Vaba eestlane , August 2, 1984

              EEStLANi nelja^val, 2. augustU 1984 — August 2, Nr. 3a Nr. 58
^LAHKUS MEIE MÜAAESM^ 1^
• .1:
AUGUST iPALLAS perekoiimaga
EEDI KOLK perekonnaga
UNO KASKLA perekoimaga
MNÄ MÜÜRIPEAL
MCHAILKOLK /;
VÄSSIÜ imLK^
WILLL4M|aR^
ESPER" ja LÄILA
ESTO-84 lõpetati oikumeenilise
Pildil vaade kiriku altariruumile.
jumalateenistMsega §t. Pauli katedraalis, millest 22 vaimulikku olsa võtsid.
Foto: H. Trummer
INMEMORIAM
B Q a
Hm. 1:17, 18
VANCOUVERI EESTI
armast sõpra
kaastomiet aMkaasa HELMII^^
tlüitre MGALE per^koiiiisiga •
: . n , WEja HEIKKI LEESMENT'
Leliiciteotty
Inglisriiaal Feltwellis suri 18;
•märtsil Vaino Tammjärv, sündüiüd
5. juulil 1910 Virumaal.
Inglismaal sma 22. märtsil Lin­da
Thomas, neiuna Kampmann,
sündinud Tartus.
Inglismaal Bradfordis suri 9.
märtsil Konstantin Kaljuste, sün­dinud
17. jaamiaril 1898.'
Tallinnas suri 30. märtsil Marie
Leibur, sündinud 31. detsembril
1900 Pärnumaal.
Pärnus suri 2. märtsil Hilda On-no,
neiuna Nõmm, sündinud 2. det­sembril
1908. ^ • i
Rootsis Norrköpingis suri 1. april­lil
Vassüi Tuim, sündinud 5. jaa­nuaril
1894 Saaremaa Tornimäel.
üSA-s suri 15. märtsil dr. Johan­nes
Virks, sündinud 5. aprillil 1918
Valgamaal Pukas.
Loksal suri 20. märtsil Anette-
Pauline Pikerpõld, neiuna Parkas,
sündinud 7. novembril 1897 Küu-
•:^Ablas. •
Eestis suri 23. märtsil Olavi Lem-;
bit Schaeider,^ siindinüd^ 23. aprillil
1908 Soomes.
, Viru-Niguias suri 3. märtsil Karl
Johannes Saar, sündinud samas 13,
oktoobril 1901
Rootsis suri 3. aprillil Linda
Norrman, neiuna Truuman, sündi­nud
24. detsembril 1906.
Floridas St. Petersburgis suri
26.märtsil Ene-Mai Marghein,
neiuna Mais, sündinud 4. augustil
a942 Eestis.
eelistatud ja traditsioomliseks küjimmtsä
Juhan Pajur sündis '1902. a.
Lagedili Harjumaal, suri 17, juulil
1984. a. Torontos, Kanadas. Koidu ja Hämariku suudluse
Õppursõdurina tegi ta kaasa Va- suvisel pööripäeval helendas pime-badussõja;
Tema haridustee kulmirdus. Meie kodumai oli see eriti köi-heerus
1926. a. Tallinna Tehnika- tsv. ööd nagu pohiudki. Valgus või-ülikooli
laevaehituse-inserieri dip-diitses. Võnnu lahingus 20.—23. juu:
lomiga. Vastavalt õpitud alale, ra^ nini 1919 purustati tohutu vaimus-kendus
ta tegevusse Eesti laevade tusega sakslaste hästi varustatud
inspektorina. "'Saksa^ okupatsiooni Raudne Diviis ja samal ajal ei
ajal oli ta Tallinna sadama dokki- rebenenud rinne Narva all, kus en­de
juhatajaks. nastohverdava sangarlikkusega hei-
Oina põhilisele ehikutsde Hsaks/deldi kumnekordseltvülekäalukama
omandas ta kooliõpetaja kutse ning punaste laviiniga. Ei "aidanud bols-õpetas
ja juhatas praktilisi õppe- hevike kunstlikud ergutusvahendid.
