1983-11-01-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE .teisipäeval, i . novembril 1^83 Tuesday, November 1, 1983 Nr.
»>ic;»>*OM-.*.ri. • A BE Kyltuurifondi aühinnogo kroonitud
•A
Spordimärkiiieid
Tänavune kolmekordne maailmameister
Carl Lewis (100 m,
kaugus, 4x 100), keda peetakse
suureks talendiks, ise kahtleb selles
selgitades: ,,Mina olen harjutanud
juba .14 aastat. S^aastaselt
hakkasin käima isa ja ema kergejõustikuklubi
harjutustundides.
Philadelphia eeslinnas WilHngsbo-ros.
l6-aastaseit hakkasin tõsiselt
treenima"» '
Endine kõrgushüppe maailmameister
19 a. G. lAvdajenko (2.32
m) on kõrgushüpet harjutanud
Icolm aastat, olles enne seda spetsialiseerunud
kohnikhüppele. Kasv
202 cm, raskus 84 kg.
Hiljutise Toronto maratoni võitis
ameeriklane Benji Durden
4085 osaleja ees ajaga 2 tundi 15
min 16 sek., saades auhinnaks
$6000 ja uue auto. Durdenist suurema
aplausi Varsity staadionil
said käks ratastoolis võistlejat -R.
Hausen Vancouverist ja A. Viger
Sherbrooke'ist, kes olid kiiremad
vastavalt 2:05;48 ja 2:06.00. Nais^
test iirlanna Garey May võitis r&-
kordajaga 2:36.07 „teenides"
$5500. Masterite üle 40 klassi
võitis torontolane dr.- R.., Moore,
olles 13-es, ajaga 2:28.27!
V, Feters kawj 28; juulit TOstlustel.
•Foto: E. Kulmar
MÜÜGIL
l&adayal „VABÄ: piSTLASE" :
^^^^^^^^
N. Lüdu malemeisM valikvõistluste poolfm^ Eesti
maletajaist esinesid tublilt meestest tartlane Jaan Ehlvest ja naistest
tallinlane Tamara^ Fomina, hm JUmbit OM > Leili PämpM
ne^tunud finaali pääsemine.
T. Fomina mängis Kut^
peetud poolf maalis, võites lO
punkti võimalikust 15-st ja minnes
viimasel hetkel mööda kalia esikohal
olnud leedulanhast K. Bagins-kaitest,
kes jäi teisele kohale;
J. Ehlvest vügistasVolgodons-kis
valikvõistluse'16. voorus
ja kogonod 10,5 pnnkti tagas
endale kolmanda Eesti meesma-letajäna
pääsn N. Liidii melstiri-võistlnste
finaali.
Varem on seal mänginud JPaul
Keres jaIvo^Nei.: '
Nikolajevi valikturniiril mänginud
Lenibit OIU käsi ei käinud nii
hästi. Pärast 16. vooru pidi ta tunnistama
vastase V. Salovi paremust
ja jagas -7,5 punktiga 1.
kohta.
Tähelepandavalt edukas on tänavu
ölriud Jaan fehlvest. Ta sai
Chicagos kuni ; 25-aastaste võistkondlikuks
maailmameistriks. Lembit
011 jagas Viktor Goglidze mälestusturniiril
teist kohta ja täitis
teistkordselt rahvusvahelise meistri
flormi. ^
Seega ühe aastaga eesti male sajandal
aastal on Eestil juures
korraga kolm uut rahvusvehelist
meistrit, Jaan Ehlvestile ja
Lembit OlUle lilsal^ Ira^^A^^
N. Liidu uue süsteemi kohaselt
saavad kolm esimest poolfinaali-turniirilt
K. Liidu meistrivõistluste
kÕrgliigasse, heli järgmist aga
detsembris peetavale esiliigaturnii-rile.
J. Ehlvesi pääsis ühe poolfir
naali: võitjana kÕrgliigasse; Ollil
see ei õnnestunud, aga ta aasja
on: olnud väga pingeline; enne
poolfinaah turniirile minekut oli tä
juba mänginud 75 võistluspartiid,
mis on paljude jaoks Üle aasta
•normi. :
Noorte maaihnameistrivõistlu-sest
Chicagos on vähe olnud, in-formatsiooni.
Võistkonnale tugevaimaks
vastaseks peeti lääne-
Säksamaad, Islandi ja USA ^õist--
kondi Mängiti 11 vooru shveitsi
süsteemis, kus ainsana saadi viik
Islandiga. Ehlvest sai sel võistlusel
4 punkti võimalikust 6^-st,
võites shveitsläst, prantslalšt ja
sMlast^ viigistades läänesakslase
ja iislandlasega, kuid turniiri
lõpul sai ta kaotuse soomlaselt.
