Vaba eestlane , July 18, 1985

              VABA EESTLANE neljapäeval, 18. juuül 198S _ Thursday, JulylS, 198S: 1X1
'ADVOKAAO.iD.
mld Pcist 85°^$istcii%@
METREaSNGTON, FAJLIIS
öhtuü 447-201T või m-3425
Juba 31. märtsil tähistas Vancou-yeris
oma 85. sünnipäöva kaugesõi­dukapten,
tööstur, kirjanik, EJELK
Vancouveri Peetri koguduse Mriku-va.
nem Evald Päst. Juubeli tähista­miseks
oli; kokku tulnud üle saja
peolise, nende hulgas oli kaugem
külaline, kaugesõidukapten, EELK
Lääne-Saksamaa abipraost dr.
Eduard Kagi. : ;
Oma peokõnes jmibilarile ifes
dr. Kägi muuhulgas järgmist; „Ini-mese
elu on võrdletnisi lühike. Taa­veti
^ 90-ndast laulust loeme: meie
elupäevi oh seitsekümmend aastat
ja kui keegi on tugev, kaheksa­kümmend
aastat, aastaid üle kahe­kümne
loeme armuaästateks."
Evald P^st õn astunud üle kaheks
sakümn^viie aasta läve, seega või­me
teda ka eriti tugevate hulka lu­geda,
nii vaimselt kui ka füüsili-nn
U A f i j v T r m ^^^^^^^ Pi^i oma elu 48-aas-ilOSWl
iOOme^ l$.A.ac.^,Bo taselt uuesti rajama võõrastes olu­des,
puuduliku keele ja peaaegu il­ma
rahata. SeEepärast peanie^^^
.ti imestamav kuidas tema nende
aastate jooksul niipalju on saavu­tanud,
mis näitab tema erilist in­telligentsi,:
tahet ija sitkust.
Lähemalt vaadates kapten Pasti
tegevust, võime seda jagada kolme
liiM. Esiteks kui meremeest, kap­teni
ja laevaomanikkü, teiseks kui
etteyõtjat-töösturit, kolmandajcs kui
kirjandus- j a kirikutegelast:
TOOME
207
Twnto, Oisfc M6A 3A1
kodus 762-2367
«HniininiHnininiiHniiim^^^^^^
Inimeste arusaaimisid loodus^kesk-konnast
on liimastei aastakünine-tel
radikaalselt mnotimad. Terve
hiük "^niinime^tad röövlinde Ja
röÖTloomi, käs olid Inimese poolt
halastamatule hävitamisele määra­tud,
on nüüd saanud duõiguse.
iHuntide eluõiguse jõrast käib Ka-nadais
võitlus tänaf^vani. Tohver
Timusk oma kirfutises kädüeb se­da
proMeemi,
Hunte elab väga mitmetes koh­tades
üle terve maailma. Neid on
Aasias, Euroopas^ Põhja-Ameeri-kas
ja Venemaal., Hundid OB koer­te
sugulased ja samuti nagu koeri,
on ka hunte mitut liiki. Suured
hallid hundid elavad metsades, val­ged
elavad polaar-pihrkondades, on
aga olemas isegi punaseid ja mus­ti
hunte. Põhjamaade hundid on
suuremad ja paksema karvaga, et
taluda kühha.
CHRISTOPHER TIMUSK
: MSURANCE
1482 Batburst St,
(Bathurst—Stl Clair)
TeMoE koatorls 653-781S Ja
653-7816
nu. Sõitis tüürimehena ja kapteni­na
mitmetel eesti laevadel. Tööstu­se
alal on tema õieti kõige pike­mat
aega tegutsenud. Eesti laeva­de
Pääste Seltsi peaosanik-direkto-rina
ja Tallinna Erildi-Värvitööstu-se
kaasosanikuna.
lõpetas Eesti Täienduskeskkooli ^
õpib North Toronto GoUegiatelns-titute'i
10. klassfe. Skäutüksus
Hundid on tuntud lammaste ja Lembitu Maleva vendur-rühma
^^^ubiiar lõpetas Tallina Mere- Kümneaastane Ingrid Soide esmes Portlandis LEP; „Ta
^Ui^.i Foto*. Vaba Eestlane ka suuremate koduloomade tapjad mõõgameeste üige. Tohveri hu^^
• " : ning sellepiärast on farmerid koik alad on ragbi, laskmine, veesuusa-hundivastased.
