Vaba eestlane , June 4, 1981

              ,,VABA EESTLANE" on
¥&bade eesflasH häälekondio
Ilmub 2 korda nädalas
teisipäeval ja neffopoevol
Mdjapäeval, 4. jiiunü iggi - Thursday. Inn© 4* ,B81
l a o a D D D O D a D D a a a i i D a i D D D D D B O D a n o a D a B a D B i a i i a D D B D a D B Q o a D a D -
Autogramm
HELSINGI - Liigset piima too­dangut
hakatakse Soomes vähenda­ma
uueaegse ,,lehmatapmisepalga
organise€rimi'sega", milleks lepiti
kokku kevadisel nõupidamisel. Pii­ma
tootjaüe makstakse juulist ala­tes
tasuks 50 penni igalt piimaliit-rüt,
mille talumehed jätavad
meiereisse kiimata. Tasu tingimu­seks
on; et piimsi toodangu vähen­damiseks
tehakse kokkulepe riigi­ga
kolmeks aastaks. Meiereidesse
viidava piima i^iäära tuleb vähen­dada
vähemalt neljandiku võrra
ehk 10.000 liitri ulatuses päevas.
Piima toodangut ei ole sunnitud
vähendama lehmade tapmisega.
Piima võib kasvõi maha kallata, Vaade ,,Ehatare*r nurgakivi panemisest^o^
kuid tingimuseks ori, et kui lehmi konsul I. Hemsoo^^^M^ külalisi. Foto: Vaba Eestlane
müüakse, süs need tuleb müüa ta- '
pamajja. Põllumajandusministee­riumis
arvestatakse, et sellise
„preemiaga" võidakse piimahulka
vähendada kuni 50 miljonit, liitrit
aastas, kusjuur^es rii^gü tuleb sel- YiMor HüHoQ kummaliiie kohtyöfotsess , o
leks maksta 25 miljonit Soome « i r ühendriikides, arreteeriti kaks mg- l
marka (ca 6 milj. doUarit). Kuid Böllliin^S i^st ja neli austerlast, kes kavatse- •
teiselt poolt väheneksid piima eks- • Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate AMstamiskeskus on saanud ^""^^^ lennukil toimetada mil- \
porteerimise ligimaksu kulud 75 täiendavaid teateid okupatsioonivõimu poolt Eesti vabadusvõitleja Vik» dollarilise ^ relvasaadetise j
müjonit ^oome marka aastas ja tor Nütsoo vastu lavastatud protsessist. Kuigi see pidi olema „avalik" ühendriikidest Louna-Aafrikasse. .
kogu. protseduur jätaks riigile isegi nagu varemadki vabadusvõitlejate vastased feohtupidamised, puudus sel. , ^^j^^ i
märgatava kasu. lest teade ülemkohtu teadaannete tahvlU. Kohtusaal oli sama, mida ka- ?°^^"f 70/ tuupi lennuk, mis kuu- -
- STOKHOLM - Rootsi rügikait- «^^^^ ^«^^ Nikluse ja Jüri Kuke ning Veljo Kalepi protsesside puhul, • TuS l
se tulevases rahuõrganisatsioonis Saali, kus leidus vaid 20 istekoh- peol sõnavahetuses komsomoH juh- Relvade hulgas oH 636 M-16 tüü- S
on ette näha umbes kümne rüge- ta, lasti ainult kaebealuse 58-aas-tidega kasutanud „nõukogudevas- pi automaatpüssi, revolvreid ja s
mendi likvideerimist. Seda vasta- tane ema Arno Niitsoo Kuressaa- tast laimu" sisaldavaid väljendusi, granaadiheitjaid. FBI võimud ei S
vait sõjajõudude ülemjuhataja rest, kellele üldse ei oldud teata- Ta on telefonikõnedes annud „nõu- ole oma uurimust relvasaadetise i
Lennart Ljungi ettepanekule, mis tud poja protsessist. Kõik muud kougdevaenulikku" informatsioom kohta lõpetanud ja eeskätt tuleb S
antakse üle valitiusele. Järgmise kohad olid jäUegi okupeeritud KGB ning tal on kodus olnud keelatud selgusele jõuda, kellele relvad S
10-aasta perioodü kaovad näiteks töötajate poolt. raamatuid ning omakirjastusükke, Lõuna-Aafrikas olid määratud. l
