1980-07-03-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lational Library 56255
OGetnt.aAwcaqouOinstie tions Section
ON4
saos
gecoud ciass mall regls-tratioss
nnmbeir — 1689.
f
Nr. 50 (2285) XXIX aastakäik Neljapäeval» 3, Juulil 1980 - Tisursday, July 3, 1980 Üksiknumbri hind 45 centS
ogi p ^ ^ r f H i i r t i ü i m e s f föliistasid eesti talfuyritoide fiaybeü
. Möödumid" nädalalõpul, 28. juunil täMstatI Seedri orul :„Suvihan 1980" pidustusega Seedriönii 25.
tegevuse juubelit. Alati aastate Jooksu! olnud s õ t o aga keskpäeval
jäi Seedrioridvihm^ ^m^^ hiljem ka iimbruskonnas ja õhtuse teatrietenduse ajal võis yaba-õhuteatris
ning telkide vahel oma meelelahutust pidajate hulka arvestada paari tuhande lähedale, õhtuse
teatrietenduse ajal oli taevas; selgunud ja üälskua oli nagis osa lavapildist. Väga Jaheüm ,aga sun-'
, diš osavõtjail-j^ristalverüetu^ • V
Pidulik kontsertakttis koos või- V. KaJiaga Meva tõr
dutule süütamisega algas - hilisel mendi kõrval asetseva • võiduüile
pärastlõunal mälestussamba välja-: aluse juurde. V. Kana sammus
kui. Rahvarõivais teadustaja Kat^ E.V.aupeakonsulii:Hem^
rin Heyduck ütles: avasõnad ing- de, raporteerides, et võidutuli on
lise,ke£ies sellele järgneva Kanada süütamiseks kohale toodud! Koos^
hümniga; pidustuse üldkorraldaja- sammusid nad meeskonna juurde Noorem põlvkond on kasvanud
H. ^Pärkma ütles sissejuhatuse tuli ulataU aupeakonsul I. Heinsoo- asukohamaade ^
eestlasile Ja järgnes Eesti hümn, le, kes^^^s^^ aagtaü
m^h^^^^^^^^ »ast-s^^ kui kodumaal.
soo võidutule sümboolsust. T^^ on suhe muutunud. Kuid ^^^^
petas lühema sõnavõtu sõnadega:; räägitakse globaalsest Ees-
. ; tist. Seda: kannab arvukas noor
„Sümbollseerigu see meie side- põlvkond eestlasi; kes on suutnud:
meid kodumaaga, sisendagu see maailmakultuuris kõrge taseme
meile lisku, et kord Jälle ködu-v saavutada ja on meile suureks rah-:
^ maal vaiba vaim võib vägivalla • ^^likuks varanduseks. (Avaldme
voita ' • . pikemša kokkuvõtte~sellest huvita-vast
kõnest meie ajalehe ühes
Dr.; K. Au^ :.
Seedi-ioru ei näita veel väsimuse
märke, aga ometi oh sümgi kaugemale
mõtlejail salajas ja
vargsi:.", tekkinud .'küsimusi ..Ja
kartusi.^ •..
m
H. Pärkma ütles kõigile külä-tere
tulemast, ^tervitades
püskop K., Raudseppa ja Eesti Vabariigi
aupeakönsul I. Heinsood,
t a nieenutas oma sõnavõtus kuis
5: juunil; 1955. a. langetati siinsamas
väljaku serval ptsus omandada
see maa,; millest sai Seedrioru.
