1977-06-14-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„ V 4BA EBSTLANF' pn
valbade eestlaste häalekandla
Ott
Teisipäeval, 14. juunil 191^ — Tuesday, June 14, im
H4ÄPARANTA y - Rootsi Haa-paranta
9047-st elanikust on äsja
valminud uurimise põhjal praegu
20 ^cr soome kodapifeud. Soome
kodanike osa Tomio sisarlinna
elanikkonnas on eriti suur 20—
29 aastaste vanusegrupis, kus see
on 32,4%.
.BERLIIN — Ühes koolis lasiti
õpilastel kirjutada kirjatöö teemal
,,Mis ma teain Adolf Hitlerist*',
üks õpilane vastas sellele,
et ,^ta tegi midagi, ma arvan et II
maailmasõjas. Ta andis inimestele
käsu, et nad lilksteisest :tänavatl
möödudes pidid tervitama sõna-dega
j,Heil Hitlerl" Ta kaotas sõja.
Ta oli abielus."
NEW YORiK — $450 eeat ostis
New Yorgis maja |linna oksjonilt
keegi Ted Harris, ^ Tegemist oli
kolmekordse maihajäetud majaga.
Harris (taiitfe maja korda seada,
milleks soetas materjale. Kui materjal
kohale jõudis, ilmnes, et
mingi eksituse tõttu oli lammuta-misasutus
maja juba maha lõhkunud.
NEW YORK — Sõnnejalgede
võftmine tehti kohustuslikuks New
Yorgi koolivailitsuse fteenistuja-telt
Ikaks aastat tagasi. Selle aja
kestel on nüüd tabatud terve rida
kurjategijaid õpetajate ja teenistujate
hulgasit. õpeta.jate hülgas
oli%iuide 20 isikut, kellede
hingel on mitu rasket kriminaail-ioiritegu.
NEW YORK — Miyon doHarit
onteeniiiud üks arst'kolme aasta
jooksul alates ajasji, mü kehtes-t-
ati uus kindlustusseadus. Vastava
juurdiuse järele on see arst
QOT.etusoihvritele feorraildanud igasuguseid
teste, läbivaatamisi ja
ravisid, mis kindiustuskomisjöni
arvates on olnud ^täiesti ülearused.
Arsti ei saa äga vastutusele
võtta,"kuna seadus kaitseb teda
täielikult'.
NEW YORK — Peigmees smi
\altari ees laulatustseremoonia
ajal Ligonier'is, Pennsylvanias,
enne, kui ta jõudis jah siõna öelda
Senadtor Thompson ondis s@fiatis ütevacite Helsingi
lm kirjeldos Stmsboyrgis foiin pciH^mfiidHiikmete konverentsi
OTTAWA — Eestlastele hästituntad Kanada senaator Andrew Thompson, kes on teatavast! abielus
eestlannaga, esines 2. Juunil Kanada senaäs pikema ülevaatega Kanada delegatsiooni osavõtust Prantsusmaal,
Štrasbourgis, tolmunud Euroopa Nõukogu parlamendiliümete kokkutulekul, mis tQimus 25.
kuni 29. aprillini. Senaator Thompson kirjeldas pärlamendiliikinete seisukoMx eeloleva Belgradi konverentsi
suhtes ning andis omapoolse ülevaate Helsingi kokkulepete ning hesade rikkumise kohta N. Liidu
pooli. •
ning õpetaja sai noorpaari abielupaariks
tunnistada. Tekkis protsess,
sest sugulased ja omaksed
ei -tahtnud laulatamata naist tunnistada
jõuka mehe pärijaks.
Osariigi kohus nüüd lõppeks tunnistas
naise siiski seaduslikuks
pärijaiks.
NEW YORK — ,,'Mefonikõrv"
tekib inimesele, kes kaua kõneleb
telefoniga. Kuuldetoru hoidmine
kaua ja tugevalt vastu kõrva põhjustab
sagelii kõijva ülemises tipus
erilise kroonilise piõletiku. Tavaline
ravi: kompressid ja anti-biootikud.
Raskematel juhtudel
arstid soovitavad telefoni lasta
maha monteerida ja telefonikõnedest
absoluutselt loobuda.
NEW YORK — „Jala-plklkusi"
,;kuumi koeri" , tmüüs üks ahel-restoranide
firma Põl^a-Caroli-nas.
Keegi John Hodge alustas
firmaga petmise pärast protsessi,
sest ,jaladpifckused" vorstid olid
ainult S¥i tolli pikad. Kohus otsustas
ptKJbsessijale ivälja mõista
kalxjutasu 3^2 telli saamata jäänud
vorsti eest ning nQudis, et
firma .yjaia-pikkused" vorstid
peavad nüüdsest peale olema süs-ki
õiges mõõdus, s. o. 12 tolli.
NEW YORK - Jaökie Onassi-sele
mängis omapärase ninanipsu
pnassise jahtlaeva Itokik. Aristo-tele
Onassis tolal veel elas ning
nõudis' kuulsalt koikält, et laevai
oleksid toidud „iuksus-esimesest
klaissist". Kuulsat kokka vüiastas,
nagu ta nüüd oma mälestustes
ühes saksa ajaikirjas jutustab,
. Jaokie labased söömiskombed.
