1977-06-14-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 44
icT Saatekulu
0
|50 35
35
15
1.50 15
1.—'' 40
M 35
35
1.30 35
35
15
15
40
25
1.50 25
fÄ) 15
b.25
p.50 40
25
20
Lso 20
85
6.65 40
2.10 40
5.30 • 40
2.50 20
255 20
2.25 20
2.25/ 20
40
1.50 15
4.- 40
4.- 30
4.- • 30 m 40
5.^ 40
0.- 40
6.- 20
2.50
3. -
4. -
225
40
40
35
smale, mere poole,
varsti sisse lagune-
[•ide,. vahelt sildi alt
„GasoIinä, Comida,
^r." Ilmselt sai siit
ja siin võis ka uju-
Ijaolu Kiivile ära tõl-
Jilutas see järsku, et
p ujuma miima.
l tule me enam kuna-keani
äärde tagasi",
siis on kahju, et me
s oma VoLksi bensii-
• •. Paremal oli lai-ft
kuuritaoline ehitus,
!a„SaJa.d.e Coinida"
Sealt kõrvalt viis
•arannale, kus Vaikse
1 tõusid ja vajusid —
bnäoline, sinises töö-
Bmus välja bensüni-pe?
õlgns sombrero,
lo!" hõikas Luis, „co-pt
Pedro, kuidas sa
piilus altkulmu mde
Lrar?" küsis ta. Et
l i osta.
[elgitas talle, kuidas
I leed siin, need kaks
J need ei ole mitte haid,
vaid on hoopis —
tlle hoiatavalt kttlge
h hoopis companerod,
limpatico, väga süm-tegu
nagu inimesed,
po? Ja nad maksavad
täida meie auto ben-
Kse härradele midagi
p , ja juhata nad ran-võiksid
veidi ujuda,
^hde soov.
(Järgneb)
Nr.. 44 VABA EESTLÄOT te5sipS©?al, 14. juunil 19^^ Tuesday, June 14, 1077 7
HeineRiga70
Heino Riga jõuab 20. juunil,
elutomiidest ikarastatoia ja lainetut
lihvituna, seitsaneikimmen-date
eauaastate künnisele. Juubilari
elutee on olnud vaheldusiri-
TSihtsamad isiksuse kujunemise
aastad möödusid peaiiraia „Vaba-duspuiestee
Reaalgümnaasiuirni''
individualismist ja rahvusüiküst
vaimust läbi imbunud õiÄonnas.
EMe ja tööle ettevalmistamine
jätkus ülikoolis. Selles omandatud
teihnilised teadmised lõid aluse
eloifcuitsdisele tege^ele, mis
oli rakendatav nü kodumaal kUi
põgeniku põlve's vöõrsM.
Juubilar töötas kodumaal Põi-lutöönilnlsteeriumis
ja Harju
Maavailltsuse maaarhitekti abina.
V a h v a l kulus aga mitu aastat
Saare Maaametis. Kuressaares
töötamine võimaldajš ka õpetaja
ametiga tutvumist TöösituBkesk-koolis
tundide andmisega.
Vene okupatsiooni aj ai oli Har-
. ju Maavalitsuse Elamute Remont-kontori
juhatajaks. SelMe järgnenud
saksa Okupatsiooni ajal
leiame teda Harju teedeosakon-nas.
Põgeniku aastail Rootsis töötas
Lundi linnavalitsuse juures, kus
taiUe peagi usaldatakse inseneri
ülesanded. \ "
Kanadass^ asumisel sürdus ta
Trentoni (Ontarios) ,ainnainseneri
kohale. Juba aasta päralst asus ta
ADVOKAADI 6
ÄOVOKAAT-NOTÄR
Room 1912, Royal Trust Tower,
Toronto Dominion Cemtre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Onfc. (Bay^ & King) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
m
JONN E. SOOSAAR,
Chsrtered AccoimtoiBt
725 Don Mills M, Salto 4®2
Don MUs, Ontari®
483-6308, 428-4944
© Maardus todihus Eesti ulatusega
müürseppade võistlus. Parimaiks
selie ala töömeesteks tunnistati
Toront<^se, kus sai inseneri koba [Vambola Karotamm ja Kalev
linna kanalisatsiooni töödele. Insener
Riga poolt on kujundaitud
ja ehitatud mitmed Metropolitan
Toronto pumbajaamad ja hügel-torusitike
süsteemid, miljonilised
projektid. v
H. Riga lahkus sõlelt kohalt
ennem tegeliku puhkepaiga aja
kättejõudniist tekkinud tervise
häirete pärast. Ärganud huvi kirjandusliku
tegevuse vastu soodustas
ja kergendas otslise lange-tmüst.
.
Ei ole õige ütelda, et see huvi
tekkis üleöö mõne momendi inspiratsiooni
«taga-järjel. Neid «huvi-sid
ja kalduvusi kar.dis ta alateadlikult
endaga juba koolipõlvest
kaasas.
Pingsad õpingud ülikoolis ja
hiljem kodu rajaamne surusid kirjanduslikud
huvid tahaplaanile.