Selle aja jooksul on palju muutunud,
ka need inimesed, keda pea-me
tegijaiks. Kuid nende va^v ja ^'ff,^^^^^^^^^
> töö pole olnud raisatud aastalist ajalugu. Ta vaatles sama auiiilcmeiks valitute austamine ja
^ • : V ' ajajärku pagulaseestlaste ühiskon- neil^^ aulükmediplo-
Täna saame jagada kõike^ mis dade kujunemisel ja oma isikliku j^ite kätte andmine. Dr. R. Toi,
siin loodud, oma külalistega, elu arendamisel, kes elades uutes: y; fjujjei/v^ j
Selle aja jooksul on siin eestlasi ühiskondades, säilitasid iltka oma Jõesaar, T.E Meeskoor, Hamiltoni
käinud igast' maailmakaarest juured Läänemere kaldal. Elati ^^.g. Segakoor, Hamiltoni E .^^
kokkn 69.000,
tänavu läheme, juba üle 70J
ri.
olnud 11 teatrilavastust 34.000 osa-tööpäevades
ja lejate ühing ja Hamätõni E.R.R.
. . äeyades, rahvuslikku soo- ^Randali'' võtsid vastu äuliikme-v
^ r ^ c ^ ^ ^ ^ . ^ . A ^ ^ c m ' ^ ^ ^ ^ dipJömid, mis kätte anti kor^a-oHmd^
U i e a ü - i ^ ^
2 2 1 e S ^ .eedrioru;:oMud aim.^ .ioonide esindajaüe,^I^^^^^^^
•te-arv. • :' -••./•. '
Vaimuliku talituse pidas piiskop
K. Raudsepp, tuues eeskujuks kuninga,
väejuhi ja luuletäj a Taaveti,
kes siis, kui tal oli raskusi, pöör-laadne,
saades onm tegevusega tut-üiiemotb^^^
tavaks ülemaaunselt. ' v
Seedrioru tema juubeli puhul
Lõpuks; ta käsitles ka mõtteid -tervitas E.V. aupeakönsul I. Hein-muutuvaist
aegadestj ja ihihaestest; sQ0^ / ,
Paljud töömehed on lahlõmud, uu-
Kögu Kanada Atlandi ookeanist kuni Vaikse ookeanini pühitses teisipäeval, 1. juulil pidulikult oma US.
sünnipäeva. Peaminister Trudeau-tegi Ottavsras ühtlasi Ihatavaks, et Kanada uueks hümniks on nüüd
ametlikult ,,0'Canada", mis on saanud parlamendilt vastava kinnituse. Pildil näeme sünnipäeva tidevär-
'•fe Ottawas Parlämehdimäel. '
dusseUe poole keda ei nähta, aga si on juurde tulnud-kes
seisab inimese juures, kuna - ;
Jumal paneb tema štthu lauhisõ-nad
jä kiituse. Jumal on andnud
ääreteid mimese ja rahva hinge,,
kus on raskusi ja lüüašaämisi.
Praegu on maailm ummikus, millest
enam välja tulla ei osata., Kuid
kes pöörduvad Jumala poole, neile
pannakse südamesse usk ja vägi,
nad leivad Usku ka, süs kui ifeõik
hakkab nurjuma. Meie peame paluma,
et meie kannatav kodumaa
sellest väest osa saaks, mis on
suuiim ohiud ja suurimaks jääb.
Järgnes Eesti vabaduse eest langenute
mälestamine.
(Järg lk. 5)
ANKARA --Türgi pealinnas Ankaras toimunud NATO välisministrite konverentsü kritiseeriti teravate
sõnadega N. Lüdu okupatsiooni Afganistanis kuid sealjuures jäeti uksed lahti venelastega läbiräaki'
miste pidamiseks ja Afganistani kriisüe lahenduse leidmiseks. 15-ne riigi välisministrid asusid N. Liidu
hukkamõistmisel ühisel seisukohal, ehkki N. Lndu propagandaorganid lavastasid konverentsi keste!
ägeda kallaletungi ühendriikide president Cärterile süüdistades teda valetamises ning AfganistaM
Misimuse laliendamisel takistuste tegemises.
LONDON .---Inglismaale saabunud usaMusvääfsefe
kaselt ön N. Liit oma vägede vähendamise kampaania raamides
MgaMstaništ välja tõmmanud 6000 sõdurit,^ peamiselt sellised väekoondised,
keda ei ole -võimalik, kasutada Äfgamstani mägimaastikul
partisanide- vastupanu •'maliäsunsiElsekSi
Inglise sõjaliste küsimuste eks- Moskval seni Afganistanis 73.000
perdid on arvamisel, et vene maaväe sõdurit, 7000 lennuväelast
ülemjuhatus loodab Afganistanis ning 3000—4000 sõjalist nõuandjat.