Isegi parima kastmega valmistatud
fileeHmignolile või prantsuse
trühvlitele ta kallas pafcsult peale
ameerika tomatipüreed (cats-up'i).
Kokk valmistas kättemaik-suks
Jacüdel^ eraldi prae hobuselihast.
Jaokie valas ka selle to-matipüreega
üle ning sõi, nagu
oleks tegemist parima steigiga.
Kõneleja mainis mitmel puhul,
et ta on saanud eesti rahva kannatuste
kohta üksikasjalisi andmeid
oma äialt (end. rügikogulüge Ed.
Riisna) ning toonitas, et N. Lüt on
Hei singi konverentsi taolist riikide
nõupidamist taotlenud juba Stalini
ajast alates..
Ta ütles et läänerükide huvides
oli Euroopa julgeolekukonverent^
si korraldamine Lääne-Berlüni
olukorra kergendamiseks, strateegiliste
tuumarelvade piiramiseks
ja Kesk-Euroopasse koondatud
sõjajõudude vastastikuseks
vähendamiseks.
Samal ajal oli venelaste eesmärgiks
Euroopas valitsevale status
quole kinnituse saamine, N. Liidu
vankuvale majanduselule lääneriikide
abi taotlemine ning lääneriikide
polütiline uinutamme, mis või-maldaks
N. Liidule oma edasitungi
arendada uute vallutuste tegemis
i . •.
Senaator Thompson nentis, et
Helsingi deklaratsioon on väga
komplitseeritud dokument, mida
võib mitmet moodi tõlgendada. N.
Liidu kommunistliku partei juht
Brezhnev ön siiski sõnaselgelt väl.^
jendanud N. Liidu seisukohti de-tente
poliitika suhtes, mainides, et
see koostöö ei vähenda ega piira
kuidagi klassivõitlust.
.• tJIcäiselt võiks ütelda, ei Helsingi
kokkulepe ei ole rahuleping, nagu
seda väljendas Kanada peaminister
Tiisdeau Helsingi konverentsil
väid katse koostöö sõlmimiseks
ida Ja lääne vahel.
Seda kinnitas ka Kanada parlament
1976. aasta veebruaris, kui ta
vastu võttis üksmeelselt resolutsiooni
^ mis kinnitab, et Helsingi
kokkulepe ei muuda mmgil määral
status quo'd Euroopas, eriti
Eesti, Läti ja Leedu staatust, millistele
riikidele Kanada amb
praegu oma tunnustuse. Helsingi
kokkuleppega ei ole kuidagi praegust
de jure tunnustust muudetud..
Senaator Thompson puudutas ja
analüüsis lähemalt Helsingi kokkulepete
sisu ja mainis, et N. liit
ei ole täitnud neid kokkuleppeid,
mis puudutavad inimõiguste rakendamist,
perekondade ühendamast
ja ida ning lääne vahelise läbikäimise
soodustamist.
Ta mainis, et venelased on tõstnud
N. Liitu saadetavatelt pakkidelt
tollimaksu 100 kuni 300 protsenti,
mõningatel juhtudel isegi
600 protsenti.
Mõned kommunistlikud riigid otsivad
lääneriikidega igasuguseid
kokkuleppeid majanduslikuks, tehnoloogiliseks
ja 'kultuuriliseks koostööks,
kuid nad ei.taha midagj
teada ideede vahetamisest, reisi-miskitsenduste
. kaotamisest ja
inimõiguste raikendamisest.
Kõneleja mainis, et ta on väga
äkeptiline N. Lüdu allkirja suhtes
Helsingi kokkulepetele ja meenutas
Ribbentrop—Molotovi pakti, millega
anti N. Liidule võimalus suurte
maaalade vallutamiseks.
Senaator Thompson! muljete kohaselt
olid Strasbourg! kogunenud
parlamendiliikmed kõik
veendmmd demokraadid Ja
Belgradis võib seetõttu oodata
kindlate seisukohtade esitamist
inimõiguste ja teistes küsimus-
Senaator avaldas lõpuks lootust,
et Kanada välisminister Jamieson
ja teised Kanada esindajad taotlevad
Belgradis kindläjkäelist ja selget
polütikat ning tõstavad esile
inimõiguste rikkumise küsimused.
YÄBÄ EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9~4-hi.
Telefonid: toimetus 364-7521
; talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
KSrl Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-ni.
KUULUTAMINE
VABA. EESTLASES . '
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste himaad:
üks toll ühel veenil $3.25
esiküljel $3.75
tagaküljel $3,50
. KUULUTUSI. VÕTAVAD
^ VASTU::
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70,.
Stn.C, Toronto 3, Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
' Hehni Liivandi 251-6495
, ,2. Mrs. Leida Marley
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont.
Telefon: 223-0080
„Vab^ Eestlases" ilmunud
Tommy Tömsoni fotosid saab'
tellida talitusest või tel: 423-:
4558 ja 461-6916. •
Möödunud neljapäeva õhtul toimus
Eesti Maja suures saalis Talvi
Jaldi'e klaveristuudio õpilasõhtu.
Arvukas õpilaskond, nende vanemad
ja tuttavad täitsid sume
saali, tunnustades noorte esinemisi
ja julgustades neid jätkama oma
õpinguid meie tubli klaveripedagoogi
Juures Ja Toronto konserva^
tooriumis.
