Vaba Eestlane, April 14, 1965

              " u ifT5'
i _ü:1 'Of
1
t
r
f VABA EESTLANE kolmapäeval 14 aprillil 1965 — Wednesday April 14 1965
Lhk a
fe
l
MOSKVA-PARM- SI TELG
Aasta tajasl käi Pariisi üks taht-vamaid
Kremli võimumehi Nikolai
Podgornõi ja pärast seda on N Ui-du-1'ranhus-maa
suhted hakanud pi-devalt
paranema Mis on selle põhju-seks?
Sellele sastust otsides peab esile
tõstma esmajoones kolme asjaolu:
1 X Liidule meeldib Prantsusmaa
hoiak IJXO-- i kuna de Caulle keel
dub tasumast oma maksu Kongo ra
see
da
darna USA Inglismaa
Kremli Võib-oll- a kõige
veetlevamana tundub X Liidule
de Calle'i mille koha-selt
Prantsusmaa X hakka-a- d
domineerima Suur-Eu-rnop- at
mis ulatuks Atlandi
kuni
art et järgmiseks
on
husõjasäe ülalpidamiseks ja püüab le survet kahe Saksamaa tunnusta-leh- a
kõik et tähtsamad küsimused miseks sõi vähemalt saada
tuleksid otsustamisele julgeoleku- - nõusoleku põhimõttele et Saksamaa
nõukoeus on nii Prantsusmaal ühendamine võib teostuda ainult
ka X Liidul veto õigus läbirääkimiste teel Saksamaa kahe
2 X IJiduIe meeldib Prantsusmaa reihiimi vahel väliste mõjutus-ettepan- ek
tagasipöördumiseks kulla teta Koos sellega püüab Kreml täiel
ajuste# I määral oma hmides kasutada vahc- -
3 N IJiduIe on meelepärane jahenemist Pariisi Bonni
Prantsusmaa vastuseis multilatcraal- - sahel See jahenemine algas teata-sel- e
tuumajõule XATO organisat- - sasti pärast taandumist
siimnis de faulle'i opositsioon liidukantsleri positsioonilt kus ta
sellele tueineb täiesti erinevaile põh- - sõlmis isiklikud sõprussidemed de Fw
juseile kui X Liidu oma De fiaulle
on sellele vastu seepärast et an
naks USA-l- e võimaluse säilitada
oma kontrolli tuumarelvade üle
Kreml argumenteerib et sl teel
pääseb lüäne-Saksam- aa neile rel-vadele
ligi
Vietnami küsimuses on X Liidu
ja Prantsusmaa üksmeel rohkem näi
ilma vahe-lesegam- ata
teenib täiel määral
huvisid
aja
kontseptsioon
Liit
kahekesi
ookea-nist
Uuraliteni
Võib X Liidu
sammuks Prantsusmaa- -
Pariisist
Seal
kui
ilma
kordade
Adenaueri
rhkki
Gaulleiga
Fakt et tähtsuselt kolmas mees
Liidu välisministeeriumis Vale- -'
rian Zorin on määratud uueks X
Liidu suursaadikuks Pariisi ci ole
mingi Zorin kes
ei valda prantsuse keelt pole mitte
üksnes kõige tähtsam X Liidu dip- - J
lomaat nüüd tahetakse de
line kui tegelik De fiaulle nõuab (aulle I meelitada vaia unuasi
renti konverents! uuesti kokkukut- - pert Saksamaa küsimustes See nai- -
i
i
sumist ja läbirääkimiste alustamist tab et X Liidu eriliseks eesmärgiks Eestls oli see vanaks kombeks külanaised tooge munad tooge
on et
on pärast
ei
on ro shiic
ji
' t
sl-- '
j J"135
kuidas
ilma tingimusteta N Liit on de Caulle'iga kokkuleppe taot- - käla kevadeti kiigel Selle tõttu tooge linnud lestajalad!" pea ripub otsejoones alaspidi
