Vaba eestlane , June 14, 1977

              • \ •
lentaarii
juhtunud Torontoj
kakskümmendviis
lend Aastat tagasi Ei ^
l a saabusime, siis. o l i
?a konservatiivne ja pa­kus
elanikkonna \m-
[enda^ad peamiselt omÄ"
iber ja linnakodanik e i
?gi oma aias õllepudelit
J Nüüd aga võrreldatak-
[t juba selliste pattude
|ga nagu seda on New
ppenhaagen ning mõned
peavad Ontario pea-kiendest
linnadest poruo-jkõige
muu sellise kraä-lesrindlikumaks".
[ajalehed kurdavad, et
r/onge'i tänav on muu-fkult
patuurkaks ning et
oma musta.äri iga-ihtlased'
massseerijad,
:3ga kaubitsejad ja lõ-
!. Ajalehed väidavad, et
äiesti käest ära ja mi-tegema,
enne kui To-endale
Põhja-Ämeerika
ma linna kuulsuse,
agi peaks tegema —
Küsimus on väga liht­asjade
korraldamisteks
irobleemide lahendami-rahvas
linnavalitsuse
mas instantsis ka pro-ise.
Provintsi parla-linnavalitsuses
istuvad
ed ja naisei kellede
määrustest ja korral-tneb
linna heaolu hing
nimi. Tavalisele koda
anisaamatuks, miks
iuse ümber nii palju ha-hädaldatakse,
kuna
damiseks leidub iga-
*imalusi, sest võim ün-intsis
ei ole veel porno
strite käes vaid rahva
d esindajate valduscH.
asi kätte võtta ja va-ised
teha selle asemel
id komisjone luua ning
lahendamisega venita-lab
mustadele ärimees-iusi
oma tegevust laieD-valitsusasutüste
abitu -
natusele muiata,
•nto ajalehed nüüd por-evimise
pärast ToronU)^,
siis tarvitseb amtdt
et üks neist ajalehte-
>ni aeg tagasi väga kuri
metnikule, kes konfls-jndriikidest
üle piiri Ka-dud
pornograafilise aja
leht arvas, et sellist
|se otsust ei saa teha
aid seda peab tegema
meie tõesti oma amet-tamisvõimet
nii väho
et peame oma ülekoor-
|tute tööd veel igasuguse
urendama? Kahtlemata
[m anda tolliametnikele
|d üle piiri voolava kõnt-erimiseks
ja kui nende
d ole rahul-tolliametnikis
üs võivad nema*d minna
igust otsima,
et Toronto moraaliproh-
|ituvad lihtsalt selles; et
ja nutetakse palju pa-it
kuid tehakse vähe nen-amiseks.
läänemaailma riigijuhid
Ühendriikide president
kie välispolütikaga, mis;
Uidus ja teistes raud-lüsies
rükides põhiliste
rakendamist Nende
arvates saavutatakse N.
teistes kommuništlikku-
[es dissidentide toetami-mimõiguste
küsimuste
|al hoidmiseks palju pa-iemusi
kui asja aetakse
[iplomaatilisel teel ning ei
venelasi avalikult häbi^
tagasihoidlikkude riigi,
[on nüüd Üitunud ka Lää-laa
riigijpea kantsler
fchmidt, kes väidab, et
se diplomaatiaga on Ida-
[it läände pääsenud kahe
isul 60.000 inimest. ,
jutt vastab tõele, kuid
cina konksud sees, jaiille-lidt
ei räägi. Teadaoleva-
^tel maksab Lääne-Sakša-
Ida-Saksamaa punasest
It pääsenud hinge eest
farilise summa kommu-üng
välja lastakse ainult
i inimesi, kes on juba töö-välja
langenud ning on
Imaa kommunistlikule
koormaks,
laailm on liiga kaua ooda-talunud
rahrdsvabeliste
(Järg. lk. 3)
VABA E ^ T L A N E fcsisipieval. M. juuiiB
VALVEARST
ÜÄDALALõPyi.
j a 19. juimil on valvearstiks
Sauks, t e i m-Wn,
lesti Päevode
eridlaiifie toirsils@)iiä
Attstreicelks
Austraalia Eesti Seltside iiiidu
Ešicduslkogu otsustas oma viima­sel
koosolekul selle aasta alul
moodustada Austraalia Eesti Päe­vade
tuleviku suunamise toimkoa-lä.
