale, kaasa­arvatud
rahvusriikide paberrahad.
Praktiliselt :on ^Mlaie tänapäe­val
jäänud ainult kaks väärtust.
Riigipangad säilitavad kulda
selleks, et rahvusvahelisi kau-batehinguid
tasakaalustada vä­lisvaluuta
puudunüsel.
Eraisikud aga ostavad kiiida in­vesteerimise
ja spekulatsiooni
põhimõtteil;
üks mõjuvamaid tegureid kul­la
osatälitsuse vähenemisel oli,
et kuilareserve hakati asendama
Am^eerika dollaritega —. šaanm,
mis omakorda tunduvat ' mõju
avaldas Ameerika- dollari väärtu­se
langemisel. Teiseks peamiseks
põhjuseks, miks kuld kaotas oma
hiaagilise mõju rahvusvahelisel'
rahaturul, oli asjaolu, et kuld- ei
kandnud mingeid initresse nii na­gu
seda kannavad pankade raha­lised
hoiused.
Märkimata ei tohiks ka jätta as­jaolu;
et-iajaloo jooksul on paljud^
riigid kadunud ja uusi juurde
tuihiud ja koos selle tõigaga on
paberrahad kadunud käibelt j ^
uusi väärtuseita rahasid trükitud
ilma igasuguse majandusliku ta­gatiseta.
Kuld aga on üleelanud
j ^ säilitanud ikkagi mingisuguse
väärtuse, vaatamata revolutsioo-'
nidele ja pikkadele sõdadele.
JEestlaste poolt võttis banketist
osa Eestlaste Kesknõukogu Ka­nadas
esimees U.-.Petersooabi-
. ^kaasaga. .;•
Kohal olid ka läti, leedu, poola, un­gari
ja teiste rahyu3^ruK>ide esi­mehed
või nende esi
• Eesiti Teadusliku Instituudi tö,ö-kavas
on eesti soost pagulasite
tööde bibiiögrafeeTimine. Insti­tuut
palub kõiki ülalmärgitud uu­rijaid
saata oma tööde, ioetlus
ajavahemikust 1945—-1077 vastava
bibliograafia jaoks. See biblio-^
graafia koostatakse bio-biMie-graafilise
põhimõtte kohaselt.
See bibliograafia koostatakse il­ma
sisulise liigituseta kronoloo­gilises
järjekorras. Kuna eksill-teadlasi
asub üle terve maailma,
j a korduv konitaktivõtmine on
raskendatud, siis palutakse töö
' ühtluse ja sujuvuse huvides iga­üht
oma isikliku tööloetLuse koos-
' tsmisel tähele panna järgmisi
.nõudeid:,
! 1. Arvesse tulevad kõik tööd,
ka mitteteoloogilised, ja mitte ai-nült
eestikeelsed või eestiaineli­sed
— iseseisvaist teoseist kuni
artikliteni koguteoseis või ' kui-tuuraoakirjades.
Arvustused ja
' mälestuskirjuitised tuua \ eri rub­riigiga
loetluse lõpus/
! 2. Eriti tähis on biograaliline
täpsus: töö täielik pealkiri, ilmü-j
miskohit ja aasta, lehekülgede.
!.arv; kui ^'rtlkkel, siis ka puMikat-
• siooni nimi,' milles ilmunud, selle
seeria või osa number, ilmumis­koht,
ja -aasta .ühes artikli lehe-;
y külgede ulatusega.
• 3 . Kui töö pole ilmunud mõnes
suuremas ikuiltniurikeeles (saiksa,
prantsuse; inglise või"hispaania),
4200 Eesti kooliõpilast saadeti
tänavu „suure oktoobri auks"
Venemaale ehitüsalastele ja muu­dele
töödele. Kogusmmas inad
töötasid 135.000 töötundi, kusjuu­res
nende, töö olnud vääsrö 5,8
mil. rubla. Lätist saadeti mitme­sugustesse
Venemaa osadesse
tööle 7000 kooliõpilast.
Eesti õpilased töötasid Stavro-pplis
(Kaukaasias), Smolenski
piirkonnas^ Kaitjalas, Tjumenis
(Lääne-Siberis), Komis j.m. Töö-hooaja
lõpul avaldati koolilastele
tunnustust, kusjuures eriliselt
tõsteti üles Eesti. ja Moldaavia
laste töösaavutused.
Alla 14 a. lapsed pidid suvel
töötama kolhooside ja sovhooside
V^iirkcjndades". • \. :
(NACHR. AUS BALTIKUM)
tuleb pealkiri tuua^- ingliskeelse
tõlkega (kui referaat mõnes muus:
keeles, süs lisada .^elle • pealkiri
ja märkida .Summary, Zusam-menfassung
või Resume)). ,
Selle bibliograafia koostajaks
on teol. lic, Richard Koolmeister,
kelle kätte palutakse saata ka
vastavad materjalid aadressil:
Mandeltolomsgatan 15, S-722 25
Väsiteräs hiljemalit 15. märts 1978.
