Vaba eestlane , June 14, 1984

              V A B A E E S T L A N E neljapäeval, 14. juunU 1984 Thursday, June 14, 1984 Nr. 45
asm
¥ABADE EESTLASTE HMÜEKANDM:
VÄlJAANDJA:0/Ü Vaba Eestlane; 19^^ Leslie S t . D on
/ T O I M E T U S E K O l l ^ E G I U ^ ^ ^ Olev Trass-
I f e L E F O N l b : toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
V "ekspeditsioon) 444-4832
U M I S f f l N N A D Kanadas: aasta:$51.--, poolaastas
|a veerandaastas $15.—
T E L L I M I S H I N N A D väljaspool Kanadat: aastas $65.—, pcx>l-aastas$
35.r~ ja veerandaastas $18,—
Aadressi muudatus 70 e. Ültsiknumbri hind 70 e.
K U U L U T U S T E H I N N A D üks toll ühel veerul;
kuulutuste küljel $4^75, toksils $5.—, esiküljel $5.
Published hy M e Estonian Publisher Ltd.
1955 Lesüe St. Don Mills, Ont M 3 B 2M3
JllllillIlllll!I!l!illll|lllllilinilliilllill!lllllllil!lllllllillU
Kui Eesti okupeerinud vene
kommunistlikud võimud Ja eesti
kommunistid ühises koostöös 43
aas^t tagasi 14. Juunil 1941 JEes-fjs
esimese küüditamise teostasid,
siis tuleb seda operatsiooni võtta
eesti r4hva massilise füüsilise havi^
lamise kampaania esimese sammu-,
na. Vene N K V D alustas tegelikult
Juba pärast 1940. aasta Juunis pu­naarmee
abil teostatud riigipööret
Eestis inimeste arreteerimist, nende
siflÖEvamist ja Siberisse saatmist^
kuid organiseeritud genotsiidi ise­loomu
võtsid need hävitamisaktsi-oonid
1941. aasta küüditamisega,
mille ohvriks langes 9728 inimest
— 3512 meest, 3149 naist ja 3067
last, kelle akus süü seisis selles, et
nad olid eestlased. Vene kommu­nistidel
ja nende eestlastest käsi-lastel
—- rahva reeturitel, kellest
paljud vjBel praegugi Eestis domi­neerivat
osa mängivad, oli kavas
peatselt läbi vüä teine samalaad-
Me küüditamise operatsioon, kuld
algav sõda tõmbas seljjele kayatsu-
::sde\knipsu; peale, ;
•: Eesti •: rahva sihikindel füüsiline
hävitamine jätkus pärast Teist
maailmasõda kui punaarmee Eesti
teistkordselt okupeeris. Pärastsõja
esimestel aastatel toimusid väikse-maad
arreteerimiste, küüditamiste
Ja mõryamiste lained, kuid 1949.
aastal vüdi läbi hiigeloperatsioon,
mis E^esti väikest territooriumi ja
; rahvaarvu! arvesse võttes oli mõel­dud
eesti rahvale surmahoobi arid-nniseks
jä eesti kandetala — põllu-meheiseisuse
— täielikuks likvidee­rimiseks.
Kommunistükud võimud
ei avalda loomulikult Eestis jul­malt
läbiviidud genotsiidi kohta
andmeid, kuid kogutud inforniatsi-
(i>öni ja tunnistajate seletuste põh­jal
oli see küüditamisoperatsioön
lunduvalt ulatuslikum kui 1941.
aastal läbiviidud esimene küüdita-
/Vmine'.-/ I ;
Nü nagu esimese küüditamise
ajal — nii mänglbid eesti kommu-mistid
ka seekord venelaste kõrval
oma rahva hävitamisel silmapaist­vat
osa ja kui isegi välismaailmas
leidub neid eestlasi, kes eesti kom­munistide
teguviisi püiiavad vaban­dada
ning neid ainult vene hävi-tusmasina
pisikesteks kõrvalisteks
hämmäsratasteks tembeldada, siis
ei vasta see kaugeltki tõsioludele.
