1977-06-14-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
¥ABA EESTLANE fjBMi^e?al, 14. juimü I S ^ — TuesdBty, Juss®. 14.191^ •Hr. 44
maamona
Emmy Tõkke-Bell wood
^enek^is võimlemise
fegelaiiie Uus
Christchurchis, Uus-Meremaal
toimusid 20. ja 21. mail esivõistlused
rütmilises võimlemises. Neil
tegutses peakohtunikima Emiriy
Tõkke-Bellwood. Võistlustel koi-mdks
paremaks osutunud võimie-jat
saadetakse osa võtma Üus-Me-i^
maa esindajaitena? k.a. oktoobris
Shveitsis, Baselis peetavatest rütmilise
võimlemise maailma-võist-luštest.
Ka neile võistlustele on
üheks kohtunilmks kutsutud Em-my
Tõkke-Bellwood. "
Emmy Tõfcke-BeHwoodi loetakse
Uus-Meremaal rütmilise võimlemise
algatajaks, kelle väsimaita
töö on andnud suuri tulemusi ja
toonud selle maa võimlejad maaii-mavõistlustest
osavõtjaskonda.
• .VES •
Väitekiri S®®me-
HELSINGI (EPL) — Faosoofia
litsentsiaat Sepipo Zetterberg
kaitses 16. mail Helsmgi ülikoolis
oma doktoriväitekirja, miHe
peÄirjaiks oli „Suo(mi ja Viro
1917—1910. Polilttlseit s u l i t a syik-systä
1917 reunavailftiapolitüikajn
alkuun" CSbome jä Eesiti 1917—
1919. Poliitilised suihted sügisest
1917 'kuni piiririigipoaiiitika aiguse-ni).
Sedile väitekirja teaitsmisel oli
eraikordsie nienu publiku hulgais.
Kokku oli /tulnud uirabes 150 inimest/
ipöainiselit noored üliõpilased.
Oponendiks oli professor
Tuomo' Pdvinen, üks tuntumaid
Soome uuema ajaloo uurijaid. Juhatas
iprofessor Päiviö Tonimila.
Oponendi ja doiktorandi sõnade
duell oli väga eOav Ja tolmus vaimuka
huuimori tähe a i .
Kanada kumsfcnik James Fenwick Landsdowne on omandanud
ralivusvahelise kuulsuse oina maalidega lindudest ning äsja toi-muis
Toronto lähistel KJeinburgi suures galeriis tema maalide
näitus. Pildil on'esitatud Landsdowne'! maal, mis kannab alUdB:-
Ja ,.Coope's .Haw&**.
ARVI KORtC
15.
xnma
Põikread: 1. Inglise-ameerika
vedelilkumõõt, 5. Jõud, ramm, 9.
Mehenimi, 12. Vsba, 13. Erutatud,
14. Eesti mafemeister, 15. Puu €iii-
Tallinna—Tartu vahelisel kerge-jõustikuvõisfclusel
saavutatud tulemusist
on märkimisväärsed: Vello
Lumi kõrgushüppes 2.13, teine Tijt
PahapiU 2.10, teivashüppes Ramon
Lindal 5.00, kaugushüppes Mart
Liigand 7.62, teine Tõnu Lepik 7.55,
kohnikhüppes Jaak Uudmäe 15.75,
kuulitõukes Heino Sild 18.92, teine
Ants Savest 18.77, kettaheites Veljo
Kuusemäe 61.70, vasaraheites
Kunnar Laansalu 65.92, teine noor
18-aastane Hannes Loss 60.62, mis
on uueks noorterekordiks. Rein Tõru
jooksis 400 m tõkkeid 52,2.
Linnavõistluse võitis ülekaalukalt
Tallinn. Noorte aladel aga oli
parem Tartu. ^
. Klapeidas peetud N. liidu karikavõistlusel
maratonijooksus, püstitas
saarlane Vladimir Heerik uue
Eesti rekordi 2.19.57,0. Endine rekord
2.23.03,0 kuulus 1968. aastast
Rein Leinusele.
tusmaterjalina, 16. Sõjai;iii5t, 17.
