Vaba eestlane , June 20, 1985

              Nr. 47 V A B A , E E S T L A N E neljapäeval, 20. 1985 ^ Thursday, Juoe 20, 1985 ; Lk. 3
22. |a 23. junnil
' dr. J. Marley, tel.' 921-7777
29., 30. ja 1. junlU
dr. M. Leesment, tel. 481-
poolesajcsle
1 Kolmapäeval, 12J jiiunil toimus
O i S E ruumides Eesti Kirjanduse
Sõprade poolt korraldatud loengu-õhtu,
kus esines Tallinnast külla
sõitnud teatrikriitik Kalju Uibo
loenguga „Mida mängivad teatrid
Eestis". Meeleoluka vestluse laadis
esitatud ettekannet jälgis poolesa-jane
publik; Külalisel o l i kaasas ka
Mikk Mikiveri poolt sisseräägitud
helisalvestus — Vargamäe Andrese
arutlus noore-Andrese laibaga koju
sõites ja põgenemise lugu Jaan
Krossi „Keisri hullust". Külalisele
esitati asjalildce küsimusi.
Lembitu Bioo!ep®lsid
..Metsarajd" Idcagrls
Nädalalõpul 15./16. juunil toi­mus
skautüksuse ; i", ^itu Maleva
noolepoiste hundi, i> i : / i ku nädala^
lõpulaäger „Woof^ nd Trails Cam-pi"
„tamaraki'- laagriväljaki .
Laagri nimi ,,Metsaraja" oli inspi­reeritud
paiga ingliskeelsest nimest.
Hundulaagri peategevuseks olid
metsamängud ja hlundutarkused.
Juhtidena võtsid laagrist osa Luule
Kann, Reet Leis, Tormi Jõgeda ja
Eerik Valter. Avamisel ja lõpeta-iiiisel
viibis Lembitil Maleva juht
Harold Kivi, poistele anti välja
laagrimärgid.
, Noolepoiste järgmin^ üritus on
•skautide külastamine Guelphis K a ­nada
Jamboreel 10. juliL Sõit toi­mub
GO-rongi ja bussidega, sõidu-kuki
on makstud vanapaberi-kor-jandusega
talvel. Üksikasjad teata­takse
telefoni teel.
Toronto Eesti ÜhispanJc
958 Brond vie w Ave. Tere site^n
ühenduses on
Montreali Eesti Pensionäride Klubi tähistas 10. maii suvevaheaja algust suvise moe-naitusega.
Pildil esinejad daamid vasakult: E. Tomsen (teadustaja)^ V . Hagel, L ; Oja,
T. Nerska, L. Mark, E. Leithammöl, E. Randpalu, A. Sügise, L. Oder, E. Kallas, D.
Muru, E. - Arusoo. Tagareas I. Nyberg, R. Metsa.
on suure osa
liiiiiiiiiinniiiiinnniiiiiiiiiiiiiiininiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Parkway Baker'i tooteid on nüüd
saadaval ka BR0ADV3EW DELI-CATESSEN'i
äris, 141 Banforth
Ave.
127 ManviUe Rd. Unit 14
ScarborougSj — Tel. 751-0066
(Algus lk 2)
on süüdistatud eaüvsuses
venelaste käest saadud andmetega
opereerimisel ning ta katsub en­nast
õigustada Ja oma käsi puh­taks
pesta väidetega, et ükšM neist
isikutest, kelle kohta venelased
andsid omapoolseid andmeid, ei ol^
nud silmapaistev antikommunist
ning, pealegi ei olevat Moskva
omalt poolt alustanud aktsiooni
nende isikute süüdistamiseks, vaid
venelased olid oma tõendeid ja do­kumente
esitanud OSI soo^ ja
nõudmisel. Need vabandused toetu­vad
väga nõrkadele alustele, kuna
Elyan ei selgita, mida tä mõtleb
«prominentse antikommunisti" all
mille põhjal ta hakkas ühendrii­kides
teatud isikuid süüdistama ja
jälitama. LcogUiselt ei ole see kui­dagi
mõeldav, et mõiü koos saks­lastega
vene kommunistliku dikta­tuuri
vastu võideldud isik oleks pä­rast
sõda Ühendriikidesse saabu-nult
hakanud mängima „promi-pentset
antUsommunisti", samuti
võib oletada, et Kyan sai oma ju­hised
teatud „sõjakurjategijate" ja-litamiseks
N. Liidu agentide kaudu
OSI-le söödetud allikatest
On kahju, et Ühendriikides pää­ses
sellisele vastutusrikkale ja sen-sitüvsele
kohale, nagu seda on
õigusministeeriumi juurde loodud
Office of Special Investication, Al­lan
R. Ryan*i taoline Ssik, kellel
puuduvad ilmselt elementaarsed
teadmised ajaloost nmg fakti^stest
olukordadest ning kes ei oskia va­het
teha tõelise sõjakurjategija
ling oma rahva ja maa kaitseks
relvaga võideliud isikute vahel.
