Vaba eestlane , August 22, 1985

              Lk. $
OCCCD
VABA EESTLANE neljapäeval 22. augustil 1985 — Thursday, August 22,1985 Nr. 63
lOOKSÜED
5S 11-ai..
I: 1) Tiiu Nõmmik 12,5 2)
Heidi Petraska, 3) Joanna Black-well.
ll~13-au: tüdniErad: 1) . Erika
Petraska 10,7, 2) Carol Paar, 3)
Jenifer Wurtz.
• 14—15-2, .tiidnikud; 1) Krista
Kadai 9,55, 2) Anneli Ainso, 3)
Trüna EUerbusch,
6-^7-a. poisid: 1) Markus Pügi
13,0, 2) Joel Miller, 3) Matti Ka­dal
9-ao foisids 1) Jeremy Stuz-ka
11,4, 2) Thomas Rebane, 3)
Jason Piigi/Eerik Aljas. -
10— ll-a. poisid: 1) Allao Reba­ne,
2) Karl Rebane, 3) Arne
Eungi.
12—IS-a. poisMs 1) Thomas
Laürimaa 9,00, 2) Chris Perry, 3)
Peter Paas.
100 m jooks: S—ll-as tiidmiB-Ikwdj
1) H. Petraska 16,8, 2) J.
Blackwell, 3) Aimee EUerbusch.
: 11—13-a. tüdrukud: D E . Pet­raska
17,1, 2) C. Paar, 3) J.
Wurtz.
14—IS^, ttüdrabfid: 1) A. Ain­so
17,4.
6—7.ao poisid: 1),M. Pügi 23,2,
2) J. Müler, 3) M. Kadai.
8—9-ao poisid: 1) J. Stüzka
19.0, 2) T. Rebane, 3) E. Aljas.
•;, 10—11-a, poisMs 1) A. Rebane
17.1, 2) A. Rungi, 3) Raivo Nõm­mik.
• 12—IS-a. poisid: 1) C. Perry
15,1, 2) P. Paas, 3) Hendrik
Nõmmik.
.200 m Jooks: 5—11-a. tüdira-kud:
1) Joanna filaökwell/Heidi
Petraska 45,0, 2) Tiiu Nõmmik, 3)
Aimee EUerbusch.
11— 13-a.. tüdrikuds 1) • E. Pet­raska
44,0.
. 14—IS-a. tüdruksnds ,1): Krista
Kadai 35,1; 2) AnneH Ainso, 3)
Triina EUerbušTch.
• , 8—10-ai poisid:, 1) Thomas Re­bane
43,0, 2) Jeremy Stužka, 3)
lan MiUer.
10—11-a. poisid: 1) AUan Re­bane
304,6, 2) Karl Rebane, 3)
Raivo. Nõmmik.
12—IS-So .poisid: ' 1) Thomas-
Laurimaa 33,5, 2) C. Perry, 3) P.
Paas.
.400 M jooks: S—U-a. lüdru-.
kud: 1) H. Petraska 1.50, 2) T.
Nõmmik, 3) Kai-Lii Veer.
• 11—13-a. tüdnikid:. 1) E./Pet--
raska 1.47.
14—IS-a, ttüdimiikiiids 1) A. Ain^
so 1.45.
:•: - 8 — p o i s M r 1).: I. 'Stuzka
1,40,2, 2) I. Miller, 3) T. Rebane.
10-—11-a." poisid: 1) A-. Reba­ne
1.25,0, 2) R. Nõnmiik, 3)
Mark Paar. '
• 12—15-a.- poisid: 1) C. Perry
1.24,1, 2) P. Paas, 3) N. Nõmmik.
SOO m Jooks: 11—13-a. tüdni-kud:
1) E. Petraska 4.18,0.
14—15-a.: eüdrukrad: 1) Anneli
Ainso 4.17,0.
10— 11-a. poisid: 1) A. Rebane
3.00,0, 2) M. Paar, 3) K. Rebane.