Esimesel poolel esinesid Sylvia
Härm, Linda Norheim, Tanya Mar-tinek,
Terek Ewen, Amie ja Tiüia
Pede, Kaiu Hubel, Marilyn Mori,
Lisa Lambur, Marika Tamm, Paul
Poolsaar, Pia Ja Juta Metsala,
Paul Pint, Diana Tom, Rein Än|re.
Eve 2anyi-Teder Ja Tiina Pärn-salu.
Selles grupis olid päris noored
algajad, kes ärevusest elevil esitasid
oma õpitud pala ja õpingutes
kaugemale Jõudnud, kes püüdlikult
oma esitušse panid mõne joone
oma isikupärast.
Teises osas olid edasijõudnud,
kes juba rohkem aastaid on klaverimängu
õppinud. Selles grupis olid
Ava Kiüaspea, Merike Lainevool,
Piret Jõgeda, Lüa Tiniuman, Monika
Pint, Hillar Prits, Tormi Jõgeda,
Linda Kauküla, Eve Valge,
Tarmo Teng, Karin Tari Ja Karen
Viinamäe. Siin võis Juba märgata
head mänguoskust, esinemiskindlust
ja esitatavate palade tõlgit-sustahet
oma tunnete kohaselt, mis
kordkorralt esinejate juures ikka
küpsema ilme sai kuni K. Viinamäe
Juba täiesti oskuslikult esitas
kolm pala, pidades publiku nõudel
isegi lisapala andma. Tema kogemused
klaverisolistina on siinses
ühiskonnas juba tuntud.
Pärast kavalist osa kinkisid õpilased
Eve Zanyi-Teder ja Tiina
Pärnsalu oma õpetajale suure kimbu
punaseid roose ja osavõtjad
austasid teda püstiseisva aplausiga.
• •
largmBse
Just enne rahvusvahelisi moodsa
naisvõimlemise võistlusi Torontos
külastas Kanada Moodsa Naisvõimlemise
Liidu president Evelyn
Koop jälle Shveitsi, kus oli olümr
piakomitee juures arutlusel moodsa
naisvõimlemise kui uue võist-lusala
vastuvõtmine järgmise
olümpiamängude kavasse 1980^
Lootused naisvõimlemise kavasse
võtmiseks on muutunud päris
reaalseks. N: Lüt kui järgmiste
olümpiamängude ikorraldaja pani
ette uue spordialana moodsa naisvõimlemise.
sNüüd on asi : veel
olümpiakomitee presldenöi lord
Killanini otsustada ja käesoleval
nädalal peaks selles asjas lõppvastus
käes olema, miline antakse
edasi olümpiakomitee Kanada
esindajale ja eksekutiivkomitee
liikude WorrelPile.
Olümpiamängude , korraldaja
maana võib N. Liit ühe uue ala
esitada, ikuid seni oli tugev surve
selleks, et uueks alaks saaks valitud
naisjuudo.
18. jä 19. Juunil on valvearstiks
dr. Ä. Mae, tel. 493-7231, mitte dr.
Saüks nagu lk. 3 teatatud on.
Südamlik tänu kõikidele sõpradele,
tuttavatele ja kaaseestlasteie
kes minu Seminari lõpetamise puhul
mind sürate soovide ja kingitustega
austasid.
Eriline tänu nendele, kes mind
moraalselt jä majanduslikult toetasid
kogu Seminari kestel ja neile
organisatsioonidele, kelle stipendiaat
on mul a:u öla.
Südamlik tänu!
WALT. JOHANSON
Parlamendihoone ja punakuuelised ratsapolitseinikud on turistidele
suuremaks atraktsiooniks Ottawas. Juuli Ja augustikuude
kestel toimub iga äripäeva höiraiiikul vahtkomia vahetus.
Canadian Government Office of Tourism foto
Ilmub 2 korda iii
fei sipoevof loneff opcievol
ixem
Muidugi te teate, et pro Ja
con tähendab poolt ja vastu.
Kui teilt aga mõnda näidet
selle kohta küsitakse, siis öelge'Julgesti:
„pro" — progress,
„con" — kongress.
Kuigi meie oma asjaajamisi
üldiselt „pro patria'^ ehk „isa-maa
eest" võitleme, siis vähe-mais
asjus oa arvamused mõ-neüegi
heal© asjale rohkesti
con ja pro tuleb nagii vastutahtmist
ja pool Mskumiseviisi
veel vald heast südamest li-
•.saks. •; ••
Selle uue terrasmajaga on
asjad nü, et kes ise sinna rahapuudusel
või muudel kaalutlustel
otsa peale ei saanud,
sellel lõikab kreiss-saekombel
südamealt ja tema on asjaarutamisel
con, korteriomanikud
muidugi pro.
Nõnda juhtuski, et omavahelisel
kokkutulekul, kohvijoomisel
ja viinavõtmiise!, oli uude
majja koüjaid amult üks ja
Msed võtsid aina sõna nagu
oleksid nemagi asjalised. Seda
ju võib, eks ol^I
, j*oissmehele sietene korter
ei sobi, ei kõlba üleüldsegi
mitte! Tahab kedagi sisse
tuua, pead koigi teiste akende
eest mööda marssima, enne
kui oma ukseni jõuab. Salaja
kedagi sisse ei saa* Ega välja
ka. No öelge nüüd, kuidas
saaks üks vähegi vormis
poissmees sedasi oma elamist
korraldada, vahest ka tütarlast
koju tuua, või kuidas?"