Otsuse täiitmi^ks Liidu juha­tus'armtas
(küsimust 10. mail s.a.
toinamud koosolekul' ja otsustas
eehnainitud toimkondä esialgselt
nimetada „Austraalia Eesti Päeva­de
Erialaline Toimkond" (AE-PET).
Toimkonna põlufeorra välja­töötamiseks
{valiti Liidu juhatuse
poolt vastav kolleegium, koosseisus
hr. K(^U, pr. Lomp, hr. Semenov ja
hr. Rempuu.
Põhikord esitatakse Liidu juha-tiisede
kinnitamiseks. Juhatase sei-sukxAaiks
on, et A E P E T juht nime-tatofe^
ametisse l i i d u juhatuse
poolt, kes toimkonna koosseisu
moalustab oma äranägemise^rgi.
Senfa ]Ci Imbi MedH
inflisniciesl
Oakwood CoUegiate. Institiste'i
õpilased Sentp ja Imbi Medri'd
käisid oma kooli orkestriga käes-nlõYdX
kevadel Inglismaal esine-ffias.
Ringreis k<^tis kojm nädalat,
mÜle jooksul anti kohn kontserti,
Londonis, Coventrys ja Edin-
Imr^iis. Mõlemad noored laula-vaä
ka T.E. Baptisti koguduse
noortekooris. Imbi! Medri on. tuntud
ka viiuldajpa kuuludes eesti
noorteorkesmsse,
lERIK PURJi
KINDLUSTUSBÜROO
Kõik MndlustiEsSiigid
958 Broadview Ave., Süite 213
Toronto, Ont. M4K 2R6
Tel. 461-8909
Härrad aastates 50—60!
Teiega soovib
KIRJAVÄliETUST-TUTVUST.
samades aastates lesk eesti proua.
Kirjad palun saata selle lehe tali­tusse
märgusõnaga: „Hiline saa-tus^^
fluiuiiiiiiiiiiniiiiiiiuiiiiiniHiiniiiniiiiniuiuiiiiiiiinm
KÄI KMRID
MAALID MtXüGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5§95.
3Ö0 Princess Ave., Willowdale
«inuiinainiiimi •il UIH
Külastage kunstnik SAARNIIDU
STUUDIO VÄUAPANEKUID
• ÕLuilAAL, SUMEM MOTIIVIB
.^7 Eoehampton Ave., tel. 488-5895
Avatud ka päeval
H. KIRIK
Insurance
Agency
KINDLUSTPŠiD
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
T^l. 745-4622
, Juiie 14. 1977
©sines sksootiline orkester
l^rav^nimissed^ tatvustamliie^^^^^
Möödunud kolmapäeva õhtul toimus Ontario Art CoUegel siseõuel eeloleva karavanipidustM-se
paviljonide misside tutvustamine ajakirjandusele, Paari-kohne tsanmusel koosvübimisel pakkus
iga limia miss suupisteid oma rahva toidusedeMt. Muusikalises
KamiiM saartelt Ja iiks ntšorslhotlane m ä ^^
Tänavu on koikiku 50 karavani-liima,
neist 7 esmaikordselt, kima
üsna mitmele on ikulukaite pidus­tuste
(korraldamine muutunud
läejõukäivates -ja mad on loobu­nud.
Ssniakprdselit esineb Toronr
to paviljon, mjlle korraädajaiks
cn Ganadian Opera CJompany.
Seai esitaitaikse (kialtkeid . ooperi-maailmast,
,,§evilila imbeaneaja-jast"
j . t. Isegi ettekandaalks on
lauljad.
Nagu pavüjomä kauiais miss 'se­letas,
läheb opperirahvas selle­le
sündmusele suure ootusäre­vusega
vastu.