töidTalhnna Tööstuskoolis. Massiliselt niideti neid maha ja
1927. a. abiellus ta Helmi Laa- sunniti taanduma,
aga; abielust on tütar Inga (Pajur- Võiduka Võnnu lahingu auks ris-
Toomes). i' titi 23. juuni Võidupühaks. Vabarü-
Kaitseiiiduš oli Juhan Pajur ak- lõpupä pühitseti seda eriHše
tiivselt tegev, miUe hmdamiseks te- p i d u l t Meie president suu­da
austati Kaitsehidu autähega. tas Kadrioru lossi väljakul võidu-
Rahulikult kulgev elu Eestis kat- tunglad, mida enamuses noored
kestati ja rasked aastad algasid, mootorratturid kandsid Eesti Va-
Sakslaste sõjavõim murdus nieieharügi piirides kõikjale. Tõrviktuü
riigi piiridel ja kommunistide sis--süütf võidutuled
setungi ei suutnud eesti mehed pi- südamed,
durdadä. VabadUssõjaaegne soodus Järgmine päev — jaanipäev oli
olukord ei kordunud. InglaÄ pühendatud kalmistupühaks. Tu-praiitslased
ja ameeriklased olid handed ligidalt ja kaugelt mälesta-vaenlasega
kambas. ; sid harduses omi lahkunuid, kes
Vabadust hindavatele eestlastele nende mõtteis ja meelis pohiud sur-jäi
ainus pääsetee põgeiieda! aud, vaid ELAVAD. Issanda Jee-
NapiltoU selleks võimalusi, na^lt suse kuulutuse alusel: „Kes mind
neid, kel põgenemine Õnnestus. järgib, see ei käi mitte pimeduses,
Juhan Pajur, koos oma perekon- vaid temal on eluvalgus". Ka meie
naga, sai laevale, mis liikus sairiaš äsjased Eesti Päevad toimusid põh-konvois
jMoeroga', mis • vendaste jamaisespäikes^apaistes ja sisenda-pommitamisel
hukkus , koos palju- sid meisse raugematut usku elu ja
de eestlastega. Saksamaal maandu- vabaduse võidusse. „Käi kmdlalt,
fiiilt, polnud veel lõppu muredel ^õua õigust, aeg annab arutust!"
JäUe pidi põgenema edasitungivate Minu Mrjasõna on valitud Johan-vene
väeosade eest —- Poolast ku-nese Ilmutusraamatust, mille auto­ni
Augsburgini, kus Juhan Pajur rikšön Nägija Johannes (mitte
asus tegutsema Haunstetlerl põge- Jeesuse jünger), kes Vahemeres
nikelaagri juhataja abina ja IRO Patmose saarekesel Väike-Aasia
bürootosenerina. ranniku läheduse nägi Inimese Po-
1949. ä. asus ta perega Amee- jale (Kristusele) sarnanevat üle-rikasse,
New. Yorki, kus alul pidi maist Issandat, kelle silmad helen-töötama
autokere parandustööko- dasid tuleleegina ja hääl kõlas ha-jas
ja hiljem sai inseneritööd rait- gu suurte vete kohin -r- ja ta pa-me
kompanii juures.' Pikemalt ja remas käes oli seitse taevatähte
püsivalt töötas ta Kennedy van . . . Ilmutusest rahatuna varises
Saun firmas ehitusinsenerina, Johannes põrmuni maha, ent taeva-
1967. a. jäi Juhaa Pajur pensio^ ne Issand rahustas teda: „Ära kär­nile
ja kolis tütre perekonna juur- da!-* Kristuse usk ei hirmuta.
üiniitu»;
M&ti^®Qmj& i^e 115. aašts teemnud M&ts&poätm
tot MÜHA perekonna poolt yäljikujunenud träditai
Modemiseeritud avarad ruumid, kvalifit@e«fitud
Wttlaldaselt parldmiaeni^
de Torontosse.