• .12—-IS-a. "poisMs 1) Erik'Rungi
5.01,9.
HÜPPED:
Kõrgushüpe: S—7-si, tödrukud:
1) K-L. Veer 60 cm, 2) Virve AJ-jas/
Thea Cepaitis, 3) Elizabeth
BlackweU.- ' '
8—11-a, itüdrukud: 1) J. • Black­weU
85 cm, A. EUerbuseh/H. Pet­raska,
2) T. Nõmmik, 3) Talvi
Hess.
11— 13-a. tüdniikeds 1) E. Pet­raska
1.10, 2) J. Wurtz, 3) C.
Paar/Kata-Mai Koppel.
14—15-a. tüdrukud: 1) K. Ka­dai
1.23, 2) T. EUerbusch, 3) A.
Ainso.
6—7-a..-poisid: 1) • M.
70 cm.
8—9-a..poisid: 1) J. Stu^a
cm, 2) E. Aljas, 3) T. Rebane. "
10—11-a. poisid: 1) A... Rebane
1.15, 2) R. Nõmmik/K. Rebane,
3) A. Rungi.
. 12—IS-a. poisSds 1) C. Perry
1.35, T. Laurimaa 1.35, 2) P.
Paas, 3) H. Nõmmik.
Kaugushüpe: 5—7-aö tüdrukud: 1)
K.-L. Veer 2:00, 2) T. Cepaitis, 3)
V. Aljas.
8—ll-a. tüdrukud: 1) H. Pet­raska
2.65,- 2) A. EUerbusch, 3)
T. Nõmmik.
RISTSÕNA
Sportlaager 85 programmis oli üheks
tamine. Pildil noored spordiväljakul
;11—13-a> üidrukud: l) % pet­raska
3.80, 2) L.-M. Koppel, 3)
J.- Wurtz. • .;
14—IS-a. tüdralkud: 1) K. Ka­dai
4.20, 2) T. EUerbusch, 3) A.
Ainso.
6—^7-a. poisid: 1) M. Pügi 2,54.'
8—9-a. poisid: 1) J. Stuzka 3.20,
2) T. Rebane, 3) E. Aljas.
10—.ll-Si poisid: 1) A Rebane
3.45, 2) A. Rungi, 3) K. Rebane.
12—^^IS-a. poisid: 1) C. perry
4.12, 2) P. Paas, 3) T. Laurimaa.
Hoota kaugushüpe: 5—7-a. tüd^
rukud: 1) V. Aljas 1.15, 2) K-L.
Veer, 3) E. BlackweU;
8—11-a, tüdrukud: 1) J. Black­weU
1.70, 2) H. Petraska, 3) A.
EUerbusch.
• .11—13-a. tüdrukud: 1) E.'Pet­raska
2.20, 2) J. Wurtz, 3) K.-M.
. 14—IS-a, tüdrukud: 1).K. Ka­dai
2.25, 2) A. Ainso, 3) T. EUer­busch.
. 6—7-a, poisid: 1)'M. Pügi 1.53,
2) J. Miller, 3) M. Kadai.
8^9-a. poisid: 1) J. Stuzka 1.82,
E. Aljas, 3) Jason Pügi.
Kolmikhüpe: 10—11-a. poisid:
1) R. Nõmmik 7.62, 2) A. Raivo,
3) A.' Rungi.
• 14—IS-a. poisid: 1) C. Perry
9.15, 2) P. Paas, 3) H. Nõmmik.
Odavise:, 5—11-a. tüdrukud: 1)
J. BlackweU 5.50, 2) H. Petraska,
3) A. EUerbusch.
11—13-a, tüdrukud: 1) L
Wurtz 10.10, 2) C. Paar.'
1^15-a. tüdruksid: 1) • K. Ka­dai
28.40, 2) T. EUerbusch,' 3) A.
Ainso.
.8—9-a. poisid: 1) E. Aljas 9.24,
2) T. Rebane, 3) J. Pügi.
