1980-11-13-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE ' 13. novembril 1980 — Thursday, November 13, 1980 Nr. m
Sarma läfoi lahkimad armast sõpra
mälestavad leinas
perekond KOEL
4 , .i-'-fv5.^.*.,'.:5i')-;«vr,. .,yrc^>fmm&MmMmMm^M&i
Armastv tegevlMgefc
mälestal) leinas
HIIDLASTE'SELTS
TORONTO
: VABAKOGTOUS
Jones Ave., Toronto 6,
• Jütiustaja E . Saraoja
20 Thorncliffe Av©o
Toronto $, Ont.
r Tel Ä622Š
Pühapäeval, 16. novembril
homm. JUMALATEENISTUS. Kõneleb
jutlustaja E. Saraoja teemal:
,,Ingli-1feenistus Ilmutuse raa-
INMEMORIAM;
Viljandis tähistas oma 80. sün-
^nipäeva Theodor Ändresson, kes
oa Eesti suusatairiise pioneer, kes
1923. aastal suusatamise ešivoist-lusel*
võitis 5 ja 25 km suusatami-sed,
mis peeti Viljandi järvel. Ajad
olid vastavalt 20.52,5 j a l.&^.49i4.
Tal on meeles veel üks võistlus
Viljandis, mille korraldas spordiselts
„Tulevik". Ta (di siis 10-11-
11 aastane ja,mäletab, et võistles neli
meest ^a, neil piid tohuifcu pikad
kollased Rootsi suusad. Tema oli
olnud kangesti uudishimulik taht-maks
teada ikuidas need on tehtud.
Ja tegigi nähtu põiijal oma esimesed
suusad.' Suuski toodi ka veel
Soomest, need olid 3 meetrit pikad.
Keppe oli üks, hästi suur,
pu'Ust, ülemine ots pikalt nööriga
mähitud. Kuid siis hakati juba ka
käevangurihmasid kasutama.
Suusatamise tehnika ;polnud
suurt teistmoodi kui praegu. Järve
Kodumaal, on uueks kubjaste
klassiks rahvakontrollide grupid.
Need on kommunistidest moodustatud
„silmad", kes jälgivad kolhooside
ja sovhooside tööd. Tänav^,
mil toidupuudus on söögilauda
ahistamas, on nad eriti valvsad
söödavarumise ja saagikoristamise
tööde jälgimisel.
- Kui tihe see organisatsioon on,
nkhtub Oidermaa sovhoosist, kus
rahvakontrolli grupi esimees andis
kahekümneühele liikmele kontrollülesanded.
Näib et seileasemelj et
need inimesed lõikustööle panna,
on kasulikum neid lasta teisi taga
sundida. Nü avastasid A . Kalle, et
heinahoidlas puudus tulekustutus-vahend;
H. Lainurm jõudis leida,
et kõik heinaküünid pn täidetud
kvaliteetse heinaga ja luloistatud.
Toris siiski Taali suurfarmis puudunud
kahel söödaküünil uksed ja
paar-loomalauda ust olnud lagunenud.
Selle kõrval leidis kontrollija,
et häidismajandi suurfarmi territoorium
pinud hooletusse jäetud. Ea
lehmade liipsmine ohiud seal puudulikult
korraldatud. Paarküm^
mend tänapäeva kubjast täidavad
hoolikalt kunagise mõisakupja ülesandeid.
Ja miks peaks heinaküünil
lukk ees olema, kuna kõik on ju
rahva vara, kas siis keegi ei tohi
on^a varast sületäit vajaduse korral
võtta?
Marie TÜmderi muldasängitamine Stokholmi Metsakalmistul,
paigutati hauda tema abikaasa Artur Ädsoni kõrvale.
poetessi pÕrm
Foto: Trummer
Värskemad nudisei loete.
,,VABA EESTLASEST"
Lühikese lootusetu võitluse järel
e lõppes 8. oktoobril ühe tubli eestlase;
põlumajandusteadlaei-rügir ^ ^
ametniku, perekcmnapea J palju- p^ai' sõideti'paaSStiš°^ \ o lm
de sõbra \ e^ukäik. Elmar Jaska jooksusammu, neljanda lüke; mis
elutee algas i . mail 1910 Kärstnas,
Viljandimaal ja lõppes Ottawas 70
aastat hiljem. ŠeUe aja kestel oli
tal huvitav,' edukas, kuigi kohati
raske Wu ja tegevus ühiskonna teenistuses.