Igal sellisel kõhklejal jä naiivsel
vabanduste Otsijal tuleb meeles p i ­dada,
et 1949o aastal oli küüdita­misel
tähtsat OSSI mäigintid Eesti°
maa KommunisÜikii Partei esime­ne
sekretär Eestis sündinud kom­munist
Nikolai Karotamm nmg
Julgeolekuministriks, see tähendab
kohalikuks N K V D ülemaks, Eesti
Vabariigi ^jal põrandaaluse tegevu­se
pärast kinniistunud kommunist
Boris Kumm. NUcOlai Karotammel
oli juhtiy osa 1948. aasta oktoobris
toimunud Eestimaa kommunlstiiku
partei Keskkomitee pleenumil ja
sama aasta detsembris korraldatud
Eestimaa Kommunistliku Partei V
kongressil, kus peeti vajalikuks
teostada maal „õiget klassipoliiti-kat",
mille raamides toimus järg­misel
kevadel põllumeeste massili­ne
küüditamine j a „kulakluse lik­videerimine"
nagu mainitakse Ees­tis
ilmunud kommunisÜikes välja­annetes.
Eesti rahva väljaradeerimiseks
teostatud küüditamiseoperatsioonid
Ja arreteerimiste lained on hävita­nud
kahtiemata kaaluva osa eesti
vaimujõust ja eestlaste vastupanu­võimest,
kliid vene ja eesti kom­munistid
ei ole oma saavutustega
veel rahul. Kmia punaste huvides
ei ole tööka eesti rahva täielik Ja
jäägitu füüsüine hävitamine, siis
ou' massilised arreteerimised J a
küüditamislained asendatud nüüd
eesti rahva vaimse genotsiidiga. Iga
eestiane allub venelaste^ ja nende
eesti käsilaste ajudepesemisele sün­nist
kuni Isurmani nmg eestlastest
tahetakse kasvatada samasugused
robotid nägu seda on venelased,
kellel ei ole iseseisvat mõtlemist
ning analüüsimise võimet.
Eestlane ei tohi enam midagi
teada oma tõelisest ajaloost, ta
peab Moskva huvides maha salga­ma
oma maa ja rahva, vajaduse
korral isegi oma vanemad. Ta ei
tohi midagi teada, mis välismaail­mas
sünnib ning i tema lugemisma­terjal
piirdub ainult nende raama-tuteg;
a ja kirjanduslike teostega,
mis Moskvas asuv „süur vend" tal­le
lubab ja ettekirjutab. Kommu­nistlike
ajudepesijate Ja „uue ini­mese"
kujundajate suurefcs meele­härmiks
ei ole nende grandioosne
vaimne hävitusplaan kaugeltki õn­nestunud
— Eestis leidub vaata­ma
füüsilisele ja vaimsele survele
veel külalt inimesi, kellel on ise­seisvat
mõtlemist Ja rahvuslikku
iseteadvust Ja kes näevad läbi selle
tühistele sõnakõlksudele rajatud
impaania, mUlega
'Sini-must-valge o l i juba üldiselt
tuntud eesti rahvuslipuna rohkem
kui paarkümmend aastat.ja oli ol­nud
ka Eesti riigilipp pea viisteist
aastat, kui saabus 50. aasta juubel.