12—IS-a. poisid: 1) T. Lauri­maa
29.57, P. Paas, 3) C. Perry.
Kettaheide: S—11-a, tüdrukud:
1) H. Petraska 5.80, 2) J. Black­weU,
3) A. EUerbusch.
11— 13-a. tüdrukud: 1) J. Wurtz
6.50, 2) E. Petraska, 3) C. Paar.
14_15.a. tüdrukud: 1) K. Ka­dai
17.00, 2) T. EUerbusch, 3) A.
Ainso
6--^. poisid: l y M . Piigi 3.95.
8—9"ä. poisid: 1) J. Stuz3ca
6.25, 2) J. Pügi, 3). E. Aljas.
1#—11-36 1) A.Remane 12.03,
2) M. Paar, 3) R; Nõmmik.
12— IS-a. 1) G. Perry 20.39, 2)
P. Paas, 3) H. Nõmmik.
Kuulitõuge: 5—11-a, tüdrukud:
1) H. Petraska 3.40, 2) J. Black­weU,
3) A. EUerbusch.
11—13-a, tüdrukud: 1)1. Wurtz
10.50, 2) C. Paar, 3) E. Petraska.
14-^15-ai tüdrukud: 1): K.. Ka^
dai 0.50, 2) A. Ainso, 3.) T. El-lerbusch.
Maaifnici esimesed
masterite mängud
F mm 2. 3
*
: : r r
f • i l
• •
io
ISI
P r"
i •
k i •
•
P
'• :
Põikread: 1. ICuju Vanas Testa­mendis,
5. Elektrilambi leiutaja, 9.
Lähedased inimesed, 10. Osa ter­vest,
11. Mõni selline taim on
söödav, mõni mitte, 13. Esimese
mõrva ohver, 15. Mitte noore, 17.
Vorm sõnast -lugema, 18. Töös-tusHnn
Saks^aal, 21. Küsimus,
22. Rommeli järglane Põhja-Aaf-r&
a rindel II maaihnäsõjas, 23..
Sündmus juhium — inglise keeles,
24. Eesti ooperilauljatar, 25. Ma­rie
Underi abikaasa, 27. Pärg, 30.
Naisenimi, 31. Võõrpärane naise­nimi,
34. PõUutööriist, 35. Talent,
37. Terava otsaga ese, 38. Keha,
40. Pagaritoode, 42. Lapse kasva­tajad,
43. Jumal, 44. Asjad.
1-a, poisid: 1) A.
16.94, 2) A. Rungi, 3) M. Paar.
Maailma esimene Masters Ga-mes
avati pidulikult Toronto rae-koja
eisisel väljakul, kus paljud
8500-st sportlasest osa võtsid.
Prints Philip kutsus sportlasi üles
videolindistuse kaudu ja soovis
kõigile head: kordaminekut Võistle­miseks,
kuna dr. Maureen 0'Bryan
deklareeris , mängud^
avatuks. y
Master Ganiesl hümni„Liye
Every Moment" järel esinesid ae-robics
ja Kalev Estienne moodsa
rütniilise võimlemise tüdrukud lü­hikese,
kuid kõiki rutiine esindä-m^
lmffi teIU]aId — parem ajaleht
Soo?tta{e
VABAEESILAST
omaiöpradelel
va ja hästi läbi viidud program-
; m i g a . ; ^ , ^ | '
Võistlused algasid neljapäeval,
8. augustü ratsutamisvõistlusega
Newmarketis, Kolapores peeti
orienteerumisvõistlused, Ontario
järvel purjetamisvõistlused. Kõige
enam on võistlejaid ujumises, kus
oU üle 1200 registreerinud, nende
hulgas ka eestlasi.