Kolmikkonsonant, 18. ühel aastaajal,
19. Lind, 20. Küsimus, 23.
Lühend matemaatika®, 24. -Noot,
25. Kartlikul; 27. Tähtis-vastutav
ülesanne, 32. Abistaja, 34. Sammuge,
35. Metsloom, kes tükib ka
inimasulatesse, 37. Alles, 39. Mõistus,
41. Ohver, 42. E i ole, 45. Kuskil
olema, 47. Raskekaalu poksi-maail-mameister,
48. Noor inimene, 49.^
Vigastus, 53. Artikkel prantsuse
keeles, 54. Populaarse meeleolu-lauljatari
eesnimi, 55. Mehenimi,
56. Seemä, 57. Väike saar, 58. Rahaühik.
Püstread: 1. Kolmikkonsonant,
2. Koht Tallinna lähedal, 5. Nõnda,
4. Tugipuu^ 5. Eesti maakond, 6.
Võitluspaiga, 7. Vajalik ese, 9. Eesti
luuletaja, 10. Seadeldis vee ära^
jooksuks, 11. Näovärv, 19. Küttepuud
laotakse .•.., 20.'Peakate, ^1.
Ontario järve naaber, 22. Kogu,
seeria, 24. Kolmikkonsonant, 26.
Mitu sõna, 28. Eelajaloolised hli-gelloomad,
29. Linn Soomes, 30.
Lollakas, 31. Arv, 33. Kolm järjestikku
asuvat itähte, 36. Tpörüstä,
40. Eessõna saksa Jkeeles, 42. Pesunõu,
43. Kääne eesti grammatikas,
44. Täiendus,, 45. Neli ühesugust
vokaali, 46. Kitsas, 50. Väid Pämu-maal,
51. Naisenimi, .52. Lühend
loomaarsti tiitlis. :
Rahvusvahelisel sõuderegatil
Saksa lüduvabarügis Mannheimis
tegid N. Liidu meeskonnas kaasa
ka mõned eesti sportlased. Gennadi
Kinko ja Tiit Helmja võitsid avapäeval
esikoha roolijata kahesel
paadil. Teisel päeval suutis neist
mööduda Norra paatkond. õed
Reet ja Mari Palm ^kuulusid võidukasse
N. Liidu neljasesse paaris-aeruBsse
paati.
RISTSÕNA NR. 934 LAHENDUS
Põikread: 1. F. R. Kreutzwald, 7.
Rei, 8. Diogenes, 12. Ava, 13. La,
14. Mul, 15. Rakvere, 17. Ihub, 18.
Neeme, 20. OK, 23. No, 24. Mm, 26.
Ekuador, 28. Valss,'29. Enne.
Püstread: 1. Fidelio, 2. Kool, 3.
Tee, 4. Ala, 5. Drammen, 6. Siil,
9. Gar|)o, 10. Nokk, 11. Seep, 16.
Enno, 19. Moon, 21. Kes, 22. l^uu,
'24. Ma, 27. Re. • ;
Poiss liõi inuHe jääkülma „Agui-laDorada",
Kuldse Kotka, ja kuigi
oleksin parema meelega Henninge-ri
võd Heinekeni võtmid, ei kavatsenud
ma temaga vaidlema hakata.
Kummutasin mõne sõõmuga
õllepudeli tühjaks ja viipasin suu-rejöoneljselt,
et poiss võib vahetus-raiha
^dale pidada.
„<S-racias, senor'-, ütles poiss,
,>muy obligado.*' Tänas mind väga
ja viisakalt. Muidugi, see peeso
või kaks mis ta teenis, oÜ väärt
ainult paarkümmend senti, aga
pijisdle oü see kindlasti suur raha.
„Hei, Amigo", küsisin ma selle
peale, ,,'kuidas pääsen ma siit ten-nisväljaküüe?"
Ja ma vüpasan
käega hoone esikülje poole.