Juhan Pajur oli alati aktiivne ja
elurõõmus. Juba Üliõpilaspõlves
võttis ta osa Eduskonna tööst ja
asutas korporatsioon ,Kaljola', mis
ÄR-MORRISO
ÜNftÄi HÖMES LT
i ^ ; : -
T. L. MOIRI^N — Fmral Diredor
vaid rahustab kartlikku — ja va­rustab
väega ülevalt -r- võitlemi­seks
ja võiduks. „Mina olen elav!"
kmnitab Elu Issand.
Patmose saarel näidatakse tänini
varsti kasvas suurimaks Tallinna kabelit, mis märgib paika, kus kan-korporatsiooniks.
gastusid eshatoloogilised sx). vü-
Väsimatu oli Juhan Pajuri ind "^^st^ ^^^^^ sündmused. Meie
— loomisjõuline ja juhtimisvõim- tugineb taevasele ümutusele ja
ne kas huvi- või rahvuslikes orga- ^^^eleb hingeliste vaarüistega. mi-nisatsioonides
tegeledes, nagu ^ s - ^ ^ ^ i maiste vahenditega moo-d
M i ( N Y ) , kus ta pikki aastaid * ^ ^ S a : ™ ^
juhatusliikmena aitas eestlust edu­tada
ja eesti immigrante käendus.
362 PänfoHh AV®.
Toronto, Ont
ses praktiseeritakse. Teadus on
meie aju produkt •— üha arenev ja
muutlik — relatüvne-suhteline.jee-
Pensionäripõlves "ei vaibunud sus Kristus on aga absoluutselt —
energia ega tegevus. Eluajal kogu- täielikult meie hmges õnnistegija
tüd laialdased kogemused väikeste -ja kestab üle aegade. Mina olen Ä
ja suuremate praktüiste tööde soo- ja 0, kreeka tähestiku esimene
ritamisel, kujundasid piensionärist täht alfa ja . viimane oomega, s.t.
väärtusliku ,do-it-yourself' mehe, esimene ja viimne.
gad väidavad, et teaduse edusam­mud
on tühistanud usulised printsii­bid
ja muutnud need iganenuks,
kuid ma mõtlen, et teaduslik tõde
on' neile skeptikuile üllatuseks. Tea-.
duslikuks aksioomiks on, et mitte
midagi kosmoses, ka pisim algosa
ei kao jäljetult. Loodus ei tunnis­ta
sellist täielikku olematuks muu­tumist.
Universumis vaUtseb küll
alaline transformeerumine — üm­berkujundus,
muundumine, ent mit­te
jäägitu häving. Kui need põhili­sed
reeglid kehtivad taevalaotuses;
miks peaks inimese hing (vaimne
energia) haihtuma lõplikult? Kõik,
mida olen Õppinud tundma teadu­ses,
kinnitab minu veenet, et ini­mese
hing on surematu".
Inimesse on sisendatud eluvaist.
Egiptuse vaaraod lootsid igavikku
saavutada, lastes oma põrmu bal-sameerida
— sooviga nautida haua­tagust
elu neile hauda kaasa­pandud
rikkaliku varandusega. Aga
tegelikult osutus see igavik väga lü-hikesesks,
sest rüüstajad jõudsid
õige pea jaole. Aarded rööviti ja
muumiadki heideti hüäänide pure­da.
Vaaraode, nende perekondsete
ja ülikute tuntuim matuseala asub
Luxorist läände, üle Niiluse. Olen
Egiptust külastades veetnud mõnin­gaid
tunde selles surnuteriigis. See
on tõepoolest meie usutunnnistuse
põrguhaud. Elu Issand on meid
omä ristisurma ja. ülestõusmine lä­bi
vabastanud sellest ängistavast
õhkkonast, kuulutades: „Ma olin
surnud ja vaata ma olen elav ajas­tute
ajastuteni ja minu käes on sur­ma
ja surmavalla võtmed!"
Kreeklaste muinasusundis põrgu­koer
Cerberos valvas, et keegi ei
pääseks surmavailast, nagu ' täna­päeval
traataiad, vanglamüürid ja
miiniväljad piiravad „paradiisi",
et keegi ei põgeneks vabadusse.