Margot BoM deklameeris Marie toime tulla väiksema sõdurite ar- Kui Kreml nüüd teatab 6000 sõduri
Underi luuletuse Mälestus^ ja vuga, väljavümisest Afganistanist,
tõotus", müle aJäl Hamütoui E.V.
ühingu liikmed asetasid pärja
ja Seedrioru rahvarõivais noored
lilM
Pärast vaikset leinaleisakut sam-musir'
^ ^ v.ü. liikmed eesotsas
kuna vene sõdurid on
partisanide vastu toimunud" võitlustes
kogemusi ning teavad kuldas
vastupanu maha suruda.
Londoni allikate kohaselt
süs hõlmab see peamiselt tankija
õhutõrje üksused ning raketi-meeskonnad,
keda ei saa kasutada
2
Moskvast arvustati eriti kibedate^
sõnades Carteri ringsõitu Euroopas,
niis lõppes teatavasti Hispaanias
nmg nendest arvustustest
võib järeldada, et venelased ei kavatse
asuda Afgahistani tuleviku
kuoundamisei; kompromisside teele.
;Samal. ajal •deklareeriti NATO
välismmistrite nõupidamise lõ-pukomünikees,
et venelased kasutavad
esmakordselt oma sõjajõudude-
rakendamist ühe neut-raajlse
riigi vastu, kes eksisteerib
väljaspool N. Lüdü mõjupiirkonnas
olevaid Varssavi pakti
riike.. :•; -: '• ;:.;•.•:..;,_
NATO peasekretär Joseph Luns
kinnitas, et nünistrite konverents
ei lasknud ennast mõjutada N. Ludu
teadaandest, mille kohaselt osa
punaarmee iiksustest lahkub Afganistanist,
ühendriikide välisminister
Müskie mamis, et vene vägede
osaline väljaviimine on ainult
Kremli propagandavõte,
, kuna tegelikult toimub Afganis=
tanis vene vägede vähendamise
asemel nende suurendamme.
Välismüiistrid arutasid pikemalt
ka Palestiina araablaste tulevikuprobleeme
ja leidsid, et palestiin-lastele
tuleks anda enesemääramise
õigus. Selle seisukohaga ei
nõustunud siiski ühendriikide välisminister
Muskie, kes süski pooldas
palestiinlaste esindajate kutsumist
tüliküsimuste lahendamise
konverentsile. -
Seedrioru kontsertaktuse üheks osaks On alati olnud pärja ja lillede asetaniine mälestusmonumendileo
Pildil HamMtoni Eesti Võitlejate• Ühingu liikmed: ja • Seedrioris moored -mälestusseisakus pärast- liUede, ase-,
tärnist ; --'.•\; Foto.:;Val)sEestlaii©:
MOSKVA ~ Lääne-Saksamaa kauaoodatud kantsler Helmut Sch-luidti
külaskäik Moskvasse lõppes tulemusteta, N. Ludu juhid olid
Ihnšelt arvamisel, et neil õnnestub Lääne-Saksamaa ja Ühendriiki^
de vahele Milu taguda ja Bonni hoiakut Afganistani Msimuses
muuta, kuid see katse lõppes ilmse ebaõnnestumisega ning suure
pettumusega venelastele. Schmidt kümitas sikalt Brezhnevüe ja teistele
Moskva juhtidele, et N. Liit peab oma väed Äfganistamst välja
tooma kui ta tahab lähendada praegiist rahvusvahelist kriisi Ja väida
ja lääne vahel teMfinüdpfc^
N. Lütu viuna oma vägesid Afganistani.;
Nendeks põhjusteks on
Moskva versioonil kohaselt teiste
riikide segamine Afganistani sisemistesse
asjadesse.