ei ole poolt üht- - Saksamaa 1 0 lihavõtted kiigepühad Neile naised: tule-- ' selleks Vaja erilist harjumust
ki konflikti lahendamise suu- -' võib da kiikumise kõrval iseloomusta-- 1 mc kiike katsuma ka see kiike et Pe3 ringi Katma
nas ja asub ilmselt nõudmise juures vaba tsooni loomiseks veej Jutustamine1 kannab meida on hakkaks"
ei laoira---a-t! Miius:ic 1 li ' l%'iLPnriuinvi lõlfLItlLl t 1 £i_ I tü -- 14 imi-Hami- M „™--u™- P --- -„ — munaue veereiaiiune uksuvuim KiiKeepau ir-- i t FVtf 1K
tuleb oma väed Iiuna-Vie- t- uue mittekallaletungilcpingu sol-nam- ist
tõmmata j mimine Prantsusmaa ja X Liidu va- -
Mis puutub Saksamaa küsimusse1 hei X Liit püüab ilmselt kasutada
yiis ei ole X Liit loomulikult nõus de raulle"i vahendina USA mõju-Prantsusm- aa
vastuseisuga kahe Sak-- 1 võimu vähendamiseks teades aga
samaa süsteemile kuid de seejuures et maailma v õimutsentru-seisuko- ht
et Saksamaa on probleem niiteks jäävad endiselt Washington
mille 1'iiriMtpi peab omal jõul lihen- - ja Moskva
Rahuelfepanek kommunistidele
John vaba —— #i- - imv vB w_ iu-- -
J kooskäimiskonta Wilhelm Hupel Selles Kellel
üksikasjalise kava Kagu-Aas- ia prob
leemide lahendamiseks tulles aa
lahi- -
konstruktiivne
ruiiinin tominuik
tegi teatas et USA
on valmis Uluna-Vietna- mi lõpe-tamiseks
eeltingimusteta
läbirääkimisi rahu vva-sulami- sel
Kagu-Aasi- as kaugeleula-tuva
majandusliku programmi mille
eeMiiargiks on jõe piir- -
X
kelleza
noorte i:: -- 1 lt- - ~! Xf!!!: nl''
ha
OHU
--- -- Jnnnsont nr"of-f-"'- -_ Meks kevadel Ja kiigeplatsid
ette ja ka ja milledele ja j de k
iwiu täin- - ii u an tai
President aks
ja
ahistama
ja rakendab
oru
ja
ataldada
asjaolu
cks- -
mnir
KOIIIIIUIIllslHiei
tunlus ja teiste kommu-nistlikkude
riikiil'- - kavatsustega
taotlevad Iuna-Vietna- mi
loKhevisceriniist Pekingist saa-bunud
esimeseil kommentaarid pre-sident
Johnsoni kõne kohta lasevad
et ei tee
kituna ülesehitamine ja Kagu-Aas- ia senises hoiakus mingisuguseid järe-ralnas- te
elustandardi tõstmine Pro- - ja ka kommunist-gram- mi
elluviimiseks kavatseb pre- - likku Põhja-Vietna- mi jat-side- nt
Johnson investeerida 1 miljard kama ning kommunistlikkude
l(Mtes saada selle ' rialistlikkude suurriikide
abistamissiimma määramisel kong- - kandma
gressi toetust I
Abistamisplaanide teatav akstege- - USA on teinud oma suuremeelse
ja uue
et otsustada tuleksid
on
Põhja-Vietnami- le mis on Kuigi omas kõnes et
antud ajalikud Xen- - on alustama
de on pidur- - rahulabirääkimisi eeltingimusi
kommunistlikkude tarnata siiski päris kindlasti
sõjalist tegevust lõuna-Vietnam- is oletada et nad asu Viet Congi
rahvast terroristidega ühise konverent-j- a
energilisemalc vastu- - taha vaid taotlevad nõupida-panu- le
ja veenda Põhja-Vietna- mi kommunistliku