Ta ettevalmistus ' algas
gümnaasiumis, jatkiis Tartu
mõjus tugevasti kätele. Murdmaasuusatamist
sel ajal veel ei tuntud,
see tuli M l j m .
Probleemiks olid määrded. Tavaliselt
segati tõrva parafimiga.
Seda hõõruti ahju paistel sõrmedega
laiali, kuid sel ei olnud vastu-ÜlikooU
põüumajandusteaduskon- pida^st j a kulus M r e s t i alt. Kõige
nas, kus ta omas ka magistri kraa- suurem rohi oli ikka tõrvamine,
di (1937) jadpktoritaraadi (1939. a gulailmaga jäeti võistluised hoopis
väitekirjaga teemal „Agraarkriisi ära, sest suusad ei libisenud. SuU-mõjutusi
eesti põlMmajandusde*^satäm^^ tehnikat uutiti Lauri P i h -
saatuse tee yüs: teda Saksamaale kala Poiste spordi õpetusest".
Jena ülikooü (194&), hiljem Ottawa T.Andres90n lõpetas Viljandi
Carletoni (1953) ja Chicago Üikooli niaäkonnagümnaashami. Jätkas
(1954). oma õpinguid Saksamaal kuni lõ-
0 r . J a s k a töö algas 1938 Riigi petas seal 1925. a. ülikooli kehalise
Statistika Keskbüroos' ja Konjunk- kasvatuse alal. Algas töö Rakvere
tuuriinstituüdis. Tä tõusis enne ko- Õpetajate Seminaris, siis Tartus,
dumä^lt lahkumist Põllumajandus- Türü ja Paides. Kõikjal Õpetas
like ühistute Keskliidu abidirekto- suusahuvüine pedagoog muude
ri ja ajakirja „ühistu" toimetaja alade kõrval ka suusatamist ja
kohtadele. Põgenikuna Saksamaal suuskade valmistamist. Tema käe
töötas kadunu alul Jena agraaröko- att laialiminevad Õpetajad pidid
noomia instituudis; 1946. a. alates oskama juba oma õpilasi juhenda-oli
ta tegev kaasmaalaste organi, da. Ta ise arvab nüüd, et suusa-seerimisel
— ajalehe „Eesti Rada*' tamisele sai kõva põhi alla; pan-väljaandja
ja vastutav toimetaja dud. Ehitati ise hüppemagesid,
(1946-49), ijda-Euroopa Ajakirja- woovitijuba mäesõitu.
jiike Liidu abifeesident ja kaks aas- Öma suurimaks teeneks ta peab
tat (1947-48) Eesti llahvuskomi-; siiski, et toi Eestisse rahvastepal-teö
esimees Augsbur^is. limängu, mida hakkas Rakveres
Sealt <ÜH kutse tulla m e f f i^
desse, kuid sellele tõmbas büro- ^ ^ ^ ^ "^
kräatia tütre sündimise auks kuue- Pärast sõda töötas ta mõnda ae-kuise
keelu peale. SeUe asemel gaTarU^^ kuid aastast 1956 peale
saabus kutse tulla Öttawasse ja ap-; jälle viljandlane, kus ta on ol-rül^
t 1949 alates ongi ^a Kanada Laste Sjp-dik
põllumajandusmimsteeriumis vas- Pensionäripõlves on t a haka-tutavatel
kohtadel, uurides, aha- nud tegelema suusamäärde tegemi-lüüsides
j a himiates välismaiseid,: ^ e g^v^t^^^ mkiägi sellist, mis
eriti Euroopa ja kommunisüike suusad iga ümaga libisema paneks,
maade põlhimajanduse plaane ja y ' ' . • •}[ • - ' -.;
toodangut. Tema eriteadmised kommunistlike
maade majandusest
leidsid seega sealset rakandamist.
Dr. Jaska toimetas pikemat aega
(ka pärast pensioni-iga) rahvusva-heliseli
kõrgelt hinnatud ajakirja
„Agriculture Äbroad", mis ilmus
ka prantsuskeelses väljaandes.