Kantsler Schmidt vihastas N. Liidu
juhte ka oma ettepanekuga,
mille kohaselt venelased peaksid
piirama oma keskmise lennukau-gusega
rakettide arvU ja looksid
sellega eeldused Euroopasse paigutatavate
rakettide probleemi lahendamiseks
läbirääkimiste kau-
'du; „;-:;. ; V;-',V • •/;; : ;,;.
Venelaste seisukoha alusel peak-rügid
keelduma
Schmidti seisukohad olid. ilmselt
Brezhneviie vastumeelt, kuna
kantsler tegi venelastele selgeks,
et N.. Liidu lubadused vägede vähendamiseks
Afganistanis ei ole
küllalt veenvad ja;usutavad.
Kantsler toonitas neid seisukohti
ka Moskvas tema auks korraldatud
banketü nhig kõne häiris
J^iivõrd Kremli juhtkonda, et N.
^iidu ajakirjanduses olid suured
®sad kantsleri kõnest välja jäe-
: tud. •;.:;;:";•
Tass kurtis selle asemel, et kantsler
ei toonud oma sõnavõtus esile
neid tõslisi Dõhjusi, mis.-sundis
' PARHS — Prantsusmaa presi-dent
Välery Giscard d'Estamg te-^
gi teatavaks, et prantsuse sõjajõud
oh konstnieermud neutrom-pommi
ja seda edukalt katsetanud.
Pommi produktsiooni andmine Ja
sellega prantsuse kaitsejõudude
tugevdamine tuleb kaalumisele ja
otsustamisele lähema kahe ja kolme
aasta jooksul. Pressikonverent-šU
avaldatud presidendi andmete
põhjal võib Prantsusmaa neutronipommi
produktsiooni anda juba
1982. või 1983. aasta jooksul. Gis-cardile
võib pommi produktsiobni
andmise vastu tekkida tugev opositsioon
parlamendis, kus uue relva
produtseerimist ei poolda sellised
: suured partei nagu gaullistid
ja kommunistid. '
ühendriikide keskmise lennu-kaugusega
rakettide paigutamisest
oma territopriuniile vaatamata
sellele, et Moskva on suunanud
juba mitusada sellist raketti
Euroopa ;suurem.atele Mnsaa»'
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 3, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-07-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800703 |
Description
| Title | 1980-07-03-01 |
| OCR text | lational Library 56255 OGetnt.aAwcaqouOinstie tions Section ON4 saos gecoud ciass mall regls-tratioss nnmbeir — 1689. f Nr. 50 (2285) XXIX aastakäik Neljapäeval» 3, Juulil 1980 - Tisursday, July 3, 1980 Üksiknumbri hind 45 centS ogi p ^ ^ r f H i i r t i ü i m e s f föliistasid eesti talfuyritoide fiaybeü . Möödumid" nädalalõpul, 28. juunil täMstatI Seedri orul :„Suvihan 1980" pidustusega Seedriönii 25. tegevuse juubelit. Alati aastate Jooksu! olnud s õ t o aga keskpäeval jäi Seedrioridvihm^ ^m^^ hiljem ka iimbruskonnas ja õhtuse teatrietenduse ajal võis yaba-õhuteatris ning telkide vahel oma meelelahutust pidajate hulka arvestada paari tuhande lähedale, õhtuse teatrietenduse ajal oli taevas; selgunud ja üälskua oli nagis osa lavapildist. Väga Jaheüm ,aga sun-' , diš osavõtjail-j^ristalverüetu^ • V Pidulik kontsertakttis koos või- V. KaJiaga Meva tõr dutule süütamisega algas - hilisel mendi kõrval asetseva • võiduüile pärastlõunal mälestussamba välja-: aluse juurde. V. Kana sammus kui. Rahvarõivais teadustaja Kat^ E.V.aupeakonsulii:Hem^ rin Heyduck ütles: avasõnad ing- de, raporteerides, et võidutuli