,,'Lift, senor", ütles baaripoiss, ja
näitas näpuga. Teisel pool ujumis-bassemi
oli uks, kust lift mööda
maja esikülge alla läks.
Okei, seega oli mu taganemistee
kindlustatud. Astusin pikkamööda
ujumisbasseini otsa, mööda söögisaali
klaasustest, ja sisse väikesest
uksest, märgitud vastava sildiga.
Seespoolt läks keerdtrepp
alla, sealtsamast lifti kõrvalt. Otsustasin
trepi võtta. Kui alla jõudsin,
nägüi et keegi tõmmu valge-jaikiline
sell, pesapalli-kaikä moodi
madjakas käes, liftiukse juures
ootas. Ma ei hakanud kiisuna, et
kes ta on või keda ta ootab, ma
lükkasin välisukse lahti ja läksin
kikivarvul välja värske õhu kätte.
Igaks juhuks seisatasin ukse kõr-val
paar sekundit, käsi püstoüka-bal
— võibolla poiss märkas mind
mööda hiilimas ja tuli näolt järgi?
Sel juhul oldksin ehk pidanud
temalegi veidi püstolinarkoosi andma?
Aga midagi sellist ei juhtnud,
ma võisin rahulikult edasi minna.
Ta kas ei märganud mind välja
minemas, või otsustas et ettevaatus
on tarkuse isa. Võibolla isegi
vanaisa, kes neid mehhiko vanasõnu
kõiki teab. Igal juhul, ma
läksin vilistades sealt Matadorist
mmema, arved maksmata ja lai-paderida
taga. Kes neid Mskis
Eestimaa meestega raksu minna,
eks ole?
Mu truu Companero, Luis Jose
Maria, ootas mind oma Volkswage-nis
tenniseväljaku otsa. juures. Irvitades,
nii et valged kihvad välkusid
mustas näos, viskas ta autoukse
lahti.
„Kuhu nüüd, Camärada?"
,,Samasse kohta, kust sa mind
peale Võtsid, Companero."
Luis näis pisut pettunud, ©t ma
talle midagi rohkem ei rää;kinud.
Ta pidas end nähtavasti nüüd juba
perekonnaliikmeks, aga ma ei kavatsenud
teda siiski päris oma sü-damesõpraks
teha. .Vaevalt tal
mokk kinni seisab — nii naguvõi^
maius avaneb, läheb lobiseb teistele
cömpanero-dede taksojaamas
kõik, mis juhtunud oli, või ehk veel
enamgi. Ja Don Vittorio saab asjast
haisu ninna...
„Ijuis", pöördusin ma oma Companero
poole, ,,kui palju maksab
tripp Mexico Ci^'sse?"
„E1 Ciudad Mexico? Kas bussiga
Või lennukiga?"
„Sinu taksoga."
Luis ei osanud nii järsku vastata.
„Minu taksoga, senor? Aga ma
ei tee selliseid pikki reise'
,, Jä miks mitte? Kui hästi makstud
saad/Nimeta aga hind."
„Ma ei tea — pean enne kompa-nü
käest küsima,.."
„Aga mis süs, kui sa kompanü
ära unustad> Camarada? Ja teed
meile väikese teene, nägu üks par-tei-
selteimees teisele? Mida sa harilikult
päevas teenid?"
„Sada, kakssada-peesot - - vahel
ka rohkem, turisti-hooajal."
„Okei-- kuidas oleks, ütleme,
neljasajaga, kui meid Mexico Ci-ty'sse
viid? Bensiin ja õli muidugi
peale selle."
Luis ei osanud nü suuri asju otsustada.
Hoidis ühe Mega tüürira-tast
ja teisega kratsis pead.
„tJtleme, viissada, ja meil on
kaupkooš, senor Camarada!"
Tegin peast kiiresti aritmeetikat.
Kümme peesot on kaheksakümmend
senti, sada peesot on kaheksa
dlolarit, viissada peesot on
nelikümmend dollarit, kahe inimese
peale — vaevalt lennukiga odavam
on. Muidugi kiirem, aga lennujaamu
võidakse kontrollida. Vana
taksoga aga vaikselt Mexico Gi-ty'sse"
sisse sõita — keegi ei leia.