,JEi saa, ega ei saa jah", venitas
Eurukeste Kusta, kes ise
on korteriomanik ja lisas:
„Aga abielus inimesele sobib.
Mina' igatahes teen elu
mugavaks, lasen seinast seina,
valged vaibad maha panna,
sellised! pehmed kui jänesevüll
ja hea hommikul paljajalaga^
peale või sisse astuda", mille
peale poissmees kurjasti sal-
• vas:
„Õige nali, võtad odava korteri
Ja valged vaibad paned
maha!" Küll võib inimene ikka
karune olla! Aga vaat,
poissmees võis nõndamoodi
öelda, sest tai omal on korteris
heledad vaibad^ aga tema
kodu on kallihinnalise korteri'
maja 20-dal korrusel ja seal
elab tähtsaid tegelasi, leidub
suuri nimesid Ja uksehoidja
valvab esikus, et kord majas
• oleks.
„Mina jälle mõtlen, et küll
võib kurb olla, kui ei ole oma
peenran^aad ega Me|dumpi.
Võtaks vahest kas või peter-sellerilehM
ja tillivarsi, või to-matipabula
või kurgikese,
tooks lilligi vaasi ja ikka oma
kasvatatuid", lausus Tõrukeste
Tooni, sest tema on iluar-mastaja
Ja õrna hingega inimene.
„Seda vähest võid rõdu
peal kastiski kasvatada'', pareeris
korteriomanik, aga rohkem
ta ka eelda ei saanud,
sest Mädariku Mirka võ^is
sõna:
„Muia sest aru ei saa, kuidas
nõndamoodi .ehitati. Koridor
puudub. Välist ja lahtist
rõdupidi pead oma korterisse
marssima, selline on ainuke
sissepääs. Tuul, lumi ja jää
talve! — kole! — ja sealt astud
otsemaid oma korterisse,
ilma et esikut oleks. Austraalia
kliimas see ehk aitaks,
meie lumiste talvedega see ci
sobL Ma tahaks teada, kes
need ukseesised lumetormide
ja Jääaegadel puhtad jõuab
hoida?" '
Keegi ei; vaielnud javMirka
lisas:
„Saun on, aga teises majas,
kuhu sisekoridori ühendust ei
ole. Tahad talvel oma puna
minna, pane end kõvasli riidesse
ja tule tagasi kui lumememm."
,3Iine"vanni, see pn sul oma
korteris, kui sa saunaminekut
ja külma kardad! Ja akendele
pane kardinad ette. Seliisj[;d, ^
et ise välja saad piUuda, aga
teised sisse ei näe", selgitas
kot'teriomanik.
Nüüd oli aega Pessimiste
Peetri poole pöördumiseks:
„ N o kas sina, Peeter, ei
plaani ka maja ära müüa ja
korterimajja kergema elu
peale hakata?"
„Mina — ei üal! Vaat, selleks
ma ju Eestist ära tulin,
et end käsutada ei lase, kas
nüüd peaksin siis vabatahtlikult
kolhoosi astuma? ühiselamu
korter -— kallis, väike, no
üks tuba on tilluke, kus pikk
mees ei saa pikaligi visata —
mis ma sinna! Ja küll te näete,
ei sest head oodata ole!
Eestlaste värk — tuleb üks
uuemat sorti kiusuküla, vim-mavald
ja trotsitai^re. Igaiiks
ajab oma jonni, tahab oma
tahtmist ja paneb jala taha
i^ale poole, kuhu vaid ulatab."
I „0n sel Peetril aga suuvärk,
mis hädapärast kinnitraagel-damist
vajaks", pomises keegi.
Igaühel on' teada, et pi see
Peeiter head sõna millegi kohta
ei ütle. Elab oma pisikeses
kodus kui nukumajas, hoiab
selle kenasti korras ja poriseb
Ja joriseb iga asja) kallal.
Kui süs lõpuks keegi küsida
märkas, et kas saksad ise ka
ikka kortereid vaatamas on
käinud, selgus, et ei olnud.
Mitte ükski sõnavõtja peale
korteriomaniku polnud seal
käinud Mõni oli siiski maja
kaugelt näinud, küM aga oli
teada, et keegi olevat kuskil
kellelegi rääkinud, e t . ..
„Mehed, vennad, naiserijibeli-kud
ka — lähme oma silmaga
vaatma!" käsutas korteriomanik
suure paatosega. „Mis te
'enne Jahvate, eks pärast vaatamist
räägi!"
Läksidki. Aga praegu ei ole
veel teada, mis nad seal tulles
kõnelesid.
RIIN RIVANOOL
hinnaga $49.900.— alates. Korterites õhujahutus. Ostuhinna juurde
kuuluvad: feülmutuskapp, puit, nõudepesumasin ja ühete aut(>-
le parkimiskoht garaazhis. Majas saunad ja harjutusniumid.
Ehitus asub suurel ja kaunil aiaga piiratud tendÜ."
Asjast huvitatuil palume helistada: 759-9117, Tiit Sark.
r^oor naine helistab oma arma&
tatü ukseikella, üteldes ust avavale
prouale:
— Tere, kas leitnant Laine on
kodus. Olen .'tema õde.
