Vaba eestlane , October 12, 1978

              Nr. 75
Nr. 75 ¥ ^ Ä neljapäeval, 12: , October 12,
Lk.
tiim
lapsed perskon»
^pšed ja lähemad
Sgenföid Kari jä
5i; kust' aastal
waiiadas^. Elama
Iteraselinna Sault
Ijeiri asus pere-'
56,ikus nad tänase-
)iläri paari öimit-telegrammidega
sindaja Kanadas,
ter ja kohalik
korraldati Ing­lis,
raiivusvaheline
konverents, millest
1500 teadlast. Esin-
/enamus Euroo=
Jaapan, Kanada,
pgiptus.
oli kutsutud kö­ie
prof. Eric Suu.-
-Mellon ülikooli
lines pikema loen-
>iisi ja söegaaside
lusi".
20-neks peatükiks
| i kaunistab ulust-:
ladest ja kohta-sisaldab
258 lehe-rjutatud
ingliskee-müjöös,
kus ei
[eesti tegevust tut-p
g maakaart. Uüs
sobivaks, kingiks
Jõpradele kui ka
kle eesti oerekon-tnilles
tuli esimie-
^e Walter Burley
iti sisse 1927. a
kokkutulemiste,
— urgasukate
^akerdus otsemaid
riisi ning seejärel
segastesse aega-
^et hoogu hakkas
50-date aastate
esialgselt ela-landelt
praeguse-ib
siit mä
ptsi-arhitektuuriga
.juurest, sirge
i-jonkaliselt pik--
Ji veni, mis valmis
[alie vastu valge
teisel kaldal,
[lõpevad või kust
fateed, sirutuvad
vee,;tuiskab
|as taevasse oma
:)üüab pilvi sale
ja vasemas tiivas,
ukerdab valgeid
on taamal ka
ning on veel se-iuni
tulevad ela-tähnid
nagu
akute ja parkide
kuvad verinoored
[iklikku vaatepil-
|:niljonite istutet
tuhandeisse
[aisse mäiini- Ja
iusse, kuni taa^
n laugete kün-
E-rkäudu; üksnes
I liima ja lõputu-pla
mäe-ahelik.
(Järgid))
ÄDVOKÄÄT-NOTAK .
fv-^ofn Royai Trust Tows?,
Terosto Dominloa Cenfcre
?üstiaadr€ss: P.O. 32S, Toroate
Oist. (Bay & Kiflg) M5E l E?
24-taBdi telefoni valveteemstös
pkupeerltud Eestis ilmuva ajaSehe ,3irp ja VasaFa"; 22. sep»: .
lembri numbris Mrjütab Hennaü Evert'! nimeline Isik Mvita^
vaid andmeid Mrjahik SaaH tubastatud p^nnu saatuse
kohta Tartus. Artikkel on avaldatud pealkirja ai ,,<öSen(äus And- '
M Saal! kohtab* Ja kõlab järpmiselts ; : ; V.-
kirjaniku põrmu esialgselt muu­seumi
varaJkambrisse Raadi mõi­sa
.lossis. Seal avasimegi postipa-
HETHERINGTON, FALLIS
o5
PARK
Ädvokaadid-Kotariä
365 Bay St., Süite 401. 3634451;
Õhtuti 447-2017 v5i 929-3425 '
Chartered
55iUaivers!ty Ave.,'See.
T©röato,'Oat. M5I
W.'862-ni5' .
18. augustil „Sirbis j a Vasaras'*
(1978. nr. 33) ilmus Peeter Too­minga
sulest eesti fotoajaloo nel­janda;
osana iilevaade Andres
Saalist 'kui meisfterfotograafist,
mis ühes lõigus vaijab faktilist õi­endamist.
P. Tooming kirjutab:
„Andres Saal suri 23. juullil 1931.
Urni teona tuhaga saaitis abikaa­sa
EmÜy kodumaale. Pärast eksi-rämiaikuid
Eesti Kirjanduse Selt­si
ja Eesti Rahvamuiiseumi yaihel
maeti A. Saal 10. aprillil . 1932
Maarja kirikusse Tartus., Rabu-likust
unest aga ei tulnud midagi
välja, sest varstises sõjamöllus"
tabas pomm jumalakodagi, ;
nüüdsesse E M võimlasse • aga
ilmeselt põranda alla jäänuna
kuuleb Saa! enda kobal korv-ja
võrkpallurite trampimist ja
; ka'kolitmiike vEet/* .•;
Siiski pole A. Saali põrmu kohal
sporiti barrastatud!