Pidustuste korraldajaks oli Eesti
Üliõpilaste Selts, nüüd juba pea tu­handeni
küündiv meeste kogu. Osa-võtma
olid kutsutud Vabariigi Va­litsus,
omavalitsuste, sõjaväe, koh­tute,
kirikute ja teiste avalike
asutuste kõrgemad juhid, Tartu
ülikool ja üliõpilaskond, tähtsamad
avaliku elu j a kultuuri tegelased,
ajakirjanduse esindajad jne. Sünd­mus
toimus Tartus ja Otepääl,
kaasaelanud rahvahulki loeti tuhan^,
detesse. 1884. a. Otepääl lipu õnnis­tamisest
osavÕtnuist olid elavate
hulgas veel ainult praost F. Eder-berg,
praost A:Morfeldt-Mäeväl­ja
ja prof.- M . J . Eisen.^ Aukülahs-te
eesotsas oli riigivanem K. Päts
ja kaitsevägede ülemjuhataja kind-
4. juunU möödus sada aastat päevast, mil 1884, aastal Otepää kiriklas pühitseti ja õnnistati esimene
eesti sini-must-valge lipp Eesti üliõpilaste Seltsi lipuna. 50 aastat hUjem tähistati seda sündmust vabas
Eestis kogu raliva osavõtul. Nüüd 50 aastat hiljem vaatame nende sündmuste osa Eesti ajaloos sajandi
•kaugiiseli; • ; ^ '^
praegu kõige enam meenutada
oleks Seltsi esimehe Ralf Kase lõ-pusõnast
see, et„sini-must-valge
pole mineviku mälestusmärgiks,
vaid kui Eesti taevast katavad mu-repilved,
sus • see sümbol manab
esile truult teenida isamaad". Ak­tus
lõppes EüS-i lipulauluga „Ees-timaa,
mu isamaa".
Peale aktust toimus ühispildista­mine,
milline pilt kujutab: umbes
tuhandepealist peret. Selle pildi
kohta on hiljem (1982) dr. A. Tas-ka
öelnud, et „peab kurbusega
konstateerima, et 'valdavalt suur
osa, kes sellel pildil, moodustavad
esimese rea, on pärast 21. juuni
sündmusi 1940. a. Nõukogude Liidu
vägivalla võimu poolt vangistatud,
surnud vangilaagreis või tape­tud
. .
Pidustuste haripunkti nüüd aga
moodustasid aktusele järgnev ühi­ne
sõit Otepääle ajaloolise sini-must-
v^lge lipuga. Selleks oli um­bes
160 mootorsõidukit — autod,
bussid, k a veokeid ja mootorrat­taid,
mis viisid Tartust Otepääle
ligi 1500 inimest. Palju inimesi oli,
Tartust kuni Otepääni; vaatajaiks
tee ääres, mitmel pool i sini-must-valged
lipud heisatifd. Otepääl
ootas ka juba pea tuhat inimest.
Saabunud oli k a niäjandusmimster
K.Selter, nõnda et Otepääl oli sel­le
agne Vabariigi Valitsus täies
koosseisus. Haripunkti moodusta­sid
riigivailem K. Pätsi kõne ja
mälestusniärkide asetamine Otepää
kiriku seinale. Riigivanem ütles
muude hulgas; „ S e e lipp on püha
kogu eesti rahvale . . .Selle ühen­dava
jini-must-valge lipu all kogu­sime
oma mehi võitluseks oma va­baduse
eest, seÜe lipu all läksid
meie sangarid lahinguisse ning oh­verdasid
oma elu. . . . Eesti lipp
lehvib alati vaba Eesti rahva ees.
Seni on Eesti rahvas vaba, kui leh­vib
see lipp ja ühendab rahvast.
Sellega oli ühendatud meie pare­mate
poegade soovid.".
Kaks vaskplaatl mis asetati kiri­ku
seinasse peasissekäigu juurde,
üks paremale teine vasakule, olid
valmistatud kunstnik V. Melniku
poolt, üks kujutas tõotuse andmist
lipule 1884. a., teine eesti perekon­da
lipu all j a Gustav Suitsu luule­tuse
teksti: Tõsta lipp — see vest­ku
— vestku tõotusest— mis kest­ku
— kestku sinisega viiratud —
Musta mulla põimuline — lehvi —
valge võimuline — tormatud ja pii­ratud".
;
Peale tagasijõudmist Tartu oli
veelkord vastuvõtt Et)S-i ruumes,
kus rügivanem K. Päts uuesti sõna
võttis, eriti kõneldes akadeemilise
nooruse ülesannetest. Peale kesk­ööd
väljus ta erirong Tartu jaa­mast
tagasi Tallinna.