— See on väga tore. Mina juli-tun
just olema tema ema.
V ' . .
©Reedel, n. juunil kell 6 õ. avatakse
Eesti Majas Karavanipidus-tuse
TaÜinna pavüjön, mis jääb
avatuks kuni järgmise laupäevar
Õhtuni. Avatud äripäeviti kl. $—
11 õ., nädalalõpul M. 3 p. 1.—11 ©.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 14, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-06-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770614 |
Description
| Title | 1977-06-14-08 |
| OCR text | „ V 4BA EBSTLANF' pn valbade eestlaste häalekandla Ott Teisipäeval, 14. juunil 191^ — Tuesday, June 14, im H4ÄPARANTA y - Rootsi Haa-paranta 9047-st elanikust on äsja valminud uurimise põhjal praegu 20 ^cr soome kodapifeud. Soome kodanike osa Tomio sisarlinna elanikkonnas on eriti suur 20— 29 aastaste vanusegrupis, kus see on 32,4%. .BERLIIN — Ühes koolis lasiti õpilastel kirjutada kirjatöö teemal ,,Mis ma teain Adolf Hitlerist*', üks õpilane vastas sellele, et ,^ta tegi midagi, ma arvan et II maailmasõjas. Ta andis inimestele käsu, et nad lilksteisest :tänavatl möödudes pidid tervitama sõna-dega j,Heil Hitlerl" Ta kaotas sõja. Ta oli abielus." NEW YORiK — $450 eeat ostis New Yorgis maja |linna oksjonilt keegi Ted Harris, ^ Tegemist oli kolmekordse maihajäetud majaga. Harris (taiitfe maja korda seada, milleks soetas materjale. Kui materjal kohale jõudis, ilmnes, et mingi eksituse tõttu oli lammuta-misasutus maja juba maha lõhkunud. NEW YORK — Sõnnejalgede võftmine tehti kohustuslikuks New Yorgi koolivailitsuse fteenistuja-telt Ikaks aastat tagasi. Selle aja kestel on nüüd tabatud terve rida kurjategijaid õpetajate ja teenistujate hulgasit. õpeta.jate hülgas oli%iuide 20 isikut, kellede hingel on mitu rasket kriminaail-ioiritegu. NEW YORK — Miyon doHarit onteeniiiud üks arst'kolme aasta jooksul alates ajasji, mü kehtes-t- ati uus kindlustusseadus. Vastava juurdiuse järele on see arst QOT.etusoihvritele feorraildanud igasuguseid teste, läbivaatamisi ja ravisid, mis kindiustuskomisjöni arvates on olnud ^täiesti ülearused. Arsti ei saa äga vastutusele võtta,"kuna seadus kaitseb teda täielikult'. NEW YORK — Peigmees smi \altari ees laulatustseremoonia ajal Ligonier'is, Pennsylvanias, enne, kui ta jõudis jah siõna öelda Senadtor Thompson ondis s@fiatis ütevacite Helsingi lm kirjeldos Stmsboyrgis foiin pciH^mfiidHiikmete konverentsi OTTAWA — Eestlastele hästituntad Kanada senaator Andrew Thompson, kes on teatavast! abielus eestlannaga, esines 2. Juunil Kanada senaäs pikema ülevaatega Kanada delegatsiooni osavõtust Prantsusmaal, Štrasbourgis, tolmunud Euroopa Nõukogu parlamendiliümete kokkutulekul, mis tQimus 25. kuni 29. aprillini. Senaator Thompson kirjeldas pärlamendiliikinete seisukoMx eeloleva Belgradi konverentsi suhtes ning andis omapoolse ülevaate Helsingi kokkulepete ning hesade rikkumise kohta N. Liidu pooli. • ning õpetaja sai noorpaari abielupaariks tunnistada. Tekkis protsess, sest sugulased ja omaksed ei -tahtnud laulatamata naist tunnistada jõuka mehe pärijaks. Osariigi kohus nüüd lõppeks tunnistas naise siiski seaduslikuks pärijaiks. NEW YORK — ,,'Mefonikõrv" tekib inimesele, kes kaua kõneleb telefoniga. Kuuldetoru hoidmine kaua ja tugevalt vastu kõrva põhjustab sagelii kõijva ülemises tipus erilise kroonilise piõletiku. Tavaline ravi: kompressid ja anti-biootikud. Raskematel juhtudel arstid soovitavad telefoni lasta maha monteerida ja telefonikõnedest absoluutselt loobuda. NEW YORK — „Jala-plklkusi" ,;kuumi koeri" , tmüüs üks ahel-restoranide firma Põl^a-Caroli-nas. Keegi John Hodge alustas firmaga petmise pärast protsessi, sest ,jaladpifckused" vorstid olid ainult S¥i tolli pikad. Kohus otsustas ptKJbsessijale ivälja mõista kalxjutasu 3^2 telli saamata jäänud vorsti eest ning nQudis, et firma .yjaia-pikkused" vorstid peavad nüüdsest peale olema süs-ki õiges mõõdus, s. o. 12 tolli. NEW YORK - Jaökie Onassi-sele mängis omapärase ninanipsu pnassise jahtlaeva Itokik. Aristo-tele Onassis tolal veel elas ning nõudis' kuulsalt koikält, et laevai oleksid toidud „iuksus-esimesest klaissist". Kuulsat kokka vüiastas, nagu ta nüüd oma mälestustes ühes saksa ajaikirjas