Lauiljaite ihulgas on ika meie tut­tav
bariton Avo KItitaäk. Ooperi-paviljoni
asuteoihit on Onitarjo Art
CoHege'! ruumes.
Uus on (ka Quebeci paviljon,
mitte praegune, vaid selle esialg­se
nime a l l „La Kebecois", millis;t
nime ka miss oma rinnalindil kan­dis.
Uued on veel -slhotlaste Perth,
hollandlaste tõelises suuruses
dhitatud Anesterdam. ikiüproslaste
Famagusta, araablaste Damaskus
ja hindude New Deflžii.
Nagu jagatud pressiinformatsi-oonist
selgub, on paljud pavil­jonid
täiesti uue programmi
koostanud, mis neile, kes arva­vad,
et Karavanipidustus on
midagi samanäolist, annab ^ue
võimaluse seUe rahva kultuu­riga
tutvumiseks.
Nagu paviljonide missid, nii ka
programm on iga aastaga muutuv
ja nagu igaüks usub, paremaks
läinud, kuna aastatega on saadud
kogemusi.
Nn seletab väiksekasvuline, aga
elavaiseloomuline ungarlanna, ©t
Budapest on hoopis erisuguse ka­vaga.
Kuigi seail on tegev eelmi­sist
aastaist tuttav Kodaly am-sambel,
itoimub seal laupäevail 25.
juunil tantsuvõistlus Kanadas
asuvate ungari taintsuriühniade
vahel, onis peaks oleana kindlasti
suurepärane vaatepilt. .
Urairülastel on mitu paviljoni-linna.
,
Odessa, mis mitmel aastal on
tekitanud tunglust oma suure­pärase
kavaga, on sel aastal
uue lavastuse organiseerinud,
kus kaastegevad 50 lauljat ja
tantsijat
ReedeL 3. juuni õhtul toimus Tartu CoUegenium^seUeõ^^^^
jpeaasta Toronto eesta üliõpüašte ÄkadeemiMse Kodu vüraame.
õhtu avas tervitus^a A. K . abi^
esimees K a r k Simsons, kes mai­nis,
eit 'kavas olev vešäusitöaeel
Quebeci lahkuimispüjüdlusest on
peamiseit miõeildiud eesti keele
a r e n d a m i s t eesti iü!li^ila&te
hulgas ja
sellepsurast ei tarvitse vaidlus-jpöolte
arvamised j a väljendu­sed
olla nende isiklikud ega ka
- nende orgamtatsiöOHiide vaate­punktid.
Veätliist juhattas kindlakäeliseta
Tarmo Heydudk, kes tutvustas
fcuülajaiSkonnale ' vestluspaneeli,
kuihu kuulusiH: korp Frafcemifcas
Estica poolt Laas Leivat j a Os-car
MüleirbeGk ja vastaspoolelt
korp! SakMait Kaius Mieipoom
ja Johannes Järvalt.
. Päevakohane diskussioon vii­di
läbi sobn^likus vaimus, hoog­salt,
hästi ettevalmistatult ja
tihti läbipõimiM huumoriga,
eriti Oscar Müllerbecki efcbekaai-des,
mis köitis fcuulaijaskoinda ja
kutsus esile elavaid siõnav&bte n i i
podlt;kui'vaiste : ' " . :,
õhtut kaunistasid kandiemäa-guga
Hanno Pool j a Ilo Maimets
ning meeldiva taluga grupi poolt,
kuhu kuulusid Mo j a K a r i n Mai­mets^
Sylvia Siitam j a Deena Hcir-
^.Meeleoluikale j a hubasele õhtu­le
aitasid suurest
suupisted veiniga j a aqpufcs kcži-
Vi köcÄkiäega, miMMe ee^
hoolitsenud A. K. majamia Inga
Eidienlmimi j a majaisa Raimo
Heyduck.