Turniir peeti Chicago ülikooli
ühiselamus. Ümbruskond oli olnud
vaikne. Turniiril oli kaks
IVAR IVASK'i poeem
Lofoletaja kaheksas Imderaamat on ^endatad oms saniod
•anemafle ,,keUe Yahnust ]a yeranda Ja
verandaraamatu autora
Hind $7o00 pluss SOcentlpostik^^^
Maagil VABA EESTLASE tantu^^
MÜÜGIL
ÄRYI TINBTSA koostütyd
jLepniwäe abiteenistuslaste sõjasõitu n maaOmasõ
lõpupoolel kirjeldav suurteos
i60 lk pluss 80 ikiofosi
Hind $47.00 pl^^^
$3.00 teistele maadete
Sdadaval Vaba Eestlase talituses
IN MEMORIAM MIHKEL LÜDIG
¥alik Mihkel ladigu loomingust
Ettekantud 100-aastase sünni mälestamise kontserdis
9». novembril 1980 Torontos
l A A N EHLVEST
mänguvaba päeva ja osa^
korraldati linnaekskursioone. N.
Liidu meeskond koos USA-ga kutsuti
pidulikule maleföderatsiooni
vastuvõtule. Peale võistlust toimus
veel yälkturniir, millest ka Ehlvest
osa; võttis. \
Seal õnnestus Ehlvestil poolfi-naalisit
pääseda finaalturniirile ja
võiti^ esimese auhinna — elekt-roon-
malekella. Kui Ehlvest peatus
Chicagost tulles nädal aega
Tartus, lootis ta, et tal on koht
detsembris Tallinnas peetaval esi-liigaturnihil,
kuid edukas esinemine viils ta
hoopis kõrgemale, mis tal ,9pear
eesmärgiks*^ enne turniiri veel
d olnudid.
Ehlvestil oli enne turniiri mängitud
tänavu 34 partiid. Ta pidas
seda siiski vaid väikseks koormuseks,
kuna Keres olevat öelnud, et
noor mees võib kogu aeg mängida.
Igatahes astus Ehlvest viimase
turniiriga Paul Kerese kõrvale
Eesti maletajate tippu.
I kfliljel: AVAMÄNG — FANTAASIA, LINDA LAUL»
IGATSUS, BALLAÄB.
II küljel: JAANIÖÖD sümfoonilme poeem, PÕLISMETSA
JÄRV, KITS ja HUNT, LAPSEPÕLVES, LAEVNIK,
ÜKS PISAR VEEREB^ KÖIT.
Kaastegevad sümfooniaorkester, noortekoor jyLootus^VI^* ^
Meeskoor, T. E. Segakoor, solistid Õnne Laikve, Irene Loos-list
Winona Zelenka. Juhataja^. P. Lüdig.
HIND $13.50 pluss saatekulu '
Saadaval „VABA EESTLASE" talituses.,
Abistamiskomitee äris, 958 Broadview Ave., Tomito
MSÜgil VABA EESTLASE talituses:
PURJEDEGA II
Siiiidmusljci jutustusi mereelust
EestS Kstul^aiaeivastiktt Julitkonna Koondise, Torontos
väljaandel, 302 lk.
MIND $8.—pluss saatekulu Kanadasse $1.—/muiale $2.-
litUHIHIRtifiC
Hsfaby Eestlahe'" ^väidäSs ddkuiiienciiiici,
jqrgnejya Eestis koost
kätte liikuvo eestipoolse ka
•«.. . •'Sl
Kolm diviisi oli täielikult rivist
välja löcjdud, raskeid kaotusi
kandsid /ka teised üksused. Venelaste
üldkaotused ulatusid ca
30 000 meheni. Narva vallutamine
kujunes võiduks peamiselt ve-m
propaganda-aparaadile, kes
võis teatada esimestest sammudest
jjVabastatud" Eestis. Eesti puhastamine
Saksa vägedest jäi venelastele
esialgu siiski ainult unistuseks.
//V lv.-: V;'' : '
26. juuliks olid Sö^sa väed mi{
siis tagasi tõmbunud Tannenbergi
liinile, mille nimi viitas kahe Vene
armee hävitamisele 1914. a. Vene
propaganda tuletas aga meelde
Tannenbergi lahingut aastal 1410.
käik andis õiguse sakslas-vallutamine
oli venelaste
sõjakust tunduvalt tõstnud. Saksa
rindest läbimurdmine näis neile
juba kerge ülesandena. "Üksustes
enne lahinguid toimunud • miitingutel
kuulutasid/ vanad Georgi sõ-ja-
veteranid (vist Georgi risti kavalerid,
t.m.), et nemad on sakslasi
, alati peksnud ning soovivad
seetõttu lahingusse minna kommunistliku
partei liikmetena.
Tannenbergi liini ennast ei
paistnud need tema ümber puhkenud
väitlused kohutavat. Kindlustuste
rajamine oli siin alanud
1943. a. ning sellest ajast peale
oli neid pidevalt täiustatud. Liiri
sai alguse Mummassaarest, kulges
üle Sinhnägede,; Sirgala, Suure
jõeni ning sealt Peipsini. Oma tugevust
olid kindlustused tõestanud
1944. a.:kevadtalve lahingutes, osa
seisis lahingutes juba mõnda aega.