„Tehtud,. Camarada' viissada,
aga bensiini maksad sina. Nõus?"
„Nõus, senor:"
,,Süs sõida mind tagasi Posada
de Acapulco'sse. Tead, kus see
asub?"
„Si, senor Camarada!" ^
Ma nägin, et Luisil lükusid kõrvad
suurest heameelest. Võib kaks
Camarada't Nõukogude Liidust
Mexico City'sse sõita, hea profiidiga
veel pealegi. Ja teeb Cama-rada'dele
teene samal ajal.
Mõne minuti pärast olimegi kohal.
Kuna Luis Jose Maria oma
Volksiga väljas ootas, läksin sisse
ja raputasin Kiivi ärkvele, õieti
ta enam küll päriselt ei maganudki,
niisama ringutas voodis.
Tõuse üles, vend Kiiv, viska
püksid jalga ja hakkame astuma
— ei ole aega, aega viita — Don
Vittorio poisid otsivad meid praegu
üle terve linna taga, nii et
on ralia. Võibolla kohalikud sandarmid
ka — nii et tule üles, lefs
go!"
„Ä'h-möh", tegi Kiiv, „mis on
juhtumas, millest sa räägid?"
Seletasin talle siis mõne sõnaga,
milles asi seisis. Arvatavasti on
selle aja peale meie peade eest juba
autasu välja pandud, ütleme
paarsada peesot tükk. Meie õnn,
et meü selline truu partei-kamraad
väljas ootab, muidu oleks meie laul
lauldud. Noh, kuidas jääb?
Kui Kiiv ikka veel uskuda ei
tahtnud, näitasin talle särgihõlma-de
vahelt oma peidetud püstolit.
„Sain endale müristaja — võtsin
selle ühelt assasiinilt ära, kui
ta külmaks tegin — ära muretse,
otsime suMe ka ühe, enne kui asjad
VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saatku
Ilme IvaadiPargi 2,50
Koite tammetdni— NäideMid jsi
ettekanded, noortele S.—
L. Wahtraš — Liiva&lass 2^
Enn N õ u " Vasfovete i 5.—
Anna Ahrotova — Marifl Üader — EeekTtcM 35®
H. Michelson StotSikul te^ 3>-
H. Michelson --r AM
H. löchetaa — Ees&i raSadelt 9^
Eduard Krante — LomäUtiased
lona Laamaa — Mis need sipelgad
(luuletuskogu) 3.—
Estoiüan OfSieiaA Gaide 5^
Paul Laan - Mõttelend ~ PUte ja peegeldas! S.-
Herbert Salu — Utoopia ja fotoroloogia 4.^
Karii^ Sa^rs^,— Lohengriii! lahkomisi® iM
,.TriInB*rök8i|iiumbr 1.25
K. Inao — Tarta Uirfversityin Estonia 8.50
A. Kabja Kadanad kodad — mälestmse^ 3.—
A. Kubja -r- Mälestasi kodusaarelt 2.--
A. Kubja — Palakesed 1.50
E. Uustalu ja B. Moora —Soomepiisid
426 lk.-1-64 lk. fotosid
Leho Lumist© — Alamuse Aadres — biograafiline
jutustus kirjanik Oskar Lutsust 6.65
L. Lumist© — Atlaodi aknal 2.10
L. Lumiste — Killad külas 5.30
A. Vomm Eistsõnad I 2.50
A. Vonam — SUatsõnad U 255
A. Vomm — Ristsõimd IH 2.25
A. Vomm — Ristsõnad IV ' 2^
A i ^ Voaom — Mina hing (luuletuskogu) 2®.—
K. Eerme — Samad laevad ja elavad
mälestused i ' 1.5©
K. Eerme — Päevata päevad j ^ ööta ööd O 4.-
S. Ekbama —Ajatar (luuletuskogu) 4.—
Aarand Roos — Jumalaga, Ears ja Erzoram 4.—
J. Pitka — Rajusõlmed sm
T. Tamm — Need teod siiiidistavad II 5.~