Karjas jahtides tamuie Ja mootorid. Edasiõppimise
suudavädnad maha tappa isegi plaane ei ole veel teinud. Yõtös
suured põdrad. Looduses on hun- osa Guelphijamboreest ,
' did väga vajalikud, sest nad tapa- — . " ^ ' . ' \ —-
vad enamasti haigeid ja vigastatud j^g^s^^^^^
Suurem töö ja ettevõtmine on toi­munud
Kanadas. Tema töö tagajär­gi
Victorias on 169 üksikmaja ja
14 korterimaja. Seega on tema ehi­tanud
kodu üle 600 perekomi'ale.
Si^eseaded, imendused ja paraM"
teed dumajades või ettevõteteteSo
. ^^^^^ g^^^ haigusele, olles loomi, takistades nii haiguste levi- da — kas hundid on süüdi põhja-
, Midia Tuulse, Linde pihlaka ise igati pürimaa joonel ja tundes kut ja parandades loomade tõugu. p5^j.^jg _ karibüude arvu vähe-v
õ r a s t . T ^ ^ algus^^^ lõpu ÜUatavat- sama- ^ inglastele meeldis hundijaht ja nemises. Selgus huvitav asjaolu, et:
selles piirkonnas olid huntide pea-
. : : ; \ ^^rv^
See on tähelenamiäratav .aavutus ^.^''^ ^'';'^'}'^^^^ f^f'^ see saab^uue M u jubalSOO^^ä^^^^^ Aegajalt on päevauudistes juttu
S e l d K Tl f ^""7 'fT'- Mito^^^ ja muinas- huntide tapmisest ja inimestest kes
r S ja'puuduma0 ticT^Z^ "^"^'"l V" juttudes kujutatakse huie õudsete^^^^^
kus mitmed juba vanadusepuhkuse. iseloom üsnagi eriffev esikopn loo Järgnevas tsüklis ,,Uus algus" jä verejanulistena, kes tapavad i^^^
le lähevad. duslüürikale on t ^ e k o ^ u lisaniid ^^^^ P^ev värava ja süda vahetub mesi.. Uurimused tänapäeval näita- tulistades ja mootorsaanidega taga
Märkimisväärne on E. Pasti huvi
• looduse ia inimese vahekorra v«at ^ja vastu ning ta leiab homse vad, et huöt võib r^^^
i iooause ja inimese vaneKorra vaat- . . . f , oimii^ c ü c Vnrfoon «äVcrb ciiWmnV innmaVa liikmft^
eriü
Litsents nr. E 1044
„. . mimsuhete sisemise ^ü^a ^õõmu sinepiiva" looduses, kus ta amult sus, kmtaonnalgä suremas, loomakaitse-seltside liikmed ^ on
kirjanduse alal. Tema huvi on en- ~ ' f ^ ~ e h f n S a H S soovib pettelindude asemele rõõm- tThes võrdl^^^^^^ filmis, mis huntide hävitamise vastu peamiselt
tl Eesti laevanduse vastii kaugest ^^^^^^ ^^.^f^^f pnrmaaü, sest ^^.^ ^^^^ algust kuulutama.