Võtmepositsiooniks olid Sinimäed,
eriti kõrgendik 83,2. Kogu kaitsevööndi
ulatuses kulges mitmekordne
kaevikuteliin, mille vahel
asus tuhandeid soomustatud tulipunkte
ja punkreid. Tankiohtlikes-se
kohtadesse olid kaevatud tt-kraavid.
Suurt muret tekitasid venelastele
pisikesed soomustatud
kp-pesad, nn. krabid. Sinimägede
tagumisel küljel asusid kaevikud
staapide ja reservide jaoks.
Tannenbergstelhmgit kaitses
kokku viis diviisi: 227., 11.
{Nordland), ^1., 300. (eesti 2., 3.,
4. ja 6. piirikaitse-rügemendist fo^
meeritud) ja 20. (eesti), peale selle
brigaad Nederland, üldtugevu-ses
ca 60 000 meest; Siia on arvatud
ka juuli lõpus lahingusse paisatud,
mittetäielikult komplekteeritud
285. JD. Jalaväge toetas
1200 kahurit ja 100 tanki (need
arvud tunduvad ffll ohiliselt liialdatuina),
merelt kattis positsioone
saksa laevastik. Eõrgehdik 83,2
kuulutati Grenaderi kõrgendikuks,,
mida iialgi venelastele ei loovutatavat.
Pidevalt rõhutati kaitseliini
tähtsust Euroopa tuleviku seisukohast.
Korpusmlem Steinei* andis
käsu: «tannenbergi liini kaitsta
viimse meheni, igaüks, kes lahkub
positsioonilt käsuta, lastakse
maha!" Saksa üksuste hulgas võitles
mitmeid karistuskompaniisid,
üldiselt oli aga vägede võitlusvaim
erakordselt kõrge. Eriti käib see
eestlaste kohta, kellele oli selge, et
siit enam taandumist ei ole.
Lahingud Tannenbergi liinil algasid
26. juulil. Algul oli venelas-
' plaanis .siit'109. lÄ, jõududega
käigult läbi tungida, kuid juba sama
päeva õhtuks pandi venelaste
pealetung Mummassaare-Lasteko-loonia-
kõrgendik 32,7 joonel seisma.
Venelased viisid läbi mõningase
ümbergrüpeerimise, tõid
juurde sõjavarustust ning alustasid
27. juulil kogii rindel uue rünnaku.
Otsustav edu jäi aga saavutamata.
Järgnes paaripäevane paus,
mille jooksul pealetungivaid 109.,
122. ja 124. L K tugeVdati meeste,
kähe värske tankipolgu ja kahurväega.
9-kilomeetrisse läbimurde-lõiku
koondati Nederlandi, Nord-landi
ja Eesti Diviisi vastu 3—4-
kordne ülekaal, 150 tanki ja 1680
kahurit.
29. juuli varahommikul langes
saksa positsioonidele tohutu mür-süiaadung,
kõrgendikel künti maa
kohri korda üle. Pidevalt viibis
õhus 80—90 pommitajat, mis Si-nimägesid
pommirahega üle puistasid.
Steiner kirjutab oma memuaarides,
et tundus nagu elataks
uuesti üle I Maaihnasõja lahinguid
Verduni all. Venelased, veendunud
sakslaste ja eestlaste üleolekus
mitriiekordsest idalašte elav-jõust,
tegid kõik, et saavutada edu
oma ainsa trumbiga: sõjamaterjali
tohutu koondamine vastase hävitamiseks
enne lahingut
29. juuli tuli oli nii tihe, et
niürsüd hakkasid kukkuma samadesse
lehtritesse. Järgnevalt asusid
40-ste lainetena rünnakule vene
tankipõlgud, mille enamuse moodustasid
uusimad rasketankid tüübist
Jossif Stalin. Need kandsid
suuri punaseid loosungeid „Vaba
nõukogude Eesti eest!"
Saksa väes valitses selleks ajaks
juba laskemoondapuudus, nii et
näiteks eesti kahurimeeskonna
Sinimägede lahingute
ajal oli kolm mürsku. Pealöögi
andis Grenaderi kõrgendiku
vastu paisatud 109. LK. Puhkesid
kõige ägedamad heitlused, aga
raskeid kaotusi kandvad venelased
ronisid visalt mööda mäekülge
üles. 29. juuli õhtuks oli. Grenaderi
kõrgendik venelaste käes, 30.
hommikuks olid nad sinna toonud
kahurväge ning üritasid nüüd sis-semurdu
laiendada. Olgugi et see
neil esialgu ei õnnestunud, tundus
et sakslaste vastupanu murdmine
on vaid aja küsimus, sest võtme-positsioon
oli läinud Vene vägede
kätte. Saksa leeris valitses peataolek,
20. SS-JD komandör Augs-berger
ei suutnud enam olukorda
kontrollida. '
Diviisi juhtimine läks 45. rüg.
ülema koL-ltn. Riipalü kätte. Külmavereliselt
organiseeris ta oma
üksused ümber ning viis 30. juuli
pärastlõunal 45., 47. ja äsja kohale
jõudnud 285. JD rügemendi
venelastele ootamatult vasturünnakule.