A. Käbin " - V a im ja muld i©.—
Urve Karufe — Kodakondar (luuletuskogu) 6.—
RAAMATUID LASTELE;
Kalevipoeg - Õppe- ja tööraamat lastele 2.50
õpeta mind lugema I.— (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 3.—
õpeta mind higemaU--õppe- j a tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.—
Eesti keele larjutastük I , : :. 2.25
35
3§
15
40
25
25
25
40
40
40
20
20
20
20
15
30
40
40
40
40
•35
tõsiseks lähevad. Tule üles, sõidame
! Asjad tõin ma kõik ä r a "
Küv ei vaiehiud siis ka enam
kauem vastu, pesi näo puhtaks ja
lõi riided selga. Läksime maksiime
kontoris arve ära ja olimegi
Luis'i takso juures tänaval. Ronisime
sisse. :
„Okei, Camarada... vamohösl"
Luis lõi mürinal Volksi mootori
käima. Ulatasin talle ä)-dollarilise
USA rahatähe ,,Siin, Companero —
teise sellise saad, kui meid Mexico
City'sse päraje viid."
Luis tõstis sõrmed mütsi äärde
ja pöördus linnast välja viivale
teele.
VI PEATÜKK: MEHHIKO TEEL
Sõitsime mööda rannapuiesteed
lõuna poole, kuni suured hotellid
otsa said ja pilpaküla jälle peale
hakkas. JäUe olid kuked, kanad ja
vasikad teel, 'kuna lamedate nägudega
tõmmu-jumelised naised
raudpotides hommiku-ube, keetsid
ja kividele asetatud plekk-|Äaätidei
maisi-ikooke küpsetasid.
Kiiv nugis mulle külge, ise ähmaseid
sihni pilgutades.
„Kuule, kere on hele — ütle talle,
et ta kuhugi sisse tõmbaks, et
saaks iva hamba alla!"
Ihnselt olid need fcüpsetavate
ubade ja maisikoökide lõhnad Kiivi
suu ja silmad vesiseks ajanud.
Küllap minulegi suutäis või teine
ära oleks "kulunud. Seepärast teatasin
oma soovidest meie senor
autosohvrile, ja see noogutas
nõustuvalt. . x
„Bueno, senores Caniaradas! Mul
on tuttaval mehel linnaservas bensiini-
jaam ja kohvik ~ tõmban
sinna sisse."
Ta keeras paremale, mere poole, •
ja siis läksime varsti sisse lagunenud
savünüüride vahelt, sildi alt
mis teatas: ,,Gasolina[, Ck)mida,
Baya de Mar." Ihnselt sai siit
bensüni, toitu ja siin võis ka ujuma
nmma.
Kui seUe asjaolu Kiwile ära tõ^^
kisin, siis kuulutas see järsto, et
soovib ookeani ujuma minna.
„ Võibolla ei tule me enam kunagi
Vaikse- ookeani äärde tagasi",
arvas ta, „ja siis on kahju, et me
vees ei käinud!"
Luis tõmbas oma Volksi bensiin
nipumba ette... Paremal oli lainelisest
plekist kuuritapline ehitus,
see pidi olema „Sala de CJonüda"
— Söögisaal. Sealt kõrvalt vüs
trepp alla liivarannale, kus Vaikse
ookeani ilained tõusid ja vajusid —
„Playa de Mar".
Kreegi mustanäoline^ sinises töö-särgis
sell ilmus välja bensiini-pumpa
juurde, õlgne sombrero
kuMas.. .
„Kfola, Pedro!" hõikas Lui^,„c©-
mö estan?" Et Pedro, kuidas sa
elad? Pedro piüus altkulmu meie
poole.';
„Va, a comprar?" iküsis ta. Et
soovite midagi osta.