Muuseas koostas* ta ka ministeeriumi
sisetarbeks käsiraamatu Nõukogude
Liidu kohta. Ta avaldas
umbes 300 teaduslikku tööd, võttis
osa paljudest" rahvusvahelistest
konverentsidest ja tööülesanded viisid
ted a lühem aks või pike m aks
; ajaks paljudesse välisriikidesse.
• EESTI SIHTKAPITAi -'.'
/KANADAS'•.\
ABnetised Ja testamendi- •
pärandused on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetaksfe.
958 Broadview Ave. Toronto.
Ont. M4K 2R6
oli suusatamine ja male. Muldasängitamine
leidis ühele ilusal päikesepaistelisel
sügispäeval aset Toronto
York kalmistule perekonna,
korporatsioon Rotaliakaasvendade,
põUumajandusteadlaštest kolleegi-
Iselöomust 1 oli Elmar Jaska de ja arvukate sõprade kaasaela-vaikne,
tagasihoidlik ja väga sõb- misel.
•'ralik..-Ta peamisteks.harrastusteks- : \, ENDEL
Võite osta 3. magamistoaga, 3 a. väna„split level" maja 3. aak-rilisel
krundil. Vaibad igas ruumis, topelt garaazh, üüsad vaated,
forellio-ja üle tee. Eestlastest naabrid. Castletomi ümbruses.
Simdmüügi tõttu ainult-39Ä.^.
HeUstaöa; H.^SOOLEPP (41S) 344-7887 või
Bowes & Cocks Ltd. Realtors 372-2225 Cobourg
9-osalise imporditud tiik söi
KÜSAGIL.EI •KORDU.
li hiimad, mis-konagi EGA
Müügihind
$298.00
$445.00
$ 984)0
$198.00 .
^ Puhvet 7 2 " , ,Ätcli" 72" ,
> Söögtaid 10-Ie
•': Tool •:--^ - . ^ ,
' Seinariiiisi; (va%e) 87" s 62"
: SeMiaiiiui: (valge) %" z 72"
Laos elu- ja magamistoa mööbei Valik roosi- ja tükpuust seinariiulid*
Mööbürüded. Tiik 4' x 8' x%^r,,pIywood". Tulge ^statioB
wagon'iga" või mis
raha ksi kaass^!
$799.00
$895.0© •
$169.00
$498.00
$695.00
73 Johesville CreSij
tel. 757-5923 > \ • .
Eglintön ja Victoria Park
MPORTED SCÄNDINAVIAN FURN.
Mati Vaher ^
Metsateel (A. Kapp), Ennemuiste (M. Saar), Üks suu (M.
Muremaa (R. Päts), Laul sõnajala õiest (T. Vetttk-), Sind terv3r
torne kuIdapäikeCA. Karindi) ja Rämdaja õhtulaul (J. Tall) Ja
rahvalaule: K. Raidi seades - Laulu mõju, Kui ma hakkaa lau-lemade.
Ära viies ja Kivikasukas, L. Virkhausi seades — Kus on
kus OBI kurva kodu, V. Kappi seades — Linakatkuja ja J .
seades — Ksnneldajäst vend.
Müügil „Vaba Eestlase" taUtuses
Euroopa Põümnajanduslüdu --<EA 32. aastak^^ toimus sel
aastal Austrias Innsbruckis 29. sept.—3. öktoobrim Vabade Eestlaste
PõUumajandusüit on olnud ludu täisõigusHk liige alat^ 1956. ä. ja kõigist
kongressist osa võtnud. Liidu esindajateks olid seekord esimees
Tõnis Kint ja metsateadlane Helmut Talts abikaasaga. Kongressil oli
võimalik levitada airnkaltmaterjsde olukorra kotits^ ikestatud kodu-
'maal. . J " . / - '
CEA hõiniab praegu 476 organi- deks on samuti opia ülejääkidega
satsiooni Euroopa ruumist ja 19 leevendada näljahäda arengumaa-riigist.
Ametlikke delegaate oli see- des. Lüt soovib ka Euroopa ühis-iordsel
kongressü 485, aga koos pe^ turu laiendamist, jätkuvat põllu-rekonnaliikmetega
ja teiste.vaatle- majanduse ratsionaliseerimist ja
jäte jä esindajatega tõusis see arv tootjate j a tarbijate konfrontatsi-üle
1000. ooni leevendamist.