i!lllllliillHi!lli!llli!llliilillIilllilillll!llil!illinillinilllli!ll
^ _ analüüsi elu piirimaü,s6st
mi^evikust'alates:kap{en päšfoii P°«f ^ läidab, et ta annast* ini-; sageli käidud koos lah-esimene
kes seda hakkas tegema. ' . kunu' tajutava kaasasolemisega
Nõnda ümus tema esim^e r a a m a t O m a loojakre^o a ^ a ^ a b , t a ^y^^^^;^^ ja armulali-
„JoomEesü mereasjanduse mme- J^^a esitsuklis, mis on Ju koigi loo-^
vikust". Esimesele raamatule järg- jate loommgumipulss: vajadus ^.^^^^ ^ö^^j^igade all, valged kase^
BON AIR APPLL4NGE SERVIOE nesid,,Meresõidu rom
traagikat". .Mereteedelt", „Eesti tähelepanekud „raiuda raamatus-meremees
jutustab" ja hiljuti se", kui minna tagasi meie rahva-
,,Maalt ja merelt" milles ta kü'jel- laulude juurde. Seesama sisemuses
dab oma tulekut väikese kalalaeva- pulbitseväie vormi andmine, sõna­ga
Rootsist Kanadasse ja oma 'kujunduse loomine,; M looja
on tehtud Marley Mowati raamatu humaansetel põhjustel.
,,NevedCryWolf" järgi, läks üks Tohver Timusk
külmntoskappe Ja pliite igat
^ 31 aastat tööpraktikat ik
Tel. 533-9334
llH!iniillilil!!lillllII!li!l!lllllillllliiiiiin!nililinii!llllliill
tüved on sambad jumalate templist
ja „põlvini hõljuvas kasteheinas /
kohtan Neitsi Maarjat. / Siin elab
Jtimal / ilma viiruki ja mirrita".
(lk. 65). SelHse religioose tõdemu- Torontos, ümub kaks eesti aja-sega
ongi ta Jõudnud optimistliku lehter >,Vaba E
elust ning tegevust sellel mandril, omal viisil teeb,.on ka andnud Lii- elukaemtiseni mis väljendub ka'ta kaks korda
Samuti on juubilar olnud aktiivne dia Tuulsele kahe kogu ulatuses viimases osas', reisikirjades Lõuna-
Euroopast. ^y-'^'--::-''^•.-:./•• " ' duh vanematele eestlastele tore, et
ajalehti on kaks, on mõlemad
.„Linde. pihlaka võsast" on ter- võrdlemisi sarnased ja kuidagi pa-viklik
looja tumietearengu pildistik teetilised. Noore eestlase silmaga
vaadeldes vabamõõdulisis värssides, nähtult on nad igavad,
sageli napis, helisema jäävais sõna- "Esimesel lehekliljel ori enamasti
meie kirikuelu organiseerimisel luuletaja oma käekirja'', millega
EELE^ Peetri Koguduse rajamisel ta oma inspiratsioonilätteist ammu­ja
on teeninud kogudust 15 aastat tatud elu kujundab, sõnadeks
nõukogu juhatuse liikmena ja abi- moondab,
esimehena. Eriti on temal suured , - - - , •
teened Victoria eestlaskonna kiri- °° "1°°"'^^-
*3
kuelu korraldamisel. Peetri kogu- j^^j' Zku^Z Sonl^^see^^^^^ P^^^ndes, mida «ta on kogenud elus,^^ ü^^^
duse kirikuvanemana on temal jät- .7^^: • „ • • ^ , looduses ja inimeste juures, mis on vaheldus on,, et igal nädalal on
SEINAST-SEl JA LAHTISED
EMSK LOKBIK
kuvad kohustused ja ülesanded ko­guduse
elu ja tegevuse juhtimisel
ning abistamisel.