jutustab, . Jaokie labased söömiskombed. Isegi parima kastmega valmistatud fileeHmignolile või prantsuse trühvlitele ta kallas pafcsult peale ameerika tomatipüreed (cats-up'i). Kokk valmistas kättemaik-suks Jacüdel^ eraldi prae hobuselihast. Jaokie valas ka selle to-matipüreega üle ning sõi, nagu oleks tegemist parima steigiga. Kõneleja mainis mitmel puhul, et ta on saanud eesti rahva kannatuste kohta üksikasjalisi andmeid oma äialt (end. rügikogulüge Ed. Riisna) ning toonitas, et N. Lüt on Hei singi konverentsi taolist riikide nõupidamist taotlenud juba Stalini ajast alates.. Ta ütles et läänerükide huvides oli Euroopa julgeolekukonverent^ si korraldamine Lääne-Berlüni olukorra kergendamiseks, strateegiliste tuumarelvade piiramiseks ja Kesk-Euroopasse koondatud sõjajõudude vastastikuseks vähendamiseks. Samal ajal oli venelaste eesmärgiks Euroopas valitsevale status quole kinnituse saamine, N. Liidu vankuvale majanduselule lääneriikide abi taotlemine ning lääneriikide polütiline uinutamme, mis või-maldaks N. Liidule oma edasitungi arendada uute vallutuste tegemis i . •. Senaator Thompson nentis, et Helsingi deklaratsioon on väga komplitseeritud dokument, mida võib mitmet moodi tõlgendada. N. Liidu kommunistliku partei juht Brezhnev ön siiski sõnaselgelt väl.^ jendanud N. Liidu seisukohti de-tente poliitika suhtes, mainides, et see koostöö ei vähenda ega piira kuidagi klassivõitlust. .• tJIcäiselt võiks ütelda, ei Helsingi kokkulepe ei ole rahuleping, nagu seda väljendas Kanada peaminister Tiisdeau Helsingi konverentsil väid katse koostöö sõlmimiseks ida Ja lääne vahel. Seda kinnitas ka Kanada parlament 1976. aasta veebruaris, kui ta vastu võttis üksmeelselt resolutsiooni ^ mis kinnitab, et Helsingi kokkulepe ei muuda mmgil määral status quo'd Euroopas, eriti Eesti, Läti ja Leedu staatust, millistele riikidele Kanada amb praegu oma tunnustuse. Helsingi kokkuleppega ei ole kuidagi praegust de jure tunnustust muudetud.. Senaator Thompson puudutas ja analüüsis lähemalt Helsingi kokkulepete sisu ja mainis, et N. liit ei ole täitnud neid kokkuleppeid, mis puudutavad inimõiguste rakendamist, perekondade ühendamast ja ida ning lääne vahelise läbikäimise soodustamist. Ta mainis, et venelased on tõstnud N. Liitu saadetavatelt pakkidelt tollimaksu 100 kuni 300 protsenti, mõningatel juhtudel isegi 600 protsenti. Mõned kommunistlikud riigid otsivad lääneriikidega igasuguseid kokkuleppeid majanduslikuks, tehnoloogiliseks ja 'kultuuriliseks koostööks, kuid nad ei.taha midagj teada ideede vahetamisest, reisi-miskitsenduste . kaotamisest ja inimõiguste raikendamisest. Kõneleja mainis, et ta on väga äkeptiline N. Lüdu allkirja suhtes Helsingi kokkulepetele ja meenutas Ribbentrop—Molotovi pakti, millega anti N. Liidule võimalus suurte maaalade vallutamiseks. Senaator Thompson! muljete kohaselt olid Strasbourg! kogunenud parlamendiliikmed kõik veendmmd demokraadid Ja Belgradis võib seetõttu oodata kindlate seisukohtade esitamist inimõiguste ja teistes küsimus- Senaator avaldas lõpuks lootust, et Kanada välisminister Jamieson ja teised Kanada esindajad taotlevad Belgradis kindläjkäelist ja selget polütikat ning tõstavad esile inimõiguste rikkumise küsimused. YÄBÄ EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast reedeni kella 9~4-hi. Telefonid: toimetus 364-7521 ; talitus 364-7675 Toimetajad kodus väljaspool tööaega: KSrl Arro 766-2057 Hannes Oja 481-5316 Kuulutusi võetakse vastu: nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella ll-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella ll-ni. KUULUTAMINE VABA. EESTLASES . ' on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. Kuulutuste himaad: üks toll ühel veenil $3.25 esiküljel $3.75 tagaküljel $3,50 . KUULUTUSI. VÕTAVAD ^ VASTU:: 1. Vaba Eestlase talitus 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70,. Stn.C, Toronto 3, Ont. Talitus väljaspool tööaega: ' Hehni Liivandi 251-6495 , ,2. Mrs. Leida Marley 149 Bishop Ave. Willowdale, Ont. Telefon: 223-0080 „Vab^ Eestlases" ilmunud Tommy Tömsoni fotosid saab' tellida talitusest või tel: 423-: 4558 ja 461-6916. • Möödunud neljapäeva õhtul