PõUumajanduse M^^ on See on juba vana traditsioon, et
domineerinud pikemat aega Eu- Liidu kongressidel Põllumajan-roopa
ühisturu raamides j a need dusliidu esindajad levitavad ma- /
küsunused tõusevad iiles muidugi ter j ale meie kodumaa ikestüse ja
ka CEÄ kongressidel. ka põllumajanduse p ^ g u s e olu-
•'•A^' -ninfl - \ korra kohta. N i i toimus ka sellel
A^a GEÄ^ oie oma strukl^unK^ kongressü. P õ U u m a j ^^
nutte hdmiesj^cte ^0^^^^ di koostatud ingliskeelne
oon, vaid nendes rufa^ ülevaade praeguse ohikcira Xohta
yabade^^ kodumaal. Samuti levitati arvukalt
ühingute, pdlutookodade,!^^^^^^^
gehste asutuste jne. koondorga. States to Afganistaii" ja ül-nisatsioon.
disemat faEide kogu „Estonia
CEA on seega jäänud oluliselt põl-P^st and Present". Arvestades
lumajanduslike üksikkäitiste, väi- maailma praegust olukorda, oli hu-ke
ja keskmise suurusega põllupi- vi nende materjalide vastu väga
dajate ja nende perekondade ma- suur, mida tuli veel täiendada pi-janduslike
j a sotsiaalsete problee- devais isiklikes kõnelustes,
mide^ esitamise foorumfes j a siin CEA kongressid lõpevad alati
on tal ka ühisturu raamides täita ulatuslike tutvunemis- j a hüvirei-endiseU
väga tähtis ülesanne. sidega. Seekord oli huviobjektiks
Mühst tähtsust Austria poolt eriti Alpide põllumajandus, tutvuti
kongressile osutati, nälitus' juba jnn jõe ülenio
sellest, et kohal viibis Austria pre- ekskursioon t o ^
Sident dr. R. Kircbsehlägr, põllu- rooli metsandusega tutvumiseks
ja metsamajanduse minister Gün- Kärteni p i h i l j a Salzburgi lähedu-ter
Haiden, samuti parlamendi abi- ses. Nende tu^nemisreisideraa-esmiees,
Insbrueki linnapea ja mides toimus rida vastüvõttusid
Austria põllutöökodade ja: rea kc)halikes lossides ja jahimajades.
keskasutuste.esindajad. CEA prae- Kongressüe olid korraldanud" suu-guseks
esuneheks on hollandlane red vastuvõtud k a Austria valitsus
J . F. Schlmgemann, kes on eshne- ja Austria RahvuskomUee.
hena teotsenud juba 4 aastat ja tuli
ümbervalimisele. ^ T. K.
Kongressi töö tounus komisjoni- • • ' ^ '
des j a töögruppides, rea deklaratsioone
esitas ka CEA juhatus.
Kongressil puudutati praeguseid
'Euroopa aktuaalseid põllumajanduslikke
probleeme terve . skaala
ulatuses. Surve põllumeeste majanduslikule
olukorrale Ott suurene-^
nud kõigis Euroopa osades. PõUu-majaiiduse
tootlus on tõusnud ~ ® Göteborgis alustasid tegevust
põllumeeste sissetulekud aga süski võimlemisgrupid Paula Roove ju-vahenenud.
Inflatsioon ja tööturu hatusel. Nooremasse gruppi kuulu-
. kriis avaldavad kõikjal oma mõju. vad lapse
Poliitilised ja huvigrupid ori vanemad.
püüdnud konstrueerida vastuohi. ®EesÜasest.r(k)tsi^^^^^^^^
sid tootjate ja tarbijate vahele, MelbergÜ on ümunud kolmas ro-põllumehi
on tihti esitatud k u i õi-inaan nelja aast^ jooksul
gustamata
kasutajaid.