Tutvusin Andres Saaliga, ffcema
naise Emilie Rosalie ning poja ja
tätrega, Älastades '1923. a. keva­del
nesnde kodu Hollywoodis. Hil­jem
oliQ aastaid Eesti Kirjandu­se
Seltsi büroojubatajä, minu
ülesandeisse ikuulus majanduslir
ke ja jurildüiste asjade ajami­na
(Sel ajal kirjastas selts ka
kirjaniku „Vailltud kirjaitöõde ko­gu",
saates autorile i^geerimi-seks
(tema enda teoste tdkste).
Emie oma Surma oli Andres Saal
ki. ümbrisriide sees oli puukast;
selles tsiiikplokist kast. Äraitõste-tava
kaane alt avanes peaaegu
kasti ääreni ulatuv ball tubk sega^»
mini vaigete luutükikestega, selle
peal varn viieköplkase suurune
vaskfcetas neljakohaliste numbri­tega.
Eesti Stirjianduse Seltsi ju­hatus
laskis valmistada tamme^
puusit nägusa musta samba peal­kirjaga
ANDRES SAAL.
Tartu Maarja koguduse juba^
tüs andis samba paigutamisel
.koha ühes vaikses toas Maarja
; k i r i k u s . .•
Mis aga edasi sai, sellest (ja
muustki seoses A. Saaliga) olen
kunagi kirjutanud ,^eeles ja Kir­janduses"
(1963, nr. 6). Lubatagu
sünkohal meenutada asjasse puu­tuvat
lõiku: „Maarja kirik hävis
sõjatules.. Septemris 1941 käisin
Tartus. Kiriku ümbrust korrastas
hulk naisi kangide j a labidatega,
Kiisisin neilt, kas nad pole kuül-nud-^
näinud midagi ü h ^ pleikik-toQsist,
milles pole muud " kui
tuhk ja ikondipuru. Jaih, mõned
olid niisugusest toosist kuulnud
j a üiks koguni teadis, et toos on
säilinud ja seisab kirikualuses
võlvlaega keldris. Mind juhatati
sinna. Kelder OÜ terve, seda oli
Tänavu saab Tallinna sõpruslmn
Kotka lop-aastaseks. Kotka on Soo­me
suurimaid sadamalinnu mille
kaudu käib puidu- ja tselluloosi
ning paberi väljavedu. Lisaks sõp­rusele
ja kaubavahetusele^ olevat
Kotka linnal veel Tallinna ja N.
Lüdti suhtes eriline sõprus: 1907. a.
suvel oli seal peetud teine, lülevene-maaline
ikonverents, kus 26 otsus­tava
delegaadi seas oli olnud ka
Lenin. Viimane olevat armastanud
konverentsi töö vaheaegadel jalu­tada
ja puhata naabruses olevas
iluaias. Nüüd olid linna juhid ot­sustanud
seda tähistada ja tuleva
aasta suvel püstitatakse sõpruspar-i
/Lenini monument, mis on Tal­linna
kingitus oma kotfealastest
sõpradele. Monumendi kujundavad
skulptor Matti Varik ja arhitekt
Allan Murdmaa, kes käisid koha­peal
inspiratsiooni saamas „mi
vastutusrikka taiese" loomiseks.
Esialgne idee on: 2 meetri kõrgu­ne
pronksist Lenini poolfiguur toe­tub
7 meetri laiusele punasest gra­niidist
alusele. Monument olevat
kahe rügi — N. Lüdu ja Soome -
vankumatu sõpruse sümboliks!
grupp USA esperantiste. Nad tut­vusid
Iniha vaatamisväärsustega
j a kohalike esperantistide tegevu­sega.
.
kasutatud tööriistade 'panlpai-korraldanud,
et tema saa-|ga3^.
Augustikuu lõpul toimus Türi
lauluväljaikul Eesti esimene lille-laat.