gevusak. RanuairahYale andis meri toitu, mistõttu aasta­sadade
Jooksul olid Inimesed merega kokku kasvamido
Meri oli ka teeks mille kaudu suurel põgenemise ajal va-
..foadusse jõutio Seda on hinnanud Rootsis oleva Eesti Ka­lurite
Koondise lükined,^ kes on kogunud materjali e;esti
kalanduse aastasadade pikast ajaloost ja seda viimase
kolme aasta jooksul kahe mahuka raamatuna välja and­nud.
Kokku 822 lk. mitmesuguses vormis uurimusij väl­javõtteid'
iseseisvuseaegseist väljaandeist ja ajakirja-destj
nMÜdsete veel elavate mälestusi. Suurteoseks pai­sunud
raamatul on suur etnograafilin© ja kultuurMooIIn©
Materjalidest raamatuks saami­seni
d i omakorda küllaltki prob­leeme.
E. Pettäi selgitab:
: „Esialgu tuli kogutud materjalid
ümberkirjutada, süstematiseerida
ja trükivalmis seada. Moodustati
toimetuskolleegium koosseisus:
Eral Art, Arvo End, Mart Laagus,
Harald Mihkelson, Elmar Pettäi,
Rudolf Schmuul, Albert Säinas,
Hendrik Toots ja hüjem Harald
Aksbergj kes on praeguj^e Koondi­se
esimees. Toimetuse "töö alusta­misega
alustati ka ettetellimiste
vastuvõtmisega, müiest saime kir­jastamiseks
mi hädavajaliku alg­kapitali.
Hiljem saime Rootsi Kul­tuurinõukogult
toetuse $5000 (33.000
Rkr.) suuruses kahe köite välja­andmiseks,
mis päästis meid pank­rotti
minemast, kuna etteteUijate
arv oli a}la^ 200 eksemplari. Veel
on tänuväärse. summaga toetanud
meie tegevust Kanadas elavad en­dised
Pärnu kalurid."
Küsides, mis oli sellise koguteo­se
väljaandmise eesmärgiks, vas­tab
E. Pettaij.et sellega on tahetud
jäädvustada eesti kalanduse mine-vücku.,
„Peamiselt on selles jutus­tused
eesti kalurite elust, kes on
sündinud käesoleva sajandi esime­sel
ja teisel aastakümnendal ja on
osalt lahkunud või lahkumisel aja­loo
lavalt. Nende mälestused oma
esiisade elust ja nende oma elust
ning tööst E. Vabariigis. Ka võib
märgata, et kalurid olid majandus­likult
madalamal elujärjel kui mõ­ne
teisel kutsealal töötajad ja et
n^il võimalused kõrgema hariduse
saamisekski suuremalt jaolt puu­dusid.
