Vaba eestlane , November 1, 1983

              2 teisipäeval; 1. novembril 1983 — Tuesday, November 1, 1983
TABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄOAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane, 1955 Leslie St •Boi Mills,
TOIMETAJA: Hamies Oja
TOIMETpSE. KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Joe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, taUtus (tellimised, kuulutused
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $5L—p poolaastas $28.7-
> ja veerandaastas $ 15.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas
aastas $35.— ja veerandaastas $18.-
Aadressi muudatus 70 a tJksiknuinbri hind 70 a
KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel.$5.50
R E E ES A
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LesUe St. Don MUls, Ont. M3B 2M3
Nr. 80
Kanadf riigikaitsepoliitika on jia»
Iba aastate jooksul' olnud kriitikute
terava kriitika ja. lõikava pilke
märklauaks. Seda olukorda iseloo­mustab
võib-oUa kõige tabavamalt
üks äsjane vahepala Ottawas Ka­nada
föderaalparlamendis, kus
opositsioon atakeeris peaminister
Trudeaud tema leebe poUitika pä­rast
seoses Korea reisilennuki al-latulistamisega.
Kui peaminister
oma ründajatelt irooniliselt küsis,
mis Kanada siis peaks tegema, kas
saatma sõjalaeva Leningradi alla,
siis kostis opositsiooniridadest pil­kav
hääl: „Meil pole ju sõjalaeva!"
See yahelehüüe oli löök naelapea
pihta, ehkki teataval määral liial­datud.
Tegelikult on Kanadal mõ­ned
sõjalaevad, kuid need on nii­võrd
vananenud nmg ajast-arušt,
et mõnede meremeeste arvates om
nendega riskantne merele minna.
Kanada mereväe ja teiste relva­liikide
küsimust oh Kanada ajakir-il!
iiilliliiilllliiliIii!illllllil!linillllillllltllllllll{iHlllllllililligS!SllllNliillIIiili^
Võrulaste sügispeol tervitasid külaüsi Võmalaste Koondise «esimees L, Fuirlts, phataslüge Salme Vesi Ja Kusimusi on Ädnaaa ^anir-kolmanda
põlve võnalane Mai-Iüs Tõu. Foto: Vaba Eestlane ^^^^^^ ^^^f" käsitatud, kmd kee-
^ gi ei ole seda temud varem mi
Mõtteid @iiti-ki^mi!iy§^^^
jane ponmiiatentaat Vhendrii- Välisminlsteff (Qeorge Sh^fe^ 20r--22. sept. toimus Liiksemburgis Maailma Anti-kommunistliku Liidu (WACL)
Mde mereväelsöduritele Beirutis, märkis pärast oma ebaõnnestunud ^®ss, kus Euroopa saatusraskeid probleeme aruMeti ettekannetes Ja läbirääkimistes. Alljärgnevalt esita
miUe ohvriks langes smirienä^^^^i^^^^ sõnavõttu. ^
vaist keskseist järelveobaasidest. septembris toimunud
tugevates kriitilistes värvides kui
seda teeb oma äsja ilmunud raa­matus
„True North Not Strong
And Free** kanada autor Peter C.
Newman, kes seni on tuntud roh­kem
Kanada poliitilise elu telgita­guste
ja rahamagnaatide tegevuse
vaatlejana ja analüüsijana kui rii­gikaitseliste
küsimuste eksperdina.
200 sõduri, on kurvaks tõendiks tamine Liibanonis viib Kesk-Ida DR M C Q U E L Y N K DÄVIS
Washingtoni ebaõnnestunud ja probleemide ^^^^1^^
Kuid Newmani esimene katse
sellel alal näib kujunevat erakord-
,Maaüma g^j^^ löögiks Kanada riigikaitse
mmnikusse jooksnud pomtikaleinas^ ^ 1 ^ ^ poliitikale, Newmani
' Kesk-Idas. Abitu diplo"m aatiline mõtles Iisraeli ja Araabia riikide ^^^sete alistamiseks sateUiitidelt kohale 2260 delegaaü 137 rngis^^
manööverdamine, mille suurema- vahelistele tüliküsimustele vastuse
reenmme, onvTimuaMeenMasea oleks oletada, et liibmioiUsrahn^^^'^^^ TTS4 ot^,ii;„ri7o„7 "õ i^^^^^^ ~. — , , .. .