Lillede, vDjapuuistikute ning
sügisandide, juurvEjade, puuvil­jade
ja marjade ulatusliku näi-tusmüügi
korraldasid Aianduse
ja Mesinduse Seltsi Türi osakond
Eesti Aianduse ja Mesinduse Selt­sil
on jpraegü 13.000 liiget. Seltsi­de
kesknõukogu esimehe asetäit-jaiks
on Hawi Raag kes ütles, et
Eestis tegutseb .praegu 577 äian-^
duskooperatüvi; Laat 'feorraldat
liEekasvatamise ja aiapidamise
propageerimiseiks. '
eluaegio investeeringi
Suur valik tnndlava
hinnaalandusegs^
Ka rentunine.
Saadaval kõik muusika
instrumendid.
detakse
Võisin. postilt vastu paki And­res.
Saali: põrmuga. .
Et Eesti kirjanduse Seltsil sel
ajal õrna majas ega korteris ikind-iamat
kohta ei olnud, pöördus
selts Eesti Rahva Muusemni poo­le,
kes lahkesti lubas paigutada
seina ääres oM. suur
' laudadest salv, poolenisti ' täis
. talvist liivavaru, miile! •. lebas
küljelt: mulle tuttav väheldane
• tsInkpleMst kasti; : .
Kas tülü? Tõstsin ta ü l ^ —tun­dus,
©t ei ole tühi. Avasin ette-vaatlifeuüt
kaane' oh, sisu on
HOUSE OF aiüSIC LTD.
553 Queen St.Ižyest, Toronto
M5V2B6 ©Tel. 363-1966
Praegu säüitataikse Andres Saa­l
i põrmu Kirjandusmuuseumis.
DOCTÖR. OF OnROPRACTC
. ; .212 Dinnick Cr.
Td. 489-0562
tantsi
Paabo saavutas Ocean
County Mall^is teismeliste talenti­de
võistlustel 25. augustil -teise ko­ha.
Eelvõistlustel ta tuli 10 esinie-se
hulka, selles klassis võistles
35. Riina Paabo õpib mnusikat
Baltimore konservatooriumis.
Võistlustel ta esitas klaveril M-Moszkovski
Etüüd nr. 2. opus 72.
Riina Paabo on pidevalt esinenud
Eesti
Eestis on üheks .ühiskondlikuks
normiks kolektüvne kasvatustöö.
Kasvatustöö kõrget taset näita­vat
see kuivõrd küresti nimetatud
kollektiiv reageerib kui mõni sel­le
lüge on toime pannud kuriteo.
Eesti Kalalaevaremondi ja Toot-miskpondise
tõotajad M. Blagod-jorov
ja V. Kolomeitsev ei saanud
nende poolt tehtud kuriteo toime-paijeiku
^ s t karistada kuna enne
tidi kõrvaldada kuriteo soodusta­nud
asjaolud. Süüdistatavad olid
enne kuriteo toimepanekut kor­raldanud
tootmiskoondise ühis­elamus
joomingu. Pärast juhtu­nut
töötati välja, tervildik plaan
joomarluse, töödistsipliini rikku-ja
riigi vara riisumise välti­miseks.
. ',
ai
Hiljuti anti, kohta ala Eesti
EMtusiministesriimü Mehhanisee­ritud
ipiitusikolonni nr. 36 keevi­taja
N . Neyerov, kes viis tööko^
hält omavoliliselt transformaa­tori
ningf müüs selle õismäel
asuva maijavalitsuse nr. ^17 pea­insener
A. Köppelüe. Viimane va­jas
transformaatorit majavalitsu­se
keevitustöödel. Koppeli. üks­kõiksus
seadme päritolu vastu OÜ
aga kuritegu soodustav tegur,
sest Neverov otsustas varastada
alles pärast Koppeli kindlat luba­dust
tasuda seadme eest. Nüüd ei
räägi lieegi enam vargast,
varastatud eseme ostjast.
ilmub plaanikohaselt
1978. a. 8000 erinevat peaMi^a
kand;vat raamatut, neist iga vües
on tõlge. Kuna U n ^ i s on eesti
keelt valdajaid tõlkijaid, :süs on
ungarlastest lugejaini jõudnud
ka mitmed eesti autorite tööd.
Jaaii Krossi „Taevakivi" ilmus
(^mafcordselt 1975. iibes ajaki^^
ja tänavu kevadel uuesti Iseseis­va
Taamatuna ni^g cn leidnud
hea vastuvõtu. Varem on J. Kros­silt
ilmunud ungad keeles „Neli
monoloogi Püha Jüri asjus", see
on lavastatud Budepesti Kirjan-dusteatris;
hlljuiti valmis tele­film
„Michelsoni immatrikuleeri­mine".