Elu Issandal' on surmavalla võt­med,
mis avavad põrgu väravad.
Surmal ja saatanal pole võimu
nende üle, kelle elus ja vaimses
minas valitseb Lunastaja Kristus.
Isegi trellide taga ilmutab ennast
Issand, kelle paremas käes on seit­se
taevatähte, kinnitades: „Ära
karda! . . . Ma olen elav." Va­rustades
seega argu ja yäsinuid
vaimse energiaga, mis on' elu ja
vabaduse pandiks.
Olgu õnnistatud me Võidupüha ja
me armsad lahkunud!. Olgu õnnis­tatud
Eesti Päevad, me kodumaale
ja kõigile rõhutuile vabaduseks. .
Ent tänu Jumalale, kes meile
võidu annab meie Issanda Jeesuse
Kristuse läbi. „Vaevakask ja maar-jalepp
nurmedel mullani maas, aga
nad ei sure, vaid tõusevad taas,
siis kui sureb me mure!" Sammu­me
elu ja vabaduse suunas.
õpetaja Oskar Puhm
TORONTO EESTrAP.-ÕIGEUSU
KOGUDUS
R R 5, Orangeville, Ontario
Praost E, Lepik
Tel. 1-519-941-4309
HOWERS & GIFTS
VOl
¥äi8&ed ja ^maklassUised lilled
Emt&äsitõid Wkidäss: ehted, merevaik, nsWoSi,
!, keraamika.
Kristuse õpetuse kohaselt moo­dustab
universumi tsentrumi vaim­ne
Elu. Kristus meie lunastaja on
elav — kõrgem mtelligents ja sü-
Juhan Pajuri ammendamatu tea- gavaim ennastohverdav armastus,
dusejanu viis teda raamatul;ogiist Maine elu on ainult murdosa Elust
kes oma rikkahkust kogemuste va­rust
meeleldi kõigile nõu ja abi ja­gas.
ll%itakse eestS^Jäü^ inglise keeli
Äri avatud juunis, juulis, augustis:
esmap.-reedeni 8.30-5, laup. 8.30-3
teise, ühelt uurimuselt teiseie -
nüüd oli: tal -aega lugemiseks; •
Kõige hinnatavam väärtus oli
tema soe sõbralikkus, mis nüüd
teda leinavas perekonnas ja kaas­aegsetes
süvendab . kaotusetunnet
mehest, kes. oli Juhan Pajur.
ia ajutine. Vaimne Jumal on sure­matu,
samuti meie hing.'
Kuna teadlaste tõekspidamised
on paljudele autoriteetsemad kui
pastorite jutlused ja pühakiri, siis
olgu esitatud maaUmaruumi gee­niuse,
V-de rakettide looja dr. Wer­ner
vonBraimi usuline arutelu ini­mese
hinge surematusest: „Mõnin-
Eesd Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksu­vabad;
Suunake oma annetused
noortele ja teistele eesti organisat­sioonidele
Eesti Sihtkapjitel Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi
saamiseks. — Eesti Maja, 958
Broadview Ave., Toronto, Ont.
M4K 2R6
Pühap., 12. aug. kell 12
Ap.-Õigeusu ja Peetri koguduse
ühine JUMALATEENISTUS praost
Lepiku talus Mono Mills'is. Teeni­vad
praostid A. Taul ja E. Lepik ja
Õpetaja E. Heinsoo, Laulab Ap.-
Õigeusu koguduse koor G. Raagi
juhatusel. Laululehed.