õnnetlBse olukorda, kust väliä saavutamine «oleneb rohkem lisrae- a sellele rajatud NATO kaitse-lüt, NATO-l. USA strateegilised- ja üma, 150 kinamkku ja poeeti, sa- Allpool mõned näited NewmaM
- a n ö i W e r d a u i ^ ^ Ä l jad maailma noorte j a _ k M ^^
^ r . . i . ^ . ' d leidmisest, kui Liibanonis t,. ^ TW'^VT^.^^'^<>^^^ k S I ^ J ^ ^ Ä Ä l ^ ^igikattseline eelarve
pi^evatya^sõ^^ l^^L' ^"•S^'^* *'^r'!l'^^??" A l a w S raskused: Eu- sellistel ;,rahukonverentsidel" või- "^V»» ?'» f"*^»*;
hustamisest,_ nus^ «'«'«"ta** J ^ ™ ^ ^ . roopa riikides on tugev vastuseis melised naüvseid lääne delegaate fctulekust. RCMP
rahupoUit&a aluseks. ^ ,mmo<^^S^om^'^^^^ väljaspoo- mõjutama iga Moskva poolt soovi- .^*»«*«' Z aaTf iile"
äDunkte välia ehitades Kaue^le Euroopat, mida aga üus stratee- tud resolutsiooni vastu võtma. So- "^'v T ^^^^^1^^°^-^^^
^imte raskuskga. töö leidmisest, ku^ |e-
Suuri ohvreid nõudnud pommi-
^tentaat Ühendriikide mereväe
äessantüksuste sõduritele näitab
samuti, et Washingtoni polütiimd
©i ole oisannd õiget hinnangut an-: mbanp^^^ . ^aalsp^t «ima^tiisainPtP tnini^ru*
da ameerika relvadega varustatud lahkhelide juured peituvad t i n ^ Lähis-Idas, Aafrikas ja Ladi- ^üme maailmapilt paratamatultjfias toodi näit/otse ^i^steeria lääv uimaswsdmeie muugistc
ja ameerika majandusliku toetuse- vait s^^^ Jaapani ja JKaug-ne neutronpommide ja Pershing
ga üleval peetud'Iisraeli sõjamasi-pomtiknd seda talmvad tunnistada, haneda seUele^^^^m^^ majanduslikult tu- rakettide vastu, miUiseid tookord Kanada merevägi on Newmam
iffla purustavale ja hävitavale eksisteerinud de globaalsele taMikale. Reagani S^^^d liigid väiksem kui BriU Kohim-naknie
BeirutÜe Ja teistele Luba- paljude etniliste grippide ja usulis-^^^^^v^^^ on USA smnitud ^^^^seks tooma ka suurema majan- protesteerinud aga\ samal ajal bia ranniku teenistuses olev parv-noni
Kunaosa^ Mõulco?ude SS.i o ^ , r o ^.
lestünlaste, laagrites korda; saade- miss ja talsäM löödi märgatavalt hädaohtlik vahe Nõukogude ja USA ^vkr^c^v
tod jitoadele massimõrvadele^ kõi^
fluis on pandi^ viEiä&selt kalevi alla okupatsiooni alla pamutatud Jor- henenud. Tehniiise arenguga on VAJA EUROOPA JA VENEMAA
ja millest keegi ei taha enam atva- d a n i Ä võimeline oma vägesid RAHVASTE VÄBÄNEMIS-ükult
rääkida. Kõigele lisaks ei tuhandeid põgenikke. Tekkisid lüMkese ajaga saatma kriitilistesse Koj^y^^ MITTE
4rfe WšBhingtonis veel nähtavasti võitlused
selge, ell ameeriklastel on Kesk- laste vah^^^ ° °
Idas tegemist vk ja fanaatüis^ iJibanonis miUe üle^ndeks^^ ^^^^ ^ kutsutud iokholmLki)!^ Zltm,
vastasega^ kes ei lase end heiduta- suurte maa-alade o k u^
da paarituhandest mereväe s õ d u - s ü s t e äralõikamine tagalas asu- j^^j^^^ ^g^^^^^^^ vaid seUiste tõeliste läbirääMnuste Kanada sõjaväelisi reserve hin
Nõukogude SS-20 rakettide vastu laevade süsteem,
mis olid juba üles monteeritud äh- '
vardades kõiki Euroopa keskusi. Ehkki Kanada on kolmest küljest
ümberpiiratud suurtest ookeani-
Bukovski on resoluutselt kõigi dest, on Kanada vaUtsus otsusta-
„rahukonverentside", ka Genfi rel- nud pärast kümme aastat kestnud
vastuse piiramise läbirääkimiste, viivitamist ehitada amult kuus väi-samuti
Helsingi kokkuleppe nn. kest aUveelaevade hävitajat, mis
jätkukonverentside ja ka saabuva lastakse käiku alles 1990-ndate!