Luis siis selgitas taUe, kuidas
asjad on. Et need siin, need kaks
välismaalast, need ei ole mitte harilikud
gringod, vaid on hoopis —
ja kui ma talle hoiatavalt külge
tonkasin on hoopis companerod,
kes on muy simpatico, väga sümpaatsed,
peaaegu nagu inimesed,
said aru, Pedro? Ja nad maksavad
hästi — nü et täida meie auto bensiiniga,
muretse härradele midagi
liommikueinefcs, ja juhata nad rannale,
kus nad võiksid veidi ujuda,
sest isee on nende soov.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 14, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-06-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770614 |
Description
| Title | 1977-06-14-06 |
| OCR text |
¥ABA EESTLANE fjBMi^e?al, 14. juimü I S ^ — TuesdBty, Juss®. 14.191^ •Hr. 44
maamona
Emmy Tõkke-Bell wood
^enek^is võimlemise
fegelaiiie Uus
Christchurchis, Uus-Meremaal
toimusid 20. ja 21. mail esivõistlused
rütmilises võimlemises. Neil
tegutses peakohtunikima Emiriy
Tõkke-Bellwood. Võistlustel koi-mdks
paremaks osutunud võimie-jat
saadetakse osa võtma Üus-Me-i^
maa esindajaitena? k.a. oktoobris
Shveitsis, Baselis peetavatest rütmilise
võimlemise maailma-võist-luštest.
Ka neile võistlustele on
üheks kohtunilmks kutsutud Em-my
Tõkke-Bellwood. "
Emmy Tõfcke-BeHwoodi loetakse
Uus-Meremaal rütmilise võimlemise
algatajaks, kelle väsimaita
töö on andnud suuri tulemusi ja
toonud selle maa võimlejad maaii-mavõistlustest
osavõtjaskonda.
• .VES •
Väitekiri S®®me-
HELSINGI (EPL) — Faosoofia
litsentsiaat Sepipo Zetterberg
kaitses 16. mail Helsmgi ülikoolis
oma doktoriväitekirja, miHe
peÄirjaiks oli „Suo(mi ja Viro
1917—1910. Polilttlseit s u l i t a syik-systä
1917 reunavailftiapolitüikajn
alkuun" CSbome jä Eesiti 1917—
1919. Poliitilised suihted sügisest
1917 'kuni piiririigipoaiiitika aiguse-ni).
Sedile väitekirja teaitsmisel oli
eraikordsie nienu publiku hulgais.
Kokku oli /tulnud uirabes 150 inimest/
ipöainiselit noored üliõpilased.
Oponendiks oli professor
Tuomo' Pdvinen, üks tuntumaid
Soome uuema ajaloo uurijaid. Juhatas
iprofessor Päiviö Tonimila.
Oponendi ja doiktorandi sõnade
duell oli väga eOav Ja tolmus vaimuka
huuimori tähe a i .
Kanada kumsfcnik James Fenwick Landsdowne on omandanud
ralivusvahelise kuulsuse oina maalidega lindudest ning äsja toi-muis
Toronto lähistel KJeinburgi suures galeriis tema maalide
näitus. Pildil on'esitatud Landsdowne'! maal, mis kannab alUdB:-
Ja ,.Coope's .Haw&**.
ARVI KORtC
15.
xnma
Põikread: 1. Inglise-ameerika
vedelilkumõõt, 5. Jõud, ramm, 9.
Mehenimi, 12. Vsba, 13. Erutatud,
14. Eesti mafemeister, 15. Puu €iii-
Tallinna—Tartu vahelisel kerge-jõustikuvõisfclusel
saavutatud tulemusist
on märkimisväärsed: Vello
Lumi kõrgushüppes 2.13, teine Tijt
PahapiU 2.10, teivashüppes Ramon
Lindal 5.00, kaugushüppes Mart
Liigand 7.62, teine Tõnu Lepik 7.55,
kohnikhüppes Jaak Uudmäe 15.75,
kuulitõukes Heino Sild 18.92, teine
Ants Savest 18.77, kettaheites Veljo
Kuusemäe 61.70, vasaraheites
Kunnar Laansalu 65.92, teine noor
18-aastane Hannes Loss 60.62, mis
on uueks noorterekordiks. Rein Tõru
jooksis 400 m tõkkeid 52,2.