Esitades teose tegevtoimetajale
Elmar Pettaile. küsimusi nü eesti
kalurite tegevusest väljaspool ko­dumaad,
kui ka suurteose saamise­ga
seotud probleemidest, selgub, et
eesti kalurite organiseerimine ai-gas
kohe pärast Rootsi saabumist
ja juba.So märtsü 1945. a. asutati
Stokholmis Eesti Kalurite Koondis,
eesmärgiga et taotleda eesti kalu-
-reile kalapüügiluba ' Rootsi terri^
toriaalvetes. Kuid see üritus ei and­nud
tulemusi kahel põhjusel: esi­teks
polnud välismaalastel luba
asuda rannajoonele, mis oü veel
kestva sõja tõttu keelupiirkond ja
teiseks j et . Rootsi valitsus andis
venelastele välja eestlaste kalapaa-did
ja laevad kodumaale, tagasi
vümiseks. Kalur õli jälle jalamees
ja pidi omale ülalpidamist teenima
kas metsa-, põllu- või vabrikutöö­ga.
Hiljem vastava maa kodakond­suse
omandamisega on siiski pal­jud
kalurid tagasi pöördunud oma-esiisade
elukutse juurde nii Rootsis
kui ka Põbja-Ameerika hemisfääris
— Kalifornia-, Kariibimere- või Nõ­va
Scotiaramiikml. Eelistatud sei­sukorras
õlid muidugi eestiroots-lastest
kalurid, kes kohe pääsesid
kalastama.
Eesti Kalurite Koondise tegevus
vaibus siis mõneaastase tegevuse
järele „okasroosikese" unne ja al­les
ESTO-80 ajal alustas ta uuesti
tegevust. Kaianduskongressü (Otsus­tatigi
alustada kalandusajalooliste
materjalide kogumisega, millise
idee võttis üles endine Kalandus-koja
esimees Mart Laagus.
Koondise omavaheliseks sidepi-.
damiseks asutati ajakiri „Eesti
Kalur", mis on alates aastast 1980
ümunud neli numbrit aastas ja
mille kaudu on saadud kontakt pal­jude
kaluritega nü Rootsis kui ka
ülemere maades.
Raamatus on äratoodud kalurite
organiseerimise katsed ja tulemu­sed
ning eesti kalanduse arengu
võimalused peale Kalanduskoja el­lukutsumist."
Nü Oli põhiliseks
ON ILMUNUD
„Eesti kalanduse minevikust" I osa. KoguteoSc
Eest! Kalurite Koondis, Stokhohn, 1984. 408 Bkpluss 4 kaaröo
Hind koos saatekuludega US$25.00.
-„Eesti kalanduse minevikusf* H osa. Koguteos.
E e ^ Kalurite Koondis, Stokholm, 1985. 406 lk, pluss kaardldl.
Hind IJS$25.00. Mõlemad köited korraga tellides maksavad
US$45.00. Raamatute hmda saab tasuda Money Orderiga, või
sedelites tähitud Mr jaga saates.
Tellida aadressU: EESTI KALURITE KOONDIS, H A G A G . 3,
4 tr. c/o E. Pettel, 8-113 48 STOCKHOLM SViTEDEN.
'eesmärgiks kõige selle jää^dvusta-:
mine, mis muutuvate rüklike ja
eriti sotsiaalsete olulcordade juures
peavad paratamatult kaduma. E.
Pettäi märgib selle juures:
•„Esiteks,- nagu eelpool mainitud,
muutuvad kalurid ja kalandusalal
tööajad, kes Eestis, kaasas olid
meü noore riigi kalanduse arenda­misel
ja kujundamisel^ päev-päe-valt
vanemaks ja nende, isiklikud
mälestused ja tööpanused ei kordu
enam kunagi ja sellepärast on need
väärt talletada tulevastele põlvede­le.
Kalurite järeltulijad ei ole enam
kultuuriliselt madalam rahvakiht,
vaid hoopis mitmetes maailmaja­gudes
kõrgete diplom-itega ülikooli
lõpetanud teadlased. Kui need jä­reltulijad
kunagi oma „juuri^* otsi­ma
hakkavad, süs on see teos nei­le
tingimata vajalik.