Püstread: 1. Eesti kõrgeim juga,
2. Maitseaine, 3. Omaaegne eüit-koor
Eestis, 4. Palvetas, 5. Lühem
kirjanduslüc teos, 6. Ameerika fil­midiiva,
7. Mõte, 8. Ühelt näo
osalt, 10. Noobel, haritud, 12. Ni­mi
— inglise keeles, 14. Ooperi
„Vürst Igor" autor, 16. Oma-aja
eesti suurim kaubalaev, 18. Pere­naine,
19. Sõjaväelane, 20. Jõgi
Venemaal, 25. Paljas, 26. LUiatoit,
28. Mütoloogüine olend, 29. Väli­mised
osad, katted, 32. Poos, sei-sang,
33. Pelibesi ooper, 36. Nai­senimi,
37. Kerge eine, 39. Jooksis
inglise keeles, 41. Kaunvüjad.
MSTSÕNA NR. 1251-
LAHENDUS' •
Põikread: 1. Avo, 4. Clark, 7.
Osi; 10. KflTU, 11. Seal, 12. lü, 13.
S^pad, 17. Kole, 18. Olga, 19. Ken,
20. Nigel, 23. Oka, 25. Urn, 26.
Lek, 27. Ale, 28. US, 29. SAS, 31.
Gedda, 30. Ku^, 34. Aida, 35.
Roll, 36. Orb, 37. Lusti, 40. Aar,
42. Ujur, 43. Kaja, 44.. Tal, 45.
Lahti, 46. Sai.
Püstread: 1. Aki, 2. VäUce-Maar-ja,
3. Orion, 5. Lee, 6. Raa,'7.
Oengo, 8. Salakuulaja, 9. Ilm, 13.
Senegal, 14. Pig, 15. DoUari, 19.
Kus, 21. Ike, 22. Ead, 24. Ass, 30.
Sibul, 32. Das, 33. Klaas, 36. Out„-
38. Uba, 39. TNT, 41; Rai.
TailmEE legemüiest m.
" ^"""%ldü pÕiinis. et meie Läänemere kohal pärast Balti
. Sulamise tulemusena tõusis pais-
V järve vesi nii tugevasti, et murdis
omale tee läbi Skandinaavia mä­gede
Atlandi ookeani. Vesi muutus
kergelt soolaseks j ä vastavalt sel­lele
muutus elu veekogus. Ookea­ni
ühenduse tõttu alanes veepind
uuesti ja praegusest Lä-änemerest
sai jäUegi magedaveeline järv, ku­ni
järgmme veetõus põhjustas uue
läbimurru nüüd juba Taani väi­nade
kohait. Ühenduse tekkimine
ookeariiga põhjustas uue vee soo­lasuse
tõusu. Teadlased on nendele
järvedele ja meredele, mis laineta-sid
kunagi läänemere asemel, and-,
nud meelevaldsed nimed nendes
vekogüdes domineerinud : veeloo-
' made — moUuskite järgii Nii oli
JJ
tO.000-8.500
•irici R.
Kaljwalinudl 1 ^ kälmMle Kalevi leka^^^ lesk Linda, aastat tagasi
IM fe Jõiid taü^^^^
* • ... ~ • .. aastat tagasi ja
4iimaiie kaljiiFalm maha t J l kivile j a ; Litorünameri — ;7.500—4.
sai jarv — j a aastat tagasi.