See oli 1894. See oli 1934. 1984.
aastal on Eesti lipujuubeli tähista­mine
^toimunud või toimumas 3.
juunil Stokholmis, Londonis, Syd­neys
(Austraalias), Vancpuveris,
Los Angeleses, San Franciscos jm.
10; juunil New Yorgis, Koitjärvel
Lõuna-Rootsis, Kölnis (Saksamaal)
jm." Torontos toimub see ESTO-84
pidustuste raames. Peale seUe on
seda tähistatud juba mitmel maal
koos Eesti Vabariigi astapäevaga
ja tehakse koos Võidupühaga. Ees­ti
rahva pärismaal Eestis on sini-must-
valged värvid ametlikult kee­latud,
kuid seda päeva tähistatakse
rahva südames.
Kreml • om . venelaste juures suuri •
tulemusi saavutanud, kuid mis ei
hakka kuidagi edenema okupeeri­tud
Eestis. ...
N . Liidu statistika teeb eelsiläste
arvu vaatlemisel Eesti terriooriumil
kõiki võimalikke uperpalle, mistõt-tM
sealt ei ole yõimallk tõeteri lei­da.
1959. aasta vene rahvaloenduse
põhjal elas Eestis ämult 892.653
eestiast, millest võib järeldada, et
eesti rahvas sai vene okupatlsiooni-de
ajal rahva süstemaatiliste hävi"
tamišoperatsioonide tagajärjel to°
Wtute kaotuste osaliseks. 15. juunil
eeslaste jä teiste balti rahvaste esi°
mest ;suurt küüditamisoperatsidoni
meenutades on kurb konstateeriöa,
et maailmas ei tunta selle geoot-slldi
vastu huvi ja rahyusmõrvadest
rääkides rõhutatakse ainult HlÜeri
holocausti. Jääb mõistmatuks, mis
on selle põhjuseks, et 20. Isajandi
teisel poolel sellisest massunõrvašt
vaikitakse ning sellest midagi kuul­da
ei taheta.
Eestiaste j a teiste balti rahvaste
isüstemaatUise hävitamise algust 14.
Juunil meenutades on meil kõigil
kohustus endilt küsida -— kas me
oleme siin vabas maailmas küllalt
teinud meie rahva kurva saatuse ja^
Maarjamaal venelaste poolt tehtud
kuritegude tutvulstamiseks? Miks me
pole saavutanud selle küsimuse tut­vustamisel
siin. Läänes vajalikku
läbimurdu? Mida rae peaksime tu­levikus
tegema selle probleemi
avalikkuse ette viimiseks? Kas
peaksime muutuma meie rahva
probleemide tutvustamiseil seniseist
aktiivsemaks Ja agressüvsemaks na­gu
seda tehti Los Angeleses seoses
Olümpiamängudega? Kais meÜ on
küllaldaselt ressursse suuremate
aktsioonide läbiviimiseks? Ja kui
neid ei ole r— siis kuidas oleks
neid võimalik hankida?
Need ja teised sellelaadilised
küsimulsed peaksid arutusele lide-ma
meie vabadusvõitluslike orga­nisatsioonide
suurematel nõupida­mistel.
Selleks kohustavad meid
meie rahva hävitamisoperatsioomd,
mis toimuvad ka praegu 7— kuigi
maailma petmiseks kavalamal Ja
varjatumal kujul.
K. A . '
m SEE LEHVIS :
VABAS EESTIS .
rai J . Laidoner ja teisi Vabanigi
Valitsuse liikmeid.
Pidustused algasid mälestusju­malateenistusega
Tartu ülikooli k i -
rUcus laup., 2. juuni õhtul, kus jut­luse
pidas vüistlane prof. (hiljem
püskop) H.B. Rahamägi. Järgnes
koosviibimine EÜS-i ruumes, mil­lest
mh. kindral Laidoner jä hari­dusminister
N. Kann külalistena
osa võtsid.