Raamatu ilmumine sattus suure
põgenemise 40. juubeliaastale. E.,
Pettäi märgib kokkusattumuse
juurde: • • "
„Nüüd 4Ö aastat hüjem: peale ko­dumaalt
lahkumist, oleme nagu
unustanud, kuidas see nn. „Suur
põgenemine" üldse teoks sai. Olid.
ju laevaomanikud ja kalurid just
need kellede veesõidukitega küm­ned
tuhanded eestlased üle mere
tulid. Olemasolevate andmete järgi
tuli üle mere 1463 mootorpaati,
2203 purjepaati ja mitutuhat sõude-paati,
1939. a. oli Eestis, 7683 ka-luriperekonda,
paatide arvu järele,
mis üle tulid, lahkusid umbes poo­led
kalurite, perekondadest. Eestist.
_Kui keskmiselt iga paat tõi kaasa
10 põgenikku, süs kalurite kaasabü
jõudis läände 36 600 eestlast."
Lõpuks tekib küsimus, kuidas kit-.
sa liikmeskonnaga organisatsiooml
on võimalusi oma suurteoseid lu-gejami
vüa, kuna puudub vajalik
levikuvõrk. Küsides, kes on need,
kes on olnud sellest huvitatud, vas­tab
tegevtoimetaja Elmar Pettäi;
„Levitamine on toimunud oma
ajakirja ,Eesti Kaluri' tellijate kau^
du ning raamatute peamisteks ost­jateks
on osutunud endised eesti
elukutselised kalurid, kalandustege-lased
ja -teadlaised ning veel mõ­ned
ajaloo- ja rahvateadusega tege­levad
isikud, ka õppeasutused nagu
'^'uru ülikool. Suure põgenemise
ajal paljudki lubasid süj kinkida
o^ia südames kroonlühtri eluga
pääsemise puhul — ei tea kuidas
sellega oleks, kui need nüüd, kes
eluga pääsesid, ostaksid ühe ek-
»0©DSAD UENUD KAASMAALASTELE
infermatsioentks helistada
465-4659
UOMI-AITTA
2081 Yonge !St., Toronto
UUR YÄLJAMÜÜK
m lõpeteilse pohuI
Eaamis kaupadelt 40—70% hlimaalaiitetl
ROBERT HÄÄLEM
Kui p i M seda lugema, siis .palun ühendusi võtüa ARMILDE
&'ga (Khor). Tel. 604-435-5179 (B.C.)
ESTLAN
Maksal!) Eanadass
454.-
$30,-
Veeresndcacistcis $16.-
VäljaspooS Eauadat:
$19..
I KLASSI POSimsiiSABASAATEKULU JÄRGMISE^^^^^ "
USA^
$47.—
$12.
1 klossi postiga (ksripostiga):
csdstas $59.—
poolaastas $32.-
werandaastas $17.-
VÄUASPOOL KANADAT Ja USA-ii
+ $21
lUEMWPOSTIGA aastal $132.~, jfoolaastas $69.~- Ja
aastas $36.—
Aadressi muudatus 70 ceBti. Üksiknumbri hind 70
USA aadmsIdeSe „2aP CODE«*
I K a i i i a ^ aadressidele palome märMda^iroSTA^
pangatsheld( või rahakaart kfajutada
M E E ESTONIAN PUBIUŠHERS
VABA EESTLANE
1955 Usiie St., Don Mills, Ont. MSB 2M3
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / podaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alatca
.............. 19......... TeUimise katteks lisan $ aünjuures
/ im /
semplari „Eesti kalanduse minevi­kust"
oma üle mere toojale kaluri­le
mälestuseks?" lõpetab suurteose
toimetaja ja luuletaja Elmar Pet­täi
oma vestluse.
Ometi pole koguteos ainuüksi
mõeldud eesti kalureüe. See on
muidugi lähedane rannarahvale,
kuid laias ulatuses peaks haarama
kõiki, kellele on lähedane Eesti aja­lugu,
sest eesti rahvast ei saa
eraldada merest ega sellealalisest
tegevusest. Seda arvestades on väi­ke
grupp entusiaste jäädvustanud
mahuka ja sisuka ülevaateteose,
tuues esile ja jäädvustanud eesti
kalanduse mkevikkuic