Ta oli 52 aastat abielus, millisest
m a a " a l u t rõõm M Ä d '^'^'^ ^'"'^""^^ pihlaka all saadud nendele kehadele uued näod otsa
maad ^ valu ja room. Mõnikord jälestuseks, kuna võras elavad lin- kleebitud. Fotod ja artiklid tegele-oUes
lahkunud. SelH^ palju kõhviõhtute ja pensionä-enne
sõnaks moondumist on, ta sa-" ^^^'^^
, end loodusega, olles ^„ j ^ ^ j ^ ^ ^ ^ g^^^- ^^äkida ka siis
abielust sündis poeg, kes suri võrd- kuldpomikas, liU, et tunda nende kui punkt on lause sulgenud,
lemisi noorelt. Evald oli kurb pea- õitsemise vajadust Omxti on Tuul- : :
se sõnaks moondumisel teinegi ots­tarve:
et selle :sÕna tugevusega tun­gida
läbi sõbra kurbusejst, et„selle
sõna pilck ja soe kasi / ulatuks
ride klubi koosolekutega. Teine le­hekülg
on minule kõige huvitavam. HEIK! SILLASTE
le poja ja abikaasa Leida lahku­mist,
tundes end väga üksinda. Lä­hemaist
järeljäänuist olid koolieali­sed
pojapoeg ja pojatütar ainsaks
Hannes OJä
TOIMETUS JA
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni
Telefonid: toimetus 444-4823
taÜtus 444-4832
KUULUTAP4INE •
YABA EESTLASES
• osa tasöv ajalehe laialdase
leviku tõttiB.
rõõmuks vanaisale. Saatus juhtis sinna, y kuhu veel miski pole ula-juubilari
kokku endise hea sõbra ^unud" (lk, 11).
Voldemar' Leetsi lese Armildaga, Selles peitubki juba järgmise
kellega Evald abiellus 1982. aastal tsükli „Armastan inimest" võti. Si-ja
asus elama Vancouverisse, " na-vormilise kaaslasega kogevad
Elukogemuste, oskuste ja. hoole- nad elu, otsides teed inmiese lähe-
KuulntBste
üks toll ühebveerul $5.—
esiküljel $5.50
Kuulutusi võetakse vastus
nädala esimesse' aj alehte kuni
csmasp. homm. kella l l - n i ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-nL
tel. 444-4832
Väljaspool tööaega:
Leida Marley" 223-OCSO
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
, Wülowdale, Ont.i M2^R 3S8
ga on Evald Past hästi edasi jõud- f^^^^ keda ta armastab, kuna mitte
nud majanduslikult. Tal on olnud kaf^une, heldus, lahkus, naeratus,
tarka meelt ja õiglast südant, tõe tundmustega seotud, ei
austamist sõnas ja teos-, kannatlik- s^dameni,_kull m^^^^^
kust ja kaugelenägelikkust ning "^^^^ ^^^^^ pettelmde kuul- pähkleid, shokolaadi; ja banaane."
veendumust Jumala õnnistusesse. ^'^^\^^;^}^ if.''^'^ ^^^^^ ^^^^^ ^
Sellise eluvaate ja kaasinimestesse tud olla (lk. 34).
suhtumise alusjäl, mõistab ja tajub Kolmandas tsüklis „Piirimail ,,Ma pidin peaaegu- ära uppu^
juubilar ka oma raliva saatuse «^^^ Poetess kaasa ja veel rohkem- ma!"
probleeme selgema pilguga ja suu-
Kohnas on aga jälle esimesega sar- lõpetas .tänavu Toronto Eesti
nane, vanu uudiseid ja kommunis- Täienduskeskkooli fa Toronto
tide hirmutegusid. Ja et president French Sctiool'! 11. Idassi. Kool!
Reagan on väga hea mees ja tark ekskursiooniga viibis ta märtsS
mees ja teeb meile palju head. See i^inl kaks nädalat Prantsusmaal Ja
võib kõik tõsi olla, aga mitte igas jäks päralt- Guelphi jambore(?dl
lehe numbris kirjutamiseks. -perekonnaga koos Euroopa-math
Lehe keskmised leheküljed tea- j^aie. Helki on ajakirj^^^
tavad kui palju'eestlasi Kanadas viiega ja toimetas paari viimase
„Tädi," ütles Peetrike, „Mängi on surnud ja kui palju igal surnul 335^3 jooksul „salajast« ajakirja
ometi mmuga loomaaeda!" on sugulasi ja tuttavaid. Järgmistel jiiniega „ALLKIRI« mida koolis
„Äga Peetrike, ma ju ei oska ["lehekülgedel loeme jälle, et kom- levitati tasuta. Tegelikiilt polnud
.See on väga lihtne, tädi! Mina ^"^^^^^^n pahad Ja spordiuudis- aja^jjas. midagi salajast ega Inbaw
vii südameni, küll teeb seda mõist- olen väike ahv ja sa annad talle ^^^^^f!f' maleklubi yoitis.matut, kuid põnevuse pärast puu-jalle.