Sõda ühes komplitseeritud eluga,
põgenemine ja uue kodu rajamine
võõrsil koos uute keelte õppimise
vajadusega,, eritji aga erialaliste
sõnatagavarade ' täiendamisega/
ei soodustanud huvialade
harrastamist ega segamata loomingulist
tegevust.
Alles süs kui pensioniaja piirid
^ hakkavad paistma ja elukutseline
tegevus on miiutimud , rutünüi-seks
ning ei nõua pingutusi, leiab
Heino Riga jälle 'kutsumust ja
vajadust eneseyäljenduslikeks
avaldusiks kas luulepõaiul, kujutava
kunsti aladel vpi heliloomin-giil.
1Ö69. a. ilmub H. Rigalt, Tüu
Ässari varjunime all, luule esikkogu
,;Seitše silda, üks paat",
' mille kohta arvustuses märgitakse,
et see on omapärasem ja ideerikkam
teistest luulekogudest.
Vüs .'aastat hiljem, 1974. a. lõpul
ilmub Raamatuaastaks teine
kogu: „Nagu liiv mere ääres", mis
sisaldab luulet ja filosoofüisi lühipalasid.
Nagu eelmises kogus',
on siingi kunstiline kujunemine
oskuslik ja leidlik. ,
H. Riga kirjanduslik tegevus ei
pürdunud sellega.
IQlil. a. hakkab ta väljaandma
ajakirja „Varrakut", mis oli kavandatud
lugejakirjade kuukirjaks.
Nagu sageli uudsete ettevõtetega,
tuli töiipi^tajal kogeda
raskusi, eriti tellijate ja kaastöö
hankimise näol. Ajakirja ilmumine
katkes pärast neljandat numbrit.
Pettumused - e i heidutanud.
Mõte püsis, nagu tuli tuha all,
mitmeid aastaid. Seda aega kasutas
ta sisuklipsema ja kujunduslikult
esinduslikuma ^Varraku"
ettevalmistainiseks. 1975. a. kevadel
algas 'kuukiri uuesti ilmu-»
ma ja on H : Riga ettevõtlikuse,
leidlikuse ja visaduse tulemusena
sellest saadik ilmunud pidevalt.
•Heino Riga Eiteale vaimule ei
ole seitsmekümneni jõudmine
mingiks hoogu aeglustavaks tähtpäevaks
vaid verstapostiks plaanide
tegemiselcs eelolevate aastate
sisuliseks rikastamiseks.
H. Rigfl. vaimseid huvisid on jaganud
abikaasa Evi. kes truu
hingena on astunud tema kõrval
elu tõusudes ja mõõnades.
Tammer vanemast. vanusegrupist.
Nooremast, ;kuiii 27-aastaste grupist
kaks venelast TaUimia Ehitus-trustist.
o N. Liidus toimub -juuniloiu lõpul
künnivõistlus Vladimiri oblastis.
Eestit esindavad mulluse künni-võistluse
võitjad Elle Müür Viljandi
rajoonist ja Elmar Veski
Tartu, rajoonist, Kein Aiits Vilu ja
Raivo Kõiv Rakvere rajoonist.
® Mõnda aega on töötanud Eesti
metsades Rootsi fu-ma „Husqvar-na-'
mootorsaed. Mai lõpul korraldati
Tallinnas firma poolt sümpoosion;
kus firma esindaja Gunnar
Klintberg tutvustas oma ettevõtte
uut mootorsae mudelit, korraldati
loenguid saagide kasutamise, nende
tehnilise teeni damise ja ohu-tustehnüia
kohta. Sümposioonist
võtsid peale eestlaste osa ka metsamehed
Leedust, Lätist ja mujalt,
kuna selle firma saed on kasutusel
ka teistes riikides. ,
26. mail lõppes Tallinnas N. Liidu
Teaduste Akadeemia Energeetika
Füüsilis-Tehniliste Probleemi-.,
de Osakonna Täljasõidusessioon.
Tallinn oü selleks puhuks valitud
põhjusel, et Eesti teadlastel on väga
suur panUs põlevkivi energeetilise
kasutamise kui ka kõigi tema
fraktsioonide kasutamise väljatöötamise
tõttu.
e 00
Juulikuu algul ilmub endiste
Westholmi gümnaasiumi ja
Prantsuse Lütseumi i&pilaste ühisel
'toimetusel ikoolimälestusi
publitseeriv ajakiri mille nimeks
valiti viimase kooli ajakirja nimi
— „Must-Vailger', mis ilmus
sõjapäevil, mü mõlemad koolid
olid lüdetud ja asusid Prantsuse
Lütseumi u u ^ hoones, Hariduse
tänaval.
,3Äust-Valgel" 'tegevtoimetajaks
on Lembit Pihlberg, toimetusiiik-meks
Lüian Tõnisson ja laekuriks
Rünnar Konze. „Must-Val-gel"
ilmub kord aastas ja maksab
$1 ^0 tükk. Weštholmlased
saavad selle oma koondise kaudu,
kuid kuna Pi-antsuse Lütseumi
endistel õpiastel puudub vastav
organisaitsioon, siis käesolev kirjutis
on lühtlasi^üleskutseks kõigile
endistele Prantsuse Lütseumi
õpilastele, yotta kontakti toimetusega
ja tellida endale koolivend-lik
aoakiri„Must-Valgel".-Toimetuse
aadress: L. E . Pihlberg, 40
Glen Davis Cresc., Toronto. Qnt.