on lise,ke£ies sellele järgneva Kanada süütamiseks kohale toodud! Koos^ hümniga; pidustuse üldkorraldaja- sammusid nad meeskonna juurde Noorem põlvkond on kasvanud H. ^Pärkma ütles sissejuhatuse tuli ulataU aupeakonsul I. Heinsoo- asukohamaade ^ eestlasile Ja järgnes Eesti hümn, le, kes^^^s^^ aagtaü m^h^^^^^^^^ »ast-s^^ kui kodumaal. soo võidutule sümboolsust. T^^ on suhe muutunud. Kuid ^^^^ petas lühema sõnavõtu sõnadega:; räägitakse globaalsest Ees- . ; tist. Seda: kannab arvukas noor „Sümbollseerigu see meie side- põlvkond eestlasi; kes on suutnud: meid kodumaaga, sisendagu see maailmakultuuris kõrge taseme meile lisku, et kord Jälle ködu-v saavutada ja on meile suureks rah-: ^ maal vaiba vaim võib vägivalla • ^^likuks varanduseks. (Avaldme voita ' • . pikemša kokkuvõtte~sellest huvita-vast kõnest meie ajalehe ühes Dr.; K. Au^ :. Seedi-ioru ei näita veel väsimuse märke, aga ometi oh sümgi kaugemale mõtlejail salajas ja vargsi:.", tekkinud .'küsimusi ..Ja kartusi.^ •.. m H. Pärkma ütles kõigile külä-tere tulemast, ^tervitades püskop K., Raudseppa ja Eesti Vabariigi aupeakönsul I. Heinsood, t a nieenutas oma sõnavõtus kuis 5: juunil; 1955. a. langetati siinsamas väljaku serval ptsus omandada see maa,; millest sai Seedrioru. Selle aja jooksul on palju muutunud, ka need inimesed, keda pea-me tegijaiks. Kuid nende va^v ja ^'ff,^^^^^^^^^ > töö pole olnud raisatud aastalist ajalugu. Ta vaatles sama auiiilcmeiks valitute austamine ja ^ • : V ' ajajärku pagulaseestlaste ühiskon- neil^^ aulükmediplo- Täna saame jagada kõike^ mis dade kujunemisel ja oma isikliku j^ite kätte andmine. Dr. R. Toi, siin loodud, oma külalistega, elu arendamisel, kes elades uutes: y; fjujjei/v^ j Selle aja jooksul on siin eestlasi ühiskondades, säilitasid iltka oma Jõesaar, T.E Meeskoor, Hamiltoni käinud igast' maailmakaarest juured Läänemere kaldal. Elati ^^.g. Segakoor, Hamiltoni E .^^ kokkn 69.000, tänavu läheme, juba üle 70J ri. olnud 11 teatrilavastust 34.000 osa-tööpäevades ja lejate ühing ja Hamätõni E.R.R. . . äeyades, rahvuslikku soo- ^Randali'' võtsid vastu äuliikme-v ^ r ^ c ^ ^ ^ ^ . ^ . A ^ ^ c m ' ^ ^ ^ ^ dipJömid, mis kätte anti kor^a-oHmd^ U i e a ü - i ^ ^ 2 2 1 e S ^ .eedrioru;:oMud aim.^ .ioonide esindajaüe,^I^^^^^^^ •te-arv. • :' -••./•. ' Vaimuliku talituse pidas piiskop K. Raudsepp, tuues eeskujuks kuninga, väejuhi ja luuletäj a Taaveti, kes siis, kui tal oli raskusi, pöör-laadne, saades onm tegevusega tut-üiiemotb^^^ tavaks ülemaaunselt. ' v Seedrioru tema juubeli puhul Lõpuks; ta käsitles ka mõtteid -tervitas E.V. aupeakönsul I. Hein-muutuvaist aegadestj ja ihihaestest; sQ0^ / , Paljud töömehed on lahlõmud, uu- Kögu Kanada Atlandi ookeanist kuni Vaikse ookeanini pühitses teisipäeval, 1. juulil pidulikult oma US. sünnipäeva. Peaminister Trudeau-tegi Ottavsras ühtlasi Ihatavaks, et Kanada uueks hümniks on nüüd ametlikult ,,0'Canada", mis on saanud parlamendilt vastava kinnituse. Pildil näeme sünnipäeva tidevär- '•fe Ottawas Parlämehdimäel. ' dusseUe poole