Riipalu isiklikul juhtimisel
tormasid mehed vihaselt edasi, kõigile
oli selge mis kaalul on. Ülevalt
kõrgendikult paiskus neile
vastu tulemeri, eestlased pidid aga
ründama praktiliselt kahurite ja
tankide toetuseta. Peamiseks relvaks
osutusid taas käsigranaadid.
Sõdureid haaras metsik vaimustus,
üksikud grupid tungisid kaugele
ette, nende teed tähistasid laiba-vallid.
Kui oma granaadid lõppesid,
võeti neid vaenlaselt; ürgjõulises
rünnakuhoos löödi venelased
kõrgendikult alla. Uute vene tan-kilainete
toetusel tehtud rünnakud
ei anna enam tulemusi: Sinimäed
on kindlalt eestlaste käes. Mägede
ees kuhjusid laibad: positsioone
rünnanud vene diviise polnud
enam, 109, Laskurkorpusest säilis
näiteks 25|5 meest,^ kõrgendike
ümber suitses 120 vene tanki.
Peakorteri päevakäsus 2. augustist
tõsteti esile Nordlandi, NederiandI
ja Eesti Diviisi erakordset vaprust.
Riipaiule ja Maitlale omistati
Rüütliristid.
Rahvussangariks muutunud Harald
Riipalu sündis 13. 2. 1912
Peterburis, kuid juba 1914 asusid
vanemad taas Eestisse, Saarde valda.
Poeg lõpetas Treffneri gümnaasiumi,
oli Tartu ülikoolis korp.
Sakala liige ja õppis Tondi ohvitseride
koolis. Aastal 1937 sai ta I
rügemendi nooremleitnandiks, mis
viidi 1941 territoriaalkorpuse
koosseisus Venemaale, kust ta aga
esimesel võimalusel üle tuli. Organiseeris
Eestis 36. politseipataljo-ni,
mille ülemana võitles Stalin-gradi
rindel. Aastal 1943 astus
Eesti Brigaadi, mis sai hiljem Eesti
Diviisi nime, alustades kompaniiülemana.
Rüpalust sai varsti
pataljoni, siis rügemendi ülem.
Võitlustes Neveh, Mehikoorma ja
Narva allj edutati ta koloneliks
ning vääristatij Raudristi mõlema
järguga. Tema rügementi peeti diviisi
parimaks ning kutsutigi „Rii-palu
rügemendiks". Ülemusena oli
ta sõdurite hulgas väga populaarne
ja armastatud, ta suutis mehi
innustada suurimatele kangelastegudele:
Riipalu rügement sai kaks
Rüütliristi, 24 esimese ja 276 teise
järgu Raudristi. EVRK tegelased
suhtusids Riipalusse teatud
umbusuga, pidades teda saksameelseks.
A.. Susi kirjutab: „Kui
kõik oli mängus, oli tema vastu-
^panu hing. Augsberger oli Jumal
teab kus.
(Järgneb)
11
"M
mli 1
Nr. 80
35 aast
EELK Peetri
Eesti Evangeelh
Peetri Koguduse
peame ajaratta taj
aasta võrra. 1948.
St. John'i luteri usi
taja EmstHahn kii
vadruumid tolleal
Eesti Rahvuslik Kl
suta kasutamiseks.!
„Edü" Toronto
Jaks.
3. augusti õhtuil
selle kiriku saalis!
tidekute raames
Luteri Usu Kogudi
tamiskoosolek un
osavõtul. Koosoleki
se organiseerimisel
tus koosseisus: ei
Poola, abiesimees
retär John Ross,
Siidra, abilaekur
ametita liige Aleb
Juba sama kuu
esimene jumalatel
võttis osa 170 pab
Rudolf Kiviranna!
Teisel jumalateenij
ril jutiustas õpetajl
kelle täiskogu valil
tajaks 31. oktoobril
Virgad käed ja
damed tiivustasid
dele: juba jaanua]
tegevust pühapäevj
Esimese leeriõpetuj
muti jaanuaris nii
1949. a. õnnistati
töö kõrval alusti
mitmesugused äll
ja rühmitused, na}?}
ring, skaudid, gai(
1954. a. 23. mai]
duse nimi Eesti
Peetri Koguduseks]
St. John kiriku
kogudus esimesed I
Kuna samas kiriki
guduse, töötas veel
käte kogudust, siisj
dusel ruumide uk
tu suuri raskusi,
mõte oma kiriku
Kiriku chitusfoi
24. septembril 195]
lö. veebruaril 193
Sellele järgnes es|
di nädal ja veidi
dus viiekümnene]
kaasabü. Peatsel
Mihkel Bach kiriki
mis- Plaanid olid
maril 1954. a. täM
kus need kinnitati |
muudatuste tegei
kavandit tuli kärj
kel kaalutlusü. H(
da vähendati ja
jääma paremaid
Ehitustöödega
ma ,JLeeds" 10.
aastal. Kiriku ni
järgneva aasta 20l
se õpetaja ja pall
de kaasteenimisel|
tegevus kestis
teist aastat. Kirj
toimus 25. sept
praost V. Viksi
VABA El
TOIÄffilTÜS
avatud esr
reedeni kell
Toimetaja H.|
tel. 48:
»
Telefonid: toii
talit
KUULI
VABA
on tasuv ajal j
leviku I
üks toll ühel
kuulutuste küijl
tekstis . . .. I
esiküljel .