örebros, Stokholmis, Jönköpingis, Kaebealuse ülejäänud sugulased, s.t. põrandaaluseid väljaandeid, a • lr#iiH*CÄE^ S
sõbrad ja aatekaaslased pidid Süüdistusakti järgi ei ole Viktor ö«n""^a«"^ KaBTSeiS ^ |
leppima kohtusaali ukse taga ko- Niitsoo tunnistanud ennast süüdi SÕI1W€lbödUSfr^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ 3
ridoris seismisega. üheski punktis. TTmpüAkr i • «^i . -
Kohtupidamine arhitekt Viktor Viktor Niitsoo advokaat rõhutas W ^ ^ ^ ^ — iraam president 5
ySÄ relvi salajei
LSynci-Aafrlkass^
HOUSTON Houstonis, l
Linköpmgis, Skövdes, Hässelhol-mis,
Karlsborgis,Härnösandis, Me-reväekool
Näsbj^parkis ja Tullinges
asuvad väeosad. Teatud ohutsoonis _ ^ _ ^ ^
on ka väeosa Göteborgis. Ülemju- Niitsoo vastu 'algas Eesti- NSV oma kaitselõne^^etTsltatursiiü^ Abolhassan Bani-Sadr, keda ähyar-hatajai
ettepanekuid võrreldakse ülemkohtus. Pärnu maanteel nr. 1, distuste puhul on -tegemist otsitud f^^ ^^^^^^""mine pohi- »
nn. „surmapatrulli*' omadega - 198I keU 10.00. Kohtuniku kohal oli ja mitte küllaldaselt tõendatud fak- nud ""surve vr"^ iTv "
viimane sõitis ülerügiliselt ringi Eesti NSV ülemkohtu" liige. Asta tidega. Kaebealune ennast süüdi .^^^ v«iit.n7 }f VT' S
ja uuris, müliseid sõjaväeüksuseid Tooming. Prokurörina esines Eesti ei tunnistanud. oiid kaitsemr^s^^^^^^^ Tl l
jätta ja miUis€d on enamvähem NSV prokuratuurist AdoH Kessler. Kohtuotsus tehti teatavaks reede ^j- nõudmise juures siiski l
mõttetud. ' Viktor Niitsood „kaitses" kohtu õhtul, 24. aprillil 1981. Eesti NSV ettevaatlik ega puudutanud revo- ^
HARRISBURG - Kõrge vererõ- P°°^^ määratud advokaat Kaljo Kä- ülemkohus mõistis Viktor Niitsoole lutsiooni juhti ajatollah RuhoUah S
hu vastu soovitab üks UniVersity ^^^'"^^ ^ õigusnõuandlast. „nõukogudevastase agitatsiooni ja Khomeini. Viimase vastu ta ei lu- g
of Pemisylvania eriteadlasi proovi- Protsessi esimesel päeval kandis propaganda'^ pärast 2 aastat range banud midagi ütelda, aga ta lubas l
da lihtsat vahendit Ostke endale P^^^^^ör ette süüdistusakti, mUle rezhiimiga sunnitöölaagrit ja 2 aas- anda rahvale informatsiooni sel- S
kalaakvaarium ja "vahtidega iga ^^^^^^cw i^"' ^^f ]^ tat sundasumist • lest, mida ta õigeks peab. Bani- l
päev vabk ajal, kuidas kala või
NbV knmmaalfcoodelcsi S 68 seega kokln. 4 aastat vaöaciuse- Sadr ütles, et ta ei ioobu oma ko- S siiski veel ära ütelda, et läheb lähedalegi jõuda ei
kalad seal aeglaselt ringi ujuvad. P"""^. ^ ^^'^P ..nõukogudevastase kaotust. halt vaimulikest domineeritud Südamehaiguste kohta ütleb sama ^gi^^^siooni ja propaganda" pärast. Viktor Niitsoo on sündinud 12. ijtsuse poolt ja kaitses oma ett epvaa-- S! kusküt seniks läbi, kuhu nii M- Lautens - minu
teadlane et need inimesed kes ^^^^^^^"s koosnes järgmistest pea- märtsil 1952 Kuressaares (praegu- nekut korraldada rahvahääletus l
peavad koeri või kasse saavad P^^^i^^^t. Viktor Niitsoo oUa ka- ne Kingissepa), Saaremaal. Valla- praeguste poliitiliste kriiside lähen- ^
märksa vähem südameataklce ^^^^^^"^ teostada terroriakte. line. Lõpetanud Ehitus- ja Mehaa- damiseks. Vaatamata sellele soovi- °
• . - , , j 1 • • „ ' Ja nimelt ümberehitada vene nikatehnikumi Tallinnas arhitek- tatakse kolmeliikmelise uurimisko- »