riiklike soodustuste
Toimetanud ENDEL KÕKS. ERIC P E W ja ÄRNO VIHALEMM:
Monograafia „Pallase** knnsftikooli lõpetanud kunstnik Eduard
Rüga õpinguist Ja tööst, kelle elutöö vaatluse kõrva! tuuakse
esile ka kunstikool ,,PalIas'' õppeasutusena ja eesti kunstnike
ettevalmistajana. Raamat on kerge ja huvitav I
Äga põllumehed on olulisemad loodusliku
keskkonna säilitajad, tervislike
toitainete j a va j alike toorai-pealkirjaga
„Nyckelpiga flyg"
(Lepatrünu lenda). Romaan kirjeldab
ühe naise saatust tänapäeval,'
kuid autor punub kirjeldusse võrdlusi
ja paralleele varasemast
Hind $10.00 (postiga tellimisel lisada
SAADAVAL VABA EESTLASE: TALITUSES
^'"'wa!.iuuajmua;as^
nete tootjad: Euroopa riigid ei ole! ^J^st, Rootsi Ikriitik SynnöVe \Gla-rikkad
maapõue varade osas. Se- son märgib teose kohta, et tema
da olulisem on põllu- ja metsama- arvates on Enel Melbergü üks tee-jänduse
tootlikkuse suurendamine. tema eestipärases taustas ja
Töötajate arv on siin kiJJl pidevalt tunne selles suhtes, mis kunagi oli.
vähenenud aga ka praegu annab Kahjuks segab ta teema ära ja tu-see
rakendust müjdnitele üimi9ste- rustab seda minigisuguse kiiresti
. le j a töökatele. Euroopa ülesan- koostatud feministliku sõnumiga.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 13, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-11-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e801113 |
Description
| Title | 1980-11-13-04 |
| OCR text |
VABA EESTLANE ' 13. novembril 1980 — Thursday, November 13, 1980 Nr. m
Sarma läfoi lahkimad armast sõpra
mälestavad leinas
perekond KOEL
4 , .i-'-fv5.^.*.,'.:5i')-;«vr,. .,yrc^>fmm&MmMmMm^M&i
Armastv tegevlMgefc
mälestal) leinas
HIIDLASTE'SELTS
TORONTO
: VABAKOGTOUS
Jones Ave., Toronto 6,
• Jütiustaja E . Saraoja
20 Thorncliffe Av©o
Toronto $, Ont.
r Tel Ä622Š
Pühapäeval, 16. novembril
homm. JUMALATEENISTUS. Kõneleb
jutlustaja E. Saraoja teemal:
,,Ingli-1feenistus Ilmutuse raa-
INMEMORIAM;
Viljandis tähistas oma 80. sün-
^nipäeva Theodor Ändresson, kes
oa Eesti suusatairiise pioneer, kes
1923. aastal suusatamise ešivoist-lusel*
võitis 5 ja 25 km suusatami-sed,
mis peeti Viljandi järvel. Ajad
olid vastavalt 20.52,5 j a l.&^.49i4.
Tal on meeles veel üks võistlus
Viljandis, mille korraldas spordiselts
„Tulevik". Ta (di siis 10-11-
11 aastane ja,mäletab, et võistles neli
meest ^a, neil piid tohuifcu pikad
kollased Rootsi suusad. Tema oli
olnud kangesti uudishimulik taht-maks
teada ikuidas need on tehtud.
Ja tegigi nähtu põiijal oma esimesed
suusad.' Suuski toodi ka veel
Soomest, need olid 3 meetrit pikad.
Keppe oli üks, hästi suur,
pu'Ust, ülemine ots pikalt nööriga
mähitud. Kuid siis hakati juba ka
käevangurihmasid kasutama.
Suusatamise tehnika ;polnud
suurt teistmoodi kui praegu. Järve
Kodumaal, on uueks kubjaste
klassiks rahvakontrollide grupid.
Need on kommunistidest moodustatud
„silmad", kes jälgivad kolhooside
ja sovhooside tööd. Tänav^,
mil toidupuudus on söögilauda
ahistamas, on nad eriti valvsad
söödavarumise ja saagikoristamise
tööde jälgimisel.
- Kui tihe see organisatsioon on,
nkhtub Oidermaa sovhoosist, kus
rahvakontrolli grupi esimees andis
kahekümneühele liikmele kontrollülesanded.
Näib et seileasemelj et
need inimesed lõikustööle panna,
on kasulikum neid lasta teisi taga
sundida. Nü avastasid A . Kalle, et
heinahoidlas puudus tulekustutus-vahend;
H. Lainurm jõudis leida,
et kõik heinaküünid pn täidetud
kvaliteetse heinaga ja luloistatud.
Toris siiski Taali suurfarmis puudunud
kahel söödaküünil uksed ja
paar-loomalauda ust olnud lagunenud.