Knidatosi võj
nädala esimesse
emäsp. homm.
nädala teise aj5
map. homm.
tel. 44^
Väljaspool!
Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano
Willowdale, 0|
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 1, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-11-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831101 |
Description
| Title | 1983-11-01-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE .teisipäeval, i . novembril 1^83 Tuesday, November 1, 1983 Nr. »>ic;»>*OM-.*.ri. • A BE Kyltuurifondi aühinnogo kroonitud •A Spordimärkiiieid Tänavune kolmekordne maailmameister Carl Lewis (100 m, kaugus, 4x 100), keda peetakse suureks talendiks, ise kahtleb selles selgitades: ,,Mina olen harjutanud juba .14 aastat. S^aastaselt hakkasin käima isa ja ema kergejõustikuklubi harjutustundides. Philadelphia eeslinnas WilHngsbo-ros. l6-aastaseit hakkasin tõsiselt treenima"» ' Endine kõrgushüppe maailmameister 19 a. G. lAvdajenko (2.32 m) on kõrgushüpet harjutanud Icolm aastat, olles enne seda spetsialiseerunud kohnikhüppele. Kasv 202 cm, raskus 84 kg. Hiljutise Toronto maratoni võitis ameeriklane Benji Durden 4085 osaleja ees ajaga 2 tundi 15 min 16 sek., saades auhinnaks $6000 ja uue auto. Durdenist suurema aplausi Varsity staadionil said käks ratastoolis võistlejat -R. Hausen Vancouverist ja A. Viger Sherbrooke'ist, kes olid kiiremad vastavalt 2:05;48 ja 2:06.00. Nais^ test iirlanna Garey May võitis r&- kordajaga 2:36.07 „teenides" $5500. Masterite üle 40 klassi võitis torontolane dr.- R.., Moore, olles 13-es, ajaga 2:28.27! V, Feters kawj 28; juulit TOstlustel. •Foto: E. Kulmar MÜÜGIL l&adayal „VABÄ: piSTLASE" : ^^^^^^^^ N. Lüdu malemeisM valikvõistluste poolfm^ Eesti maletajaist esinesid tublilt meestest tartlane Jaan Ehlvest ja naistest tallinlane Tamara^ Fomina, hm JUmbit OM > Leili PämpM ne^tunud finaali pääsemine. T. Fomina mängis Kut^ peetud poolf maalis, võites lO punkti võimalikust 15-st ja minnes viimasel hetkel mööda kalia esikohal olnud leedulanhast K. Bagins-kaitest, kes jäi teisele kohale; J. Ehlvest vügistasVolgodons-kis valikvõistluse'16. voorus ja kogonod 10,5 pnnkti tagas endale kolmanda Eesti meesma-letajäna pääsn N. Liidii melstiri-võistlnste finaali. Varem on seal mänginud JPaul Keres jaIvo^Nei.: ' Nikolajevi valikturniiril mänginud Lenibit OIU käsi ei käinud nii hästi. Pärast 16. vooru pidi ta tunnistama vastase V. Salovi paremust ja jagas -7,5 punktiga 1. kohta. Tähelepandavalt edukas on tänavu ölriud Jaan fehlvest. Ta sai Chicagos kuni ; 25-aastaste võistkondlikuks maailmameistriks. Lembit 011 jagas Viktor Goglidze mälestusturniiril teist kohta ja täitis teistkordselt rahvusvahelise meistri flormi. ^ Seega ühe aastaga eesti male sajandal aastal on Eestil juures korraga kolm uut rahvusvehelist meistrit, Jaan Ehlvestile ja Lembit OlUle lilsal^ Ira^^A^^ N. Liidu uue süsteemi kohaselt saavad kolm esimest poolfinaali-turniirilt K. Liidu meistrivõistluste kÕrgliigasse, heli järgmist aga detsembris peetavale esiliigaturnii-rile. J. Ehlvesi pääsis ühe poolfir naali: võitjana kÕrgliigasse; Ollil see ei õnnestunud, aga ta aasja on: olnud väga pingeline; enne poolfinaah turniirile minekut oli tä juba mänginud 75 võistluspartiid, mis on paljude jaoks Üle aasta •normi. : Noorte maaihnameistrivõistlu-sest Chicagos on vähe olnud, in-formatsiooni. Võistkonnale tugevaimaks vastaseks peeti lääne- Säksamaad, Islandi ja USA ^õist-- kondi Mängiti 11 vooru shveitsi süsteemis, kus ainsana saadi viik Islandiga. Ehlvest sai sel võistlusel 4 punkti võimalikust 6^-st, võites shveitsläst, prantslalšt ja sMlast^ viigistades läänesakslase ja iislandlasega, kuid turniiri lõpul sai ta kaotuse soomlaselt. Turniir peeti Chicago ülikooli ühiselamus. Ümbruskond oli olnud