M4E 1X5 698-2638).
K<^s teil ©Bi olnud koini esimest cirvy õigedjüi
V teie ei @le vSifnyd
s •
Meie teame kuidas need lood on. Mõnikord
on teil kolm esimest arvu õiged ja kui teie
arvate, et nüüd ometi olete võitnud, selgub
teile, et: teie pole võitnud isegi 25 dollarit. Kuid
Wintario sooviks on, et igaüks võidab. Sellest
tulenevalt oleme meie mängureegleid veidi
muutnud. Meie oleme lisanud rohkem auhindasid.
(Neid on nüüd üle kahe korra rohkem igal
loosimisel.) Ning meie oleme andnud igale
mängijale rohkem yõimalusi võitmiseks.
' Allpool kirjeldame kuidas see' töötab. Alates
23. juuni loosimisega kehtib selline kord, et kui
teie püeti kolm esimest nmnbrit on identsed ja
samas järjekorras iga-viie võidupüeti kolme
esimese numbriga^ siis võidate meilt järgmiseks
loosimiseks viiest piletist koosneva raamatu.
See on ilus ootamatult sülle kukkunud õnn.
Nü-siis,,mida teie vesi ootate? Os^e pilet või
piletite raamat ja mängige seda mängu, mis
ant:akse iga kahe nädala järele otseülekandes
i?dasi neljapäeva õhtul kell 9 TV kaudu.
• Neid auhinnagüetsid tuleb
nõuda kahe nädala jooksul
pärast loosimist ning ainult
selleks volitatud müüjatelt,
kes on varustatud kõrval-esitätud
märgiga.
MÜÜD'ON, ÜLE KÄHE
KORRA ROHKEM
JA HIND ON IKKA
AINUET ÜKS DOLLAE
Kreml oma purjetamisolümpiaga valmistab muret okupeeritud Tallimia eestlastest elanikele.
Kui algul arvati, et sellega luuakse ehk võimalusi limia korrastamiseks, kümned aastad värvimata
ja remontimata majade kohendamiseks, tänavate aukude parandamiseks ja muiili;s, siis nüüd as^
jaolude lähemal kaalumisel on seisukoht vastupidine. Üteldakse, et kui Vene okupatsioonivõim
kõiki olümpiaks planeeritud ehitusi taliab läbi vina, süs tähendab see suure arvu vene tööliste
Jinna toomist... •' • .
Sõbrad ja kirjandushuvilised,
lähedal ja kaugel, soovivad Heino
Rigale püsivust ja jõudu võitlemiseks
isikuvabaduse eest, mis on
eelduseks loova energia vallandumiseks.
.
• L. KOOBAS
Kõneldakse kuni 20.000 venelase
tööleasumisest Tallinna seoses
ehitusite ja korraldustöödega, kuna
tööd sama vene süsteemi tõttu
ei saada alustada õigeaegselt,
plaanikohaselt ja ka summa.de
püudimiisel. Vähemalt nü näib
olukord asjatundlikule inimesele
seal praegu.
Ja kui need 20.000 venelast tulevad
Tallinna, siis tähendab see
ka nende jäämist Eestisse, .
Mitlteiüksi nendega ei tule arvestada.
Nagu nüüdki, kutsuvad
saabunud võõrad jarde oma suguseltsi
ja kirna tänapäeva venelane
on tehtud rändrahvaks, siis
on nad oma „seitsme asjaga" m!õ-ni
päev pärast kirja saamist ka
kohal. Et Tallinnas valitseb terav
koEterikriis, see neid ega võimusid
ei sega. üusasukaid võib näha
rahuilikuit elamas vagunites, kuni
püsti lüüakse mõni maja, kuhu
nad kohe sisse poevad, kui juba
enne pole iV^õim neid määranud
mõnda koriterisse .,kaas0lani-keks*^^
Niisugune on olukord olümpiat
ootavas Tallinnas. Muret
valmistab linlastele veel see, et
purjetamisolümpia „§ööb linna
lagedaks".
Valitseb üldine sealiha puudus,
mis kestab kauemat aega ja on
mõistatuseks rahvale. Saada on
loomaliha, kuid väga halva kvaliteediga.
Lihakauplustes toiduvarusid
vaadeldes ei ärata see loomaliha
oina, % osa loomarasvaga mjngit
isu. Saada on vorsti, kuid maitselt
üsna kesised. Juustu oli nimeliselt
rida sorte, aga rahvas
märgib, et nende erinevus on vaid
nimes, kõik nad on ühemaltseü-sed.
Sealiha kohta märgitakse, et
kui seda juhtub poes saada olevat,
süs maksab kilo 2 rubla. Sealiha
juhtub ka koUioositumle, pärinedes
kolhoosniku „eraniaj api-damisest".
Seal maksab vähemalt
3 rubla ikilo. See lihapuudus on
rahvasuus kaasa toonud rea
anekdoote.