Selle kõrval leidis kontrollija,
et häidismajandi suurfarmi territoorium
pinud hooletusse jäetud. Ea
lehmade liipsmine ohiud seal puudulikult
korraldatud. Paarküm^
mend tänapäeva kubjast täidavad
hoolikalt kunagise mõisakupja ülesandeid.
Ja miks peaks heinaküünil
lukk ees olema, kuna kõik on ju
rahva vara, kas siis keegi ei tohi
on^a varast sületäit vajaduse korral
võtta?
Marie TÜmderi muldasängitamine Stokholmi Metsakalmistul,
paigutati hauda tema abikaasa Artur Ädsoni kõrvale.
poetessi pÕrm
Foto: Trummer
Värskemad nudisei loete.
,,VABA EESTLASEST"
Lühikese lootusetu võitluse järel
e lõppes 8. oktoobril ühe tubli eestlase;
põlumajandusteadlaei-rügir ^ ^
ametniku, perekcmnapea J palju- p^ai' sõideti'paaSStiš°^ \ o lm
de sõbra \ e^ukäik. Elmar Jaska jooksusammu, neljanda lüke; mis
elutee algas i . mail 1910 Kärstnas,
Viljandimaal ja lõppes Ottawas 70
aastat hiljem. ŠeUe aja kestel oli
tal huvitav,' edukas, kuigi kohati
raske Wu ja tegevus ühiskonna teenistuses.
Ta ettevalmistus ' algas
gümnaasiumis, jatkiis Tartu
mõjus tugevasti kätele. Murdmaasuusatamist
sel ajal veel ei tuntud,
see tuli M l j m .
Probleemiks olid määrded. Tavaliselt
segati tõrva parafimiga.
Seda hõõruti ahju paistel sõrmedega
laiali, kuid sel ei olnud vastu-ÜlikooU
põüumajandusteaduskon- pida^st j a kulus M r e s t i alt. Kõige
nas, kus ta omas ka magistri kraa- suurem rohi oli ikka tõrvamine,
di (1937) jadpktoritaraadi (1939. a gulailmaga jäeti võistluised hoopis
väitekirjaga teemal „Agraarkriisi ära, sest suusad ei libisenud. SuU-mõjutusi
eesti põlMmajandusde*^satäm^^ tehnikat uutiti Lauri P i h -
saatuse tee yüs: teda Saksamaale kala Poiste spordi õpetusest".
Jena ülikooü (194&), hiljem Ottawa T.Andres90n lõpetas Viljandi
Carletoni (1953) ja Chicago Üikooli niaäkonnagümnaashami. Jätkas
(1954). oma õpinguid Saksamaal kuni lõ-
0 r . J a s k a töö algas 1938 Riigi petas seal 1925. a. ülikooli kehalise
Statistika Keskbüroos' ja Konjunk- kasvatuse alal. Algas töö Rakvere
tuuriinstituüdis. Tä tõusis enne ko- Õpetajate Seminaris, siis Tartus,
dumä^lt lahkumist Põllumajandus- Türü ja Paides. Kõikjal Õpetas
like ühistute Keskliidu abidirekto- suusahuvüine pedagoog muude
ri ja ajakirja „ühistu" toimetaja alade kõrval ka suusatamist ja
kohtadele. Põgenikuna Saksamaal suuskade valmistamist. Tema käe
töötas kadunu alul Jena agraaröko- att laialiminevad Õpetajad pidid
noomia instituudis; 1946. a. alates oskama juba oma õpilasi juhenda-oli
ta tegev kaasmaalaste organi, da. Ta ise arvab nüüd, et suusa-seerimisel
— ajalehe „Eesti Rada*' tamisele sai kõva põhi alla; pan-väljaandja
ja vastutav toimetaja dud. Ehitati ise hüppemagesid,
(1946-49), ijda-Euroopa Ajakirja- woovitijuba mäesõitu.