JLõpuks võttis sõna dr. Endel
/^MJÄ täimdes Ä.^^^^K^^ j u l M ^^
väga õnnestunud j a häs^toiral-datud
õhtu eest ' ^ : •
ja avaldas lootust, et k a järgüijüsiel
õppeaastal Akadeemilise Kodu te^
geviis samas vaimus edasi aröneb.
Toronto Karavanipidustuse misside tutvumisõhtul Jagasid missid
oma rahvuse toite. Pildil Tallinna miss Tiina Järviste pakub meie
paviljoni toitlustamlsala juhataja Peep AIjasele suupisteid.
Foto: J . Kreilis
Lvovis esitatakse „Sadochuki"
nmeline lavastus;: ninii tähendab
lapsehoidjat j a tegevus toimub
siis kui papa j a mamma on läinud
väilja tantsima. K a Kiievis on uu^
tantsuiavaštus.
Kuid k a teised paviljonid õn ol­nud
hoolikas ettevalmistustöös.
Kava on nü u M u s l i k j a riikkalik,
et seda võik pidada ümbermaail­mareisiks
ja tutvuda kõigi nende
maade kultuuriga, kommete ja
toitudega, kes teel „ette jäävad".
Selletõtitu on valiku tegemine ka
raske, "sest vaevailt suudab keegi
kaiasa elada kõigi paviljonide ka­vadele.
^
Eestlaste Tallinna on olnud
aastaid külastajaile lemmiktsks
Ja pärast üheaastast vaheaega
pakub jälle tütarlaste võimle-
, mist, laule ja tantse, mis aastate
jooksul on inimesi sidunud.
Uuenduseks on eksliibriste näi­tus,
samuti E. Vaitmani karika­tuurid
ja mitmed rriuud h^äsitöö-kunsti
alased näitused ja de-
-jsion^tratvSioonid. Karavani' infpr-imtsioanibtaiae/
täänis öeldakse
TaiMinna kohta, dt ärgu keegi kao­tagu
võimalust maitseda kohupii-maikooki
või ,ilQhtise-näoilisi" või­leibu!
.
Ajakirjanduse vastuvõtul viibi­sid
Miss Tallinn — Tiina Järviste,
abilinnapea Martin Jõgi ja toit­lustamise
ala korraldaja Peep M -
jas. •
Kui Mdub 'iMiõpjlasi,, oska^
vad eesti keelt j a soovivad teha
eksami ning; saada „ipunikibe"
(oredite) ja hindeid, süs on sedia
võimalik korraldada :lndiana üli­koolis.
Sealne „Inde(pendenit Study
Division" on nõus võtmia essiti
feeele eiksamite korraädamise
(Üsaks .teisitele ainete<le) oma kav­va,
kui selleks on küllaldaselt
soovijaid. Eksamiks pole tajvis
kohale sõita. Punkte on võimalik
saada 10 (^sim. õppeaasta ulatu­ses)
või 16 (esimese j a teise opipe-äasta
ulaituses) või rolhkemgi, ole­nevalt
keeleoskusest. Mcsami soo­ritamise
järel kaintakse punflttid
ja hinded Indiana tjlifcooli poollit
üle üliõpilase koltedzihisse või üli­kooli::
^Nende eksamite eesit tuleb
maiksta vaistav tasu Indiana tjüi-kootile;
eksamineerija oma töö
•eest itaisu ei;-võta. •. '
üliõpilasi, kes on neist eksar
meisit huvitatud, palutakse kirju­tada
aadressil: Br. Pelix. Oinas,
Ballantine Ham 502; Indiana Uni-versity,
Bloomingtonr Ind. 47401,
USA Või telefoneerida (nr.
812-3390439). Kuni juuli aJlguseni
Göteborgi teabrirahva külastus
Boräsi 14. mäE Kugo R a u d s^
..Vedelvorsitiga" kujunes fuajeess
arenenud rööVlmi^atse -tiõittu sõ­na
tõsises mõttes kahekq^rds^
komöödiaks. ^
Jõuk rootsi noori (tungis ©tendti^
se ajal fuajeesse, asudes Vüvita^
matult 'teatripubliku riiete kaila-ley
uurides kas taskutes midagi ei
leidu.