Pühap.,.3. juunil kell 11 toimus
EÜŠ-i ruunies pidulik aktus. ,,Päe­valeht"
kirjutab järgmiselt: „Enne
riigivanema saabumist tuuakse
vastava tseremoonia kohaselt pi­dusaali
esimene sini-must-valge
lipp, mis asetatakse' aukülaliste et­te
eestseisuse laua juure. Süs i l ­mub
saali riigivanem K. Päts, saa­detuna
ministritest j a teistest kõr­gematest
võimukandjatest." K.
Päts j a J . Laidoner istuvad esirit­ta
keskele koos Seltsi auvilistlaste
Jaan Tõnissoni, ülikooli rektor J .
Kõpu j a prof. H. Koppeliga. Kohal
on ministrid'N. Kann. J . Seljamaa,'
kindral I. L i l l , koi. 0: Sternbeck,
N. Talts: ja J . Müller, kindralid
N. Reek, J . Poska, A. Tõnisson ja
H. Kurvits, Seltsi vilistlastest riigi­kogu
esimees K. Embund (Eenpa-lu),
riigikohtu esimees K. Parts,
saadikud 0. Strandmann ja H . Re­bane
ja ülikooli valitsuse ning mit­mesuguste
asutuste ja organisat­sioonide
esindajad. Peokõne peab
vüistlane Theodor Tallmeister, mil­lele
järgneb pikk rida tervitusi,
ülikooli valitsuse nimel kõneleb
prof. J. Uluots, üliõpilaskonna
poolt esimees A. MeU. Võibolla
Paljudele Kanada parlamendiüik-metele
ja senaatoritele ei meeldi­nud
kahtlemata need mõtted, mi­da
esitas äsja Ottawas toimimud
erikoosolekul Kanada poliitikutele
Ühendrükide endise presidendi
Carteri valispolütiline nõuandja ja
omaaegne riikliku Julgeolekunõuko­gu
juhataja Zbigniew Brzezinski.
E r i t i häiris Brzezmski jutt liberaa­lide
parteisse kuuluvaid rahvaesin­dajaid,
kuna ameerika välispolii­tiliste
küsimuste ekspert suhtus
võrdlemisi kritiseerivalt peaminis­t
e r , Trudeau omaaegsesse laias
kaares organiseeritud ja teostatud
rahu missiooni.
Külaliskõneleja oli Kanada üles-küdetud
Tnideau rahureisi käsita­misel
erakordselt avameelne ning
väitis, et Kanada peaministri reis
kujutas endast „messiaslikku alga­tust",
mis ei suuda maaUma pääs­ta.
Brzezinski peatus pikemalt oma
teooriate Juures ja kinnitas, et
maailma lon seni päästnud „tradit-sioonilise,
konventsionaalse j a töös-tuslikku-
tüüpi** sõja eest hirm, et
selline sõda võib paisuda/üldiseks
tmimasõjaks.
Kõrieleja analüüsi põhjal lähevad
venelased samm-sammult tagasi
Stalini ajastu välispoliitikale, mis
taotles läänemaailmalt järeleand­miste
väljapressimist ähvarduste­ga
j a obstruktsioonipoliitikaga. Ain­saks
pääseteeks praegusest poliiti­lisest
ummikust välja pääsemiseks
on muudatused Moskva hoiakus ja
seisukohtades, mida aga praegu et­te
näha ei ole, kima Moskva esi­tab
ühendrükldega tuumarelvastu­se
vähendamise ja piü-amise läbi­rääkimiste
alustamiseks võimatuid
tingimusi, väitis Brzezinski/
Brzezinski hinnang peaminister
Trudeau rahureisüe on realistlik ja
baseerub praegu eksisteerivatele
eeltingimustele. MeU on samal ajal
hea meel konstateerida, et Brze­zinski
seisukohad uhtuvad „Vaba
Eestlase" juhtkirja veergudel aval­datud
analüüsida ja vaatlustega.