Piima ja üldse ' piimasaadusi
näib Tallinnas saada olevat. Kalapoes
puudub'värske kala, on aga
müügil külmutatud kala, mis .pärineb
kaugetest vetest. ^ Millegipärast
rahvas külmetatud kalast
lugu ei pea. Saada oli suitsusilku,
90 senti kito. ; ^ ;
• • Väliselt on need erinevad
oinaaegseist ja maitselt ei ole
need kõrvutatavad omaaegsete
Färnu rannameeste toodetega.
Kokkuvõttes võib toitlustamise
osas^ väita, et nälga Eestis ei oie,
kuid saadaval ei ole seda. mida
tahaksid. Paremaid toite ei ole
paljud üldse võimelised osätma,
sest hinnad on võrreldes palkadega
liiga ikõrged. Näiteiks väitis üks
naine, et kui ma saan elu sees
hoidmiseks 55 rubla pensioni,
ütelge süs, mis ma sellega suurt
saan teha. Korter, nagu meie seda
mõistame, nõuab kül ' vaid
paar rubla, selle eest oled ka mit^
mel ise, ja teised sinul jaüus.. ülejäänud
rubladega suudan vaevalt
kuu lõpuni 'kõhu korras hoida,
muuks ei ulatu kopikatki. .
Varemalit v^õi Tallinnas näha
sellekohaseis | kauplustes müügü
ka kuldasju. jNüüd neid enam ei
ole juba pikemat a.ega. Saadaval
on bõbeasju," millede hinnad on
samuli üles kruvitud.
üldse Jääl) tänapäeval okup.
Eestist hoopis Yhalvem mulje,
kui mõni aasta tagasi, kõneleb
üks ameeriklane, kes on mitu
korda käinud Tallinnas.
Venestamine vailimistab mõtlejale
eestlasele okup. Eestis tõsist
mui^. See sünnib koolides ja
kõikjal mujal, kus vähegi võimalik.
Kui koolis On näiteks ühes
klassis 40 õpilast teiste ainete õppimise
ajal, siis vene keele tunniks
ijagatakse klass pooleks,
kummagi 20 õpilast, et neid
enam saaks pressida keele pman-damisdtes.
\
Kõneldalkse ka järjest kindlamalt,
et Taillmna poaitehnikum
muudetavat varsti kogu ulatuses
yenekeelsöks, kuna üliõpila:sed-eestlased
peavad vene keelt pärast
keskhariduse omandamist
nii palju oskama, et teisi keeli
enam vaja ei/ole. Tartu ülikooli
kohta väidetakse, et .see jäävat
esialgu veel eestikeelseiks.
Olukorra kohta Eestis seletatakse
veel, eit see olnud varemalt
hästi parem kui Venemaal. Kreml
soodusitanud olukorda seepärast,
et lasta okupeeritud Bail tikumi
välismaalasi, kes ise pidid nägema,
et seal ei elatavat halvasti.
Lähemalt ei saa võõras olusid
tundma õppida^ kuna keegi sissesõitjat
ei usalda nü palju, et temaga
hakkaks avameölselt oma
hädadest kõnelema.
On ka neid noori ja vanu, kes
on KGB-lastena välja õpetatud
laitmiseks ja kes endid oskavad
võõrale külge „kleepida", et
sellelt kuulda tema plaanidest.
Sama halb olukord nagu toitlustamise
' alal nüüd valitsdnud
Tallinnas, valitsevat täpselt ka
USA-S
Lilian G, , Bein-Grauberg, kes
elab jäUe Gonnecticutis, sai üllatava
austuse osaliseks Lõuna-CaroÜ-nas
Florences, kus ta koos tütre
Monica Elleniga vübii^ hiljutisel
koolide vaheajal suvitamas. Beini
perekond elas 14 aastat Lõuna-Ca-rolinäs.
Nüüd Florences olles valiti
ta Florence Symphony Orchest-;
ra ja selle Women's Symphony
Guüd of Florence auliikmeks. Lilian
Bein on nimelt selle organisatsiooni
asutajaks ja kä esimeseks
presidendiks. Tema' ajal sai orkester
omale uue löökpillide osa, mis
varem OÜ puudulik, samuti ka OF- '
kestri ja koorilaulu tagapõhja raamistu.
SeUe suure kingi tõttu anti
temale mälestetahvel ,,Pro Mu-sica'^
sellekohase peällürjaga jä
tema nimega, mis kõrgelt hindas
tema teeneid. ,
Liliaii G. Bein on ohiud National
Federation of Music Club liige üle
15 aasta, olles Lõuna-Carolinas elades
selle organisatsiooni presidendiks
ja ka L.-Garolina ösarügi
„Chairmän for the Department of
Intematkmal Mušic Relations".
Elades Darieni^, Conn. on ta Sche-bert
Club of Fairfield County liige
ja eriürituste esimees jne.
Lilian Bein-Grauberg suure muu-sikasõprana
õppis laulu Paula Vir-gase
juures ja „Coniiecticut School
of Musicus", jätkates opmguid ka
L;-Carolinas Marion Manwilleri
juures.