valitsust et miga asub tegevuse
ei tõendab
enoe anais presweni psugusi nui iiinunuu saia on
USA ole vaikinud Paljud tundemär-Kanad- a
peaminister I-est-er
P Pear- - lasevad isegi kom- -
mille nmee- - munistid valmistasad
riklased peaksid tegema oma õhu- - namis ette sõjalisi operat- -
vaheaja anda Põhja- - sioone ja plaanitsedes
myat kiike
oletada ei iiina icmamis
ees uued vaa
mõelJud ning paljulubavale rahuettepanekule
S(XMi: J KOXOIITRIARI
PARKWAY
290 St W- - Toronto
ja
ata
ja
ja
BAKERS
MUST RUKKILEIB
valik soome pagari ja kondütnsaadusi
KEVADPÜHADEKS RAHVUSTOIT
(Järel pühadelaual)
Tellige nõudke toiduainetekaup-lus- e
kondiitritööstuse saadusi
Kevade saabumisel puhkema
kallastel
pole ja
ene
dega
ja
oli
nii
ja
KUI OLID
Pilk eesti vanadele kommetele
omalt
Sellega taotlus tuu- - seejuures
marehadest
ltOTUni
välja
Gaulle'i
lus kurni ja rõõm kombeks et tütarlapsed 4vnDp laulsid peamiselt noored gel istusid '
õpiti kiigel uusi kiigutasid puudusid korrali- - ( Kiike kirjeldab Ka
Uks teade Harju-Jaanis- t üt kiigutajad kiunus Schlegel oma (aastal
olid Kiigutamise eest pidid milledes ta et „kiik
muidugi tüdrukud ja noorikud noormeestele tasuma Tasuks on Hing
Kuid laulsid ka Noori giti pastlapaelu ja ta see- -
kud käisid niisama kiige peal ise ajal mune muul ajal
gi naised ei teistest ma- - kindaid Ja sukapaelu
Mõnikord on meil rohkesti Põhja-Eestis- t
võistlus laulmises tüdrukute Ja Lõuna-Eestis- t vähem
vahel" vasti tulenes see sellest et
oli kiik
KIICEPLATSin - kul Lõuna Eestis
KMMIKKOIIAI1 nmsnüraco lf (Hf1Hl1P
Johnson esitas kõik maailma rahvad i jiunuiiucoituijitvojoti onnoh viibitakse llopkinsl paljud praeguste rUklust I kir-- 1 ühtteist annaü
suvel
niirn nnnatail Eriti
likkuse laiahaardeliste rammile npHlsc panuse J9 kaesoleva sajandJ
mõeldud plaanidega isegi shngtoni ulesehi- -
_ et
Mekongi
juhuslik
Puna-Iliin- a
mis
laostamist
Puna-Iliin- a
leandmisi mõjutab
võitlust
suure huvides
ohtreid
olukorras hädat
rünnakute
ei
sõjaväge ' siiana
huvitatud päraselt
nõuandest kohaselt Iuna-Vic- t-
Queen
Suur
hakkavad Niagara
rahvalaul
isegi
kiiku--
I ja
Lõuna Eestis oli
ainult varake-vadine
lõbu Kiiguti peamiselt ke-vadpühade
Põhja Eestis al-gas
see hiljem kuid oli pikaajali-sem
kestes nelipühadest Jaani-päevani
kohati koguni sügiseni
I Iga Juures tantsu- - ja
Sinna kogunes
noori ligidalt Ja kaugelt
' Kiik tavaliselt kas kUla
vainule killamäele metsa
kiigutajad nab nõu
paralleelselt ettepaneku jääb (poisid) tüdrukuilt tasuks värvi-- rne kon-dental- la
rahu saavutamiseni kirevaid mune Kiigel kiige verentsiga kus arutusele
USA oma õhu- -
rünnakuid president väitis
ameeriklased
eesmärgiks
terroristide võib
pu-julgust- ada
Ituna-Vietna- mi naste
misi
terroristliku
suuremaid
rünnakutes terroriakte
kahtlemata
maalilis-te!