Imi need. kes koduloomi ei pea. - t • t m—^ - -L.-^ ^ • • • i • S
sõiduauto Pobeda soomusmasi- tuuri alal. Tõotas viimati arhitek- misjoni moodustamist. 5
HELSINGI ^ Soome pümatöös-: naks, et siis sellega rünnata nõu- tina Kultuiurimälestiste Riikliku
tus Valio ja, N. 'Ludu väliskauban- kogude valitsusasutusi. Projekteerimise Instituudi Tartu
duse ühing Prodingtorg kirjutasid Ta olla ühel Tartu noortemajas sektoris. Vümane elukoht: Aardla ICo^yilSVCld USA-SS6
alla Helsingis ppmatoodete lisa- ,,Sõprus" korraldatud sünnipäeva- 3, 202 400 Tartu, Eesti NSV.
eksportlepingule käesolevaks aas-/".--'-. ••. •'. • : • -•• • • •.. . -. •
BS.:
CHICAGO — Kuvait, suuruselt 5
teine õliriik OPEC-organisatsioo- •
nis, on vaikselt omanud massiliselt S
suuri hulki USA ja Kanada väärt- "
taks. Kokkuleppe kohaselt vüakse
N; Lütu juba varem kokkulepitud
kogusele lisaks 2000. tonni vÕid,
2000 tonni Vpümapulbrit ning ema-vü^^
srptm^^^ Vant Postiteenijcite csmetiühiiigy suured nõudmised
varem eksportinud. TORONTO — Kanada postiteenistujate ametiühingu juht Jeani"
r ^ ^ ^ ^ r r x ^ A ^ T ^ 1 , , .' Glaudc FaFTOt faoiatas möödunud nädahlõpul, et^kanadalased võiva«S ^k-V • j i " " " ^ "^^^'^
TRENTON _ Oma adatatud ^ . posttteenisJ vaattpabend tõusta
naise vägistamise parast oli koh- ]^ H^^rteerija ametiühing juht, oB möödunud nädalal Torontos tl
, ®t ooper on muu- musele ja ärevusähmile meelde
sikavallas üks väärt asi ja ko- Juhtub tulema,
danik, kes vähegi kultuiu*inime- „Best Wishes from Joan Sut-ne
olla tahab, muidugi käib ka herland^S nii seisab mu kavale-ooperis.
hei, kui garderc^obist välja sam-
Kuigi ooper on selline meele- mun ja väljapääsuteed leida
lahutus, millest alati nii võõra püüan. Kui ei tea, kuhu minna,
keele kui ka lauljate ebamäära- on kõige lihtsam teistele järeld
se diktsiooni tõttu suurt arugi marssida — eks nemad tea. Nii
ei saa, aga kui silmad Mnni pa- satun aga otsemaid ipite ruumi,
ned ja kõiki neid muusikalisi he- kus rahvas parajasti püstijalu
lisid või ka ebamuusikalisi dijs- einet võtab ja küllap seal joo-sonantsitoone
kõrvu kogud, siis mistki omajagu paistab olevat,
mingisuguse elamuse ikkagi Kahjuks — ei ole aega sellest
saad. B^ui aga juhtub aega ole- juhuslikult ja kutsumatagi hävi­ma
Ja sisu-uurimseks teed tea- pärast osa võtta — mine tea ku-tavat
kodutööd või eeltööd või hu Aadam vahepeal nii pika
võtad selles asjas koguni mõne aja järele ärakaduda võinuks ja
loengu, siis võib elamus isegi mitmete eksirännakute järele
arusaamise seisukohast olla üs- jõuan viimasks ühest uksest tä­na
rikkalik. navale hoopis ooperimaja tei-
Nõnda siis meiegi kultuurrah- selt küljelt,
va kombel katsume ooperist osa „Saame kokku tavalises ko-saada
Ja see viimane, mida has,^* oli Aadam öehiud, aga kus
nüüd nägime, oli eriti meelde- see tavalme koht olla võiks, se-
Jääv. da minu pea enam ei Jaga. NÕn-
Praegusaja kuulsaim sopran da ma siis ootan veidi aega
Joan Sutherland esines täisma^ külgnkse juures, kust ikka välja
jadele, lauldes kuulu järgi ühes tuleme, siis tänavanurgal, siis
nõudlikeimasooperis„Norma". tõttan tearifuajeesse ja ikka
Hästi ta seda tegi, lõõr|tas kui nõnda edasi ja Aadamat muidu^
lõoke ja rahvas ei tahtnud lõ- gi ei leia.