Jumalateenistusele järgneb ühine
lõunasöök. Uujumise ja tennise­mängu
võimalused, Järgida teeju-hiseid
ajalehtedest; >
iiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiisr
MÜÜA
^ ^ ^ ^ ^ ^
Andy,
tel.i4l6) 259-6892
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiinniiiiiiiiiHiin
Uueilmeline
..EestIKirir
EELK häälekandja Eesti Kirik
tegi möödunud aastal läbi suure
välise muudatuse, mis mõnel mää­ral
on ka sisulisele kujundusele
mõju avaldanud. Tegevtoimetaja
dr. 'E. Pütsep on toonud kaasa tü-pograafilisi
uuendusi, andnud täna­päevasema
ilme ja usulise kõrvale
on rohkesti tulnud eesti kultuuri
puudutavaid artikleid, nii et ajakir­ja
nime alla võiks panna eesti ki­riku
ja kultuuri ajakiri; nii käsi­käes
on need käinud ja jälle ka
koha ieidnpd ajakirja veergudele.
Tänavuses teises numbris on An­na
Ahm atova luuletus ,.Ristilöödu* *
M. Underi tõlkes, U. Planki ,J.öö-dagu
ta risti", K.Veemi „Jumala
pühitsetud lipp", J. Miihlbergi „Si-ni-
must-valge lipu aastapäevaks",
nende juures E. Limbergi ja P. Lii­vaku
joonistused Tartust,. Otepääst
ja A. Bergman-Vardi maal lipu õn­nistamisest.
Eevi End. kirjutab ,,Karin Lutsu
juubeliaastal" näitega tema tööst,
R. Rebas Endel Koksile mõeldes"
U.' Vömpa fotoga kunstnikust, Lii­dia
Tuulse luuletused „Piirimaal I"
ja „Armastan inimest", E. Haame-ri
,,,Mäletades oma õpetajat Niko­lai
Triiki", koos E. Kõksi joonistu­sega,
I. Ivaski „01ulise lihtsusega
luuletaja" (J. Liiv) koos N. Triiki
joonistusega J. Lüvist, A. Lüüsi
,.Mälestusi kolmest kirikumehest"
(J. Hurt, R. Kallas, V. Reiman),
|H. Riomar „Minu isa Peterburis",
E. Vrager„Otepää kirik", K. Raud­sepp
„Kild Eduard Würalti usust",.
K. Lipping „Eesti kirik muutuvas
ühiskonas", T. Vaga „Kas inime­sel
on vaja teha testamenti ?", E.
Pang „Eestlased ja rootsi päran-dusseadus",
dr. E. Kägi 85, dr. A.
Võõbus 75, praost V. Täkkel 70, II.
Lüdigi ,,Eesti- Usuteaduse Ins­tituudist
Torontos", E. Kägi ,,Ek-siilkirikute
päevad Lääne-Saksa-maal",
Martin Lutheri aasta USA
eesti kogudustes. Koguduste elust
välisriikides ja kodumaal. Lõpuks
A. Hanssoni küüditamispäevaks.
t ^ ••N-"'- '.'•,0 1
Mitmest rii{
Klubi juhati
Kdhepäj
ESTO-J
EESTLUSE!
koo!solckust,|
•Üldkoosoll
EKN abiesij
des selle ji
organiseeri
töö on seei
kongressi
nüüd eesti
organ iseerUi
tööst. Viis!
EESTI VAI
SE EEST k
mille pärast]
selt koguneti
määramise
rahvale on
tähtsamaks
tähtis on kl
edasi, arengi
leva rahvar
ülesanded
meid ühisel
Küsimuseks
ja meetodil
mini, kindlj
eesmärke sl
tega ta avaj
Rahvuskonj
töömeeleolt
Järgneval
sel määral
järgmised
mitee ühci
Simonson,
Liidu sekrel
maa Eestlai
mut Heinaa
Eestlastel
esimees
Kesknõi
mees Hi
Eestlaste
vabariigis
mann jä
esimees ;JI
kongressi
Pae Rooj
USA-st j{|
dasj.
STOl
otsuistaniK
enesele
kantseleiiiij
GöranFui
l*öh]us
da OÜ H
' (rahvacral
Gunnarssc
peaks püi
Juba
dil ja eeli
hedad
tiga.
Seal 01
rootsi lj
kelledell
omapiu
lähedi 1^
ilma, et
oma asuki
hetusest
deleprak]
vahetus
tuurinäda
poliitikute