toimus Eesti Maja suures saalis Talvi Jaldi'e klaveristuudio õpilasõhtu. Arvukas õpilaskond, nende vanemad ja tuttavad täitsid sume saali, tunnustades noorte esinemisi ja julgustades neid jätkama oma õpinguid meie tubli klaveripedagoogi Juures Ja Toronto konserva^ tooriumis. Esimesel poolel esinesid Sylvia Härm, Linda Norheim, Tanya Mar-tinek, Terek Ewen, Amie ja Tiüia Pede, Kaiu Hubel, Marilyn Mori, Lisa Lambur, Marika Tamm, Paul Poolsaar, Pia Ja Juta Metsala, Paul Pint, Diana Tom, Rein Än|re. Eve 2anyi-Teder Ja Tiina Pärn-salu. Selles grupis olid päris noored algajad, kes ärevusest elevil esitasid oma õpitud pala ja õpingutes kaugemale Jõudnud, kes püüdlikult oma esitušse panid mõne joone oma isikupärast. Teises osas olid edasijõudnud, kes juba rohkem aastaid on klaverimängu õppinud. Selles grupis olid Ava Kiüaspea, Merike Lainevool, Piret Jõgeda, Lüa Tiniuman, Monika Pint, Hillar Prits, Tormi Jõgeda, Linda Kauküla, Eve Valge, Tarmo Teng, Karin Tari Ja Karen Viinamäe. Siin võis Juba märgata head mänguoskust, esinemiskindlust ja esitatavate palade tõlgit-sustahet oma tunnete kohaselt, mis kordkorralt esinejate juures ikka küpsema ilme sai kuni K. Viinamäe Juba täiesti oskuslikult esitas kolm pala, pidades publiku nõudel isegi lisapala andma. Tema kogemused klaverisolistina on siinses ühiskonnas juba tuntud. Pärast kavalist osa kinkisid õpilased Eve Zanyi-Teder ja Tiina Pärnsalu oma õpetajale suure kimbu punaseid roose ja osavõtjad austasid teda püstiseisva aplausiga. • • largmBse Just enne rahvusvahelisi moodsa naisvõimlemise võistlusi Torontos külastas Kanada Moodsa Naisvõimlemise Liidu president Evelyn Koop jälle Shveitsi, kus oli olümr piakomitee juures arutlusel moodsa naisvõimlemise kui uue võist-lusala vastuvõtmine järgmise olümpiamängude kavasse 1980^ Lootused naisvõimlemise kavasse võtmiseks on muutunud päris reaalseks. N: Lüt kui järgmiste olümpiamängude ikorraldaja pani ette uue spordialana moodsa naisvõimlemise. sNüüd on asi : veel olümpiakomitee presldenöi lord Killanini otsustada ja käesoleval nädalal peaks selles asjas lõppvastus käes olema, miline antakse edasi olümpiakomitee Kanada esindajale ja eksekutiivkomitee liikude WorrelPile. Olümpiamängude , korraldaja maana võib N. Liit ühe uue ala esitada, ikuid seni oli tugev surve selleks, et uueks alaks saaks valitud naisjuudo. 18. jä 19. Juunil on valvearstiks dr. Ä. Mae, tel. 493-7231, mitte dr. Saüks nagu lk. 3 teatatud on. Südamlik tänu kõikidele sõpradele, tuttavatele ja kaaseestlasteie kes minu Seminari lõpetamise puhul mind sürate soovide ja kingitustega austasid. Eriline tänu nendele, kes mind moraalselt jä majanduslikult toetasid kogu Seminari kestel ja neile organisatsioonidele, kelle stipendiaat on mul a:u öla. Südamlik tänu! WALT. JOHANSON Parlamendihoone ja punakuuelised ratsapolitseinikud on turistidele suuremaks atraktsiooniks Ottawas. Juuli Ja augustikuude kestel toimub iga äripäeva höiraiiikul vahtkomia vahetus. Canadian Government Office of Tourism foto Ilmub 2 korda iii fei sipoevof loneff opcievol ixem Muidugi te teate, et pro Ja con tähendab poolt ja vastu. Kui teilt aga mõnda näidet selle kohta küsitakse, siis öelge'Julgesti: „pro" — progress, „con" — kongress. Kuigi meie oma asjaajamisi üldiselt „pro patria'^ ehk „isa-maa eest" võitleme, siis vähe-mais asjus oa arvamused mõ-neüegi heal© asjale rohkesti con ja pro tuleb nagii vastutahtmist ja pool Mskumiseviisi veel vald heast südamest li- •.saks. •; •• Selle uue terrasmajaga on asjad nü, et kes ise sinna rahapuudusel või muudel kaalutlustel otsa peale ei saanud, sellel lõikab kreiss-saekombel südamealt ja tema on asjaarutamisel con, korteriomanikud muidugi pro. Nõnda juhtuski, et omavahelisel kokkutulekul, kohvijoomisel ja viinavõtmiise!, oli uude majja koüjaid amult üks ja Msed võtsid aina sõna nagu oleksid nemagi asjalised. Seda ju võib, eks ol^I , j*oissmehele sietene korter ei sobi, ei kõlba üleüldsegi mitte! Tahab kedagi sisse tuua, pead koigi teiste akende eest mööda marssima, enne kui oma ukseni jõuab. Salaja kedagi sisse ei saa* Ega välja ka. No öelge nüüd, kuidas saaks üks vähegi vormis poissmees