Veel on ungari keeles i l ­munud
Aime Beeifcniani ,yKeelu-ala"
ja L. ProihetL ,JPrimavera",
A. Vaitoni novelle! j a A; Liivese
draamateoseid. Kuigi Ungaris on
eesti keele valdajaid, mindi L.
Prometi teose tõlldmisel vene
keelset lünimööda.
4)
1
©Juuli lõpul esitas Adelaide!
Eesti Seltsi Teater A. H . Tamm­saare
näidendi „Kuningal cei
külm". Lavastajaks oli Osvald
Randva, kes ise ka mängis kunin^
ga osa, lisaks oli ta valmistanud
lavapildid. Teised osalised olid
Ferdrnand Viil kojanarri Joose­pina,
Ingrid Urb Angelana, Heim
Tennosaar kuninga noorteenrl
Mathiasena, Reet Tuul toaneitsi­na,
Arnold Elk, Inna Tamme,
livo Tuul, Ruudi Kuuse, Karl
Summer, Heldur Püvi, Edmund
Ranniko, August Eller ja Lembit
Neem, Georg Vallo^ Brigitte Her­manis,
M i e Kelcsher, Olaf Ehvart
ja Hillari Ranniko olid kaastege»
lasteks väteejmais osis.
Suvine„World Literature
day" number on ipühendatüd
Ameerika Neustadt Jiirjaiidusau-liinnä
laiireaadile, poola rahvusest
taletajäle Czeslaw Müoszüe.
Mahukale inteniajt?sionaalsele aja­kirjanumbrile
on sissejuhatuse,
aga ka tutvustavad äärejooned
jkirjutanud ^toimetaja Ivar Ivask,
tuues mõningaid reflekse Ida-Eu-rqopa
kirjandusest ja andnud C.
Müoszi loojaikuju selle taustal,
iseloomustades teda imi lõputut
sammast. Römaanikirjahik, luu­letaja,
krütik, ajaloolane ja poo­l
a kirjanduse tõlkija. C.fflosz
elab Ameerika ühendriikides,
Berkeleys ja teda peetakse täna­päeva
suurimaks poola luuletö-
•jaks.
Sissejuhatusele jäifgneväd tut­vustamine
ja bibliograafia koos
loömingunäidetega nü luulest kui
ka k a t k ^ romaanist. Sellele lii­tuvad
üheksa esseed luuletaja
loomingu üle, andes C. Miloszist
igakülgselt läbinähtud loojaisik-siise.
Müoszi teoste bilpliogräaf ia
kõrval on antud loetelu ajakirjas
varem ibnunud artikleist Ida-Eu-ivx)
pa kirjanduse iile, nende hiil'^
gas O. Looritsa artikkel A. H;
Tammsaarest j a I. Ivaski, A. Ran-niti
ja A. AspeU kirjutused Marie
Underist.
Eesti kirjanduse rubriigis ret-senseerib
I. Ivask Ellen Niidu
uut luuletuskogu ,,Vee peal käi­ja".
I. Ivask leiab, et Niit v ä l j ^ -
dab oma usku vsüiseisse imedes­se
ja väikseisse voimidesse, isegi
haikusse. Luuletaja üldine meele­olu
on vaikne, küpsenud usaldus-likkus,
sageli otse rõõmustus. See
on -tähelepandav saavutus kuna
sellel pole midagi tegemist amet­likult
deklareeritud optimismiga
ja mis on miilide kaugusel eesti
noorena põlve hamletlikust mee­leheitest.
Samavõrdselt tähele­pandav
on see Niidu luules lei­duv
tundetoon^ mis on täiesti te­ma
oma. Ta on väljendavalt,
usaldavalt ta Ke, mispärast ta
TOljendused kattuvad tema koge­mustega;
miUised piirid on tema
väljendusel, olenevad tema koge­muste
ulatusest.
Teistest eestlastest, või eestlas­tega
seotuist: kirjutav^ Rita Ter-ras
P. Handke raamatust „Das
Gewicht der Welt: Eih Journal",
Victor Terras Štalini ajal Vee­maalt
põgenema pääsenud B. Fi-iippovi
raamatust ,3hatulka s
dvojnyum duom** (Vale põhjaga
puusärk) ja Astrid Ivask vaatleb
lätlase Imants Auzinshi luidetus-kogu
„Duna".