Moskvas. Seal pole samuti ammu
nähtud iildmüügü sealiha. Loomaliha
on samuti haivakvaliteedi.
line ja kauplused tisna kesised
kaubavarudega. tJks venelanna,
kes oli teinud reisi Volgal ja käinud
vahesadamäis maal, kinnitla-nüd,
et väikelinnade ja külade
kauplused on otse võimatuseni
viletsad kaupade osas. Kui aru-
; tad, kuidas rahvas kõige sellega
lepib, saad vastuseks, et keegi ei
! teagi, et. maailmas on paremat
! elu, kui elab tema. VES
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 14, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-06-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770614 |
Description
| Title | 1977-06-14-07 |
| OCR text | Nr. 44 icT Saatekulu 0 |50 35 35 15 1.50 15 1.—'' 40 M 35 35 1.30 35 35 15 15 40 25 1.50 25 fÄ) 15 b.25 p.50 40 25 20 Lso 20 85 6.65 40 2.10 40 5.30 • 40 2.50 20 255 20 2.25 20 2.25/ 20 40 1.50 15 4.- 40 4.- 30 4.- • 30 m 40 5.^ 40 0.- 40 6.- 20 2.50 3. - 4. - 225 40 40 35 smale, mere poole, varsti sisse lagune- [•ide,. vahelt sildi alt „GasoIinä, Comida, ^r." Ilmselt sai siit ja siin võis ka uju- Ijaolu Kiivile ära tõl- Jilutas see järsku, et p ujuma miima. l tule me enam kuna-keani äärde tagasi", siis on kahju, et me s oma VoLksi bensii- • •. Paremal oli lai-ft kuuritaoline ehitus, !a„SaJa.d.e Coinida" Sealt kõrvalt viis •arannale, kus Vaikse 1 tõusid ja vajusid — bnäoline, sinises töö- Bmus välja bensüni-pe? õlgns sombrero, lo!" hõikas Luis, „co-pt Pedro, kuidas sa piilus altkulmu mde Lrar?" küsis ta. Et l i osta. [elgitas talle, kuidas I leed siin, need kaks J need ei ole mitte haid, vaid on hoopis — tlle hoiatavalt kttlge h hoopis companerod, limpatico, väga süm-tegu nagu inimesed, po? Ja nad maksavad täida meie auto ben- Kse härradele midagi p , ja juhata nad ran-võiksid veidi ujuda, ^hde soov. (Järgneb) Nr.. 44 VABA EESTLÄOT te5sipS©?al, 14. juunil 19^^ Tuesday, June 14, 1077 7 HeineRiga70 Heino Riga jõuab 20. juunil, elutomiidest ikarastatoia ja lainetut lihvituna, seitsaneikimmen-date eauaastate künnisele. Juubilari elutee on olnud vaheldusiri- TSihtsamad isiksuse kujunemise aastad möödusid peaiiraia „Vaba-duspuiestee Reaalgümnaasiuirni'' individualismist ja rahvusüiküst vaimust läbi imbunud õiÄonnas. EMe ja tööle ettevalmistamine jätkus ülikoolis. Selles omandatud teihnilised teadmised lõid aluse eloifcuitsdisele tege^ele, mis oli rakendatav nü kodumaal kUi põgeniku põlve's vöõrsM. Juubilar töötas kodumaal Põi-lutöönilnlsteeriumis ja Harju Maavailltsuse maaarhitekti abina. V a h v a l kulus aga mitu aastat Saare Maaametis. Kuressaares töötamine võimaldajš ka õpetaja ametiga tutvumist TöösituBkesk-koolis tundide andmisega. Vene okupatsiooni aj ai oli Har- . ju Maavalitsuse Elamute Remont-kontori juhatajaks. SelMe järgnenud saksa Okupatsiooni ajal leiame teda Harju teedeosakon-nas. Põgeniku aastail Rootsis töötas Lundi linnavalitsuse juures, kus taiUe peagi usaldatakse inseneri ülesanded. \ " Kanadass^ asumisel sürdus ta Trentoni (Ontarios) ,ainnainseneri kohale. Juba aasta päralst asus ta ADVOKAADI 6 ÄOVOKAAT-NOTÄR Room 1912, Royal Trust Tower, Toronto Dominion Cemtre Postiaadress: P.O. 326, Toronto Onfc. (Bay^ & King) M5K 1K7 Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus m JONN E. SOOSAAR, Chsrtered AccoimtoiBt 725 Don Mills M, Salto 4®2 Don MUs, Ontari® 483-6308, 428-4944 © Maardus todihus Eesti ulatusega müürseppade võistlus. Parimaiks selie ala töömeesteks tunnistati Toront<^se, kus sai inseneri koba [Vambola Karotamm ja Kalev linna kanalisatsiooni töödele. Insener Riga poolt on kujundaitud ja ehitatud mitmed Metropolitan Toronto pumbajaamad ja hügel-torusitike süsteemid, miljonilised projektid. v H. Riga lahkus sõlelt kohalt ennem tegeliku puhkepaiga aja kättejõudniist tekkinud tervise häirete pärast. Ärganud huvi kirjandusliku tegevuse vastu soodustas ja kergendas otslise lange-tmüst. . Ei ole õige ütelda, et see huvi tekkis üleöö mõne momendi inspiratsiooni «taga-järjel. Neid «huvi-sid ja kalduvusi kar.dis ta alateadlikult endaga juba koolipõlvest kaasas. Pingsad õpingud ülikoolis ja hiljem kodu rajaamne surusid kirjanduslikud huvid tahaplaanile. Sõda ühes komplitseeritud eluga, põgenemine ja uue kodu rajamine võõrsil koos uute keelte õppimise vajadusega,, eritji aga erialaliste sõnatagavarade ' täiendamisega/ ei soodustanud huvialade harrastamist ega segamata loomingulist tegevust. Alles süs kui pensioniaja piirid ^ hakkavad paistma ja elukutseline tegevus on miiutimud , rutünüi-seks ning ei nõua pingutusi, leiab Heino Riga jälle 'kutsumust ja vajadust eneseyäljenduslikeks avaldusiks kas luulepõaiul, kujutava kunsti aladel vpi heliloomin-giil. 1Ö69. a. ilmub H. Rigalt, Tüu Ässari varjunime all, luule esikkogu ,;Seitše silda, üks paat", ' mille kohta arvustuses märgitakse, et see on omapärasem ja ideerikkam teistest luulekogudest. Vüs .'aastat hiljem, 1974. a. lõpul ilmub Raamatuaastaks teine kogu: „Nagu liiv mere ääres", mis sisaldab luulet ja filosoofüisi lühipalasid. Nagu eelmises kogus', on siingi kunstiline kujunemine oskuslik ja leidlik. , H. Riga kirjanduslik tegevus ei pürdunud sellega. IQlil. a. hakkab ta väljaandma ajakirja „Varrakut", mis oli kavandatud lugejakirjade kuukirjaks. Nagu sageli uudsete ettevõtetega, tuli töiipi^tajal kogeda raskusi, eriti tellijate ja kaastöö hankimise näol. Ajakirja ilmumine katkes pärast neljandat numbrit. Pettumused - e i heidutanud. Mõte püsis, nagu tuli tuha all, mitmeid aastaid. Seda aega kasutas ta sisuklipsema ja kujunduslikult esinduslikuma ^Varraku" ettevalmistainiseks. 1975. a. kevadel algas 'kuukiri uuesti ilmu-» ma ja on H : Riga ettevõtlikuse, leidlikuse ja visaduse tulemusena sellest saadik ilmunud pidevalt. •Heino Riga Eiteale vaimule ei ole seitsmekümneni jõudmine mingiks hoogu aeglustavaks tähtpäevaks vaid verstapostiks plaanide tegemiselcs eelolevate aastate sisuliseks rikastamiseks. H. Rigfl. vaimseid huvisid on jaganud abikaasa Evi. kes truu hingena on astunud tema kõrval elu tõusudes ja mõõnades. Tammer vanemast. vanusegrupist. Nooremast, ;kuiii 27-aastaste grupist kaks venelast TaUimia Ehitus-trustist. o N. Liidus toimub -juuniloiu lõpul künnivõistlus Vladimiri oblastis. Eestit esindavad mulluse künni-võistluse võitjad Elle Müür Viljandi rajoonist ja Elmar Veski Tartu, rajoonist, Kein Aiits Vilu ja Raivo Kõiv Rakvere rajoonist. ® Mõnda aega on töötanud Eesti metsades Rootsi fu-ma „Husqvar-na-' mootorsaed. Mai lõpul korraldati Tallinnas firma poolt sümpoosion; kus firma esindaja Gunnar Klintberg tutvustas oma ettevõtte uut mootorsae mudelit, korraldati loenguid saagide kasutamise, nende tehnilise teeni damise ja ohu-tustehnüia kohta. Sümposioonist võtsid peale eestlaste osa ka metsamehed Leedust, Lätist ja mujalt, kuna selle firma saed on kasutusel ka teistes riikides. , 26. mail lõppes Tallinnas N. Liidu Teaduste Akadeemia Energeetika Füüsilis-Tehniliste Probleemi-., de Osakonna Täljasõidusessioon. Tallinn oü selleks puhuks valitud põhjusel, et Eesti teadlastel on väga suur panUs põlevkivi energeetilise kasutamise kui ka kõigi tema fraktsioonide kasutamise väljatöötamise tõttu. e 00 Juulikuu algul ilmub endiste Westholmi gümnaasiumi ja Prantsuse Lütseumi i&pilaste ühisel 'toimetusel ikoolimälestusi publitseeriv ajakiri mille nimeks valiti viimase kooli ajakirja nimi — „Must-Vailger', mis ilmus sõjapäevil, mü mõlemad koolid olid lüdetud ja asusid Prantsuse Lütseumi u u ^ hoones, Hariduse tänaval. ,3Äust-Valgel" 'tegevtoimetajaks on Lembit Pihlberg, toimetusiiik-meks Lüian Tõnisson ja laekuriks Rünnar Konze. „Must-Val-gel" ilmub kord aastas ja maksab $1 ^0 tükk. Weštholmlased saavad selle oma koondise kaudu, kuid kuna Pi-antsuse Lütseumi endistel õpiastel puudub vastav organisaitsioon, siis käesolev kirjutis on lühtlasi^üleskutseks kõigile endistele Prantsuse Lütseumi õpilastele, yotta kontakti toimetusega ja tellida endale koolivend-lik aoakiri„Must-Valgel".