pus saalist äragi tulla, aina Samal ajal on Aadam arves-plaksutas
ja plaksutas, kuni vii- tanud juba seniseid kogemusi ja
maks see kõik siiski ära lõpeta- raskusi oma naisega senimäära-ti.
Publik valgus saaliustest tud kohtumispaikades kokkusaa-väljaj
meie ka sedasi koos rah- misel ja teinud samasugnsei4
vamurruga kõige^ alumist kõr- ringkäike, käinud primadonna
valust pidi, sest äraminekuks garderoobis, läbitulnud teatri-lükatakse
kõik uksed valla. rahva söögipaigast, ära vaada-
Enne kui välja saime märka- nud ustetagused ja jalutussäalid
sin, et mitmed läksid ühe pisi- ja ei ole õnneks 1 siiski mitte
kese külgukse juurde ja sinna enam väga pahane, kui see oma
hakkas nagu saba tekkima, naine talle siis päris juhuse- ja
Möödunud sõjaajad on sellise ehmatuskombel lõpuks kõiki
tunde või aimduse sisse kasva- lootusi kaotanult kaela langeb,
tanud, et kus saba on, sealt mi- Kodus hakkan vaatama ja
dagi saab. arutama. Autogramme mina ei
„Lööme sappa, küllap ta sealt kogu, aga nagu poolkogemata ja
välja tuleb/* sain Aadamale iseendast, on mõned kuidagi kät'
kõrva sosistada. te tulnud, nagu poksikuulsus
„Kes, mis?** ei saanud mu Muhammed AIi,| oma raama-meesterahvas
otsemaid aru, aga tuisse autogramme annud on
kui mõne sõnaga aimdused ja veel Veronica Tennant — prii^
olukorra äraselgitänud olin, väi- maballeriin, Jousuf Karsh — il-tis
abikaasa endastmõisteta-matukuulus fotograaf, kelle jäl-valt,
et no temp küll sihukese gedesse ma kõigi püüdmiste
asja Jaoks sappa ei tule. Ta sai kiuste kohe mitte kuidagi ligi-saa,
Gary
imetlusalune
lisel ajal veel minna kõlbab Ja följetonist, oma perekonnanime
tuleb mulle siis„tavalisse kohta, kh-jutab ta väikese algtähega Ja
järele**. Mina muidugi sain süs on omas lahkuses paar kena sõ-juba
selle sabakese keskpaiga- nagi väikseniale„kolleegile'*
kohas väiksest uksest sisse lit- juurde lisanud (aga see on sa-sutud
ja ümberolijate juttu kuu- ladus). Muidugi, ka Imõnelt ees-lates
Ja tähelepanekuid tehes ti kirjanikult olen saanud raa-sain
ani, et oleme teellauljata- matusse autogrammi nii nagu
ri garderoobi, kus ta õnnitlusi paljud teisedki,
vastu võtab ja autogramme an- Ja siis ma hakkan mõtlema,
nab. Ei, noh, asjast sedamoodi et kas keegi minult ka kunagi
selge sott! autogrammi küsinud on. Ei ole,
Otsin käekoti läbi, et kuhu se-; eluseeski mitte ei ole. Siiski,
0
•
B
a
•
B
D
O
a
a
a
B.