punutud
Nähta-naist- e
tähtsamas
harrastati
mängima
kiigel-käimis- e
mänguplats
Lihavõtete
kommunist- - kiirustada
suhtuvad õõtsumise kasuta-'Kagu-Aasi- a sunnitud sellesse ettepanekusse probleemid Kunaei
esi-da- da
vinaurga
oletada
suured
kaudu
Kiigel
Kõige
toimus
Põhja- -
hinnas
laulma
lühike:
ehitati
üardc
rütmis Kohati
ka — kiigele Enamik
lüürilised lau-lud
milledes esines väga palju
kolme-- nelja-- isegi viievärsilisi
parallelisme Kevadpühade ajal
kiigel peamiselt kiigelaule
pärast ka mitmesuguseid
muid laule
Rikkalikult säilinud kiigelaulu- - kavaiseaiisiuua ja iooou- - peastaap ronja-- t irinani ci oie eni jje et kiige
da luna-Victna- ml toetamisest läbirääkimiste alustamise vastu min- - !juures lauldi palju Et lauljaiks
uni- - vaia
las! et ei
gid et
soni
et
kiik
tl
peamiselt tütarlapsed Ja
väljendavad kiigelaulud
(enamikus nende
I Lauludes kõneldakse
iba kiigele mineku cttevalmistu- -
cict mci elle 1-1- -I V1r4l Irlln UA1
Vietnami võimudele aega Järele- - muuseas rünnakut ka USA suure 4 hTVh 70 4iA kXituknAuVvlat'1VLAm11 ilnlidlli'
munemiseks ja ranuKontakime oi- - lennuoaasi vasiu aja ehtlmaie" tingis
Mmiseks
Presidendi plaan on vad
lpiohliiitiliselt ja strateesgedilaiselt hästi tarnata USA presidendi leplikule ja tänapäeval peolkäimine Sellepä
PACXM
Tel EM 3-76- :6
SOOME MAMMI
toit
otse või oma kohaliku
meie pagari- -
punirad joa
lihavõtte
KOOS- -
kiikuma
oma
lõbut-sema
said
jätkama nad
kus
refrääni
olid
nai
sed siis
tegevust
kiigel vanasti
noortele samasunme lõbustus
rast siis joostigi aita ennast ehti-ma
Seal aeti „selgä hame linane
paale rüüdi lõuendine ette lasi
laia põlle rinda panni suure
sõle pahe panni suure siidi
kaala panni kaalusida sõrme pan-ni
sõrmusida"
KIIOE MAKSAB KIRJU
Et kiigel noorte ar-mastatumaks
lõbustuseks süs
hinnati kiike ka kõrgelt ütel-dakse
ühes kiigelaulus et „kiike
maksab kirju härja aluslauda
härja kiigevõllas võigu ruu-in- a
kiige aisad halli ruuna"
esines kiigel vastastikku laulmist
Mehed kutsusid: „Tulge kiikuma
jelduses mis pärineb aastast 1781
ütleb Hupel et „üks lõbustus mis
kestab kogu kevade on kiikumi
ne Talupojad igas vanuses eriti
Endine USA suursaadik
Cabot Lodge
ajal
misega presi- -
kuni kuidas
valmis
mõista
seda
lolld
küla
ifanangis asja
tulevikus võib see mõeldavaks ku-juneda
kuid millal tuhan-ded
agendid on aktiivsed
tule sellest
kindlasti midagi välja Kahel kor-ral
minevikus on
põhjast rikkunud konverentsi ot-suseid
ja püüdnud haarata seda
mis nendele
"Boston Traveller"
Raske varakevad
ikkagi kžes halli tige-dat
talve isegi pururiiidlinnuke
ega esimene kroöku tundu kui- -
lalt eenvatena Undudel ja lille- - ™ie k11 ot "t üal pj
palju 3m peas leaPuJus "'""J need
da mitmeid kevadeid mil pärast I "taj~ JostJuuBfr ciKrn:i il iimpltrem-unksi- d 13 tualetid —
torm Kevadine tunne ometi asub roonjdu J trotuaarid- -
pxõiue Pstekilsntensd jhJäJr"al t älHihrems isetiäsnaad avaenseema sugupõlve liimkõmjueLdt™t-„-
nagu lapsepõlves ja imetled selle jtasid oma keskustelu tsitaatides
sügavust set siniseM taevast klassikuist Ja ei kain
delev lomp paksude pilveklimpi- - ?"" ""J"" Roots rind hn
tundub nii põhjatu kui uhe meie kuulsast keelemeistri