Hr
Afganistaxiist viimasel ajal saa­bunud
mainivad, et vene okupat-isiooniarmee
on muutunud seal era­kordselt
tigedaks ja julmaks, hävi­tades
ja purustades kõik ettejuhtu­va
ning võttes kasutamisele isegi
nende piirkondade näljutamise, kus
okupatsiooriijõududele avaldatakse
visa vastupanu. Venelaste viha on
ka arusaadav — võitlused Afganis­tani
vabadusvõitlejate väljaradeeri­miseks
on kestnud juba mitu aas­tat
nmg punaarmee on ikkagi veel
kaugel maa täielikust vallutamisest
ja .vastupanu murdmisest.
Lääneriikide luureorganid^ on
püüdnud N. Liidu viimase suure
pealetungi ja selle tulemuste koh­ta
niipalju andmeid koguda kui vä­hegi
võimalik. Luureandmete lõpli­ku
analüüsi tagajärjel on jõutud ot­susele,
et vene punaarmee on saa­vutanud
omk suurejoonelise peale­tungiga
teatava võidu> mida ei saa
aga pidada otsustavaks võiduks.
Selle võidu saavutamine läks aga
Kremlile palju kallimaks maksma
kui seda oskasid ennustada kõige
targemad vene strateegid.
Inglise luureandmete kohaselt
kaotasid venelased suure ofensüvi
kestel Panjshiri orus toimunud l a ­hingutes
5 0 0 meest ja mujal umbes
2 0 0 0 meest. Ofensüv algas aprilli
keskel ning on kestnud väikeste va­heaegadega
seniajani. Afganistani
vabadusvõitlejate vastupanu oü nii
suur, et okupandid oUd sunnitud
oma sõja jõudusid värskete üksuste-
(JÄrjIk. 3)
oiiiiiiiiiiiiiiiHiigsiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiJüiiiiitii^ liiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiirmiiiiiiiiiiiiiiSHiiiiiiiiiiniiiiin
Nr. 4 5
V A U
NÄDAI
l ö . j a l 7 . juunil j
dr. A. RebJ
23. h 24. luunil
di. a Iari,|
Kolm põhi
Indiana üliko«i
kaitses Aita Sal.j
edukalt oma va j
permauent mei
catiou and rei
Identification y<
3 . mail doktoril
vistikas. Ta lõpe]
ülikooli psühhol
nours) astniega.l
Võttis Sydnej
eesti taidlusest,
hikoorist ja Ee|
Seltsist.
A^ta isa dr.
saavutas oma d(
orgaanilises keei
lis Sydneys 19631
õppejõuna. Oli n|
jaks Austraaiiaj
nutmekordseks'j|
Vanaisa dr. HJ
dr. pharm. kraal
1 9 3 2 . a. O l i Eestil
riumi farmaatsij
riks. Koostas El
Paguluses on ta
Arhiiv Austraalil
Koininent(
ga täiendama
Imireandmetel
armee paisunuc
Iiele.
Maaväe kaotu?
on vene ülemjul
tunduvalt suurel
tegevust, kusjm|
kõrgelt lendaval^
nukeld, kuna a|
vad massiliselt
ja madallennul
lennukeid. Ponini
tl nii ulatuslik,
ritasid päeva kof
nulendu, kusjiiurj
delaid sütikpomi
le suurema löö|
startisid paljud
Venemaal asuval
Vabadusvõitlejj
rcmateks nõrkusi
tud ja koordiiu
puudumJne, omai
vilets relvastiis
väelino eilevalniil
lejad ja kdiMluul
nistani vabndusvi
üksüsiega Victnaj
leiavad, et viotkl
olid palju parenl
on seda Affiauisl
Need aryjslajad
ma vahele, d yj
Põhja-Viötiiamist|
toetust väljatrce^
relvastuse näol. S|
ganistani jt)^ä^ie>{|
nud, kuna igaüks|
kult oma naha tl
venelasteaga vasui
iiiiiin''i'iiii1iiiii!niiiiiiiiiiii|
fk4
J o BIetiia naljamängu „RUMMU JÜKI'' tegelased s Muna Meeri Lehesak, Mikko. » Jaan g, .pamniproua VIui " L i n d i l
R e e t - E n d i