D
D
D
a
D
D
D
0
D
O
'D
pabereid, mida salajaste dokumen- S autogrammi kirjutada lasta süski ~ ikka on!
tide põhjal on kuni 7 miljardi dol- 3 ~". ^^^^^ P?^^"* ®^ ^^^"^^ Algkooli II klassis
iari ulatuses. Kui Kuvaiti nõuand-
• • • • m
ja, ameeriklaste Citibank, saaks S
oma tahtmise järgi toimuda, siis l
tus New Jersey elanik Albert on Kuvait kasutanud oma tohutuid °
gemas streigiks ettevalmistusi ja ütlesv:et ta on valmis Jälle vangte -i ÄIM B
Smith, 33 a. vana. Ta mõisteti osa- ^. ametlühingo streikivaid üikmeid tööle sue» olisissetulekmd ameerika ohkom- l
riigi^ ülemkohtu poolt õigeks. Süü- ^^^^ paniide aktsiate ostmiseks. Amee- «
di tunnistati ta aga naise peksmi- ' rika mapndusringkondadele on 5
se pärast, mfe eest ta võib saa- Ta arvas siiski, et nüüd, kus Ka- 21.000 kirjakandjat sel aastal. - araablaste sammud siiski häirivalt i
da kuni SVE aastat vangistust. nada parlament muudab Kanada Parrot aga nõuab $1.70 tunnis mõjunud, kuna nad leiavad, et |
Posti riigikompaniiks, oleks streigi 'ja täielikku elukalliduse kaitset. OPEC-maad võivad osta USA i l - l
NEW YO^K — 19% naisi kanna- organiseerimine ja alustamine nae- 1980. a. palganormide järgi said "^^^ kellegil sellest enne aimugi S
tavat Department of General Ser- ruväärne, aga praegu näivat see postijagajad $9.05 tunnis pluss 38 o^^^s. S
vice andmetel seksuaalsete tüli- güski võimalik. centi elukalliduse lisaraha. l
tamiste pärast töökohtadel ülemus- Kanada Post muudetakse riigi- Kuid küsimuses ei ole ainult ÜCSlllitliS S
te poolt. Kuid Harrasment Unit kompaniiks pärast 17 aastat kest- palk, vaid mitmed muud nõudmi- LÕUnCi^Ä^frikCiS ^
agentuuri andmetel 12,5% mehi nud sellekohast ametiühingu nõud- sed,nend_e^^^h S
kannatavat töökohtadel seksuaal- mist ja ümbermuudatus on ette- le iga kahe kuu järele puhkenäda- JOHANNESBURG — Lõuna- '
sete tülitamistepärkstnaisülemus- nähtud eeloleval septembrikuul. la võimaldamine^ 20 nädalat sün^ Aafrika tähistas oma 20-aastast •
te poolt. 1 Kokkulepet sõlmiv toimkond nituspuhkust,. vallandamiste ja dis- iseseisvust ^Briti võimu alt, kusjuu- S
avaldab seniste uue lepingutingi-tsipliinikaristuste ära jätmine en- res tekkinud rahutuses politsei las- •
HELSINGI - Esimese soome j^^ste läbirääkimiste tulemused 11. ne, kui vahekohus on otsuse tei- kis ja haavas üht musta üliõpilast S
lauljana on ! 43-aastasele bariton juuniks nud ja lisaks televisioonikaamerate ning protesteerijad heitsid kolm
klassis sai mu pin-leian
ooperikava vahelt süski ginaaber kingituseks sellise väi-ühe
sobiva lehekülje. Sulepead kese raamatukese i või salmial-ka
ei leia, see on Aadama tas- bumi ja sinna palus ta kõige es^
kus Ja see tasku on kuskil linna mait minu nime, „sest sina oled
peal Ja kaugel. Aga ka see asi minu kõige parem sõber**. Mä-saab
lahendatud, sest mu oma letan, et maalisin siis sinna oma
palitutaskusse on jäänud paari- täie eesnime ja liignime ja pa-sentimeetripikkune
pliiatsijupp. nin veel isa ninie ka, sest nõnda
Seda viimast õnneks siiski vaja oli sel ajal see kord ja komme
ei lähe, sest primadonnal on dokumentide puhul,
omal pikk ja Jämeda otsaga pas- Oma väikesest sõbratarist,
taplüats, millega ta kõigile suu- kellele olin autogrammi saami-reku-
ja ja keerukate tähtedega seks ,jkõ|ge parem sõber**, ei
oma.nime valmis viskab. Suur tea ma .midagi. Aastate kulg,
ja kogukas — veel suurem, kui tuuletiib, lahutas meid peagi Ju­ta
laval välja näeb — seisab ba koolipäeva. Olime kaks väi-maailma
kuulsaim lauljatar lõ- kest, nääpsukest Ja kehaliselt
puks mu ees keset tuba, näol tollal üsna ala-arenenud lapse-südamlik
naeratus ja võtab jär- kest, kes vist juba selletõttu
jekorras vastu oma õnnitl^Jaid. kokku hoidma tikkusid. J ä W a
Tä ei pea paljuks vastata ka oli see, kes küsis minult mu esi-mõnele
segasele küsimusele/ mest ja ainukest autogram­mis
mulle vastavalt suursünd- mi...