jiike Liidu abifeesident ja kaks aas- Öma suurimaks teeneks ta peab
tat (1947-48) Eesti llahvuskomi-; siiski, et toi Eestisse rahvastepal-teö
esimees Augsbur^is. limängu, mida hakkas Rakveres
Sealt <ÜH kutse tulla m e f f i^
desse, kuid sellele tõmbas büro- ^ ^ ^ ^ "^
kräatia tütre sündimise auks kuue- Pärast sõda töötas ta mõnda ae-kuise
keelu peale. SeUe asemel gaTarU^^ kuid aastast 1956 peale
saabus kutse tulla Öttawasse ja ap-; jälle viljandlane, kus ta on ol-rül^
t 1949 alates ongi ^a Kanada Laste Sjp-dik
põllumajandusmimsteeriumis vas- Pensionäripõlves on t a haka-tutavatel
kohtadel, uurides, aha- nud tegelema suusamäärde tegemi-lüüsides
j a himiates välismaiseid,: ^ e g^v^t^^^ mkiägi sellist, mis
eriti Euroopa ja kommunisüike suusad iga ümaga libisema paneks,
maade põlhimajanduse plaane ja y ' ' . • •}[ • - ' -.;
toodangut. Tema eriteadmised kommunistlike
maade majandusest
leidsid seega sealset rakandamist.
Dr. Jaska toimetas pikemat aega
(ka pärast pensioni-iga) rahvusva-heliseli
kõrgelt hinnatud ajakirja
„Agriculture Äbroad", mis ilmus
ka prantsuskeelses väljaandes.
Muuseas koostas* ta ka ministeeriumi
sisetarbeks käsiraamatu Nõukogude
Liidu kohta. Ta avaldas
umbes 300 teaduslikku tööd, võttis
osa paljudest" rahvusvahelistest
konverentsidest ja tööülesanded viisid
ted a lühem aks või pike m aks
; ajaks paljudesse välisriikidesse.
• EESTI SIHTKAPITAi -'.'
/KANADAS'•.\
ABnetised Ja testamendi- •
pärandused on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetaksfe.
958 Broadview Ave. Toronto.
Ont. M4K 2R6
oli suusatamine ja male. Muldasängitamine
leidis ühele ilusal päikesepaistelisel
sügispäeval aset Toronto
York kalmistule perekonna,
korporatsioon Rotaliakaasvendade,
põUumajandusteadlaštest kolleegi-
Iselöomust 1 oli Elmar Jaska de ja arvukate sõprade kaasaela-vaikne,
tagasihoidlik ja väga sõb- misel.
•'ralik..-Ta peamisteks.harrastusteks- : \, ENDEL
Võite osta 3. magamistoaga, 3 a. väna„split level" maja 3. aak-rilisel
krundil. Vaibad igas ruumis, topelt garaazh, üüsad vaated,
forellio-ja üle tee. Eestlastest naabrid. Castletomi ümbruses.
Simdmüügi tõttu ainult-39Ä.^.
HeUstaöa; H.^SOOLEPP (41S) 344-7887 või
Bowes & Cocks Ltd. Realtors 372-2225 Cobourg
9-osalise imporditud tiik söi
KÜSAGIL.EI •KORDU.
li hiimad, mis-konagi EGA
Müügihind
$298.00
$445.00
$ 984)0
$198.00 .
^ Puhvet 7 2 " , ,Ätcli" 72" ,
> Söögtaid 10-Ie
•': Tool •:--^ - . ^ ,
' Seinariiiisi; (va%e) 87" s 62"
: SeMiaiiiui: (valge) %" z 72"
Laos elu- ja magamistoa mööbei Valik roosi- ja tükpuust seinariiulid*
Mööbürüded. Tiik 4' x 8' x%^r,,pIywood". Tulge ^statioB
wagon'iga" või mis
raha ksi kaass^!
$799.00
$895.0© •
$169.00
$498.00
$695.00
73 Johesville CreSij
tel. 757-5923 > \ • .
Eglintön ja Victoria Park
MPORTED SCÄNDINAVIAN FURN.
Mati Vaher ^
Metsateel (A. Kapp), Ennemuiste (M. Saar), Üks suu (M.
Muremaa (R. Päts), Laul sõnajala õiest (T. Vetttk-), Sind terv3r
torne kuIdapäikeCA. Karindi) ja Rämdaja õhtulaul (J. Tall) Ja
rahvalaule: K. Raidi seades - Laulu mõju, Kui ma hakkaa lau-lemade.
Ära viies ja Kivikasukas, L. Virkhausi seades — Kus on
kus OBI kurva kodu, V. Kappi seades — Linakatkuja ja J .
seades — Ksnneldajäst vend.
Müügil „Vaba Eestlase" taUtuses
Euroopa Põümnajanduslüdu -- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-11-13-04