-Toimetuse aadress: L. E . Pihlberg, 40 Glen Davis Cresc., Toronto. Qnt. M4E 1X5 698-2638). K<^s teil ©Bi olnud koini esimest cirvy õigedjüi V teie ei @le vSifnyd s • Meie teame kuidas need lood on. Mõnikord on teil kolm esimest arvu õiged ja kui teie arvate, et nüüd ometi olete võitnud, selgub teile, et: teie pole võitnud isegi 25 dollarit. Kuid Wintario sooviks on, et igaüks võidab. Sellest tulenevalt oleme meie mängureegleid veidi muutnud. Meie oleme lisanud rohkem auhindasid. (Neid on nüüd üle kahe korra rohkem igal loosimisel.) Ning meie oleme andnud igale mängijale rohkem yõimalusi võitmiseks. ' Allpool kirjeldame kuidas see' töötab. Alates 23. juuni loosimisega kehtib selline kord, et kui teie püeti kolm esimest nmnbrit on identsed ja samas järjekorras iga-viie võidupüeti kolme esimese numbriga^ siis võidate meilt järgmiseks loosimiseks viiest piletist koosneva raamatu. See on ilus ootamatult sülle kukkunud õnn. Nü-siis,,mida teie vesi ootate? Os^e pilet või piletite raamat ja mängige seda mängu, mis ant:akse iga kahe nädala järele otseülekandes i?dasi neljapäeva õhtul kell 9 TV kaudu. • Neid auhinnagüetsid tuleb nõuda kahe nädala jooksul pärast loosimist ning ainult selleks volitatud müüjatelt, kes on varustatud kõrval-esitätud märgiga. MÜÜD'ON, ÜLE KÄHE KORRA ROHKEM JA HIND ON IKKA AINUET ÜKS DOLLAE Kreml oma purjetamisolümpiaga valmistab muret okupeeritud Tallimia eestlastest elanikele. Kui algul arvati, et sellega luuakse ehk võimalusi limia korrastamiseks, kümned aastad värvimata ja remontimata majade kohendamiseks, tänavate aukude parandamiseks ja muiili;s, siis nüüd as^ jaolude lähemal kaalumisel on seisukoht vastupidine. Üteldakse, et kui Vene okupatsioonivõim kõiki olümpiaks planeeritud ehitusi taliab läbi vina, süs tähendab see suure arvu vene tööliste Jinna toomist... •' • . Sõbrad ja kirjandushuvilised, lähedal ja kaugel, soovivad Heino Rigale püsivust ja jõudu võitlemiseks isikuvabaduse eest, mis on eelduseks loova energia vallandumiseks. . • L. KOOBAS Kõneldakse kuni 20.000 venelase tööleasumisest Tallinna seoses ehitusite ja korraldustöödega, kuna tööd sama vene süsteemi tõttu ei saada alustada õigeaegselt, plaanikohaselt ja ka summa.de püudimiisel. Vähemalt nü näib olukord asjatundlikule inimesele seal praegu. Ja kui need 20.000 venelast tulevad Tallinna, siis tähendab see ka nende jäämist Eestisse, . Mitlteiüksi nendega ei tule arvestada. Nagu nüüdki, kutsuvad saabunud võõrad jarde oma suguseltsi ja kirna tänapäeva venelane on tehtud rändrahvaks, siis on nad oma „seitsme asjaga" m!õ-ni päev pärast kirja saamist ka kohal. Et Tallinnas valitseb terav koEterikriis, see neid ega võimusid ei sega. üusasukaid võib näha rahuilikuit elamas vagunites, kuni püsti lüüakse mõni maja, kuhu nad kohe sisse poevad, kui juba enne pole iV^õim neid määranud mõnda koriterisse .,kaas0lani-keks*^^ Niisugune on olukord olümpiat ootavas Tallinnas. Muret valmistab linlastele veel see, et purjetamisolümpia „§ööb linna lagedaks". Valitseb üldine sealiha puudus, mis kestab kauemat aega ja on mõistatuseks rahvale. Saada on loomaliha, kuid väga halva kvaliteediga. Lihakauplustes toiduvarusid vaadeldes ei ärata see loomaliha oina, % osa loomarasvaga mjngit isu. Saada on vorsti, kuid maitselt üsna kesised. Juustu oli nimeliselt rida sorte, aga rahvas märgib, et nende erinevus on vaid nimes, kõik nad on ühemaltseü-sed. Sealiha kohta märgitakse, et kui seda juhtub poes saada olevat, süs maksab kilo 2 rubla. Sealiha juhtub ka koUioositumle, pärinedes kolhoosniku „eraniaj api-damisest". Seal maksab vähemalt 3 rubla ikilo. See lihapuudus on rahvasuus kaasa toonud rea anekdoote. Piima ja üldse ' piimasaadusi näib Tallinnas saada olevat. Kalapoes puudub'värske kala, on aga müügil külmutatud kala, mis .pärineb kaugetest vetest. ^ Millegipärast rahvas külmetatud kalast lugu ei pea. Saada oli suitsusilku, 90 senti kito. ; ^ ; • • Väliselt on need erinevad oinaaegseist ja maitselt