taevas kõrge De kohal Meenub eele Uemrookijast
kui ujutada puupilpaid rootsikeelsete väljendil
paberist Ucsti milline kiu
satus pista jalg sinna kevade-sinass-e
katsuda kas tõesti
sügav kui nj'b- -
Hall talv ununeb selle
panevad Pigemini
kui muretseifla eriti kui
kuskilt kaugest minevikust
mänguseltsiline
lükkavad selle k täisringi
igasuguste kanad Aga
astunud lemine suhtes vastasid „Me on
sammu kaasneda
kas hmad
11 i_ 11
(c-f- P
L'SA-- 1
oletada
impe-lollu- it
võitlused
löömine muu
noormehed neid aga
tüdrukud Kui Christian
laule ikud siis reisikirjades
suuremad lauljad neiud 1819) ütleb
kin- - eestlaste ldnrnikajaviide
mised linadest satub uinutid unustab
jäänud Kiigelaule
aga
Eestis
tantsima
tohiks
j-ppeftu-aar
?ee
käimine
HARJA"
käimine
Juures ajaks oma viletsu
se Mis värav On idamaalasele se-da
kiik sellele rahvale
vana tulevad süa kokku tun-neb
rõõmu oa Poegadest ema
Kõneldakse uudiseid ja
tuuakse toidupoolist sest
kiigest j kogu pühapäeva
nrrsiilent kelledest i Vnmi fihtii Hi&otilatcil
U1UI&VU LI-SU-5 KlinU Uina- - inuuo uiuU vc
iilikiMlisasjaiH-etulkoie- s eelduste kohaselt August 0n sellele """ --- —-
VVa saj
rlKC lill
oma
Põhja-Vietna-kommunistli- kku
US
teie
ja
laialdaselt
aeg
ajal
kiige oli
või
head
nüüd
kiigelauludest
ja
lauldi
lerrorue
ka ja
mõtteid ju- -
lasen Selle
seisa- - oli
oli
Nii
halli
Ka
del Kõ oraa J
imhl
kas
kes kat
oli
või
see
nii
aga mi-- '
sid
enne
Oli kii-- 1
leb
Noor
kaas
1'SV moll
kui
kellel midagi ole Palk mille
kinnitatakse kiik käib mõ-nikord
ringi ja kiikumisel
dakse ka üle pea Seda nad nime- -
nooremad tunne suuremat mõ-- ' tavad — üle vöni ajamiseks Kii-n- u
Sageli sealjuures lau-- 1 gele kutsutakse lauluga et „tulge
lu ja mõnes kohas täiesti erilisi kiigele külanaised! Tooge kanad
kiigelaule Peaaegu iga küla juu- - tooge munad tooge rianed haudu-re- s
sageli üksiku talu Juures võib masta tooge pardid paariviisi
seepärast näha kukusid Mõned i tulge kiike katumaie!"
on kiikumises nii osavad et nad Oom
Välisajakirjanduse
kommentaare
Lõuna-Vietnami- s
Henry an
kui ta hoiatab et
kriipsutas ei
likkudel riikidel lauldi
toetavad
meilt
olu et
praegu
vaenlase
Lõuna-Vietnami- s ei
kommunistid
tegelikult ei kuulu
EESTI
VARAKEVADINE MÄRKMIK
uskuda
on 'a
lõbus
on
LIHAVÕTTEPÜHAD KIIGEPÜHADEKS
Samuti
mõneks
pärastlõuna
poörel- -
kuulukse
naga nüüd kohe arved sest viie
aasta pärast oleks see Juba hilja
On aga raske UsKUda USA la-seks
end kisKUda sellisesse äär-musesse
Kas ole preventiivsõ-d- a
mitte vastuolus Ühendriikide
traditsioonidega ja
milliseid nad kavatsevad esinda-da?
"Le Pariis
Sõja HiuUtmine Viet-namis
ole annud soovitavaid tu-lemusi
Põhja-Vietna- mi partisani-de
aktiivsus ei oie sugugi vähene-nud
ehkki neutraalsed diplo-maadid
ähmaselt vihjanud või-malusele
Põhk-Vietna- m on
nõus relvaderahuga ja võibolla ka ilSU1l_li J _ A 1 -
Tundub nagu oleks USA nüüd gused märgid selle kohta nen--
aktsepteerinud endise asepresi- - ]de hoiak oleks rntfUtunud kuidagi
dent Nlxoni poolt hiljuti esitatud i pehmemaks
teesi: parem õiendada Puna-Hii- - "Chicago Sun-Times- "
LIPP
gümnaasiumi
prob-leemid
elavamaks
eesti kodu ja su ila 1'puvardasse!