Linnavõistluse võitis ülekaalukalt
Tallinn. Noorte aladel aga oli
parem Tartu. ^
. Klapeidas peetud N. liidu karikavõistlusel
maratonijooksus, püstitas
saarlane Vladimir Heerik uue
Eesti rekordi 2.19.57,0. Endine rekord
2.23.03,0 kuulus 1968. aastast
Rein Leinusele.
tusmaterjalina, 16. Sõjai;iii5t, 17.
Kolmikkonsonant, 18. ühel aastaajal,
19. Lind, 20. Küsimus, 23.
Lühend matemaatika®, 24. -Noot,
25. Kartlikul; 27. Tähtis-vastutav
ülesanne, 32. Abistaja, 34. Sammuge,
35. Metsloom, kes tükib ka
inimasulatesse, 37. Alles, 39. Mõistus,
41. Ohver, 42. E i ole, 45. Kuskil
olema, 47. Raskekaalu poksi-maail-mameister,
48. Noor inimene, 49.^
Vigastus, 53. Artikkel prantsuse
keeles, 54. Populaarse meeleolu-lauljatari
eesnimi, 55. Mehenimi,
56. Seemä, 57. Väike saar, 58. Rahaühik.
Püstread: 1. Kolmikkonsonant,
2. Koht Tallinna lähedal, 5. Nõnda,
4. Tugipuu^ 5. Eesti maakond, 6.
Võitluspaiga, 7. Vajalik ese, 9. Eesti
luuletaja, 10. Seadeldis vee ära^
jooksuks, 11. Näovärv, 19. Küttepuud
laotakse .•.., 20.'Peakate, ^1.
Ontario järve naaber, 22. Kogu,
seeria, 24. Kolmikkonsonant, 26.
Mitu sõna, 28. Eelajaloolised hli-gelloomad,
29. Linn Soomes, 30.
Lollakas, 31. Arv, 33. Kolm järjestikku
asuvat itähte, 36. Tpörüstä,
40. Eessõna saksa Jkeeles, 42. Pesunõu,
43. Kääne eesti grammatikas,
44. Täiendus,, 45. Neli ühesugust
vokaali, 46. Kitsas, 50. Väid Pämu-maal,
51. Naisenimi, .52. Lühend
loomaarsti tiitlis. :
Rahvusvahelisel sõuderegatil
Saksa lüduvabarügis Mannheimis
tegid N. Liidu meeskonnas kaasa
ka mõned eesti sportlased. Gennadi
Kinko ja Tiit Helmja võitsid avapäeval
esikoha roolijata kahesel
paadil. Teisel päeval suutis neist
mööduda Norra paatkond. õed
Reet ja Mari Palm ^kuulusid võidukasse
N. Liidu neljasesse paaris-aeruBsse
paati.
RISTSÕNA NR. 934 LAHENDUS
Põikread: 1. F. R. Kreutzwald, 7.
Rei, 8. Diogenes, 12. Ava, 13. La,
14. Mul, 15. Rakvere, 17. Ihub, 18.
Neeme, 20. OK, 23. No, 24. Mm, 26.
Ekuador, 28. Valss,'29. Enne.
Püstread: 1. Fidelio, 2. Kool, 3.
Tee, 4. Ala, 5. Drammen, 6. Siil,
9. Gar|)o, 10. Nokk, 11. Seep, 16.
Enno, 19. Moon, 21. Kes, 22. l^uu,
'24. Ma, 27. Re. • ;
Poiss liõi inuHe jääkülma „Agui-laDorada",
Kuldse Kotka, ja kuigi
oleksin parema meelega Henninge-ri
võd Heinekeni võtmid, ei kavatsenud
ma temaga vaidlema hakata.
Kummutasin mõne sõõmuga
õllepudeli tühjaks ja viipasin suu-rejöoneljselt,
et poiss võib vahetus-raiha
^dale pidada.
„ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-06-14-06