Kari NurmelaleaRtud Itaalias Ver- j g i ^ . juuni on varajasem koo- kasutamisest loobumine, milleea bensiinipommi opositsioonipartei
B
o
D
o .
o
.0
a
D
D
a
B
B
, a-a
a
a
a
a ••
o
D
D
B
n
n
rf
o
o
n
D •o - •
n .
a
a
. a
a :•
a
a
D
a
.a •
a-
B :
a
a
n
a
a .
B
0
B
- n •
D
a
a
0
a
B
' • . '
D'
D •
Q
•
B
O •
Q
. a
a
o
D
' a
B..
D
n
a
•
B
a
a
o
,. 0-
0
o
B
B .
D
B
a
•. n.'
B
O
o
B
D '
D
B
B
D
D
., . 'D •
B
• ••O'
o
11
o
B
•B ••
. o
D
B
B
D
B
B :
B
, • B
B
D
B
0
B
B
. B
D
0
B.
di kuldmedal tunnustuseks tema
teenete eest selle helilooja loomin-^
gu tõlgitsejana. Verdi-medalit an­nab
tuntud itaalia ooperileht „La
Rivista" ja seda on jagatud nüüd
päev, mil legaalset streiki või- on jälgitud töö edukust ja muuhul- büroodesse. Politseiülem ütles, et
dakse alustada. Eelmine leping gas väga suuri vargusi. nad olid sunnitud tulistama, kui ^ , ^ anfnnmaniHm ir^h
lõppes juba 31. detsembril, aga Selles meeleolus on post toimu- umbes 1000 üliõpilast tahtsid po- .„^ad Vna ai
nud juba mitmernädaSal, mil litseijaoskonda ^^^^^^ü^^^
oiiBBiaiDiaiiBiiagiaBiiBiioDaHaBBiioDBnaBaaasaaBBaoBBODBBaaiiaBDOBOBoaaBiiaaBiBaBoaBci
tavakohaselt oo väga vähe teh
tud tõsiseid läbirääkimisi.
15. korda. Varajasemate saajate Valitsus on lubanud 70 centi tun-hulgas
on Kenata Tebaldi, Mario ^is ja elukalliduse lisa 6% tarbija-del
Monaco, Piero CappucciUi ja te hinnaindeksist. See oii sama,
Lueiano Palvarotti. millise palgatõusuga leppisid
igasuguste nõupidamiste tõtto tundmatu South Arican Liberation »>Aeg-ajalt jalgsi käia on tervise-on
vähe aega jäänud töö*ami- Support Cadre nimeline grupp tea- väga kasulik," tähendab üks.
seks, mistõttu on kannat nud tas, et ta on vastutav nende p l a h - „ J a h , sul on õigus," nõustub tei-ka
„Vaba Eestlase'* telli|aile kät- vatuste eest, mis tekitasid suurt ne. „Aga miks sina lubadest ilma
j^^^jy^ l^yjjj jjjjtjg inimohvreid. jäid?**
VAIPADE & MÖÖBLI
PUHASTUS
auruga„steamcleaning**
HEL. ERIK LOKBIK 447-9834
/