(Algus lk. 2)
kokkulepete rikkumist N. LüdiH
poolt Oleks juba ammu aeg haka­ta
sellest ka avalikult rääkima
mng õigust |aga nõudma. Schmidti
ja mõnede teiste läänemaailma rii­gijuhtide
huin venelaste ees näitab
kahjuks siisjki, et läänes ja de­mokraatlikus
maailmas valitseb
ikka veel jaanalinnu pea liiva alla
peitmise poliitika, mis on toonud
kaasa N. Liidu mõju suurenemise
ja terve rea tagasilööke demo-kraatikule
maalimale.
Eesti seltsid on loodud peagu
igas keskuses, kus asumas selle­kohases
arvus eestlasi. Selts aga
puudus senini Austraalia pealin­nas.
C^benras, kus-elab vähe­malt
sadakond eestlast. E t sieal
vajadust tunti mingil kujul loo­dud
keskuse järele, seda tõendas
algul koguduse pihtkonnale lan­genud
ülesaime mõnede ürituste
j a jumalaiteenistuste korraldami­seks
j a lunbes aastapäevad taga­si
loodud organiseeriv komitee
Canberra Eesti Seltsi ellukutsu-mjsöks.
Seüle komitee esimeheks
o l i E . H o t o .
Selle komitjee algaitüsel toimus
aprillis kokkwtuiliek, küll suhMi-selt
väikesearvuline, 21 osavõtja^
ga, kuid väga asjalik, millel lange-taiti
ühehääl^iselt j lõplik otsus
eesti seltsi asutamiseks. Nimeks
otsustaiti Võtta „Caoberra Eestlas­te
Koondis", ingliskeeilses tõlkes
— ^ „Oainberra Estonian Commu-nity".
Selle Austraalia pealinnas lan-getajtud
omaette Sij alodise otsuse
järele valiti asutatud seltsile
7-liikmelinejühaitus, millesse kuu­lub,
k a noorte esindajaid, järgmi­ses
koosseisus: Erik Hotoi, Reöt
Bergman, Siiri j a Tüna lisnnfta,
Pille Jaason, Ingomar Netliv, Jo^
hannes Pärn ja Heilgi Randoja;
Organiseeriva tožmkonina poolt
olid tehtud mõned ettevalmistu­sed
edajspidiseks. Nü itoimus 9.
mail „Tiina" filmi etendus Riik­liku
Raamatukogu kinosaalis. 14.
j a 15. maü pidid Canberrasse kül­la
saabuma Sydiiey eesti noorte-juhid.
Ettevalmistusi tehakse
Ipnbit kooritea komöödia ,.Küla^
line Eestist" lavastamiseks jne.
l a e v n i k y d " TMEisirfii^
Umbes 140 ameerika turisti len­das
New Yorgist Helsingi, et sealt
minna Tallinna ootama laeva, mis
neid viib 11 päeva pikkusele sõidu­le
Volga jõge pidi Venemaal.
Nõukogude purjelaeV , ,Krt!izen-^
stem, mille kodusadam on Rna,
sõidab Tallinna, võtma ameerikla­si
peale Volga-sõiduks. ,iCruzen-stem
oli suurim purjek välismaa
purjekatest, mis USA iseseisvuse
200-a. juubeli märkimiseks, eebni-se
aasta juulis, kogunes USA-sse,
kus korraldati laevasiikuparaad
New Yorgis. N. Vene purjelaevad
pidid külastama ka Baltimoret,
aga kuna seal p M parajasti üle­maailmsed
Eesti Päevad ja vene­lased
kartsid paljude tuhandete
eestlaste demonstratsiooni, käsuta­ti
laevad otseteed tagasi N. Vene
sadamatesse.
Ameeriklaste Volga-sõidü orga­niseerib
ameeriklane Frank Bray-nard,
kes algatas ja organiseeris
välismaa purjelaevade kokkusõidu
„Operation Saii" nime all 1976.
aastal'
Ohujahu'B'ys b^iptisD'!