rist ning ranna lähikonda ankur- te muhameedlaste gruppide mõju-datod
lennuki emdaevadest ja hä- võimu kasvu Liibandnis, oteustas
vitajatelst, kes peavad Was]bmgto-š^ jõuda ning
ni strateegide arvates olema kui alustas möödunud aastal suurte
mitte teg^likidss, siis vähemalt mo- jõududega sõjakaikispalestiinlaste
kovski esines tähelepanuväärse et- alustamise takistamiseks, mis took- natakse amult 19.000 mehele. Võrd-tekandega,
miUe ainefe oü lääne- sid Euroopa ja Venemaa rahvas- Iwseks võiks maudda, et rahvaar-maaüma
illusioonide ja „rahuliiku- tele vabaduse, tõelise rahu ja ise- vult Kanadast kolm korda väikse-miste"
analüüs. Bukovski üÜes seisvuse kindlustamise", ütles Bu- mai Rootsil, kes pealegi on kuulu-oma
ettekandes m. h.: Kogu II kovski. „Lääne taothiseks peaks tanud enda neutraalseks, on 656.000
. maailmasõjale järgnenud perioodil, olema Euroopakonverentsi kokku- reservväelast
nüüd juba 40 aastat, on N.LÜt oma kutsumine, kus arutlusele võetakse Kajada lennuväe tähtsamaks
caalseks toek^ Liibanonis võimule vastu, mis lõppes küUp^ BilfÄiirfflmi^
aadatüd falangistide vaHtsusele, te laagrite hä
Me seljataga on Jiaael ja tJhend- te hoo- ST. JOHN's N; ^ võiius^
to- kasutada Kanada Canderi lennu- gilise sõja meetoditega suutnud tropi kokkuleppe tühistamine, ajast-arust jäänud CF-104.
välja sõjaliste materjalide šaatmi- maailma takista Saksamaa ühendamine, rahvahää- tüüpi lennukid. Newman mainib
netejä kodude pm^stamise
handete tsiviilisikute Isunna.
Valitsus peab koostama mobili^
satsiooni plaani, mis hõlmab ka
meKuuüu^gB ^ « " ^ ^ praegust Kanada lemm- nn. rahupropaganda on lahutama- konverentsid asetaks N. Lüdu kohe dTiennuväe nnm
B«ezmskd^oirta|^^^^
„New Y o r i ^ ^ f ^ ^ ülistas ka Afganistanis toimuvat Mida soovUab Newman olukorra
rd aktsioonide" eesmärgü^s on maaü- tugevat vastupanuliikumist. See on paramlamiseks?
ühendnikide^^x^ .Kanadalpeab oma sõjajõud vii-taktooneenya^
Kanadas maandumise omaks võtma ultimatiivset alte^ ma kahte kavatsetud järgmist sam. ma seUete ^asemele, mida Ottawa
selt Lubanum armee abijõududena f ' ^ ^ |W natiivi: kas lõpHk hävmg või^^
nmg et ameerildased tegutsevad Jerorganisee^^^ v säiütamine, ,,better red than dead" Belutshistani vaUutamist, et üm- tama üles kaitseaparatuuri Arti-polütiliselt
seUes pitfkonnas lisrae- Lubanom^^^^k^^^ kommentee- jne. Selliselt konstrueeritud abso- b«Br piirata ja oma kontrolli aUa: kasse, kus praegu vaUtseb tühjus.
15 välispolütika rakendajama. laste vahel on muutunud _veelgi ds välisministri esindaja, öeldes et luutsete väärtuste vastandamisega saada kogu Pärsia lah^ õlipürkond. ^
Brzezinski peab öeda eriti traagiH- aged^^ Feagan nende teatel pole Kanada kaudu on Moskva pidevalt suutnud lääne- MÄRIE-FRANCE GARÄUb rohu­seks,
et esmakordsdt mendriikide teeb en^^ Moskvast Euroopale lakka-ajaloos
ei lange ameerika sõdurid ta looj^^ M^rgamsatsioone. ^ja^ re^
oma maa huvide kaitsmisel ega Euroopa ja Venemaa rahvad lise detentel ja volts-patsifismi f"»^ .^««yf^^ama riigikaitsehsi ku-Ühendriikide
pomtiliste eesmärid-m ^s^^^ soovivad lahendada: paroolid võivad tähendada lõiipu maaral, et need moo-detaotlemiseL^^^^^^^^^^^^^^^^^
s okupatsiooniohikordade lõpetamine, Euroopa rahvaste vabadusete
^^r iS^. T^ wi Ll''^^^ -; ^- demokraatiiku korra taastamine, mgem iedleattuuds sjtaa nkdõäirkdi igvaa badmusuig naavuatkis- ^"K'Vaht^le^m^a't'"a '^vä^g a reaüstlikud ja Zfi^^^Sr^^^S^^ kendamine,rahvusHku arengu ja,vail E ^ ^ ^ Kanada