vaikne. Turniiril oli kaks IVAR IVASK'i poeem Lofoletaja kaheksas Imderaamat on ^endatad oms saniod •anemafle ,,keUe Yahnust ]a yeranda Ja verandaraamatu autora Hind $7o00 pluss SOcentlpostik^^^ Maagil VABA EESTLASE tantu^^ MÜÜGIL ÄRYI TINBTSA koostütyd jLepniwäe abiteenistuslaste sõjasõitu n maaOmasõ lõpupoolel kirjeldav suurteos i60 lk pluss 80 ikiofosi Hind $47.00 pl^^^ $3.00 teistele maadete Sdadaval Vaba Eestlase talituses IN MEMORIAM MIHKEL LÜDIG ¥alik Mihkel ladigu loomingust Ettekantud 100-aastase sünni mälestamise kontserdis 9». novembril 1980 Torontos l A A N EHLVEST mänguvaba päeva ja osa^ korraldati linnaekskursioone. N. Liidu meeskond koos USA-ga kutsuti pidulikule maleföderatsiooni vastuvõtule. Peale võistlust toimus veel yälkturniir, millest ka Ehlvest osa; võttis. \ Seal õnnestus Ehlvestil poolfi-naalisit pääseda finaalturniirile ja võiti^ esimese auhinna — elekt-roon- malekella. Kui Ehlvest peatus Chicagost tulles nädal aega Tartus, lootis ta, et tal on koht detsembris Tallinnas peetaval esi-liigaturnihil, kuid edukas esinemine viils ta hoopis kõrgemale, mis tal ,9pear eesmärgiks*^ enne turniiri veel d olnudid. Ehlvestil oli enne turniiri mängitud tänavu 34 partiid. Ta pidas seda siiski vaid väikseks koormuseks, kuna Keres olevat öelnud, et noor mees võib kogu aeg mängida. Igatahes astus Ehlvest viimase turniiriga Paul Kerese kõrvale Eesti maletajate tippu. I kfliljel: AVAMÄNG — FANTAASIA, LINDA LAUL» IGATSUS, BALLAÄB. II küljel: JAANIÖÖD sümfoonilme poeem, PÕLISMETSA JÄRV, KITS ja HUNT, LAPSEPÕLVES, LAEVNIK, ÜKS PISAR VEEREB^ KÖIT. Kaastegevad sümfooniaorkester, noortekoor jyLootus^VI^* ^ Meeskoor, T. E. Segakoor, solistid Õnne Laikve, Irene Loos-list Winona Zelenka. Juhataja^. P. Lüdig. HIND $13.50 pluss saatekulu ' Saadaval „VABA EESTLASE" talituses., Abistamiskomitee äris, 958 Broadview Ave., Tomito MSÜgil VABA EESTLASE talituses: PURJEDEGA II Siiiidmusljci jutustusi mereelust EestS Kstul^aiaeivastiktt Julitkonna Koondise, Torontos väljaandel, 302 lk. MIND $8.—pluss saatekulu Kanadasse $1.—/muiale $2.- litUHIHIRtifiC Hsfaby Eestlahe'" ^väidäSs ddkuiiienciiiici, jqrgnejya Eestis koost kätte liikuvo eestipoolse ka •«.. . •'Sl Kolm diviisi oli täielikult rivist välja löcjdud, raskeid kaotusi kandsid /ka teised üksused. Venelaste üldkaotused ulatusid ca 30 000 meheni. Narva vallutamine kujunes võiduks peamiselt ve-m propaganda-aparaadile, kes võis teatada esimestest sammudest jjVabastatud" Eestis. Eesti puhastamine Saksa vägedest jäi venelastele esialgu siiski ainult unistuseks. //V lv.-: V;'' : ' 26. juuliks olid Sö^sa väed mi{ siis tagasi tõmbunud Tannenbergi liinile, mille nimi viitas kahe Vene armee hävitamisele 1914. a. Vene propaganda tuletas aga meelde Tannenbergi lahingut aastal 1410. käik andis õiguse sakslas-vallutamine oli venelaste sõjakust tunduvalt tõstnud. Saksa rindest läbimurdmine näis neile juba kerge ülesandena. "Üksustes enne lahinguid toimunud • miitingutel kuulutasid/ vanad Georgi sõ-ja- veteranid (vist Georgi risti kavalerid, t.m.), et nemad on sakslasi , alati peksnud ning soovivad seetõttu lahingusse minna kommunistliku partei liikmetena. Tannenbergi liini ennast ei paistnud need tema ümber puhkenud väitlused kohutavat. Kindlustuste rajamine oli siin alanud 1943. a. ning sellest ajast peale oli neid pidevalt täiustatud. Liiri sai alguse Mummassaarest, kulges üle Sinhnägede,; Sirgala, Suure jõeni ning sealt Peipsini. Oma tugevust olid kindlustused tõestanud 1944. a.:kevadtalve lahingutes, osa seisis lahingutes juba mõnda aega. Võtmepositsiooniks olid Sinimäed, eriti kõrgendik 83,2. Kogu kaitsevööndi ulatuses kulges mitmekordne kaevikuteliin, mille vahel asus tuhandeid soomustatud tulipunkte ja punkreid. Tankiohtlikes-se kohtadesse