peaksime seda ji
KUI. TOOMPiEA KAMiJ
OU SAAR MERES^^^ .:
; staadiumis, mida iseloomustab ürg­jää
surutisest vabanenud maapinna
Kõik Iruusadj liivad, ;savid jia aeglane tõus, uute järvede (itarku
rändkivid on aga jää polt küntud järv) ja laguunide eraldumine me-või
kohale toodud/ 11,500 aastat rest ning pinnavormide püsimine,
|Sama sündmusrUcäs kui TaUinna tagasi hakkas ürgjää sulama. Mit- kuivõrd inimeste tegevus seda ei
teadaolev ajalugu on ka paikkonna me kuup-kUomeetri suurused jäär muuda. ,
geoloogiline minevik) mida me üs-;pangM murdusid sulava massi kül- Kõik need loodusUkud moodüs-nä
üksikasjalikult teame tänapäev jest ja muljusid toibusid aluspin-tisedTaUinna; ümbruse mida me
vaste geoloogide töö tulemusena, da. Jää sulamisest tekkinud' kõrg- tunneme ~ Paljassaare ja Kopli
Üldiselt teatakse, et jääajal kattis vesi inoodustas hiigel-suure BaUi pooM
meie maad paks jääkiht ja et kõik jääpaisjärve jä palju vähemad küla ja Harku tasandikud, Viimsi,
^raudkivid" väikestest muiiakatest jäänuk-järvesid paekaldälie. Suu- Kesk^TaUinha, KopU ja Kakumäe
kuni hiigelsuurte mürakateni,^ kan- rem osa neist järvedest on merre kõrgendikud. Nõmme ja Männiku
dis jää Skändmaavia mägedest vcwlamid või kinni kasvamid,k Tondi, Sõjamäe, Rae
mieie niaale. Aga iriis sai edasi? mõned on tänaseni järel. Üks nii-: ja PääsM sood ning rabad on
Tallinna paekallas, LaSnamägi sugune on ülemiste järv Lasna-.pä^^ ; ; moodustised
ja Toonipea bn^ jäätumis-eelsed
liioodustised, mida kohati 3-kilo- oli nii kõrge, et paekaUas moodus- .LirnneaTstaadhimi alguses ilmus
meetri paksune jää küll murendas tas rannajoone ja Toonipeä ^alju Tallinna: maile inimene; kelle rah-
Ja lihvis, kuid ei suutnud muuta, ulatus veest välja saarenao vust me ei tea. Maapinnast leitud
esemed algavad esimese aastatu­hande
keskel ja muutuvad arvuka­maks
iga hilisema sajandiga. Hüi-semad
leiud pärinevad vaieldama­tult
meie esivanematelt. Aga need
ei kuulu enam geoloogiasse ja
nende jUurde jõuame hüjem.
Rahvajuttudes püüti ära seleta­da
kõiki looduslikke nähtusi. Suu­liselt
edasi antud, muutusid need
iga jutustaja puhul omamoodi.
Eesti hiidude (hiiglaste) ja vägüas-te
lugudes on segi aetud Kalevi­poeg,
Suur TÕU, Vanapagan, Suur
Jaan või mõni muu tegelane. E.
Laugaste jä E. Normanni «Muis­tendeid
Kalevipojast" toob ära rah­vasuust
saadud tJlemiste järve tek-kinaise
loo. Jutustaja. oH ihnsesti
inmiene, kes «Kalevipoja" lugulau-'
lu polriud lugeda ega teadnud
midagi Kalevipojast. Tema jutus­tus:.
i,Ennemuiste pidand Kalevi näe-ne
Tallinnas ehitama. Toombe-mäe
kivid kand põUe sees kokku. See
oii vanarahva luuletus.
Vana Kalev ise akand inerd tüh­jaks
jooma, aga läind takka lõhki
ja Ülemiste järv jäänd seUe ase­mele.
Ma olen seda kuuld vana-rahvakäest,
kohe nutme ja mitnae
käest"j kinnitas jutustaja oma loo­le
autoriteedi saamiseks.
Teine lugu samast raamatust kir­jeldab
järve tekkimist omamoodi:
„Üleniiste järves on suur kivi.
Enne polnud seal järve. Mees
kündnud seal kohal. Korraga pilv
tuleb ja karjutud: „Eest ära!"
Uputanud mehe ära. Mees jää­nud
järvevahiks. Jaanilaupäeva
öösel pidi käima küsimas, kas linn
on vahnis. Vastatud ikka, et ei ole
veel vahnis."
Selles loos on rahvasuu seleta­nud
ära Ülemiste vanakese tekki­mise,
kuid andnud kriitiliseks
kontrollimiskäiguks uueaasta öö
asemel jaanüaupäeva.