tosi KeskJdas oluk^^^^^^^^^ lootes neid sellega oma huvides SeUe asemel on aMeeriklased^^^fc^^^ vabaduse kindlustamine mõista, et kommunistliku süsteemi rügikaitselise valmiduse tõstmi-raniseks
ja ^ a l pnava^^ > . ^ aga lasknud . vedada end Begini jne. Peale kulutuste relvastumisele eesmärgiks ei ole mitte inimeste seks. Kas need aga Ottawas vaja-vEfcamiseks,
W ja Sharoni manöövritest Ja mahM- on Nõukogude eelarves smiruselt ja rahvaste hääolu, vaid ainult või- likku tähelepami leiavad, or mul­da
endistyahsmnustn flemyK^^ dugi iseküsimus,
singen etei-tagasi SOit^ Kesk-Ida Ksraem^ WALTER WALKER
mkide peahnnade vahel,^ president da küsimuse lahendamiseks koos- setülidesse, millede peamiseks kui ka eriti väUsmaaümas. Nõuko- on oma pika sõjalise karjääri kes-maatdisi
manooyreid^^ipale^^ mõõdukate Araabia riikidega, Nõu^^^ igal aastal oh- ookeani pürkoUnas, Kesk-Idas ja g^skihi kodimi^ nrae^
mas, Damaskuses ja Beuiitis nmg na^ võib tulevikus väga kamfcs verdavad ühe tööpäev vale olukorrale
praeguse vali^minist^ George sega lisraeü alaHse okupatsiooni maksma mmna. Ning lahkarvami- Nõukogude nn. Rahufondi. Bukovs- vates tähelepanekutes andis ta eda- ^
Shultzi nngr^isi Kesk^das. Kuid alla. I ^ a t t : tuleks koondada sed ei teki mitte amult A r a Ä kl arvestuse kohašeU üksnes see si oma kogemusi, hoiatusi ja õpe- S V ' ^ t u - V
ndösW neist algatustest ei de kand- o^^ Araabia riikide riikidega, vaid ka Euroo^ lüttas- toob kokku otse astrõnoomüise tusi võiüusesN. Luduga ja rahvus- ^ S , ^ ! ^ L oktoobrU jarg-nud
soovitud lÄvilja^^ olu- ja lisraeü yahd kokkül^^^ summa -^2,4 müjardit rubla aas- vahelise kommunismiga. Ta ette- ^ i n T ^ r ^ M r o c V . n nn«^ ^'
kord Kesk-Ife on keerulisem ja vutamis^^^ tas Nende hiiglaslike ressursside- kande pealku^jaks oli: Peame . . ' l ^ l - J ^ ^ f f^
nlahvatw^htlikim-M ^ ' ga juhitakse „rahumkumisi" kogu hoidma kokku ™ või meid puuak- ^ toimuvad X oktoobnstkunii
1
NXDAI
§. ja 6. nov,
dr. T. Saul
12. ja 13. nov.
dr. Fahi
Eestlane s<
liiklusõnnel
25-aastane
Mardi Eskilstui
tembril surm?
Strängnäsi JUUK
kilstunas 7. okt(
Vohnar Mardi
mootorrattal, põ
cedes-autoga, mf
põikus üle tee
rattur, kes ei
tõmmata, sai sij
õnnetust tekita
kaks nooremat
sesid terve nahai
. irem. K. Ao maailmas. Näit. Bulgaarias 1980. a. se üksikult! (Järg lk. S)
KATHE
Sündinud Eestis;
Oli Hamiltoni
õpilane. Lõpetan]
li Horticulture
O. D. H. Gra<
liikmeskonda.
1983. a. Campioij
kooli prantsuse
lõpetanud diploi
ting, Busmess,
Cömptometerl
edasi õppida.
Komment^
(Algi
4. novembrhü 11
juhtide kursuse(
Ettevõtted, kel
ta oma töötajal
teatagu sellest
lefoiül 28 580.*'
Kuulutuse tekj
väärne, et sellesj
sutatud Icursust
keeles. Kas sell^
et teised seUeh
toimuvad vene
selt. Nii kaugel^
juba venestamis
Samas ajaleh<
misprotsessi laii'
ka teise näite,
nisel . . kirj
nistllku partei
gevust mitmesu]
avaldatakse n(
kogemusi. Teist]
oma tegevust
. RET uisener Ni
kes kirjutab mi
„01in möödu]
dusliku kommi
gandist. Pärast
ressi on marksl
tamisel toimum|
rohkem süvenet
se aliistesse, k^
sitletakse seos
töökollektiivi ee|
ning sotsiaalmi
netega . . . Olei
kasvatada omaj
esineda töökaas
tega mitmcsug^
madel saavad
ti hakkama. Ni|
V. Bazderovit,
vushkinit jt"
Eeltoodud nii
tades ei ole
EET enam
seal valitseb t]
ja „vene värk]
tõend venestai
põhjaliku arenf