keda ei nähta, aga si on juurde tulnud-kes seisab inimese juures, kuna - ; Jumal paneb tema štthu lauhisõ-nad jä kiituse. Jumal on andnud ääreteid mimese ja rahva hinge,, kus on raskusi ja lüüašaämisi. Praegu on maailm ummikus, millest enam välja tulla ei osata., Kuid kes pöörduvad Jumala poole, neile pannakse südamesse usk ja vägi, nad leivad Usku ka, süs kui ifeõik hakkab nurjuma. Meie peame paluma, et meie kannatav kodumaa sellest väest osa saaks, mis on suuiim ohiud ja suurimaks jääb. Järgnes Eesti vabaduse eest langenute mälestamine. (Järg lk. 5) ANKARA --Türgi pealinnas Ankaras toimunud NATO välisministrite konverentsü kritiseeriti teravate sõnadega N. Lüdu okupatsiooni Afganistanis kuid sealjuures jäeti uksed lahti venelastega läbiräaki' miste pidamiseks ja Afganistani kriisüe lahenduse leidmiseks. 15-ne riigi välisministrid asusid N. Liidu hukkamõistmisel ühisel seisukohal, ehkki N. Lndu propagandaorganid lavastasid konverentsi keste! ägeda kallaletungi ühendriikide president Cärterile süüdistades teda valetamises ning AfganistaM Misimuse laliendamisel takistuste tegemises. LONDON .---Inglismaale saabunud usaMusvääfsefe kaselt ön N. Liit oma vägede vähendamise kampaania raamides MgaMstaništ välja tõmmanud 6000 sõdurit,^ peamiselt sellised väekoondised, keda ei ole -võimalik, kasutada Äfgamstani mägimaastikul partisanide- vastupanu •'maliäsunsiElsekSi Inglise sõjaliste küsimuste eks- Moskval seni Afganistanis 73.000 perdid on arvamisel, et vene maaväe sõdurit, 7000 lennuväelast ülemjuhatus loodab Afganistanis ning 3000—4000 sõjalist nõuandjat. Margot BoM deklameeris Marie toime tulla väiksema sõdurite ar- Kui Kreml nüüd teatab 6000 sõduri Underi luuletuse Mälestus^ ja vuga, väljavümisest Afganistanist, tõotus", müle aJäl Hamütoui E.V. ühingu liikmed asetasid pärja ja Seedrioru rahvarõivais noored lilM Pärast vaikset leinaleisakut sam-musir' ^ ^ v.ü. liikmed eesotsas kuna vene sõdurid on partisanide vastu toimunud" võitlustes kogemusi ning teavad kuldas vastupanu maha suruda. Londoni allikate kohaselt süs hõlmab see peamiselt tankija õhutõrje üksused ning raketi-meeskonnad, keda ei saa kasutada 2 Moskvast arvustati eriti kibedate^ sõnades Carteri ringsõitu Euroopas, niis lõppes teatavasti Hispaanias nmg nendest arvustustest võib järeldada, et venelased ei kavatse asuda Afgahistani tuleviku kuoundamisei; kompromisside teele. ;Samal. ajal •deklareeriti NATO välismmistrite nõupidamise lõ-pukomünikees, et venelased kasutavad esmakordselt oma sõjajõudude- rakendamist ühe neut-raajlse riigi vastu, kes eksisteerib väljaspool N. Lüdü mõjupiirkonnas olevaid Varssavi pakti riike.. :•; -: '• ;:.;•.