Baltisakslase J. H. Gresseli
(1878) avaldatud versioon järve
tekkimisest manitseb patuseid ini­mesi
meeleparandamisele:
„Seal, kus Ülemiste järv juba
igivanast ajast oma üksüduses
näotute Uivaluidete ja soo vahel la­mab,
olevat — muistendi kohaselt
— kunagi olnud põllud, mis oUd
õnnistatud vüjakandva mullaga ja
hästi haritud, nagu aed. Kuid seal­sed
inimesed olnud jumala-vallatud
ega mõtelnudki oma elu paranda­misele.
Karistus ei jäänud tulema­ta!
Ühel ööl kuuldi õhus võimsat
kohinat ja mühinat — rasked
mustad pilved katsid taeva, pikse-välgud
ja kõuemürin järgnesid
üksteisele jä koletu vihmayalang
ujutas üle terve maa-ala. See hä­vitas
majad, aiad ja viljaväljad
ning uputas kõüc inimesed ja loo­mad."
TALLINNA VOOLUVEED :
JA VEEKOGUD V
Moodne linn oma teede ja hoo­nestusega
peidab algsed loodusU­kud
vormid tundmatuseni. Täna­päevased
inimesed ei tea, et Tal­linn
oU veerohke linn. Vete roh­kuse
järgi mõõdetakse sageU linna
üu. Praegust kiiresti kasvavat Tal­linna
ohustab aga isegi joogivee
nappus. Ülemist^ järv, mis sajan­deid
varustas linna veega, ei suuda
seda enam. Järve on juhitud voo-luvesi
mujalt (Pirita jõest) ja kaa­lutakse
isegi Tallinna varustamist
Peipsi veega.
Lisaks merele ja lahtedele, mis
Tallinnale annab jääva Uu, asuvad
linna piirkonnas Ülemiste ja Har­ku
järvede 19-säjandi alguse kaar­tidel
esines Tallinnas veel suur Tii­giveski
tiik Härjapea jõel. Sellest
on järel Tiigiveski nimega park.
Kadriorus asuvad Hundikuristiku
toiteveega väilce Kirdetiik ja arva­tavasti
kaevatud Luigetiik üsna
pargi alguses. Muistset Toompead
piiranud vallikraavi jäänukina on
tänapäeval alles Balti jaama ees
asuv Schnelli tiik, mida omal ajal
nimetati Patkuli kraaviks ühendu­ses
Toompeal asuva Patkuli maja
ja sealt aUa tuleva trepiga.
Vooluvetest on tänapäeva Tal-
Unnas idapoolne Pirita jõgi, Kopli
lahte voolav väike Mustjõgi ja lää­nes
Pääsküla jõgi Tõdva (Vääna)
nimelise harujõega. Ülemiste järve
endiseks ülevooluks oli Härjapea
jõgi, miUe vett tarvitati joogiks ja
sadamas laevade . varustamiseks
joogiveega. -Ajapikku sai Härja­pea
jõest linna solgikraav ja nüüd
on see viidud maa alla ning kujun­datud
tsement-torudesse suletud
roiskvee-koUektorikS. Hüjem kasu­tati
Ülemiste ülevooluna- Hundiku-ristikku,
mis läbistab Kadrioru
parki ja on praegu veerikas ainult
suurte sadude ning kevadise sula­mise,
ajal. Kadrioru Luigetiigi lä­hedalt
möödub Liivaoja, mis tä­napäeval
on ainsaks Ülemiste üle-
^ vooluks ja jookseb ; märkamatult
torustikku suletult merre Russalka
samba juures. Rikkalikult aUikaid
^ mõned neist looduslikult väga
üusad (Värsa-allik, Saula siniaUi-kad)
voolavad välja Pirita jõe-oru
kõrgest kaldast. Mustamäe nõlvast
välja-voolavad aUikad on rakenda­tud
toitma sealseid supelbasseine.
Kadaka ja Lilleküla piirkonnas
voolavaid aUikatoiteUsi ojasid ka­sutati
foreUitiikide jaoks. Mõned
üksikud neist on veel näha voola­mas
maapinnal.