sedasi oma elamist korraldada, vahest ka tütarlast koju tuua, või kuidas?" ,JEi saa, ega ei saa jah", venitas Eurukeste Kusta, kes ise on korteriomanik ja lisas: „Aga abielus inimesele sobib. Mina' igatahes teen elu mugavaks, lasen seinast seina, valged vaibad maha panna, sellised! pehmed kui jänesevüll ja hea hommikul paljajalaga^ peale või sisse astuda", mille peale poissmees kurjasti sal- • vas: „Õige nali, võtad odava korteri Ja valged vaibad paned maha!" Küll võib inimene ikka karune olla! Aga vaat, poissmees võis nõndamoodi öelda, sest tai omal on korteris heledad vaibad^ aga tema kodu on kallihinnalise korteri' maja 20-dal korrusel ja seal elab tähtsaid tegelasi, leidub suuri nimesid Ja uksehoidja valvab esikus, et kord majas • oleks. „Mina jälle mõtlen, et küll võib kurb olla, kui ei ole oma peenran^aad ega Me|dumpi. Võtaks vahest kas või peter-sellerilehM ja tillivarsi, või to-matipabula või kurgikese, tooks lilligi vaasi ja ikka oma kasvatatuid", lausus Tõrukeste Tooni, sest tema on iluar-mastaja Ja õrna hingega inimene. „Seda vähest võid rõdu peal kastiski kasvatada'', pareeris korteriomanik, aga rohkem ta ka eelda ei saanud, sest Mädariku Mirka võ^is sõna: „Muia sest aru ei saa, kuidas nõndamoodi .ehitati. Koridor puudub. Välist ja lahtist rõdupidi pead oma korterisse marssima, selline on ainuke sissepääs. Tuul, lumi ja jää talve! — kole! — ja sealt astud otsemaid oma korterisse, ilma et esikut oleks. Austraalia kliimas see ehk aitaks, meie lumiste talvedega see ci sobL Ma tahaks teada, kes need ukseesised lumetormide ja Jääaegadel puhtad jõuab hoida?" ' Keegi ei; vaielnud javMirka lisas: „Saun on, aga teises majas, kuhu sisekoridori ühendust ei ole. Tahad talvel oma puna minna, pane end kõvasli riidesse ja tule tagasi kui lumememm." ,3Iine"vanni, see pn sul oma korteris, kui sa saunaminekut ja külma kardad! Ja akendele pane kardinad ette. Seliisj[;d, ^ et ise välja saad piUuda, aga teised sisse ei näe", selgitas kot'teriomanik. Nüüd oli aega Pessimiste Peetri poole pöördumiseks: „ N o kas sina, Peeter, ei plaani ka maja ära müüa ja korterimajja kergema elu peale hakata?" „Mina — ei üal! Vaat, selleks ma ju Eestist ära tulin, et end käsutada ei lase, kas nüüd peaksin siis vabatahtlikult kolhoosi astuma? ühiselamu korter -— kallis, väike, no üks tuba on tilluke, kus pikk mees ei saa pikaligi visata — mis ma sinna! Ja küll te näete, ei sest head oodata ole! Eestlaste värk — tuleb üks uuemat sorti kiusuküla, vim-mavald ja trotsitai^re. Igaiiks ajab oma jonni, tahab oma tahtmist ja paneb jala taha i^ale poole, kuhu vaid ulatab." I „0n sel Peetril aga suuvärk, mis hädapärast kinnitraagel-damist vajaks", pomises keegi. Igaühel on' teada, et pi see Peeiter head sõna millegi kohta ei ütle. Elab oma pisikeses kodus kui nukumajas, hoiab selle kenasti korras ja poriseb Ja joriseb iga asja) kallal. Kui süs lõpuks keegi küsida märkas, et kas saksad ise ka ikka kortereid vaatamas on käinud, selgus, et ei olnud. Mitte ükski sõnavõtja peale korteriomaniku polnud seal käinud Mõni oli siiski maja kaugelt näinud, küM aga oli teada, et keegi olevat kuskil kellelegi rääkinud, e t . .. „Mehed, vennad, naiserijibeli-kud ka — lähme oma silmaga vaatma!" käsutas korteriomanik suure paatosega. „Mis te 'enne Jahvate, eks pärast vaatamist räägi!" Läksidki. Aga praegu ei ole veel teada, mis nad seal tulles kõnelesid. RIIN RIVANOOL hinnaga $49.900.— alates. Korterites õhujahutus. Ostuhinna juurde kuuluvad: feülmutuskapp, puit, nõudepesumasin ja ühete aut(>- le parkimiskoht garaazhis. Majas saunad ja harjutusniumid. Ehitus asub suurel ja kaunil aiaga piiratud tendÜ." Asjast huvitatuil palume helistada: 759-9117, Tiit Sark. r^oor naine helistab oma arma& tatü ukseikella, üteldes ust avavale prouale: — Tere, kas leitnant Laine on kodus. Olen .'tema õde. — See on väga tore. Mina juli-tun just olema tema ema. V ' . . ©Reedel, n. juunil kell 6 õ. avatakse Eesti Majas Karavanipidus-tuse TaÜinna pavüjön, mis jääb avatuks kuni järgmise laupäevar Õhtuni. Avatud äripäeviti kl. $— 11 õ., nädalalõpul M. 3 p. 1.—11 ©. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-06-14-08