ei ole need kõrvutatavad omaaegsete Färnu rannameeste toodetega. Kokkuvõttes võib toitlustamise osas^ väita, et nälga Eestis ei oie, kuid saadaval ei ole seda. mida tahaksid. Paremaid toite ei ole paljud üldse võimelised osätma, sest hinnad on võrreldes palkadega liiga ikõrged. Näiteiks väitis üks naine, et kui ma saan elu sees hoidmiseks 55 rubla pensioni, ütelge süs, mis ma sellega suurt saan teha. Korter, nagu meie seda mõistame, nõuab kül ' vaid paar rubla, selle eest oled ka mit^ mel ise, ja teised sinul jaüus.. ülejäänud rubladega suudan vaevalt kuu lõpuni 'kõhu korras hoida, muuks ei ulatu kopikatki. . Varemalit v^õi Tallinnas näha sellekohaseis | kauplustes müügü ka kuldasju. jNüüd neid enam ei ole juba pikemat a.ega. Saadaval on bõbeasju," millede hinnad on samuli üles kruvitud. üldse Jääl) tänapäeval okup. Eestist hoopis Yhalvem mulje, kui mõni aasta tagasi, kõneleb üks ameeriklane, kes on mitu korda käinud Tallinnas. Venestamine vailimistab mõtlejale eestlasele okup. Eestis tõsist mui^. See sünnib koolides ja kõikjal mujal, kus vähegi võimalik. Kui koolis On näiteks ühes klassis 40 õpilast teiste ainete õppimise ajal, siis vene keele tunniks ijagatakse klass pooleks, kummagi 20 õpilast, et neid enam saaks pressida keele pman-damisdtes. \ Kõneldalkse ka järjest kindlamalt, et Taillmna poaitehnikum muudetavat varsti kogu ulatuses yenekeelsöks, kuna üliõpila:sed-eestlased peavad vene keelt pärast keskhariduse omandamist nii palju oskama, et teisi keeli enam vaja ei/ole. Tartu ülikooli kohta väidetakse, et .see jäävat esialgu veel eestikeelseiks. Olukorra kohta Eestis seletatakse veel, eit see olnud varemalt hästi parem kui Venemaal. Kreml soodusitanud olukorda seepärast, et lasta okupeeritud Bail tikumi välismaalasi, kes ise pidid nägema, et seal ei elatavat halvasti. Lähemalt ei saa võõras olusid tundma õppida^ kuna keegi sissesõitjat ei usalda nü palju, et temaga hakkaks avameölselt oma hädadest kõnelema. On ka neid noori ja vanu, kes on KGB-lastena välja õpetatud laitmiseks ja kes endid oskavad võõrale külge „kleepida", et sellelt kuulda tema plaanidest. Sama halb olukord nagu toitlustamise ' alal nüüd valitsdnud Tallinnas, valitsevat täpselt ka USA-S Lilian G, , Bein-Grauberg, kes elab jäUe Gonnecticutis, sai üllatava austuse osaliseks Lõuna-CaroÜ-nas Florences, kus ta koos tütre Monica Elleniga vübii^ hiljutisel koolide vaheajal suvitamas. Beini perekond elas 14 aastat Lõuna-Ca-rolinäs. Nüüd Florences olles valiti ta Florence Symphony Orchest-; ra ja selle Women's Symphony Guüd of Florence auliikmeks. Lilian Bein on nimelt selle organisatsiooni asutajaks ja kä esimeseks presidendiks. Tema' ajal sai orkester omale uue löökpillide osa, mis varem OÜ puudulik, samuti ka OF- ' kestri ja koorilaulu tagapõhja raamistu. SeUe suure kingi tõttu anti temale mälestetahvel ,,Pro Mu-sica'^ sellekohase peällürjaga jä tema nimega, mis kõrgelt hindas tema teeneid. , Liliaii G. Bein on ohiud National Federation of Music Club liige üle 15 aasta, olles Lõuna-Carolinas elades selle organisatsiooni presidendiks ja ka L.-Garolina ösarügi „Chairmän for the Department of Intematkmal Mušic Relations". Elades Darieni^, Conn. on ta Sche-bert Club of Fairfield County liige ja eriürituste esimees jne. Lilian Bein-Grauberg suure muu-sikasõprana õppis laulu Paula Vir-gase juures ja „Coniiecticut School of Musicus", jätkates opmguid ka L;-Carolinas Marion Manwilleri juures. Moskvas. Seal pole samuti ammu nähtud iildmüügü sealiha. Loomaliha on samuti haivakvaliteedi. line ja kauplused tisna kesised kaubavarudega. tJks venelanna, kes oli teinud reisi Volgal ja käinud vahesadamäis maal, kinnitla-nüd, et väikelinnade ja külade kauplused on otse võimatuseni viletsad kaupade osas. Kui aru- ; tad, kuidas rahvas kõige sellega lepib, saad vastuseks, et keegi ei ! teagi, et. maailmas on paremat ! elu, kui elab tema. VES |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-06-14-07