EESTI TEMDUSLIKU
: INSTITUUDI JUHATUS
Ehkki Ühendriikide endine pre­sident
Gerald Ford vümase pre­sidendi
valimiskampaania ajal
veenvalt kinnitas, et ta sõna „de-tente"
enam oma suhu ei võta, ei
ole detente polütikä populaarsus
kaugeltki kadunud. Uus president
Jimmy Carter oli samuti esialgu
detente suhtes mnbuskllk ja kiii-tiline,
kuid nüüd kinnitavad Was­hingtoni
polütilised eksperdid, et
detente polütika ajab Washingto­nis
sama rõõmsalt õisi nagu va­nal
heal ajal" välisminister Kis-singeri
päevil.
Ka raudeesriide taga räägitakse
detentest ja koostööst läänerUkS-dega,
mille raamides kavatsetakse
kaplialismimaadest niipalju raha
välja pumbata kui võimalik, et
hoida nende toetustega konunu-nistlikku
majanduselu Iniidago
käigus ja vee peal. Kuidas" aga
detente poliitikale punasel poolel
ideoloogiliselt vaadatakse, seda
tõestab võib-oUa kõige paremini
Idä-Saksaniaa, kes ei lepi Ida- ja
Lääne Berlüni lahutava praeguse
häbimüüriga vaid on asunud se­da
kõigiti tugevdama ja Idndlus-tama,
millise tilesande teostami­seks
oii rakendatud suurel hidgal
inimesi ja materjale.
Senise ehitustegevuse järele
võib otsustada, et Ida-Saksamaa
kommunistlUfud valitsejad ku-vatsevad
Lääne-Berliini täielilmlC
ümber piirata 4.20 meetri kõi-guse
betoonmüüriga. Ida-Saksamaa
valitsejad on oma häbimüüii va­rem
mitmel puhul „modeniisee-rinud",
Imid seekord tahetakse
teha nähtavasti põhjalik töö ning
rajada absoluutselt kindlad vang-lamüürid,
mis on varustatud ka
valiitomidega, elektrivooluga lae­tud
okastraattõketega Ja hüir4>-
kjfelladega.
See kõik on detente ja Lääne-
Saksamaa OstpoHtiki teine pale,
mida Iäänes^ teatakse ja mida nä<-
hakse kõigis selle koletuslildtu-ses,
kuid mUlest katsutakse
vargsi mööda vaadata ja nüUest
jCi taheta rääkida. Oleks juba vist
ammu aeg maskide maha võtnü-seks
ja ida ja lääne vahekorda­dest
varjamatult rääMda.
Ühendriikides on pidevalt ilmu
nud artikleid, filme ja muid ma­terjale,
mis valgustavad Vietnami
sõda kommunistidele soodsast
vaatevinklist ja püüavad miidata
Lõuna-Vietnami endist valitsust
korrupteerinud grupina, kelle
abistamisega ameerildased tegid
ajalooliselt suure vea. Samuti
püütakse näidata, et ameerililiised
võitlesid Lõuna-Vietnamis ajaloo­lise
paratamatuse vastu, kuna
Lõuna-Vietnami elanikkond oma
sluures enan^iiseš pooldas kom­munismi.
Asjad ei olnud aga kaugeltki \
sellised. Nüüd valgustab oma äs
jaihnunud raamatus „Decent In-terval"
tõelist oIu_korda ka amee­riklane
Frank Snepp, kes oli CM
strateegiliste analüüside juliataja
Saigonis. Raamatu ilmumise vas­tu
on siin ja seal kostnud protes-tisõnu,
kuna see on erakordselt
paljastava iseloomuga ja paljud
';V. ' •(Järg:;ik."3). ;
28. JJ
dr.
VAI
EK
ESTd
.Aiktsia
Wall
• T^
T
/ • \
vasa
yad, et|
iinud
(jjusele;
Snepj
Ühciidi
na-Viei
dine
Kissinj
ülem
olid
kos, et
jäbirääl
laste h
võünu
Vi
tor üt^
mehed]
.teisi, 1^
andmel
sevad
Jõuga,
tulemi
se plaj
ficna
kaos.
olid
töölist^
ha nir
Sui
kud
ta isil
langes]
se nin|
maksi
kaastöl
paüjasj
ja väil
süüdi
abU
kõike
tunudj
See
et ÜIij
ros lai
olulcoi
mis (Ji
metegi
tid«
ga. Vii
näitas!
nami
poUitil
vaan
Snepi
mis
nistidj
rikla^i
langel
le teg^