•:..;,_ NATO peasekretär Joseph Luns kinnitas, et nünistrite konverents ei lasknud ennast mõjutada N. Ludu teadaandest, mille kohaselt osa punaarmee iiksustest lahkub Afganistanist, ühendriikide välisminister Müskie mamis, et vene vägede osaline väljaviimine on ainult Kremli propagandavõte, , kuna tegelikult toimub Afganis= tanis vene vägede vähendamise asemel nende suurendamme. Välismüiistrid arutasid pikemalt ka Palestiina araablaste tulevikuprobleeme ja leidsid, et palestiin-lastele tuleks anda enesemääramise õigus. Selle seisukohaga ei nõustunud siiski ühendriikide välisminister Muskie, kes süski pooldas palestiinlaste esindajate kutsumist tüliküsimuste lahendamise konverentsile. - Seedrioru kontsertaktuse üheks osaks On alati olnud pärja ja lillede asetaniine mälestusmonumendileo Pildil HamMtoni Eesti Võitlejate• Ühingu liikmed: ja • Seedrioris moored -mälestusseisakus pärast- liUede, ase-, tärnist ; --'.•\; Foto.:;Val)sEestlaii©: MOSKVA ~ Lääne-Saksamaa kauaoodatud kantsler Helmut Sch-luidti külaskäik Moskvasse lõppes tulemusteta, N. Ludu juhid olid Ihnšelt arvamisel, et neil õnnestub Lääne-Saksamaa ja Ühendriiki^ de vahele Milu taguda ja Bonni hoiakut Afganistani Msimuses muuta, kuid see katse lõppes ilmse ebaõnnestumisega ning suure pettumusega venelastele. Schmidt kümitas sikalt Brezhnevüe ja teistele Moskva juhtidele, et N. Liit peab oma väed Äfganistamst välja tooma kui ta tahab lähendada praegiist rahvusvahelist kriisi Ja väida ja lääne vahel teMfinüdpfc^ N. Lütu viuna oma vägesid Afganistani.; Nendeks põhjusteks on Moskva versioonil kohaselt teiste riikide segamine Afganistani sisemistesse asjadesse. Kantsler Schmidt vihastas N. Liidu juhte ka oma ettepanekuga, mille kohaselt venelased peaksid piirama oma keskmise lennukau-gusega rakettide arvU ja looksid sellega eeldused Euroopasse paigutatavate rakettide probleemi lahendamiseks läbirääkimiste kau- 'du; „;-:;. ; V;-',V • •/;; : ;,;. Venelaste seisukoha alusel peak-rügid keelduma Schmidti seisukohad olid. ilmselt Brezhneviie vastumeelt, kuna kantsler tegi venelastele selgeks, et N.. Liidu lubadused vägede vähendamiseks Afganistanis ei ole küllalt veenvad ja;usutavad. Kantsler toonitas neid seisukohti ka Moskvas tema auks korraldatud banketü nhig kõne häiris J^iivõrd Kremli juhtkonda, et N. ^iidu ajakirjanduses olid suured ®sad kantsleri kõnest välja jäe- : tud. •;.:;;:";• Tass kurtis selle asemel, et kantsler ei toonud oma sõnavõtus esile neid tõslisi Dõhjusi, mis.-sundis ' PARHS — Prantsusmaa presi-dent Välery Giscard d'Estamg te-^ gi teatavaks, et prantsuse sõjajõud oh konstnieermud neutrom-pommi ja seda edukalt katsetanud. Pommi produktsiooni andmine Ja sellega prantsuse kaitsejõudude tugevdamine tuleb kaalumisele ja otsustamisele lähema kahe ja kolme aasta jooksul. Pressikonverent-šU avaldatud presidendi andmete põhjal võib Prantsusmaa neutronipommi produktsiooni anda juba 1982. või 1983. aasta jooksul. Gis-cardile võib pommi produktsiobni andmise vastu tekkida tugev opositsioon parlamendis, kus uue relva produtseerimist ei poolda sellised : suured partei nagu gaullistid ja kommunistid. ' ühendriikide keskmise lennu-kaugusega rakettide paigutamisest oma territopriuniile vaatamata sellele, et Moskva on suunanud juba mitusada sellist raketti Euroopa ;suurem.atele Mnsaa»' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-07-03-01