õmblusteta kõrgekvaliteediline nylon originaalsuuruses
100 cm x 157 cm Hind saatekuludega $970 piu$s 3- - Prov tax
Ontarios Tellimisel raha saata: Anglo Traders Ltrj 788 King
St West Toronto 2B Ontario Canada
SMOKINGID JA FRAKID
Tellimsel valmistatud $95— $195 rüUüakse ainult
murdosaga täshinnast Ka hommlkumantld tänvsUllKOnnad
valged kuued reisiulikonnad kevadmantlid suortüjakid Ja"
igasugused vormiriided Sobiv suurus garanteertljd sTärelmaks
vajaduse korral KirjaUkud tellimised täideta KOgU Kana- da ulatuses Eriline hinnaalandus sõjast ovötnidle
VÕTAME VASTU TEIE VÄIKESEKS JÄANÜD tWDEP
Frankel Clothing Exchonc
t50 aastat äritegevuses)
123 Church Street (Queeni J) Tel 366-142- 4
Avatud kl &—6-- ni
mteameemsta: „hTorieatteas nikcehvtade dkjtWjZt
peni"
rohkuse üle meie keeles ja ütle Mul neist terve Usta"
Meie keele puhtus vist käj
n3gu Tallinn mis kunagi valn ei saa
Loen ühes New Yorgi ajakirja arvustust Moskva Kunstiteitn
kadaklik j
kohta Arvustaja mainis Tshehhi
vi Kolme õe" naistegelaste koi--
et
ei
„„
vi
on Ja
isa
tütardest
et ja
ei
külge
ei
et
ei
ideaalidega
Monde"
ei
Ja
on
et
et
hinnaga
in
on
on
ta et nad ei saanud aru kes ui
selles näidendis pidid olemi
kindralitütred daamid Komai
nistlikud näitlejatarid ei osanud esitada härrasrahvast keda ui
ju — nagu asjalood Venemaal oo olnud tähendab arv ustaja — pole iial näinud ega tunnud
Kommunistid hävitasid omi aristokraatia ja härrasrahva ja
arvasid et tulemus on demokru
tia Tulemuseks on nüüd n-- mk
uus kõrgem seisus parteitumat
ja nende käitumine peab vist liht
samale rahvale näitama kuidas
nõukogude uus demokraatlik Lu
mene antud olukorras esineb Ti
lemuseks oli Nikita I ja „tsiarn
na Niina" vaene kullake näru U
rista janaine pühapäev ariietusn
Tulemuseks on väikekodanlik
kitsarinnaline pale ja õhkkond
Mõnikord kui lugeda meie kir
janduse ja kunsti arvustusi siis
IUI1UU1I Il Xf Uil Kd IIIC1C IXKUi
Ka meie tunnustame eesti raam
tut ainult siis tõsise kirjanduse
na" kui see käsitleb kehvemat ta
lupoega agulirahvast või proleta
riaati Kui see nii ei oleks poku
ka Sirget vastu võetud kodumai
sc kirjanikuna" vaid sellena Im
ta oli — meie vaenlase käsilane ji
vilets kirjasolkija Meil ei ole ari
tokraatiat keda hävitada an
meil oli ja on rahvakihte kesa
nõlvene popsitarest agulist ti
lihttöölisest Meie kirjanduselt
vustusel on tugev kalduvus nnd
teha olematuks ja autoril kes a
ole sündinud Valtari Sinuhe"
nadega „sõnnik varvaste uhfr
tuleb turule kirjutada" kas ti
ainet tunneb või mitte
Ühes „Vaba Eestlases" oli s-õnum
kuidas karsket" Eesti Ma
ja umbusaldatakse kohalike ell
nike-naabrit- e poolt resti piduliste
rõõmsa räuskamise ja kõialinü
pärast Vaesed kanadlased rr
vad et EM on hirmus patumülo
ja joodikute kokkukäimisekoht
Teisest lehenumbrist loed an 1
gejakirjast et meie endi rahw
peab vajalikuks Eesti Maja U
kust lammutada leides et k
tuslisest küljest on parem W
meie noored õpivad jooma omi
rahva silma all Niidetakse
muidu noored õpivad Joom"1
ras ja vastuvõetamatus srltA
nas Keegi ei mõt:? asjaolust P
noored ei tarvitsesid joom o?
pida Tsiviliseeritu ™ixf~
kus alkoholil on onu Jk
ta joomist ilmtingir a J
kuks noore inimese ias'tIV
protsessis Küsimus oa kui
eestlaseks saab noor inimenrw
teda tutvustada maastmaw_
i-imrtO- CU3r meie ida-Dai- ti un --- -
te joomakommetega Veed no
halb se red kes asukohamaa
konda satuvad ei leia P"
Eesti Maja puhvetis
Kas meie rahvuslik toWJJ
tõesti nU raske ja nzt-- 1
ainult tõuseb topi najal ü
tõesti nii sügavale ahatueW
nud et unustus otsimine oo
le vajalikum kui meie noorK
gupidamine? On naiivne
et eesti joodik on kuWan
asukohamaa joodikust -™£
sab vist ainult selles et
dik kipub ennast --"bw
ma" mis siinpool maakerJ iw
[hern vastuvõetav kui fK
j pool kus vodka väljani oe
SÜ