olid kaevatud tt-kraavid. Suurt muret tekitasid venelastele pisikesed soomustatud kp-pesad, nn. krabid. Sinimägede tagumisel küljel asusid kaevikud staapide ja reservide jaoks. Tannenbergstelhmgit kaitses kokku viis diviisi: 227., 11. {Nordland), ^1., 300. (eesti 2., 3., 4. ja 6. piirikaitse-rügemendist fo^ meeritud) ja 20. (eesti), peale selle brigaad Nederland, üldtugevu-ses ca 60 000 meest; Siia on arvatud ka juuli lõpus lahingusse paisatud, mittetäielikult komplekteeritud 285. JD. Jalaväge toetas 1200 kahurit ja 100 tanki (need arvud tunduvad ffll ohiliselt liialdatuina), merelt kattis positsioone saksa laevastik. Eõrgehdik 83,2 kuulutati Grenaderi kõrgendikuks,, mida iialgi venelastele ei loovutatavat. Pidevalt rõhutati kaitseliini tähtsust Euroopa tuleviku seisukohast. Korpusmlem Steinei* andis käsu: «tannenbergi liini kaitsta viimse meheni, igaüks, kes lahkub positsioonilt käsuta, lastakse maha!" Saksa üksuste hulgas võitles mitmeid karistuskompaniisid, üldiselt oli aga vägede võitlusvaim erakordselt kõrge. Eriti käib see eestlaste kohta, kellele oli selge, et siit enam taandumist ei ole. Lahingud Tannenbergi liinil algasid 26. juulil. Algul oli venelas- ' plaanis .siit'109. lÄ, jõududega käigult läbi tungida, kuid juba sama päeva õhtuks pandi venelaste pealetung Mummassaare-Lasteko-loonia- kõrgendik 32,7 joonel seisma. Venelased viisid läbi mõningase ümbergrüpeerimise, tõid juurde sõjavarustust ning alustasid 27. juulil kogii rindel uue rünnaku. Otsustav edu jäi aga saavutamata. Järgnes paaripäevane paus, mille jooksul pealetungivaid 109., 122. ja 124. L K tugeVdati meeste, kähe värske tankipolgu ja kahurväega. 9-kilomeetrisse läbimurde-lõiku koondati Nederlandi, Nord-landi ja Eesti Diviisi vastu 3—4- kordne ülekaal, 150 tanki ja 1680 kahurit. 29. juuli varahommikul langes saksa positsioonidele tohutu mür-süiaadung, kõrgendikel künti maa kohri korda üle. Pidevalt viibis õhus 80—90 pommitajat, mis Si-nimägesid pommirahega üle puistasid. Steiner kirjutab oma memuaarides, et tundus nagu elataks uuesti üle I Maaihnasõja lahinguid Verduni all. Venelased, veendunud sakslaste ja eestlaste üleolekus mitriiekordsest idalašte elav-jõust, tegid kõik, et saavutada edu oma ainsa trumbiga: sõjamaterjali tohutu koondamine vastase hävitamiseks enne lahingut 29. juuli tuli oli nii tihe, et niürsüd hakkasid kukkuma samadesse lehtritesse. Järgnevalt asusid 40-ste lainetena rünnakule vene tankipõlgud, mille enamuse moodustasid uusimad rasketankid tüübist Jossif Stalin. Need kandsid suuri punaseid loosungeid „Vaba nõukogude Eesti eest!" Saksa väes valitses selleks ajaks juba laskemoondapuudus, nii et näiteks eesti kahurimeeskonna Sinimägede lahingute ajal oli kolm mürsku. Pealöögi andis Grenaderi kõrgendiku vastu paisatud 109. LK. Puhkesid kõige ägedamad heitlused, aga raskeid kaotusi kandvad venelased ronisid visalt mööda mäekülge üles. 29. juuli õhtuks oli. Grenaderi kõrgendik venelaste käes, 30. hommikuks olid nad sinna toonud kahurväge ning üritasid nüüd sis-semurdu laiendada. Olgugi et see neil esialgu ei õnnestunud, tundus et sakslaste vastupanu murdmine on vaid aja küsimus, sest võtme-positsioon oli läinud Vene vägede kätte. Saksa leeris valitses peataolek, 20. SS-JD komandör Augs-berger ei suutnud enam olukorda kontrollida. ' Diviisi juhtimine läks 45. rüg. ülema koL-ltn. Riipalü kätte. Külmavereliselt organiseeris ta oma üksused ümber ning viis 30. juuli pärastlõunal 45., 47. ja äsja kohale jõudnud 285. JD rügemendi venelastele ootamatult vasturünnakule. Riipalu isiklikul juhtimisel tormasid mehed vihaselt edasi, kõigile oli selge mis kaalul on. Ülevalt kõrgendikult paiskus neile vastu tulemeri, eestlased pidid aga ründama praktiliselt kahurite ja tankide toetuseta. Peamiseks