Kuskil on veel p t t ^ l ^ ^^
tundmata mehest, kellel oh sunni- neg^ saanud üldiselt teatavaks:
päev ning foto skaudijuhist,: kelle- Heiki Sülaste ja Andres Kasekamp,
le on uus aumärk annetatud. „ALLKIRJA" on ilmunud 8
Selles ettekandes olen raakmud, numbrit (süs kui aega oliy ja
rema arusaamisega kui mõnedki
teised.
Enda riickalikusi elukooli vara­salvest
on ta jaganud siirat sõp­rust,
mõistvust ja heatahtlil^kust
rr, .... kuidas ajaleht tundub noortele,
rAas sa laksid sus vees ^mi su- .]yfyj^ugiQ^^^
gavale, et Jalad ei ulatunud enam 5^1^ ^eal, kuid põhiline ^
•Muidugi on vaheldust ja huvitavat nunna ülikooli ja õppida graafüi*
P^^^^^-" On sama. Kõik -see näitab,, et aja-
J alad ulatusid: põhja küll, aga lehtede juures oleks vaja teha
muudatusi, kui ei taheta, et noo- omaloomingu õhtul. Nagu I ta hü-red
neist eemale jäävad.- Paar jem ise kinnitas^ täitis see kohati
gruppi on üritanud uusi sammfe. ülekohtune ja provokatiivne ette-
Näiteks ilmub ,,AjaKIRI", ,,NOOR kanne hästi oma ülesande. Kõige-
KÜÜ" ja„Allkiri". ;Esimene on pealt seletas talle koolijuhataja ja
Iv! Tamm (n-na Anton, Korpo- pea ei ulatunud vEja."
ratsioon Filiae Patriae) lõpetas '
paljudele, kellega tal on olnud roh- veebruaris City College, City Uni- ^
keid kokkupuuteid. Tema mereme-. versity of New York, M.A. kraadi- -.r-^ . , ....
helümlt tugev käesirutus on selline, ga summa cum laude, „Environ- sa icooii.hiljaks jai ^ ^^^^ ^^^^^ _ _ j^.... . . . . . . . .v....juuacaja
et see harva libiseb kellestki möö- mental Studles" ja pedagoogikas. ••'^^'^-^-^J^^ kalale minna, aga isa ei^^^j^^^^^^ veel mõned ajakirjanikud, mis
Ta valiti Kappa Delta Pi.,Ämee"^^ ^^'•y' ^^^^^ ^' ^^^^ ^ • • m^^
!>Su isa tegi õigesti. Ta arvata- polt/Need publikatsioonid pü^ lehed nii' kirjutavad ja kes oma
vasti selgitas su]^e,niiks sa pead sammuda selles suunas, mis noori tellimistega ajalehti ülal peavad,
kooh minema,: aga mitte kala g Iga äjaleM peab teenima oma lu-puüdma.''
: : ; . 7^ V ; ; gejaskonda ja noorte osatähtsus
,,Jah; ta ütles inulle, et usse on Selle ettekande pidas Heiki Sil- eesti, ajalehtede lugejaskonnas on
vähe ja kahele ei jätku." laste kmdeltäienduskesBcoolipraeg väike.
da.
Sama ustava ja lugupidava käe- rika pedagoogilise organisatsiooni
survega tervitab juubilari tema auliikmeks,- Ta on ülikooli varem
laialdane tutvusrmgkond auväärse lõpetanud keemikuna. Ta on olnud
tähtpäeva puhul, soovides tema- kauaaegne õpetaja New Yorgi
le jaümvat tervist ja vaimuerksust. Eesti Koolis ja kaastegev Viikmg
E. OUjum lipkonna hundupereSo