Toronto Eesti Baptisti kirikusse
seati sisse õhujahutus, mistõttu su­vekuumuses
peetavad jumalatee­nistused
muutuvad kosutavaiks
kirikuskäijaiie. õhujahutuse sisse­seadmine
läks maksma ca 4—5-000
dollarit.
Nähtub, et kõige nooremal Lääne-m'aailma
eesti sdltsü seisab ees
etova tegevus korraldamine.
Tdliiniias koolitatiks©
haistesse
. E. Vilde nimeline Tallinna Peda­googiline
Instituut on hakanud ette
valmistama olümpiaadi puhuks
vajalikke perenaisi, keda kodumaal
kutsutakse rahvusvahelise eeskuju
järgi hostessideks. Nende etteval­mistamise
kohta öeldakse:
„Hostessid on meie^paljurahvu-selise
riigi kõige otsesemad esin­dajad
olümplaste ees. Nad peavad
olema noored j a kenad, olema vää­rika
kodanikutundega (s.t. ilmselt
parteitruud), valdama võõrkeeli,
eelkõige inglise kieelt, tundma
olümpialiikumise ja purjetamise
ajalugu, oskama orienteeruda pur­jespordis
ja regati korralduses.
Nad peavad hästi tundma ka Tal­linna
ja Moskva ajalugu, tänapäe­va
ja vaatamisväärsusi. Seega
peavad hostessid olema univer­saalsete
teadmistega güdid, infor­maatorid,
tõlgid ja meeldivad
kaaslased (lisaksime: ja KGB sil-mad-
kõrvad)."
fci MysTilgihiimB
N. Liidus hakkab sügisesel ok­toobripühade
ajal, 60. a. revolut­siooni
juubelil maksma uus põhi­seadus,
mille projekt avaldati 4.
juuni ajalehtedes. OMoobris tuleb
kokku ülemnõukogu erakorraline
istungjärk, et projekti läbi vaa­data.
Samuti heidetakse" arhiivi prae­gune
N. Liidu hümn. Presiidium
võttis vastu seadluse millega uus
N. Liidu riigihümni tekst ja muu­sika
kinnitati. Otsustati veel, et
'kinnitatu(i N. Liidu riigüiümn võe­takse
kasutusele kõikjal 1. sep­tembrist
1977, misajaks hümn ja
noodid avaldatakse.
ei viibi dr. Oinas Blooaningtons. sündmusest >$uajö8s.
. iKoihaJle rutanud korra eest
litsejad suutsid nad minema aja-da,
tojuures jöuik läbis e^ruumi
kus oli liõpetaimisei teaitri pääsme­te
müük.
Nähes pääsmeitemüüja 'käes r a .
ha, püüiti laegas kassapidaja käost
ära tõmmaita. Viimane aga oli
kassalaieka kiiresti sulgenud ja
35a)ssapidajjal õnnestus r^a^ jrääs-
Ebaõnnesjfcunud ettevõtte järele
kadus jõuk kiiresti. Göteborgi
Eesti Seltsi Näitering sai oma
äraiteenitud tasu j a publik üusa
teaitriõhtu, ihna et publik ja näit-lej.
ad ise oleksid olnud teadlikud
PoolcicistCis $14.56
$30.—
$15.50
$8.
USA-sV
$5r.-
• .$23.5®
¥@er€iüid€iefst€is flŽ^SO
' LENNÜiPOSTIGÄiilemerc-M
Aastas $60.—, poolaastsis $^.S®, veerandaastas $15.^
Aadressi muudatus 30 centi^ tiksiknumbri tiind 35 cesM.
ISaMia aadressidele palume m M j&
ÜSA aadressMde Cm»^
' • • • • •' • • •.: • •: r :" • ^ v'•
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutadai
Free Estoidaa Piiblishers lüme^^
Tellimine $&afa:
P.O.
Palum mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
— tavalise / kiri|M)stiga alates
197..--. Tellimise katteks lisan $ - — .— siinjuures
. G,Toronto 3B Ont.