relvaks osutusid taas käsigranaadid. Sõdureid haaras metsik vaimustus, üksikud grupid tungisid kaugele ette, nende teed tähistasid laiba-vallid. Kui oma granaadid lõppesid, võeti neid vaenlaselt; ürgjõulises rünnakuhoos löödi venelased kõrgendikult alla. Uute vene tan-kilainete toetusel tehtud rünnakud ei anna enam tulemusi: Sinimäed on kindlalt eestlaste käes. Mägede ees kuhjusid laibad: positsioone rünnanud vene diviise polnud enam, 109, Laskurkorpusest säilis näiteks 25|5 meest,^ kõrgendike ümber suitses 120 vene tanki. Peakorteri päevakäsus 2. augustist tõsteti esile Nordlandi, NederiandI ja Eesti Diviisi erakordset vaprust. Riipaiule ja Maitlale omistati Rüütliristid. Rahvussangariks muutunud Harald Riipalu sündis 13. 2. 1912 Peterburis, kuid juba 1914 asusid vanemad taas Eestisse, Saarde valda. Poeg lõpetas Treffneri gümnaasiumi, oli Tartu ülikoolis korp. Sakala liige ja õppis Tondi ohvitseride koolis. Aastal 1937 sai ta I rügemendi nooremleitnandiks, mis viidi 1941 territoriaalkorpuse koosseisus Venemaale, kust ta aga esimesel võimalusel üle tuli. Organiseeris Eestis 36. politseipataljo-ni, mille ülemana võitles Stalin-gradi rindel. Aastal 1943 astus Eesti Brigaadi, mis sai hiljem Eesti Diviisi nime, alustades kompaniiülemana. Rüpalust sai varsti pataljoni, siis rügemendi ülem. Võitlustes Neveh, Mehikoorma ja Narva allj edutati ta koloneliks ning vääristatij Raudristi mõlema järguga. Tema rügementi peeti diviisi parimaks ning kutsutigi „Rii-palu rügemendiks". Ülemusena oli ta sõdurite hulgas väga populaarne ja armastatud, ta suutis mehi innustada suurimatele kangelastegudele: Riipalu rügement sai kaks Rüütliristi, 24 esimese ja 276 teise järgu Raudristi. EVRK tegelased suhtusids Riipalusse teatud umbusuga, pidades teda saksameelseks. A.. Susi kirjutab: „Kui kõik oli mängus, oli tema vastu- ^panu hing. Augsberger oli Jumal teab kus. (Järgneb) 11 "M mli 1 Nr. 80 35 aast EELK Peetri Eesti Evangeelh Peetri Koguduse peame ajaratta taj aasta võrra. 1948. St. John'i luteri usi taja EmstHahn kii vadruumid tolleal Eesti Rahvuslik Kl suta kasutamiseks.! „Edü" Toronto Jaks. 3. augusti õhtuil selle kiriku saalis! tidekute raames Luteri Usu Kogudi tamiskoosolek un osavõtul. Koosoleki se organiseerimisel tus koosseisus: ei Poola, abiesimees retär John Ross, Siidra, abilaekur ametita liige Aleb Juba sama kuu esimene jumalatel võttis osa 170 pab Rudolf Kiviranna! Teisel jumalateenij ril jutiustas õpetajl kelle täiskogu valil tajaks 31. oktoobril Virgad käed ja damed tiivustasid dele: juba jaanua] tegevust pühapäevj Esimese leeriõpetuj muti jaanuaris nii 1949. a. õnnistati töö kõrval alusti mitmesugused äll ja rühmitused, na}?} ring, skaudid, gai( 1954. a. 23. mai] duse nimi Eesti Peetri Koguduseks] St. John kiriku kogudus esimesed I Kuna samas kiriki guduse, töötas veel käte kogudust, siisj dusel ruumide uk tu suuri raskusi, mõte oma kiriku Kiriku chitusfoi 24. septembril 195] lö. veebruaril 193 Sellele järgnes es| di nädal ja veidi dus viiekümnene] kaasabü. Peatsel Mihkel Bach kiriki mis- Plaanid olid maril 1954. a. täM kus need kinnitati | muudatuste tegei kavandit tuli kärj kel kaalutlusü. H( da vähendati ja jääma paremaid Ehitustöödega ma ,JLeeds" 10. aastal. Kiriku ni järgneva aasta 20l se õpetaja ja pall de kaasteenimisel| tegevus kestis teist aastat. Kirj toimus 25. sept praost V. Viksi VABA El TOIÄffilTÜS avatud esr reedeni kell Toimetaja H.| tel. 48: » Telefonid: toii talit KUULI VABA on tasuv ajal j leviku I üks toll ühel kuulutuste küijl tekstis . . .. I esiküljel . Knidatosi võj nädala esimesse emäsp. homm. nädala teise aj5 map. homm. tel. 44^ Väljaspool! Leida Marley Postiaadress: 9 Parravano Willowdale, 0| |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-11-01-06
